4-09-28344/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 4-09-28344

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2010. a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-28344 Kohtukoosseis eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kea Lemming

13. aprill 2010.a, Tallinnas Väärteoasi S.A (S.A) väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 05.02.2010. a otsus Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Põhja Politseiprefektuur (Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn) RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.02.2010. a otsus S.A väärteoasjas nr 4-09-28344 jätta muutmata. 2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 14.04.2010. a. Kohtuotsuse

peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7

päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 1. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 19.11.2009. a väärteoprotokolli nr AB

1149457 kohaselt S.A 19.11.2009. a kell 12.11 Tallinnas, Xxxxxxx xxx xx asuvas kaupluses M. läbis kaubaga kassaliini, jättes kauba eest tasumata kokku summas 63 krooni ja 50 senti, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

VTMS § 83 p 2 alusel edastas kohtuväline menetleja väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule menetlusaluse isiku suhtes aresti mõistmise otsustamiseks.

Maakohtu otsus

2. süüdi KarS § 218 lg 1 järgi Harju Maakohus tunnistas oma 05.02.2010. a otsusega S.A ja karistas teda rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks.

Vastavalt KarS §-le 56 arvestas kohus karistuse mõistmisel isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märkis, et kohtuväline

menetleja on taotlenud S.A karistamist lühiajalise arestiga arvestades asjaolusid, et

varasemad rahatrahvid on tasumata ning et isik on pannud toime KarS § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo korduvalt. Kohus leidis, et kuivõrd väärteoasjas puuduvad tõendid S.A poolt rahatrahvide võimaliku tasumise kohta kohtuistungi toimumise päeva seisuga ning arvestades asjaolu, et eelnevalt on S.A karistatud rahatrahvidega

valdavalt sanktsioonide alammääras ning suuliste hoiatustega, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga. Üksnes asjaolust, et 19.11.2009. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt

S.A ei tööta, ei saa tuletada tema võimetust rahatrahvi tasuda, mis võiks muuta võimatuks sellise karistusega karistamise eesmärgi saavutamise. Kohus asus seisukohale,

et käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid arvestades tuleb S.A karistada rahatrahviga, mis peab siiski olema suurem varem määratud trahvidest. Arvestades toime

pandud väärtegu, pidas kohus kohaseks karistada S.A rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur

apellatsiooni, milles vaidlustatakse kohtuotsus S.A-le mõistetud karistuse osas ja taotletakse kohtuotsuse tühistamist. Apellatsiooni motiivides ei nõustu kohtuväline menetleja S.A-le mõistetud karistusega,

kuna menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi ning on

jätkanud väärtegude toimepanemist. Samuti on ta kõik temale eelnevalt karistusena

kohaldatud rahatrahvid tasumata jätnud. Apellant on seisukohal, et karistuse mõistmisel on nii üldkui ka eripreventiivne eesmärk. Harju Maakohus ei ole karistuse kohaldamisel arvestanud asjaoluga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

edaspidi käituma seadusekuulekalt. Kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Samuti ei ole kohus karistuse mõistmisel arvestanud karistuse eripreventiivset eesmärki, süüdlane ei ole talle eelnevalt kohaldatud karistustest teinud vajalikke järeldusi.

Apellant on arvamusel, et S.A-le karistuseks mõistetud rahatrahv 1500 krooni annab isikule ja ühiskonnale vale signaali ning ei oma kasvatuslike abinõudena toimet süüdlasele.

3 Apellant märgib, et kohtuväline menetleja viitas maakohtus ka asjaolule, et menetlusalune

isik ei ilmunud kohtusse, kuigi oli kutse allkirja vastu kätte saanud. See näitab menetlusaluse isiku suhtumist temale mõistetud karistustesse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud argumentidel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

5. karistuse Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus ei ole S.A-le

kohaldamisel arvestanud asjaoluga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja edaspidi käituma seadusekuulekalt, kohtu järeldused ei vasta

tõendamiseseme asjaoludele ning kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud karistuse eripreventiivset eesmärki. Vastavalt KarS §-le 56 arvestas Harju Maakohus S.A-le karistuse mõistmisel isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis

õigesti, et kuivõrd väärteoasjas puuduvad tõendid S.A poolt rahatrahvide võimaliku tasumise kohta kohtuistungi toimumise päeva seisuga ning arvestades asjaolu, et eelnevalt on S.A karistatud rahatrahvidega valdavalt sanktsioonide alammääras ning suuliste

hoiatustega, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga. Samuti on maakohus õigesti

märkinud, et üksnes asjaolust, et S.A ei tööta, ei saa tuletada tema võimetust

rahatrahvi tasuda, mis võiks muuta võimatuks sellise karistusega karistamise eesmärgi saavutamise. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kuivõrd S.A on kõik talle varem

karistusena kohaldatud rahatrahvid tasumata jätnud, siis ei täida talle käesolevas asjas karistusena kohaldatud rahatrahv eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus rõhutab, et süüdlase poolt rahatrahvide tasumata jätmine ei saa kuidagi olla samastatav karistuse

kandmata jäämisega. Vastavalt VTMS § 211 lg-le 1 teeb maakohus karistust täitva

kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt

karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

6. Ringkonnakohus märgib, et raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine on vajalik

ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kohaldatud kergemaliigilisemad karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures aga rõhutab

ringkonnakohus, et olukorrana, kus raskemaliigilisema karistusena aresti mõistmine on vajalik ja põhjendatud, tuleb mõista seda, et varem on isiku suhtes karistusena rahatrahve

kohaldatud mitte üksnes sanktsiooni alamvõi isegi ka keskmises määras, vaid juba ka sanktsiooni ülemmääras. Arvestades seda, et S.A suhtes on varem karistusena rahatrahve kohaldatud valdavalt

sanktsiooni alammääras ning suuliste hoiatustega, asus maakohus käesoleval juhul põhjendatult seisukohale, et S.A tuleb karistada rahatrahviga, mis peab olema suurem varem kohaldatud trahvidest ning karistas teda rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni.

4

7. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus S.A-le mõistetud karistuse liigi ja

määraga ning leiab, et see karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse

mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.02.2010.a otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Igor Amann Paavo Randma