1-08-3222/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-3222 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Prokuröri abi Kristi Keldo Kriminaalasi Süüdimõistetu P.R-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu P.R

isikukood XXX, elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 431 ja 432 lg 3, kohtunik

määras:

Vabastada P.R temale Tartu Maakohtu 2. juuni 2008. a otsusega mõistetud 1 aasta 4 kuu 13 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata P.R-ile ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest.

Kohustada P.R-i katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata P.R-ile katseajaks järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) asuda ametlikult tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala

jooksul pärast vabanemist;

3) läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammid,

2

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud

P.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 2. juuni 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-3222 KarS § 121 ja § 169 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21. juuni 2002. a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus

1030 tunni üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuli ära teha 2 aasta jooksul. Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2009. a määrusega pöörati P.R-ile Tartu Maakohtu 2. juuni 2008. a otsusega mõistetud karistus täitmisele, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 7. jaanuar 2009. a ja lõpeb 19. mai 2010. a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus KarS § 76 lg 1 p 2 alusel avanes 5. aprill 2010. a

P.R on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:

1) 2. novembril 1999. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 järgi

rahatrahviga 1230 krooni;

2) 21. juunil 2002. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 5 kuu

vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes pooldab P.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamist, kuna P.R-i suhtumine töötamisse ja enesetäiendamisse on vangistuse

jooksul paranenud, ta on astunud samme oma kuritegeliku käitumise riskide maandamiseks sotsiaalprogrammi abil ning on motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

P.R selgitas, et vaatamata sellele, et kanda on karistust 1 kuu, soovib ta ennetähtaegselt vabaneda ja täita kriminaalhoolduse nõudeid.

Prokurör nõustus P.R-i karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega.

Kohtuniku seisukoht

P.R mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg

1 p 2 järgi teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on KarS §-i

76 lg 1 p 2 tingimused täidetud. Seega on olemas formaalne alus P.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

3

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et P.R-i on võimalik karisruse kandmiselt ennetähaegselt vabastada. Vabanemise korral on P.R võimalus elama asuda oma endisesse elukohta isa juurde aadressile xxx. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa R. I., vend R. I., õde A.I. ning isa

elukaaslane T. K.. Vangla iseloomustuse kohaselt ei kuulu kinnipeetava tutvusringkonda

kriminaalse taustaga inimesi. P.R-i sõnul on kinnipeetaval vabanemisel kindel eluase ning nad on elukaaslasega valmis toetama poega kuni ta tööle asub.

P.R on töötanud 2. detsembrist 2009. a kuni 2. märtsini 2010. a vanglas

majandusabitöölisena ning alates 4. märtsist töötab lepinguliselt väljaspool vanglat AS Eesti vanglatööstus Power Truck Estonia OÜ metallifirmas soodustusena hea käitumise eest. Määratud kontaktisiku T. L. iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav näidanud üles kohusetundlikku ja

positiivset suhtumist töösse. Seega on kinnipeetava varasem ükskõikne ja pealiskaudne suhtumine töökohustusse paranenud tunduvalt ja muutunud positiivses suunas.

P.R-i käitumist on vabaduses negatiivselt mõjutanud tema alkoholi liigtarvitamine, vähene majanduslik toimetulek ja suhted õiguskuulekust eiravate kaaslastega. Vangla hinnangul

võib P.R-i käitumine ohustada ühiskonda tervikuna. Tema puhul võib oht seisneda

füüsilise vägivalla kasutamises ja varalise kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus tekib

alkoholi tarvitamise ja konfliktisituatsiooni tekkimise korral. P.R on väitnud, et

vangistuse jooksul on ta oma maailmavaadet muutnud ning toetab ühiskonnas kehtivaid

väärtushinnanguid. Ta on motiveeritud oma käitumist tulevikus muutma. Tema püstitatud eesmärgid on reaalsed ja saavutatavad.

Eeltoodut silmas pidades tuleb P.R-ile määrata kohustused mitte tarvitada katseaajal

alkoholi, läbida kriminaalhooldaja poolt määrarud sotsiaalprogrammid, mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega ning asuda ametlikult tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul päras tvabanemist.

P.R-i ärakandmata karistuse osa on lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta.

Kui P.R ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Ingeri Tamm Kohtunik