1-08-7308/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7308 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk Antonina Muravjova Prokurör Prokuröri abi Kristi Keldo Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksander Kääri tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Aleksander Käär

isikukood 38106170265, elukoht vabanemisel: Pikri 1-117, Tallinn Kaitsja Vandeadvokaat Alla Jakobson

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 431 ja 432 lg 3, kohtunik määras:

Vabastada Aleksander Käär talle Harju Maakohtu 3. juuni 2008. a otsusega KarS § 184 lg 1 ja § 392 lg 1 järgi mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Aleksander Käärile katseaeg kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 5. juunini 2011. a. Katseaeg hakkab kulgema alates ennetähtaegsest vabastamisest.

Kohustada Aleksander Kääri katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas Tallinnas Pikri 1-117; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata Aleksander Käärile katseajaks järgmised kohustused:

2 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuda ametlikult tööle ühe kuu jooksul pärast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud

Aleksander Käär on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 3. juuni 2008. a otsusega KarS § 184 lg 1 ja 392 lg 1 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.12.2007. a ja lõpeb 05.06.2011. a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus KarS § 76 lg 1 p 2 alusel avanes 6. aprillil 2010. a

Tartu Maakohus jättis 23.09.2009. a Aleksander Kääri ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve alla vabastamata.

Aleksander Käär ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

Kriminaalhooldaja pooldab Aleksander Kääri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna teda varem ei ole kriminaalega väärteokorras karistatud ja ta kannab esimest korda vangistust.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Aleksander Käär selgitas, et alates 1999. a elas ta Hollandis. Tema suhtumine narkootikumidesse on karistuse kandmise ajal palju muutunud, ta on aru saanud, mida need endaga kaasa toovad. Vanglas ei ole talle tööd võimaldatud, kuigi ta on seda taotlenud, ta on osalenud Convictuse programmis. Teda toetab pere, kellele ta on väga tänulik selle eest ja tüdruksõber.

Kaitsja leiab, et Aleksander Käär on väga ausalt kõigest rääkinud, ta on end muutnud, muutnud vaateid elule ja suhtumist narkootikumidesse. Tema puhul on tegemist isikuga, keda saab karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

Prokurör on seisukohal, et Aleksander Kääri ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Ennekõike tuleb arvestada sellega, et tegemist on raske esimese astme kuriteoga, käideldud narkootilise aine kogus on väga suur. Ta on olnud ise narkootikumide tarvitaja ja uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Kandmata karistust on veel üle aasta.

Kohtuniku seisukoht

Aleksander Käär mõisteti kohtuotsusega süüdi esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on KarS §-i 76 lg 2 p 2 tingimused täidetud. Seega on olemas formaalne alus Aleksander Kääri tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

3 KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et Aleksander Kääri on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Vabanemise korral on Aleksander Kääril võimalus elama asuda oma isa juurde, kes teda toetab. Samuti on tal olemas toetus xxx X. X. poolt. Arkones OÜ on nõus ettevõtte stabiilse majandusseisu korral võtma Aleksander Kääri tööle ehtistöölisena. Seega on vabaduses olemas tingimused, mis võimaldavad Aleksander Kääril elada seaduskuulekalt ja viia tema suhtes läbi kriminaalhooldust.

Aleksander Käärile ei ole karistuse kandmise ajal olnud olulisi etteheiteid. Teda on karistatud üks kord distsiplinaarkorras 2009. a veebruaris ravimite omamise eest noomitusega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Uute kuritegude riski on vangla hinnanud väikeseks, esimese aasta jooksul 6% ja teisel aastal 11%.

Aleksander Käär on toime pannud raske esimese astme kuriteo ja käidelnud suures koguses narkootilisi aineid ning vangla materjalide kohaselt ka ise narkootikume tarvitanud. Kohus peab oluliseks, et Aleksander Käär on süüdi mõistetud esimest korda ja kannab esimest korda vangistust. See on tema jaoks olnud piinlikkust ja stressi tekitav olukord, mis annab alust arvata, et ära kantud karistuse osa on olnud piisavalt pikk, et mõjutada teda edaspidi uute kuritegude toimepanemist hoiduma. Ta on toime pandud kuritegu kahetsenud. Kohus usub, et Aleksander Käär on hinnanud ümber oma suhtumise narkootikumidesse ja on võimeline jätkama elu vabaduses seaduskuulekalt.

Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja vangla iseloomustuses esitatud arvamusega, et kriminaalhooldus on tema jaoks sobiv meede ning oluline kohanemiseks eluga vabaduses ja sisepingete vältimiseks. Aleksander Kääril puudub Eestis töötamise kogemus, ta on tarvitanud narkootilisi aineid, tema enesehinnang ja meeleolu on kõikuv, ta elab vangistust raskelt üle. Läbi kriminaalhoolduse on võimalik leida olemasolevatele probleemidele lahendusi.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kogu ühiskond ohustatud juhul, kui Aleksander Käär jätkab narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitemist ja lävib kuritegelikult käituvate isikutega. Uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb Aleksander Käärile määrata kohustus asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Aleksander Kääri on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, mida ta on Eestisse toonud Hollandist. Arvestades toimepandud kuriteo iseloomu, on suur tõenäosus, et süüdimõistetul on olemas sidemed kriminaalkorras karistatud isikutega, mistõttu kohus peab vajalikuks määrata talle kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Aleksander Kääri ärakandmata karistuse osa on pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaeg määrata kandmata karistusaja ulatuses. Kui Aleksander Käär ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Ingeri Tamm Kohtunik