4-20-1170/42 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2020. a, Tallinn

Väärteoasja number

4-20-1170

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Orvi Koik, Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Väärteoasi

Roman Kutliahmetovi väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja

Menetlusalune

isik

Roman

Kutliahmetov

(ik: 38305020296), apellatsioon

Kohtuistungil osalenud isikud

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsus väärteoasjas nr 4-20-1170 jätta muutmata ja

esitatud apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaadi Leelo Viil poolt Roman

Kutliahmetovi väärteomenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks 97,20 eurot.

3. Väärteomenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot jätta

menetlusaluse isiku Roman Kutliahmetovi kanda. Roman Kutliahmetlovil tuleb

menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul iga kuu 15. kuupäevaks. Andmed menetluskulude

tasumiseks edastatakse eraldi dokumendiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roman Kutliahmetov 15.09.2019. a kell 23:24 XXX, Tallinnas valdas enda kasutatavas

sõidukis Mazda 6 reg nr XXXXXX ebaseaduslikult väikeses koguses, 0,21 grammi narkootilist

ainet

amfetamiin

ja

4-metamfetamiin

(4-metüülamfetamiin;

4-MA).

Samuti

oli

R. Kutliahmetov eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin. Nimetatud ainete

valdamiseks ja tarvitamiseks arsti ettekirjutust R. Kutliahmetovil ei ole, mistõttu on see

keelatud. Vastavalt Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusele nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin

ja 4-metamfetamiin (4-metüülamfetamiin; 4-MA) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja

ainerühmade I nimekirja.

R. Kutliahmetov oli 31.01.2020. a kell 5:00 Sõnajala tänaval, Uuskülas, Rapla vallas, Rapla

maakonnas eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ja metamfetamiin. Nimetatud

ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutust R. Kutliahmetovil ei ole, mistõttu on see keelatud.

Väärtegu on toime pandud väärteomenetluse käigus kindlaks tegemata ajal ja kohas, kuivõrd

isik ei avaldanud, kus ja millisel ajahetkel ta narkootilist ainet tarvitas ning muid tõendeid pole

võimalik koguda. Vastavalt Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusele nr 73 lisale 1 kuulub

amfetamiin ja metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I

nimekirja.

R. Kutliahmetov pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad NPALS § 151 lg 1 järgi.

2. Kohtuväline menetleja edastas 12.03.2020. a ja 13.03.2020. a väärteotoimiku

väärteoasja nr 2316,19,009276 ja nr 2700,20,000160 (kohtu reg nr 4-20-1170 ja 4-20-1178)

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale aresti mõistmise otsustamiseks. Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumaja 15. aprilli 2020. a määruse alusel ühendati R. Kutliahmetovi väärteoasjad ühisesse

menetlusse.

Kohtuväline menetleja taotles R. Kutliahmetovi süüdimõistmist NPALS § 151 lg 1 järgi

sätestatud väärtegude toimepanemises ning karistamist arestiga 10 päeva. Samuti taotles

kohtuväline menetleja menetlusaluselt isikult ekspertiisikulude, summas 457 eurot välja

mõistmist.

3. Pärnu Maakohtus 12.05.2020. a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja

esitatud taotluse juurde ning palus määrata R. Kutliahmetovile karistuseks 10 ööpäeva aresti ja

välja mõista menetlusaluselt isikult ekspertiisikulud 457 eurot.

Menetlusalune isik tunnistas, et on antud väärteod toime pannud osaliselt. 31.01.2020. a eelsel

ajal narkootilisi aineid tarvitanud ei ole.

Maakohtu otsus

4. Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsusega tunnistati R. Kutliahmetov süüdi

NPALS § 151 lg 1 järgi ja teda karistati arestiga 10 päeva.

5. Maakohus vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära tunnistaja ütlused

ja menetlusaluse isiku osalise süü tunnistamise ja selgitused ning kohtuvälise menetleja

esindaja arvamuse, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude

toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

5.1.

Maakohus märkis, et 14.02.2020. a koostatud väärteoprotokollist (2316,19,009276)

nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et R. Kutliahmetov 15.09.2019. a kell 23:24 XXX,

Tallinnas valdas enda kasutatavas sõidukis Mazda 6 reg nr XXXXXX ebaseaduslikult väikeses

koguses, 0,21 grammi narkootilist ainet amfetamiin ja 4-metamfetamiin (4-metüülamfetamiin;

4-MA). Samuti oli R. Kutliahmetov eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin.

Nimetatud ainete valdamiseks ja tarvitamiseks arsti ettekirjutust R. Kutliahmetovil ei ole,

mistõttu on see keelatud. Vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusele nr 73 lisale 1

kuulub amfetamiin ja 4-metamfetamiin (4-metüülamfetamiin; 4-MA) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja.

