Legislator Case Law & Legislation
2-20-7836/12 AI generated

2-20-7836/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-7836/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Maakohtu 01.06.2020 määruse alusel pankrotiavalduse tagamise (rk 10287528) kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX; asukoht XXX) käsutamise

Legislator headnote

AI generated

2-20-7836/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tühistada Tartu Maakohtu 01.06.2020 määruse alusel pankrotiavalduse tagamise (rk 10287528) kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX; asukoht XXX) käsutamise

Keywords

AI generated
speculative capital financial hardship financial stress test savings deposit satisfaction of claim investments and financial aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-20-7836

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. juuli 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7836

Tsiviilasi

EFTA Accounting OÜ

avaldus

Aktsiaselts

VALUMEHAANIKA pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlausaldaja EFTA Accounting OÜ (rk 12036687; asukoht

Sõbra 61, 50106 Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Ellen

Tohvri, e-post ellen.tohvri@efta.ee;

võlgnik

Aktsiaselts

VALUMEHAANIKA

(rk 10287528;

asukoht

Teguri 32,

51013

Tartu;

e-post

info@valumehaanika.ee),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaat Liisi Kents, e-

post eerik.entsik@entsik.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

17. juuni 2020

RESOLUTSIOON

1. Vastu

võtta

EFTA Accounting OÜ

loobumine

avaldusest

Aktsiaselts

VALUMEHAANIKA pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotiavalduse menetlus

lõpetada.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 01.06.2020 määruse alusel pankrotiavalduse tagamise

abinõuna kinnistusraamatusse kantud keelumärge Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA

(rk 10287528) kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX; asukoht XXX) käsutamise

keelamiseks EFTA Accounting OÜ (rk 12036687) kasuks.

3. Tagastada EFTA Accounting OÜ-le (rk 12036687) 29.05.2020 Rahandusministeeriumi

arvelduskontole XXX tasutud riigilõivust pool, so 175 (ükssada seitsekümmend viis)

eurot, arvelduskontole XXX, märkides makse tegemisel selgitusse riigilõivu osaline

tagastamine, tsiviilasi 2-20-7836.

4. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud EFTA Accounting OÜ

kanda.

5. Rahuldada

Aktsiaselts

VALUMEHAANIKA

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-7836 Aktsiaselts VALUMEHAANIKA menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1155 eurot (lepinguliste esindajate õigusabikulud).

7. Välja mõista EFTA Accounting OÜ-lt Aktsiaselts VALUMEHAANIKA kasuks

menetluskulud 1155 eurot.

8. Välja mõista EFTA Accounting OÜ-lt Aktsiaselts VALUMEHAANIKA kasuks viivis

menetluskuludelt 1155 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Määrus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Asjaolud

1. Võlausaldaja

esitas

Tartu

Maakohtule

29.05.2020

avalduse

võlgniku

pankroti

väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt osutab võlausaldaja XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu alusel võlgnikule

finantsraamatupidamise teenuseid. 28.05.2020 seisuga võlgneb võlgnik osutatud teenuste eest

võlausaldajale 34 216 eurot, millest 24 180 eurot on põhinõue ja 10 036 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis. Võlgnik on andud suuliselt lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid kohustused on

käesoleva ajani täitmata. Võlausaldaja esitas 22.04.2020 võlgnikule nõude võlgnevuse tasumiseks

koos pankrotihoiatusega. Võlgnik sai nõudekirja kätte 23.04.2020, kuid kohustusi siiani täidetud ei

ole. Kinnistusregistrist nähtuvalt on võlgnikule kuuluvale kinnisasjale XX.XX.XXXX kantud

hüpoteek KP Investor Inkasso Osaühingu kasuks summas 500 000 eurot. Siinjuures on

tähelepanuväärne, et hüpoteegipidaja on äriregistrisse kantud alles 10 päeva enne hüpoteegi

kinnistusraamatusse kandmist. Võlausaldaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hüpoteegipidajal

võisid olla vahendid, mille tagamiseks on seatud 500 000 euro suurune hüpoteek. Võlausaldaja

leiab, et võlgnik võib teha või on teinud tehinguid, mille tagajärjeks on võlausaldaja nõuete

rahuldamise

vähendamine/mitterahuldamine

ning

maksejõuetuse

põhjustamine.

