3-20-1168/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav A. S esitas 30.01.2020 (registreeriti 6.02.2020) Viru Vanglale kahjunõuded 6-16/16-1 ja 6-16/17-1. A. S nõuab kahjunõudes 6-16/16-1 mittevaralist kahju ja vabandamist seoses 19.10.2019 toimunud sündmusega, kui kontaktisik keeldus kaebajale andmast WC paberit ning kahjunõudes 6-16/17-1 mittevaralist kahju 1500 € ja ametlikku vabandust seoses sellega, et ta paigutati kambritesse P 214 ja P216. Kaebus sisaldas taotlust kaebetähtaja ennistamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-20-1168/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-20-1168 Määruse kuupäev ja koht
9. juuli 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi
A. S kaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
2. Lõpetada haldusasja menetlus.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte pooltele.
ASJAOLUD
1. Viru Vangla kinnipeetav A. S esitas 30.01.2020 (registreeriti 6.02.2020) Viru Vanglale kahjunõuded 6-16/16-1 ja 6-16/17-1. A. S nõuab kahjunõudes 6-16/16-1 mittevaralist kahju ja vabandamist seoses 19.10.2019 toimunud sündmusega, kui kontaktisik keeldus kaebajale andmast WC paberit ning kahjunõudes 6-16/17-1 mittevaralist kahju 1500 € ja ametlikku vabandust seoses sellega, et ta paigutati kambritesse P 214 ja P216. Kaebus sisaldas taotlust kaebetähtaja ennistamiseks.
2. Viru Vangla pole veel kahjunõudeid lahendanud. Kaebaja pöördus 16.06.2020 halduskohtusse.
3. Tartu Halduskohus jättis 16.06.2020 määrusega kaebuse käiguta.
4. Kaebaja esitas 29.06.2020 taotluse riigilõivust vabastamiseks.
5. Kohus tegi Viru Vanglale 8.07.2020 kohtunõude.
6. Viru Vangla vastas kohtunõudele 9.07.2020.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja vabandamist.
8. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
3-20-1168
õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.
9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Viru Vangla ei ole taotleja kahjunõudeid kahekuuse tähtaja jooksul lahendanud. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb isikul juhul, kui haldusorgan jätab tema kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, pöörduda soovi korral kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul alates kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisest. Seega, kui lugeda kahjunõuded nõuetekohaselt esitatuks nende registreerimise päeval 06.02.2020, tuli taotlejal pöörduda soovi korral kaebustega halduskohtusse hiljemalt 06.05.2020 (s.o 30 päeva jooksul alates kahjunõuete lahendamiseks ette nähtud kahe kuu möödumisest 06.04.2020.
10. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
11. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla pole kaebaja 30.01.2020 kahjunõudeid 6-16/16-1 ja 6-16/17-1 veel lahendanud. Kahjunõuete lahendamise 2 kuune tähtaeg möödus 6.04.2020. Seega pidi kaebaja halduskohtusse kaebuse esitama hiljemalt 6.05.2020.
12. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise aluseks on olnud ka subjektiivset laadi asjaolud (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus). Kaebaja märkis, et ei teadnud kaebetähtaega, ta ei saanud arvutisse ja tal polnud seadustikku ka paberkandjal, vangla lubas pidevalt kahjunõuded lahendada.
13. Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja ise ei ole olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas. Kaebetähtaja möödalaskmise põhjus sõltus üksnes kaebajast ja oli tema poolt välditav. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi objektiivset takistust kaebuse tähtaegseks esitamiseks ehk sündmust või asjaolu, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Kokkuvõttes puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. Kohus lõpetab menetluse HKMS §
152 lg 1 p 2 alusel.
14. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust. Kuna menetlus lõpetatakse ilma kaebust menetlusse võtmata, ei ole vajadust lahendada kaebaja esitatud taotlust riigilõivust vabastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)