2-19-100880/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-100880

Tsiviilasi

X Xe hagi Z X vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X X (isikukood zzz), seaduslik esindaja ema C

C, lepinguline esindaja Ingridt Allemann

Kostja: Z X (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja poolt hagist loobumine elatisenõudes perioodi eest 11.01.2019 -

09.09.2019. a ning alates 10.09.2019. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 232 eurot

ületavas osas. Lõpetada menetlus selles osas.

2. Rahuldada menetlusse jäänud osas hagi täielikult.

3. Mõista välja kostjalt Z X (isikukood xxx) hageja X X (isikukood xxx) kasuks igakuine

elatis alates 10.09.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 232 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat maksma

punktis 3 nimetatud elatis hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja C C arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku

menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

2-19-100880

2 (7)

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 11.01.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

10.09.2019 harju Maakohtule hagiavalduse paludes välja mõista kostjalt Z X hageja X Xe

kasuks tema ülalpidamiseks alates lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o. kuni 04.04.2033.a.) igakuine elatis PKS §

101 lg 1 sätestatud miinimummääras (avalduse esitamise ajal 270 eurot kuus).

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

Hageja vanemate kooselu lõppes 2016.a jaanuaris, millest alates elab hageja koos

emaga;

-

Vanemate lahkumineku järgselt tasus kostja mõnel korral hageja ülalpidamiseks elatist

sularahas summas 50-100 eurot kuus, kuid alates maist 2018.a on elatise maksmine

täielikult peatunud;

-

Kostja kandis perioodil september 2017-detsember 2018 hageja lasteaiakulusid summas

62 eurot kuus; alates jaanuarist 2019.a kannab kõiki hagejaga seotud kulutusi (sh

lasteaiakulu) hageja seaduslik esindaja;

-

Hageja on esile toonud oma kulud koos hageja seadusliku esindaja kuludega, mis

moodustavad kokku igakuiselt ca 1300 eurot; hageja seadusliku esindaja sissetulek on

koos riikliku lapsetoetusega ca 1085 eurot kuus; puudujääva vahe kompenseerivad

hagejale ja tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja elukaaslane ja vanemad;

-

Kostja on andnud korduvaid suusõnalisi lubadusi hageja toetamise osas, kuid pole

nimetatud lubadusi täitnud.

Vastusena kostja vastuväitele märkis hageja järgmist:

-

Kostja väide selle kohta, et vanemate vahel on sõlmitud Tallinna Kristiine Linnaosa

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist M Õ juures

suhtluskorra kokkulepe, millest lähtuvalt elab hageja kuu lõikes võrdselt nii ema kui isa

juures ja hagejaga seotud kulutused on seeläbi jagatud vanemate vahel võrdselt, ei vasta

tõele. Nimetatud kokkuleppe sisuks oli suhtluskorra määramine ainult maiks 2019.a

ning sellest lähtuvalt viibis hageja kostjaga 8 päeva ning hageja seadusliku esindajaga

22 päeva. Elatise suuruse ja tasumise osas kokkulepet antud dokument ei sisaldanud.

Lisaks ei allkirjastanud hageja seaduslik esindaja mõjuva põhjuse tõttu nimetatud

kokkulepet;

2-19-100880

3 (7)

-

Tõele ei vasta kostja väide, et hageja elab kostja juures igakuiselt 15 päeva. Hageja on

kostja juures igas kuus keskmiselt 6-8 päeva ja hageja seadusliku esindaja juures 22-24

päeva. Ajal, mil hageja viibib kostja juures, kannab kostja hageja vahetud

ülalpidamiskulud (kulu toidule) ning soetab vahel hageja tegelikku vajadust

mittearvestava riideeseme või mänguasja.

Hageja esitas 28.01.2020 hagi tagamise avalduse, milles palus kohut tagada hagi selct, et

kohustatakse kostjat tasuma kohtumenetluse ajal igakuist elatist summas 292 eurot.

Hageja viitas järgmistele asjaoludele:

-

Kostja ei ole alates 2018.a maikuust hagejale elatist andnud ning kogu kostjapoolne abi

seisneb 4-5 korda kuus hageja vahetus ülalpidamises (toidukulude kandmises) ajal, mil

laps viibib suhtluskorra alusel kostja juures;

-

Kostja tahtliku menetlusdokumentide vastuvõtmisest hoidumise tõttu on kohtuasja

menetlemine veninud rohkem kui aasta ning kogu selle aja vältel ei ole kostja andnud

hageja ülalpidamiseks elatist;

-

Kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust hageja suhtes alates maist 2018.a. Kostja on

andnud katteta lubadusi elatise tasumise osas ja sellest tulenevalt on oht, et kostja ei

hakka ülalpidamiskohustust ka edaspidi täitma;

-

Hageja arvates on hagi tagamise taotluse esitamine põhjendatud, kuivõrd selle alusel on

hageja seaduslikul esindajal võimalik saada hageja ülalpidamiseks riiklikku elatisabi.

Kohus lahendas hagi tagamise taotluse 29.01.2020 määrusega, jättes taotluse rahuldamata.

12.06.2020 esitas hageja seisukoha, milles tõi välja järgmised asjaolud:

-

17.04.2020 jõustus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss

tsiviilasjas nr 2-19-15469, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures kaks korda kuus

iga paarisnädala pühapäeva päeval alates 15:00 kuni kolmapäeva hommikul 08:30ni.

Eelpooltoodust lähtuvalt veedab hageja kostjaga 6 päeva kuus (ca 20% ajast);

-

Ajal, mil hageja viibib kostja juures, ei vähene hageja seadusliku esindaja poolt

kantavad

püsikulud

hageja

ülalpidamiseks

(lasteaiakulud,

riided,

jalanõud,

hügieenitarbed, valdav osa eluasemega seotud püsikuludest);

-

Hageja nõustub vähendama elatisenõuet lähtuvalt asjaolust, et hageja viibib kuuel

päeval kuus kostjaga 60 euro ulatuses (292 eurot: 30 x 6 päeva), paludes kostjalt välja

mõista hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 232 eurot kuus.

06.07.2020. a seisukohas tõi hageja välja, et tegi kostjale kompromissettepaneku, millele kostja

tähtaegselt ei vastanud ning kinnitas, et hageja jääb nõude juurde välja mõista kostjalt hageja

kasuks igakuine elatis summas 232 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates

hagiavalduse esitamisest 10.09.2019.

2. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse raames määruskaebuse, milles vaidles nõudele

vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:

-

Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel on sõlmitud 27.03.2019 suhtluskorra

kokkulepe, millest lähtuvalt elab hageja igakuiselt võrdselt hageja seadusliku esindaja

ja kostja juures, kes kannavad hageja ülalpidamisega seotud kulud vastavalt sellele,

kelle juures hageja kulu tekkimise hetkel viibib.

-

Eelpooltoodust lähtuvalt ei pea kostja põhjendatuks elatise väljamõistmist, kuivõrd ta

annab lapsele ülalpidamist vahetult.

2-19-100880

4 (7)

Kostja hagivastust ega omapoolset seisukohta tähtaegselt ei esitanud ega ole esitanud ka muid

sisulisi väiteid peale määruskaebuses esitatud väidete.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

4. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt

ja ühemõttect poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja

taotlus osact hagist loobumiseks. Hageja on soovinud hagist loobuda elatisenõudes perioodi

eest 11.01.2019 - 09.09.2019. a ning alates 10.09.2019. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 232

eurot ületavas osas. Hageja on selgitanud, et kuivõrd poolte vahel sõlmiti kohtus kompromiss

suhtluskorra alusel alles 05.03.2020, ei ole põhjendatud elatist nõuda kogu miinimummäära

ulatuses, vaid arvesse tuleb võtta ka kostjaga koos veedetavat aega. Samuti on hageja

selgitanud, et loobub ka maksekäsust alates elatise nõudmisest, sest see paneks kostja raskesse

majanduslikku olukorda ja ei täidaks oma eesmärki.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Seega võtab kohus hagist loobumise vastu, see pole

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega.

5. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud

tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

6. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

7. Hageja rahace sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused on

järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6;

VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja

ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.

2-19-100880

5 (7)

8. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud

andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja on väitnud, et

kostja on tema isa ja esitanud sünnitunnistuse tõendamaks sama. Kostja ei ole antud asjaolu

vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja

tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega on esimene eeldus täidetud.

9. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hageja oli hagi esitamise ajal ja on ka

jätkuvalt alla 18-aasta vana. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus

lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega

on ka teine eeldus täidetud.

10. Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud

ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu osas saab lähtuda

eeldusest, et hageja vajadused on seaduses sätestatud alammääras, kuivõrd hageja ei nõua elatist

seda ületavalt (PKS § 101 lg 1). Kostja ei ole esitanud asjaolusid või väiteid, mis selle ümber

lükkaks. Täiendavalt on vajalik välja selgitada, kas ja kui suures ulatuses on kostja rikkunud

kohustust ülalpidamist anda.

Hageja on välja toonud, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust ning hageja on täielikult oma

ema C Ci ülalpidamisel. Kostja toob maksekäsu kiirmenetluses esitatud määruskaebuses välja,

et täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust viidates asjaolule, et vastavalt hageja seadusliku

esindaja ja kostja vahece suhtluskorra kokkuleppele, mis sõlmiti 27.03.2019 Kristiine

linnaosavalitsuses, viibib hageja igakuiselt pool ajast hageja seadusliku esindaja ja pool ajast

kostja juures, kes täidavad ülalpidamiskohustust hageja suhtes vahetult. Kuigi kostja hagile ei

vastanud, peab kohus sellega arvestama hagimenetluses TsMS § 495 alusel. Hageja on

nimetatud kokkuleppe osas märkinud, et kokkulepet hageja seaduslik esindaja ei allkirjastanud,

kokkulepe hageja viibimiskoha osas oli sõlmitud vaid üheks kuuks ning kokkuleppest lähtuvalt

ei olnud hageja viibimiskoht jagatud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel võrdselt, vaid

kokkuleppest tulenevalt oli hageja kostja juures 2019. a mais 8 päeva ning hageja seadusliku

esindaja juures 22 päeva (esitades ka tõendina allkirjastamata kokkulepe). Elatise suuruse või

tasumise osas kokkulepet antud kokkulepe ei sisaldanud. Täiendavalt selgitas hageja, et hageja

on kostja juures kuus keskmiselt 6-8 päeva ja hageja esindaja juures keskmiselt 22-24 päeva.

Täiendavalt märkis hageja, et alates 05.03.2020. a kohtumäärusest on hageja viibinud kostja

juures 6 päeva kuus, v.a eriolukorra ajal, millal hageja ei viibinud ühel kuul kostja juures,

esitades ka vastava määruse.

Kohus andis kostjale võimaluse esitada omapoolsed asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks

kohus tuvastada, et hageja viibib kostja juures rohkem aega. Kostja seda ei teinud, mistõttu pole

kostja tõendanud, et osaleb hageja vahetus ülalpidamises suuremal määral kui on omaks võtnud

hageja. Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid, millest nähtuks lisaks vahetule ülalpidamisele

täiendavate hageja ülalpidamisega seonduvate kulude kandmine kostja poolt.

Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise

vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste

rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele

või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (RKTKo 3-2-1-165-13,

p 13; RKTKo 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib

lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib.

Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil

laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

kulutusi tegema (RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.3). Hageja on esitanud asjaolud, et hageja emal

tuleb kanda olenemata hageja kostja juures viibimisest suhtluskorra alusel lasteaia kulud, mis

2-19-100880

6 (7)

on u 63 eurot igakuiselt, esitades selles osas ka tõendid. Samuti on hageja selgitanud, et kannab

olenemata kostjaga aja veetmisest ka kulusid riietele ja jalanõudele. Kostja ei ole sellele vastu

vaielnud. Kommunaalkulud ja hügieenitarvete kulud tekivad eelduslikult mõlemal vanemal

lapsega aja veetmisel. Seega olenemata sellest palju aega veedab laps kostjaga, tuleb hageja

emal kanda ka kulud lasteaiale ja lapse riietele ja jalanõudele, seega ei saa seaduses sätestatud

kogu miinimummäärast võtta veedetud aja proportsiooni, vaid sealt tuleb eelnevalt maha

lahutada ka kulud lasteaiale ja lapse riietele ja jalanõudele (12.06.2020. a seisukoha lisad).