15.09.2019. a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis

patrullpolitseinik MM15.09.2019. a kell 23.39 R. Kutliahmetovil narkootilise aine esinemist

organismis indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup Secure 1, mille näit osutus

positiivseks ja reageeris ainetele MDM, BZD, AMP. Prooviandjal esinesid narkootilise aine

tarvitamise tunnused. Prooviandja nõustus tulemusega, kinnitas seda oma allkirjaga.

16.09.2019. a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati R. Kutiahmetov

Mazda 6 reg nr XXXXXX juhtimiselt alates 15.09.2019 kell 23.24 kuni kainenemiseni, sest oli

alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Wismari Haigla AS-i 15.09.2019. a joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirja,

joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1324T ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli

nr 408/34 kohaselt tuvastati uuritaval R. Kutliahmetovil aeglustunud kehareaktsioonid ja

aeglustunud koordinatsioon. Uriinis, mis oli võetud 15.09.2019 kell 23.50 (pakendi

turvakleebise nr U16309), tuvastati amfetamiini sisaldus. Lisa 2/1324T kohaselt esinesid

R. Kutliahmetovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise

tunnused, joovet ei esine (esinevad jääknähud). Uriiniproovi võtmise ja arstliku läbivaatuse

maksumus 96 eurot ning uuringu maksumus 74 eurot.

16.09.2019. a koostatud vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt leiti 16.09.2019 kell 00.15

Mazda 6 reg nr XXXXXX kõrvalistuja ees olevast kindalaekast minigripp kilekott valge ainega

(pakend 1), süstal läbipaistva vedelikuga (pakend 2) ja roolist vasakul asuvast laekast minigripp

kilekott valge ainega (pakend 3). R. Kutliahmetov kinnitas protokollis, et aine on tema oma.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 19E-AN1209 kohaselt esitati PPA Põhja

prefektuuri 23.10.2019. a määruse alusel ekspertiisiks valge pulber massiga 0,84g, süstal

läbipaistva vedelikuga ja kollakas pulber massiga 0,81 g. Eksperdi arvamuse kohaselt valge

pulber massiga 0,84g sisaldab 17% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,10 g amfetamiini

ning lisaks sisaldab pulber 4-metamfetamiini. Plastiksüstlas leidub amfetamiini jälgi. Kollakas

pulber massiga 0,81g sisaldab 18% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,11 g amfetamiini

ning lisaks sisaldab pulber 4-metamfetamiini. Ekspertiisi maksumus 252 eurot.

R. Kutliahmetovi 05.05.2020. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd ja

kinnitab, et septembris 2019. a tarvitas amfetamiini. Eeltoodut kinnitab ka tunnistaja MM

ütlused.

Menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt peatamise järgselt kontrollimisel 15.09.2019. a kasutati

indikaatorvahendit Drug Control Urine Cup Secure 1 ja saadi positiivne näit amfetamiinile.

Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et 15.09.2019. a on

menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 23:50 võetud uriiniproov. Tehtud

uuringu 1324T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin.

Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr

73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete

kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil,

narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste aine

amfetamiin tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt leidis

maakohus, et menetlusalune isik on narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1

sätestatud keeldu.

Lisaks eeltoodule leiti menetlusaluse isiku juhitud mootorsõidukist minigripp kilekotid valget

ja kollakat värvi pulbriga. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 19E-AN1209 nähtub, et

menetlusaluselt isikult ära võetud valge pulber massiga 0,84 grammi minigrip kilekotis sisaldas

amfetamiini ja 4-metamfetamiini. Kollakas pulber massiga 0,81g sisaldas amfetamiini ja 4-

metamfetamiini.

Aineekspertiisiga

tuvastatud

amfetamiin

ja

4-metamfetamiin

(4-

metüülamfetamiin, 4-MA) kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse

isiku poolt narkootiliste ainete, s.o amfetamiin ja metamfetamiin valdamisele eelmärgitud

lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset

ainet vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Eeltoodust tulenevalt on maakohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik

ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ja sellise aine

käitlemine, sh valdamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse

isiku käitumine kvalifitseerida NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Menetlusaluse isiku organismis tuvastati amfetamiini sisaldus ja tal tuvastati narkootilise,

psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused ning ka tema sõidukist leiti

valget ja kollakat pulbrilist ainet, mis sisaldas endas sama ainet. Seega on menetlusaluse isiku

organismist tuvastatud aine otseselt seostatav tema sõidukist leitud ainega. Menetlusalune isik

on kogu menetluse vältel ka ise tunnistanud, et ta tarvitas amfetamiini. Süüteo asjaoludest saab

järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

5.2.

