4-10-612/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2010. a, Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-10-612 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Merike Pihelo väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tartu Linnavalitsuse 06.02.2010. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr KM000637 Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Merike Pihelo (isikukood: 47108072757; elukoht: X) Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus (aadress: Raekoda, Tartu 50089) RESOLUTSIOON
Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2, kohus
otsustas:
Tühistada Tartu Linnavalitsuse 06.02.2010. a otsus väärteoasjas nr KM000637, millega Merike Pihelot karistati ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni.
Süüdi tunnistada Merike Pihelo ühistranspordiseaduse § 541 järgi ja karistada teda rahatrahviga kolme trahviühiku ulatuses, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni.
Rahatrahv tuleb tasuda Tartu Linnakantselei arvelduskontole nr 221023102829 (Swedbank). Saata käesoleva kohtuotsuse koopia Merike Pihelole ja Tartu Linnavalitsusele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
Tartu Linnavalitsuse 06.02.2010. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr KM 000637 karistati Merike Pihelot ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni. Otsuses kirjeldatud asjaolude kohaselt sõitis menetlusalune isik bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Oma tegevusega rikkus ta majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.2004. a kinnitatud määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi Üldeeskiri) §-i 7 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti.
Tartu Maakohtusse on saabunud Merike Pihelo kaebus Tartu Linnavalitsuse 06.02.2010. a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr KM 000637. Kaebuse kohaselt omas Merike Pihelo sõiduõigust tõendavat dokumenti, kuid tal ei olnud seda kaasas, kuna koju oli jäänud rahakott, milles oli kehtiv sõiduõigust tõendav dokument.
Kohtuväline menetleja seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse 06.02.2010. a kiirmenetluse otsus nr KM000637 tuleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta muutmata ning kaebus rahuldamata, kuna väärteouurija oli kindlaks teinud, et menetlusalune isik sõitis avalikul liiniveol sõiduõigust tõendava dokumendita.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
Tartu Linnavalitsuse 06.02.2010. a otsuse kohaselt rikkus Merike Pihelo oma tegevusega Üldeeskirja §-i 7 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Menetlusaluse isiku ütlustest kiirteomenetluse otsuses (tl 2) nähtub, et ta sõitis bussis ilma sõiduõigust tõendava dokumendita, kuna rahakott oli koju jäänud. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt oli sõiduõigust tõendav dokument koju jäänud rahakoti sees.
Kiirmenetluse otsus on tehtud 06.02.2010. a. Väärteotoimiku leheküljel nr 4 on olemas kuupileti koopia, millest nähtub, et pilet on kehtiv alates 05.02.2010. a ning kehtib alates ostukuupäevast 30 päeva. Kuupiletil on kirjas, et see on kehtiv üliõpilasele koos soodustust tõendava dokumendiga. Toimikulehel nr 3 on Merike Pihelo nimega rahvusvahelise üliõpilaspileti koopia, mille kehtivusaeg on septembrist 2009 kuni detsembrini 2010. a. Seega omas Merike Pihelo 06.02.2010. a sõiduõigust tõendavat dokumenti, mistõttu ei ole ta rikkunud Üldeeskirja §-i 7 lg 3 p 1 nõuet ja seega ei vastuta ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi.
Kuna Merike Pihelo ei esitanud 06.02.2010. a sõiduõigust tõendavat dokumenti, tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja 06.02.2010. a kiirmenetluse otsuse täies ulatuses väärteoasjas nr KM000637 ja teeb uue otsuse.
Kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et Merike Pihelol ei olnud 06.02.2010. a väärteouurijale sõidupiletit esitada, kuna sõiduõigust tõendav dokument oli koju jäänud rahakotis. 06.02.2010. a oli temal aga sõiduõigust tõendav dokument olemas, mida tõendavad kuupilet (tl 4), mille kehtivus algas 05.02.2010. a ja rahvusvaheline üliõpilaspilet, mille kehtivusaeg on septembrist 2009 kuni detsembrini 2010.
Vastavalt Üldeeskirja §-le 7 lg 3 p 6 on sõitja kohustatud esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kuna Merike Pihelo kontrolörile sõiduõigust tõendavat dokumenti ei esitanud, on ta rikkunud Üldeeskirja §-i 7 lg 3 p 6.
Vastavalt KarS § 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku ütlustest ja kaebuses esitatud asjaoludest nähtub, et Merike Pihelo ei esitanud sõiduõigust tõendavat dokumenti, kuna rahakott, milles oli kuupilet, oli koju jäänud. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna Merike Pihelo unustas sõiduõigust tõendava dokumendi koju, ei teadnud ta süüteokoosseisule vastavat asjaolu, kuid oleks pidanud enne ühistranspordiga sõitma asumist kindlaks tegema, et sõiduõigust tõendav dokument kaasas on. Järelikult on Merike Pihelo teo toime pannud ettevaatamatusest.
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Merike Pihelo toime pannud Üldeeskirja § 7 lg 3 p 6 rikkumise, mis on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse §-s 541 sätestatud teona. Kohtu seisukoht karistuse osas Ühistranspordiseaduse §-s 541 sätestab, et Üldeeskirja rikkumise eest sõitja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
KarS § 58 järgi raskendavad asjaolud ja KarS § 57 järgi kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja Merike Pihelo süüd selle toimumises, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on Merike Pihelo puhul saavutatavad minimaalse karistusmäära kohaldamisega ning Merike Pihelot tuleb karistada ühistranspordiseaduse § 541 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni.
Peet Teidearu Kohtunik