Täiendavalt on hageja märkinud, et eriolukorra tõttu vabastati küll lasteaiatasust, kuid

eriolukorra ajal ei viibinud laps ka kostjaga. Kostja pole sellele vastuväidet esitanud. Hageja

nõuab elatist 232 eurot, mis on 86% miinimummäärast 2019. a ja 79% miinimummäärast

2020. a ehk võtnud arvesse aega, mille hageja veedab kostjaga, samas arvestades et osad kulud

tuleb hageja emal olenemata kostjaga koosveedetud ajast kanda. Seega on elatisenõudes

arvestatud asjaoluga, et suhtluskorra alusel viibib kostja hagejaga. Kostja ei ole esile toonud

tõendeid, mille alusel saaks kohus leida, et elatist tuleks veel väiksemas määras välja mõista

põhjusel, et kostja peab hagejat suuremas osas üleval. Kostja pole ka tuginenud asjaolule, et ta

oleks elatist maksnud rahas.

Seega saab kohus tuvastada, et kostja on hageja poolt nõutavas ulatuses, s.o 232 eurot kuus (kus

on ka arvesse võetud, et hageja viibib kostja juures suhtluskorra alusel), rikkunud ülalpidamise

kohustust.

11. Neljanda eelduse osas toob kohus välja, et kuni 18. a vanuse lapse puhul lähtutakse

abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hageja on

välja toonud, et ta on valdavalt oma ema ülalpidamisel ning kostja ei ole selles osas vastuväiteid

esitanud. Seega on neljas eeldus täidetud.

12. Kostja ei ole muid vastuväiteid hagile esitanud.

13. Eelpooltoodust lähtuvalt on täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks ning kostjalt

tuleb alaealise hageja kasuks välja mõista elatis 232 eurot kuus alates hagi esitamisest.

14. Kuivõrd hageja märkis, et alates 2019. a juunikuust huviringide kulusid hageja ema ei

kanna, ei oma tähendust nimetatud tõendid, sest nõue on alates 2019. a septembrist. Kuivõrd

kostja ei ole vastu vaielnud isadusele, ei oma ka sünnitunnistus tõendina tähtsust.

15. Hageja taotlusel tuleb kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord resolutsioonis

märgitud tingimustel.

16. Elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks

hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis

ulatuses on otsuse viivitamatu täitmine hädavajalik. Üldjuhul ei ole otsused viivitamata

täidetavad ning selleks tuleks hagejal selgitada ja tõendada, mis osas on vajalik otsuse

viivitamatu täitine. Kohus on jätnud 29.01.2010. a määrusega rahuldamata ka hageja taotluse

hagi tagamiseks, leides et hageja pole toonud kohtu ette asjaolusid, et on hädavajalik elatise

määramine enne lõpplahendit. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus otsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad rahuldatud nõude osas menetluskulud kostja kanda. Kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud

232 eurot ületavas osas mh seetõttu, et vanemad sõlmisid kompromissi suhtluskorra osas, mille

2-19-100880

7 (7)

alusel hageja hakkab veetma osa ajast koos kostjaga. Seega ei oli loobumise alus mh poolte

kokkulepe, mistõttu ei oleks õiglane jätta menetluskulusid loobutud osa tõttu osact alaealise

hageja kanda. Samuti on iseenesest hagejal õigus nõuda elatist maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest, kuid hageja on vastutulekuna kostjale, et mitte panna teda raskesse

olukorda, sellest loobunud kostja kasuks. Seega ei oleks õiglane ka sellega seonduvalt

menetluskulusid jätta alaealise hageja enda kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

18. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule

7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, sh esitades kulu ka otsusega tutvumise

eest. Kohus ei saa menetluskulusid kindlaks määrata, sest kohus peab menetluskulude nimekirja

kätte toimetama ka kostjale.

19. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)