Võlgniku

võimalikke makseraskusi juba pikema perioodi vältel tõendab asjaolu, et võlgnik võlgneb

riigimaksude osas Maksu- ja Tolliametile 28.05.2020 seisuga 101 506, 39 eurot, millest

tasumisgraafikus on 39 738,54 eurot. Võla alguskuupäevaks on märgitud juba 17.08.2018.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga.

2. Kohus seadis 01.06.2020 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks kinnistusraamatusse

keelumärke Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA (rk 10287528) kuuluva kinnistu (registriosa

nr XXX; asukoht XXX) käsutamise keelamiseks EFTA Accounting OÜ (rk 12036687) kasuks kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Võlgnik leidis vastuväites pankrotiavaldusele, et pankrotiavalduses on esitatud mitmeid

eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid, kusjuures avaldaja on varjanud

kohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. EFTA Accounting

OÜ ja Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud kirjalik maksegraafik

võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu käesoleval hetkel ei ületa avaldaja sissenõutavaks muutunud

nõue võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 nõutud 12 500 eurost piiri. Samuti ei ole täidetud PankrS

§ 10 lg 2 p 1 sätestatud nõue, et võlgnik ei oleks täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast

kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest

esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva

jooksul. Maksegraafik nägi ette 08.05.2020 summa suuruses 13 000 eurot tasumise ning järgmise

makse tegemise alles 30.06.2020. Võlgnik on maksegraafiku alusel tasunud 08.05.2020 EFTA

Accounting OÜ-le summa 1000 eurot ja 17.06.2020 summa 12 000 eurot, mistõttu on 08.05.2020

makse järgne võlgnevus tasutud. Pankrotiavalduse esitamise hetkel ei olnud 08.05.2020

sissenõutavaks muutunud võlgnevusest summas 13 000 eurot tasumata osa summas 12 000 eurot

olnud sissenõutav vähemalt 30 päeva pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, siis ei olnud

EFTA Accounting OÜ poolt konkreetselt nimetatud 08.05.2020 sissenõutavaks muutunud

võlgnevusega

seoses

võlgnikku

kirjalikult

hoiatanud

kavatsusest

esitada

Aktsiaseltsi

VALUMEHAANIKA vastu pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning täidetud ei olnud ka tingimus, et

võlgnik ei oleks seejärel oma kohustust täitnud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse

kättesaamist. Samuti ei ületanud asjaoludest tulenevalt võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõue

võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 nõutud 12 500 eurost piiri. Vastuväite esitamise hetke seisuga

puudub EFTA Accounting OÜ-l täielikult sissenõutavaks muutunud rahaline nõue võlgniku vastu ja

igasugune seaduses sätestatud õiguslik alus EFTA Accounting OÜ pankrotiavalduse alusel

Aktsiaseltsile

VALUMEHAANIKA

ajutise

halduri

nimetamiseks

või

Aktsiaseltsi

VALUMEHAANIKA pankroti väljakuulutamiseks puudub.

EFTA Accounting OÜ põhistab oma pankrotiavaldust PankrS § 10 lõike 2 punktis 3 toodud

asjaoluga, mille kohaselt võlgnik väidetavalt hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid

juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult

põhjustanud oma maksejõuetuse. Pankrotiavalduses põhistatakse nimetatud sätte kohaldamise

vajadust eelkõige asjaoluga, et võlgnik on seadnud hüpoteegi KP Investor Inkasso Osaühingu

kasuks summas 500 000 eurot. Võlgnik soovib selgitada, et KP Investor Inkasso Osaühingu osas on

tegemist

reaalselt

tegutseva

finantsinvestoriga,

kes

soovib

investeerida

Aktsiaseltsi

VALUMEHAANIKA täiendavaid rahalisi vahendeid, kusjuures Aktsiaselts VALUMEHAANIKA

on seadnud hüpoteegi KP Investor Inkasso Osaühingu kasuks summas 500 000 eurot seoses KP

Investor Inkasso Osaühingu poolt Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA antud laenuga summas

325 000 eurot ning tema poolt omandatud nõuetega (ümber vormistatud laenuks) summas 75 000

eurot.

