1-10-810/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16 aprill 2010.a,Tallinn Kriminaalasja number 1-10-810 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12.aprill 2010.a,Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi Vassili Golubtšikovi (Golubtšikov) süüdistuses KarS § 199 lg

2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. veebruari 2010.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Vassili Golubtšikov Prokurör

prokuröri abi Mari Nettan

Süüdistatav Vassili Golubtšikov, ik 38307130214, kodakondsus määratlemata, XXXXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, ei tööta, elukoht XXXXXXXX XXX X-XX XXXXXXX, varem kohtulikult karistatud 3-l korral, viimati: 26.11.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 45 päeva, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 kuud 24 päeva ning KarS § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö 288 tundi, tähtajaga 1 aasta Kaitsja advokaat Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 18. veebruari 2010.a otsus Vassili Golubtšikovi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 16. aprillil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 18. veebruari 2010.a otsusega tunnistati Vassili Golubtšikov süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 2 kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja karistati vangistusega 1 kuu ja 10 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamine 28.12.2009.a-29.12.2009.a s.o 2 päev karistuse hulka ning kandmata karistuseks mõisteti vangistus 1 kuu ja 8 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 26.11.2009.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse osa

- 4 kuud ja 24 päeva vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Tõkendina kohaldati V.Golubtšikovi suhtes vahistamist ja karistuse kandmise alguseks loeti 18.02.2010.a. V. Golubtšikovilt mõisteti välja riigituludesse 6525 krooni sundraha ja 1080 krooni kaitsjatasu.

2. V. Golubtšikov tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et tema isikuna, keda on 26.11.2009.a Harju Maakohtu otsusega karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 29.12.2009.a kella 20.40 ajal võttis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXXX XXX XX asuvast kauplusest S. pakki kohvi Löfbergs Lila, maksumusega 42.90 krooni pakk, kogumaksumusega 85.80 krooni, peitis need endale jope alla ning möödus kassadest, jättes kohvipakkide eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses tema kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt.

Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav V. Golubtšikov maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on ta tehtut kahetsenud, mistõttu tuleks talle mõista kergem karistus (pool mõistetud karistusest jätta tingimisi kohaldamata või määrata uuesti üldkasulik töö).

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid selle rahuldamist, paludes kohtukolleegiumil siiski kaaluda karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

V.Golubtšikovile mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on V.Golubtšikovile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest. Siinkohal tuleb veel märkida, et ka apellant ise ei ole oma taotlust karistuse leevendamiseks sisuliselt põhjendanud ega viidanud asjaoludele, mida maakohus tema arvates arvestamata on jätnud või alusetult arvestanud.

Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on oma lahendites (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06) rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. V.Golubtšikovi näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud 3-l korral ning just samalaadsete, varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 26.11.2009.a kohtuotsusega mõisteti ta KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi ning karistati vangistusega 45 päeva, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Mõistetud karistust 30 päeva vangistust suurendati 02.11.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning V.Golubtšikovi karistati vangistusega 4 kuud ja 24 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 12 kuud. Uue kuriteo pani V.Golubtšikov toime praktiliselt ühe kuu möödudes peale tema süüdimõistmist 26.11.2009.a KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja seega katseajal. Maakohus märgib oma otsuses põhjendatult, et seega kuulub ülaltoodu alusel süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus reaalsele ärakandmisele.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendanud, miks tuleb süüdistataval mõistetud vangistus reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium osundab, et kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Üksnes erandlikud asjaolud võivad viia selleni, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1- 1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et V.Golubtšikovi puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, kellele on juba varasemalt mõistetud lühiajaline vangistus üldkasuliku tööga asendatud ja kes ei ole asendatud karistusest ühtegi tundi üldkasulikku tööd teinud. V.Golubtšikov on kohtuistungil möönnud, et tal oli plaanis tööle minna, kuid tal ei olnud selleks võimalust. Sellisel põhjendusel ei saa varem kolmel korral varavastaste kuritegude eest karistatud V.Golubtšikovi suhtes kujuneda kuidagi veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, peab kohus olema veendunud, et üldkasulikule tööle allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks üldkasuliku töö reaalse täideviimise. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks V.Golubtšikovi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas süüdistatava isikuandmed. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna kohtuotsuse tühistamiseks alust.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

18. veebruari 2010.a otsuse muutmata ja V. Golubtšikovi apellatsiooni rahuldamata.

Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla