2-19-17412/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt G P-A (isikukood xxx) välja hageja Intrum Debt Finance Ag (Šveitsi Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 13,9% aastas laenulepingust nr xxx
Legislator headnote
AI generated2-19-17412/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt G P-A (isikukood xxx) välja hageja Intrum Debt Finance Ag (Šveitsi Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 13,9% aastas laenulepingust nr xxx
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIME L
(ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.07.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-17412
Tsiviilasi
Intrum Debt Finance Ag hagi G P-A vastu
laenulepingutest tulenevas võla nõudes
Tsiviilasja hind
9368,03 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Intrum Debt Finance Ag (Šveitsi registrikood
CH-100.023.266), lepinguline esindaja Dagne Niit
Kostja: G P-A (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega täies ulatuses.
2. Mõista kostjalt G P-A (isikukood xxx) välja hageja Intrum Debt Finance Ag (Šveitsi
registrikood CH-100.023.266) kasuks välja 8398,99 eurot, millest on laenulepingutest
nr xxx, xxx ja xxx tulenev põhivõlgnevus kokku 6381,33 eurot, intress kokku 526,97
eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga kokku 1369,89 eurot,
haldustasu kokku 10,80 eurot, meeldetuletuskirjade tasu kokku 60 eurot ja
sissenõudmiskulud kokku 50 eurot.
3. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 13,9% aastas laenulepingust nr xxx
tuleneva põhinõude (s.o 382,72 eurot) tasumata osalt alates 08.11.2019 kuni
põhinõude täieliku täitmiseni.
4. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 14,9% aastas laenulepingust nr xxx
tuleneva põhinõude (s.o 4191,03 eurot) tasumata osalt alates 08.11.2019 kuni
põhinõude täieliku täitmiseni.
5. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 14,9% aastas laenulepingust nr xxx
tuleneva põhinõude (s.o 1807,58 eurot) tasumata osalt alates 08.11.2019 kuni
põhinõude täieliku täitmiseni.
6. Jätta menetluskulud kostja kanda.
7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 550 eurot (riigilõiv).
8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude (550 eurot) tasumata osalt tuleb kostjal
tasuda hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
2-19-17412
2 (3)
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
9. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord
Kostja võttis 23.12.2019. a vastuses hagi õigeks ja palus jätta hageja menetluskulud hageja
kanda. Hageja ei vaidle kostja õigeksvõtule vastu, kuid palub hageja menetluskulude kostjalt
väljamõistmist.
Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440
lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja
põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Sellise otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga
saab taotleda TsMS § 448 lg 3 alusel. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal
algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad üldjuhul hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 168 lg 6 järgi kannab erandlikult menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma
käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja andis oma
käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades et vaidlust pole, et
betoonplokid paigaldati kostja poolt või käsundil 03.10.2019 (neljapäev) ning hagi esitati juba
07.10.2019 (esmaspäev), st paaripäevase vahega, sh oli vahel ka nädalavahetus, ei saa leida,
et hageja pöördus asjatult kohtusse, kuivõrd 1) isegi kui betoonplokid kõrvaldati 04.10.2019,
on kostja ise öelnud, et betoonplokid ei kõrvaldatud mitte tema enda poolt vabatahtlikult, vaid
kellegi teise poolt (tõendamata, et hageja poolt), mistõttu ei saa lugeda, et kostja oleks
juurdepääsu takistamise ise vabatahtlikult lõpetanud, 2) betoonplokkide paigaldamisega ehk
tee kasutamise takistamisega (olenemata kauaks) rikuti pooltevahelist lepingut ning 3)
reaalservituudi teostamise takistamise korral ei pea olema kohtusse pöördumiseks kostjapoolne
takistus jätkuv, vaid peab üksnes olema alus eeldada rikkumise kordumist (AÕS § 89 ja § 184).
15.10.2019. a hagi tagamise määrusega keelati kostjal takistuste tegemine juurdepääsuks,
mistõttu ei saa ka määravat tähendust omistada asjaolule, et kostja pole rohkem takistusi
seadnud. Betoonplokkide seadmise eesmärk ei oma kohtu hinnangul tähendust. Seega tuleb
menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks
määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Maarja-Liis Lall
2-19-17412
3 (3)
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)