Aktsiaselts VALUMEHAANIKA palus menetluskulud jätta PankrS § 15 lg 6 ja § 150 lg 3 alusel

võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg 6 ei tee erandit juhtudele, kui kohus ei nimeta võlausaldaja

pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit PankrS § 15 lg 3 p 6 alusel, kui võlgnik on enne ajutise

halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb.

4. EFTA Accounting OÜ esitas 30.06.2020 kohtule avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks.

EFTA Accounting OÜ palus menetluskulud jätta analoogia korras TsMS § 168 lõikega 5 võlgniku

kanda. Menetluse põhjustas Aktsiaselts VALUMEHAANIKA, kes alles peale pankrotiavalduse

esitamist on 09.06.2020 allkirjastanud võlakokkuleppe ja tasunud selle alusel 17.06.2020 12 000

eurot. Hagita menetluses on kohtul suur kaalutlusruum ja PankrS § 150 lg 3 ei ole kohaldatav

olukorras, kus võlgnik ei ole teinud midagi võlausaldaja kohtusse pöördumise vältimiseks.

Pankrotihoiatusele ei ole vastuväiteid esitatud. Asjaolu, et võlgnik kohtuistungi päeval tasub võla

osaliselt, et esineks PankrS § 15 lg 3 p 3 asjaolu, ei välista tema poolt menetluskulude kandmist,

sest võlgniku käitumine viitab TsMS § 172 lg 7 sätestatud tahtlusele või raskele hooletusele.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiseaduse

(PankrS)

§

lg

kohaselt

kohaldatakse

pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et

avaldusest loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi ja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada.

6. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse.

Seoses asjas menetluse lõpetamisega tuleb tühistada kohtu 01.06.2020 määruse alusel

pankrotiavalduse tagamise abinõuna kinnistusraamatusse kantud keelumärge Aktsiaseltsile

VALUMEHAANIKA (rk 10287528) kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX; asukoht XXX)

käsutamise keelamiseks EFTA Accounting OÜ (rk 12036687) kasuks.

7. Võlausaldaja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX SEB Pangas 29.05.2020

pankrotiavalduselt ja tagamise avalduselt riigilõivu 350 eurot.

RLS § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb avaldajale tagastada pool menetluses tasutud

riigilõivust, so 175 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. PankrS § 15 lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist

haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Sama

tuleneb ka PankrS § 150 lõikest 3, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või

läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest

loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.

Pankrotiseadus näeb ette menetluskulude jaotuse pankrotiavaldusest loobumise korral, mistõttu

puudub vajadus ja alus analoogia kohaldamiseks TsMS § 168 lõikega 5. Pankrotiavalduse esitamine

on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab ta arvestama pankrotiseaduses sätestatud

menetlusõiguslike tagajärgedega, mh võimaliku menetluskulude kandmise kohustusega. TsMS

§ 475 lg 1 p 122 järgi lahendatakse pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine

hagita menetluses ja avalduse esitamise eelduseks on võlgniku maksejõuetus, mitte aga

hagimenetlusele omane vaidlus võlausaldaja nõude olemasolu ja suuruse üle. Kuna võlausaldaja

loobus pankrotiavaldusest ja tema pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit ei nimetata, jätab kohus

PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud EFTA Accounting OÜ kanda.

9. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Aktsiaselts VALUMEHAANIKA taotleb määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 2660 eurot

(käibemaksuta). Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku menetluskuludeks

lepingulise esindaja kulud 19 tunni ulatuses järgmiselt: 16.06.2020 materjalidega tutvumine, suhtlus

kliendiga ning vastuse koostamine pankrotiavaldusele 9 h 40 min; 17.06.2020 ettevalmistus

kohtuistungiks ning esindus Tartu Maakohtus koos transpordiks kulunud ajaga, sh menetluskulude

nimekirja koostamine 5 h 40 min; 26.06.2020 suhtlus kliendi ja võlausaldajaga ning taotluse

koostamine 3 h 40 min. Võlgnik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.

Esindaja tunnitasuks on 140 eurot (käibemaksuta).

Võlausaldaja hinnangul ei ole lepingulise esindaja ajakulu 19 tunni ulatuses põhjendatud, kuivõrd

võlgnik on loonud õigusabi kasutamata olukorra, kus pankrotimenetluse alus on äralangenud.

Kogenud juristil pidi 16.06.2020 olema selge maksimaalselt 0,5 tunniga, et pankrotimenetluse alus

on peale pankrotiavalduse esitamist ära langenud. Võlgnik oli vaidlusi välistava kokkuleppe

allkirjastanud 09.06.2020 ja hilisem õigusabi kasutamine on selgelt suunatud ainult õigusabikulude

paisutamisele ja võlausaldaja kahjustamisele. Käesolevas asjas puudus mistahes vajadus õigusabi

kasutamiseks mahus 18,2 tundi, eriti veel kahe vandeadvokaadi poolt. Lisaks koosneb võlgniku

poolt kasutatud õigusabi valdavas osas menetluskulude põhjendamisest ja võlausaldajale

raamatupidamisdokumentide üleandmise nõude koostamisele kulutatud ajast. Nimetatud nõue ei ole

aga käesolevas asjas vaidluse esemeks.

9.1. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Tsiviilasjas esindasid võlgnikku Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaadid Eerik Entsik

ja Liisi Kents, olles võlgniku lepingulisteks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes.

Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu 19.06.2013

määrus tsiviilasjas 3-2-1-58-13, p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja

ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja

keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1

järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa

põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

9.2. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlgniku lepinguliste esindajate

poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab võlgniku menetluskulude rahalist

suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on

materjalide kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga

hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille

väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja

lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

menetlusosalised kohtule.

Kohtu arvates on võlgnik näidanud pankrotiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aega 9 h 40

min ülemäära suurena. Pankrotiavaldusele vastus on koostatud üheksal lehel, kusjuures

lehekülgedel 2, 3, 4 ja 5 (so neljal korral) kordab võlgnik viidet PankrS § 10 lg 2 punktile 1. Kohus

peab pankrotiavaldusele vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 5 tundi.

Asjas toimus üks kohtuistung 17.06.2020 kestusega 1 h 15 min. Kohus peab kohtuistungi

ettevalmistuseks kulunud põhjendatud ajakuluks poolt tundi ja menetluskulude nimekirja

koostamisele poolt tundi, kokku 2 h 15 min. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei

võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise

menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Seda ei võimalda ka TsMS § 144 p 2.

Kuivõrd nimetatud sätte järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, siis ei ole seda

ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Otsese sõidukulu, so bussipileti või autokütuse

maksumust tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud.

26.06.2020 taotluse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1 h, arvestades, et

õiguslik põhjendus menetluskulude jaotusele (PankrS § 15 lg 6, ekslikult märgitud § 15 lg 5)

sisaldus juba võlgniku vastuväites pankrotiavaldusele.

Kohus peab võlgniku tekkinud õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1

tähenduses kokku summas 1155 eurot (8 tundi 15 min × 140 eurot).

9.3. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlgniku avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-20-7836 Aktsiaselts VALUMEHAANIKA

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1155 eurot (lepinguliste esindajate õigusabikulu).

Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus võlausaldajalt võlgniku

kasuks välja menetluskulud 1155 eurot.

10. Võlgniku taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel EFTA Accounting OÜ-lt Aktsiaselts

VALUMEHAANIKA kasuks välja viivise menetluskuludelt 1155 eurot alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik