3-20-426/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-426 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning 2020. a jaanuaris ja veebruaris isikuarvelt arvestatud elektrienergia kasutamise tasu tagastamiseks kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12. juuni 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus täiendava nõude (s.o tuvastada varalise kahju tekitamine) osas.

2. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

3. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel.

4. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

1. Kaebaja palub määruskaebuses tuvastada, et vangla tekitas oma vale käitumisega talle varalise kahju, kui ta kaotas enda raha jaanuari, veebruari ja märtsi eest. Asja materjalist nähtuvalt ei ole kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses, kaebuse täienduses ega vastuses kohtunõudele esitanud varalise kahju hüvitamise nõuet. HKMS § 182 lg 3 järgi koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 ei ole lubatav esitada määruskaebuses nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud osas on tegemist täiendava nõudega, kuid see ei ole HKMS § 182 lg 3 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb kaebaja määruskaebus eeltoodud osas HKMS § 187 lg 3 p 7 alusel tagastada.

2. Ringkonnakohus selgitab, et ekslik on kaebaja arvamus, et tasu tema töö (lugemine ja kirjutamine kohtule) eest kuulub menetluskulude hulka. HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. HKMS § 102 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdija tõlgikulud (p 1); dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud (p 2); vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud (p 3); menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud (p 4); väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud (p 5). HKMS § 103 lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (p 1); menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (p 2); menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek (p 3); menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud (p 4) ning lg 2 kohaselt kohtuväliste kulude hulka loetakse ka Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemisega seotud kulud. Seega kaebaja mainitud tasu puhul ei ole tegemist menetluskuluga HKMS § 101 lg 1 tähenduses.

3. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda tema pöördumised intressi kohta. Ringkonnakohus selgitab, et kuna tagastab kaebaja määruskaebuse, siis ei toimu kohtuasja praeguses menetlusstaadiumis vaidluse sisulist menetlemist. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul kaebaja nimetatud tõendite kogumise vajadus, kuna tõendite asja juurde võtmist saab kohus hinnata asja sisulise arutamise käigus. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.

Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu sellele, et halduskohus selgitas määruse p-s 5, et ei arvesta kaebuse nõudena kaebuse tekstis sisalduvaid kaebaja arutlusi selle kohta, et vangla peaks tasuma kaebajale intressi vabanemisfondi hoiustatud rahast. Kuna kaebaja sellesisuline nõue ei ole seotud kaebuse esemega ja ei nähtu kohtueelse menetluse dokumentidest, siis ei pidanud halduskohus põhjendatuks anda kaebajale aega täiendavate nõuete või dokumentide esitamiseks. Halduskohus ka selgitas kaebajale, et kui kaebaja soovib esitada kohtule nõude vangla kohustamiseks maksta vabanemisfondi kogutud rahalt intressi, tuleb tal enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esitada vanglale sellekohane taotlus ning kui vangla taotlust ei rahulda, on kaebajal õigus esitada vaie. Kohtu poole on kaebajal õigus pöörduda siis, kuid vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

(allkirjastatud digitaalselt)