14.02.2020. a koostatud väärteoprotokollist (2700,20,000160) nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et R. Kutliahmetov oli 31.01.2020. a kell 5:00 Sõnajala tänaval,

Uuskülas, Rapla vallas, Rapla maakonnas eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ja

metamfetamiin. Nimetatud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutust R. Kutliahmetovil ei ole,

mistõttu on see keelatud. Väärtegu on toime pandud väärteomenetluse käigus kindlaks tegemata

ajal ja kohas, kuivõrd isik ei avaldanud, kus ja millisel ajahetkel ta narkootilist ainet tarvitas

ning muid tõendeid pole võimalik koguda. Vastavalt Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusele

nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin ja metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja

ainerühmade I nimekirja.

31.01.2020. a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis

patrullpolitseinik RK 31.01.2020. a kell 5.08 R. Kutliahmetovil narkootilise aine esinemist

organismis indikaatorvahendiga Drug Control Secure 1 DOA Urine Cup, mille näit osutus

positiivseks ja reageeris ainetele MDA, BZD, AMP, MET ja MDA. Prooviandjal esinesid

narkootilise aine tarvitamise tunnused. Prooviandja ei nõustunud näidu tulemusega, kinnitas

seda oma allkirjaga ja uriiniproov edastati RK poolt riiklikule ekspertiisiasutusele.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas uuringuakti nr 169 T kohaselt 04.02.2020. a

R. Kutliahmetovilt 31.01.2020. a võetud uriinis (pakendi turvakleebise nr 056161) amfetamiini

ja metamfetamiini sisalduse. Uuringu maksumus 35 eurot.

R. Kutliahmetovi 05.05.2020. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei ole jaanuaris 2020. a

keelatud aineid tarvitanud. Ta ei olnud nõus selle testiga kohapeal. Uriinitest tehti, uriin oli

tema oma. Pakendamine toimus tema silmade all, aga ta pole kindel, mis sai uriinitopsidest

edasi. Arvab küll, et kõik oli seaduspärane.

Tunnistaja politseiametniku TT 12.05.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 31.01.2020. a

märkas ta halli auto liikumas Uusküla suunas. Sõiduki liikumine tundus imelik. Auto peatus,

juht oli üksi ja andis dokumendi. Indikaatorvahend näitas, et juht oli kaine, kuid ta käitus

kuidagi teistmoodi, nagu oleks närvis, pupillid olid suuremad ja ei tahtnud otsa vaadata.

Küsimise peale vastas, et kaks päeva tagasi tarvitas kanepit. Kiirtesti teha ta ei tahtnud, soovis

minna autoga koju. Talle tehti uriinitest, kanepi test oli negatiivne, aga amfetamiin ja mitu ainet

veel olid positiivsed. Pretensioone tal ei olnud, fuajees olid kaamerad üleval, juhiti tähelepanu

et pannakse pakendid kinni. Menetlusaluse isikuga on aastaid tagasi kokkupuuteid olnud,

seoses narkootikumide tarvitamisega.

Menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt peatamise järgselt kontrollimisel 31.01.2020. a kasutati

indikaatorvahendit Drug Control Urine DOA Cup Secure 1 ja saadi positiivne näit

amfetamiinile ja metamfetamiinile. Uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Tehtud

uuringu 169T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja

metamfetamiin. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud

Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu

arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks

menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete amfetamiin ja metamfetamiin tarvitamisele

eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist ainet

tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Maakohus märkis, et menetlusaluse isiku organismis tuvastati amfetamiini ja metamfetamiini

sisaldus ning tal tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise

tunnused ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tunnistaja TT ütluste alusel.

Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel keeldunud ütluste andmisest ja ei nõustunud

indikaatorvahendi näidu tulemustega. Kohtuistungil aga väitis, et ta ei ole jaanuaris 2020. a

keelatud aineid tarvitanud ja ta pole kindel, mis sai uriinitopsidest edasi pärast proovi võtmist.

Seega on menetlusaluse isiku selgitused sellised, mis ei võimalda tema ütluste tõele vastavust

ka kontrollida. Seejuures õigustab menetlusalune isik ennast sellega, et ta ei tea, mis sai edasi

uriinitopsidest, kuid arvab samas, et kõik oli seaduslik. Ka maakohus leidis, et puudub alus

kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu tulemuses, võetud proov on menetlusaluse

isiku nähes pakendatud ja sellele on lisatud ka turvakleebis. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse

isiku varasemast tegevusest, s.h 15.09.2019. a väärteo etteheitest ja tunnistaja TT ütlustest,

nähtuvalt on tegemist isikuga kes tarvitab narkootilist ainet - amfetamiin, saab järeldada, et

menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud

keeldu ning pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise aine

tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

6. NPALS 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud

NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Kuivõrd tegemist on samaliigiliste väärtegudega, tuleb

NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude eest mõista üks karistus.

Karistuse mõistmisel lähtus maakohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse

mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi.

Isiku ankeetandmete kohaselt R. Kutliahmetov ei tööta ning ei nähtu, et isik omaks mõnd

legaalset sissetulekut. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv

väärteokaristus, mille eest määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Seega on menetlusalusel

isikul rahalisi kohustusi, mis on senini täitmata. Lisaks on teda karistatud varavastaste

kuritegude eest kahel korral. Sellest järeldas maakohus, et isikul puudub tahe või vahendid

rahatrahvi tasumiseks ning eelnev kergemaliigiline karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja

isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste süütegude toimepanemist. Maakohus ei pidanud

võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, kuivõrd see karistus ei oleks

täidetav. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul kohustus tasuda ka menetluskulu. Kuna

menetlusalusel isikul puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustus täita, ei ole uue suurema

rahatrahvi mõistmisel enam mõtet, kuivõrd see ei täidaks oma eesmärki.

Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestas

maakohus, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe erineval ajal toime pandud väärteo

toimepanemises, millest esimese puhul oli realiseeritud kaks teoalternatiivi. Sellele vaatamata

leidis maakohus, et menetlusaluse isiku süü on siiski alla keskmise ja kuivõrd menetlusalust

isikut ei ole varem NPALS rikkumise eest karistatud ja teda pole ka arestiga varem karistatud,

leidis maakohus, et aresti võib mõista mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra.

Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus karistuseks aresti 10 päeva. Maakohus kohustas

R. Kutliahmetovit asuda aresti kandma 01. juunil 2020. a kell 10.00. Maakohus lisas, et aresti

kandmisele ilmumata jäämisel kohaldatakse R. Kutliahmetovi suhtes sundtoomist.

7. Maakohus mõistis menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel menetluskulud,

milleks on Wismari Haigla AS-il uriiniproovi võtmise ja arstliku läbivaatuse kulu, riiklikul

ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud

kulud ja riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu.

Seega mõistis maakohus R. Kutliahmetovilt riigituludesse menetluskuludena välja 205 eurot

joobeseisundi tuvastamisega seotud tasu ja 252 eurot narkootilise aine ekspertiisi tasu, kokku

summas 457 eurot.

Apellatsioon

8. Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsuse peale esitas apellatsiooni R. Kutliahmetov, kes

taotleb enda õigeks mõistmist 31. jaanuari 2020. a episoodis.

8.1.

R. Kutliahmetov selgitab, et ta ei olnud valmis end maakohtu istungil kaitsma, samuti

ei olnud tal võimalik kaitsjat palgata, kuivõrd kohtumaja kantseleisse helistades öeldi talle, et

kohtus arutatakse kahe episoodi kokku liitmist.

8.2.

R. Kutliahmetov ei nõustu 14.02.2020. a väärteoprotokolliga, mille kohaselt tuvastati

tal narkojoove, sest ta jäeti edasiseks kontrolliks Wismari haiglasse viimata ning tal lasti

„narkojoobes“ olles edasi sõita.

8.3.

Menetlusalune isik märgib, et tunnistaja TT on andnud ebaõigeid ütlusi selle kohta nagu

oleks R. Kutliahmetov talle 31.01.2020. a episoodiga seoses öelnud, et ta kasutas paar päeva

varem kanepit.

8.4.

Menetlusalune isik leiab, et maakohus tegi otsuse vaid TT ütluste alusel, kuid TT ei ole

arst, mistõttu ei ole tema tähelepanekud pädevad.

8.5.

31.01.2020. a võetud proovi osas märgib R. Kutiahmetov lisaks, et ta ei oska öelda, miks

võetud proov tema organismis keelatud aineid näitas. Ta nõustub, et proov pakendati tema

juuresolekul ja kõik oli korrektne, kuid edasist ümbriku teekonda ta ei tea, mistõttu tekivad

küsimused, miks proov narkootiliste ainete tarvitamist näitas.

Ringkonnakohtu istung

9. Ringkonnakohtu istungile menetlusalune isik R. Kutliahmetov ei ilmunud.

R. Kutliahmetov teavitas kohut kohtuistungi alguses, et jäi rongist maha ning taotles

kohtuistungi edasilükkamist. Kaitsja toetas menetlusaluse isiku taotlust, kuid lisas, et kaitsjal

endal ei õnnestunud menetlusaluse isikuga enne kohtuistungi toimumist kontakti saada,

mistõttu ei tea kaitsja, millistel põhjustel soovib R. Kutliahmetov istungil osaleda.

10. Ringkonnakohus jättis R. Kutliahmetovi taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata

leides, et rongist maha jäämise puhul ei ole tegemist VTMS § 42 lg 2 p-s 3 sätestatud mõjuva

põhjusega – R. Kutliahmetov oleks saanud rongist mahajäämist vältida, minnes rongijaama

õigeaegselt kohale. Kohtukolleegium märkis, et menetlusalune isik on kutse kätte saanud,

kaitsja on ilmunud, seega on kaitseõigus tagatud ning lisas, et asja arutatakse menetlusaluse

isiku apellatsiooni piirides, mistõttu on võimalik asja arutada ilma R. Kutliahmetovi osavõtuta.

Ringkonnakohus juhtis tähelepanu ka sellele, et R. Kutliahmetov ei ilmunud ka maakohtus

12.05.2020. a toimunud kohtuistungile. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 90 lg- st

1 pidas kohtukolleegium võimalikuks arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ja leidis,

et menetlusalusel isikul puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

11. Kaitsja toetas menetlusaluse isiku apellatsiooni ning rõhutas, et R. Kutliahmetovil lubati

pärast 31.01.2020. a episoodis proovi andmist tagasi autorooli, isiku sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsust ei tehtud. Eeltoodu tõstatab kaitsja hinnangul küsimuse R. Kutliahmetovi

poolt toimepandud väärteo subjektiivses küljes. Kaitsja kohaselt on maakohus, leides, et

R. Kutliahmetov pani teo toime kavatsetult, R. Kutliahmetovil esinenud tahtlust vääralt

hinnanud. Kaitsja selgitab, et narkootilised ained võivad organismis püsida kaua ning proovi

võtmise ajaks võis narkootilise aine kogus isiku organismis olla minimaalne, mistõttu puudub

alus väiteks, et menetlusalune isik oleks teo toime pannud kavatsetult. Samuti leidis kaitsja, et

taotledes enda õigeksmõistmist, võib eeldada, et R. Kutliahmetov soovib ka karistuse

vähendamist. Lisaks märkis kaitsja, et ekspertiisi maksumus 35 eurot on menetlusaluselt isikult

alusetult välja mõistetud, kuivõrd väärtegu ei olnud toime pandud tahtlikult, mistõttu puudub

kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus, olles tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, esitatud

apellatsiooni motiividega ning kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja seisukoha, leiab, et

esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks

määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus.

13. Esmalt lahendab ringkonnakohus R. Kutliahmetovi etteheite maakohtu istungi osas.

R. Kutliahmetov ei olnud enda sõnade kohaselt teadlik asja sisulisest arutamisest, mistõttu ei

saanud ta asja sisuliseks arutamiseks valmistuda ja kaitsjat palgata.

Ringkonnakohus märgib, et Pärnu Maakohtus 05.05.2020. a toimunud kohtuistungi protokollist

nähtuvalt R. Kutliahmetov kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Menetlusalune isik ei

avalda soovi kaitsja osavõtuks ka pärast seda, kui kohtuvälise menetleja esindaja oli avaldanud

väärteoprotokollid ning kohus R. Kutliahmetovi seisukohta väärteoprotokollide osas küsis.

Ringkonnakohtu hinnangul pidi R. Kutliahmetov hiljemalt väärteoprotokollide avaldamise

järgselt aru saama, et asja lahendatakse sisuliselt ning sellisel juhul paluma kohtult võimalust

kaitsja leidmiseks.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et maakohus võttis 05.05.2020. a kohtuistungil vastu otsuse

kuulata tunnistajana üle TT. Eeltoodu tõttu lükati kohtuistung edasi ning uue kohtuistungi

toimumise ajaks määrati 12.05.2020. a. Menetlusalune isik R. Kutliahmetov on 05.05.2020. a

kinnitanud, et on teadlik, et kohtuistung toimub 12.05.2020. a kell 10:30.

Pärnu Maakohtu 12.05.2020. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt menetlusalune isik

R. Kutlihametov maakohtu istungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teatanud ning

istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud.

Eeltoodust tulenevalt nähtub ringkonnakohtu hinnangul üheselt, et R. Kutliahmetov ei soovinud

maakohtus toimunud istungil kaitsja osalemist, kuivõrd menetlusalune isik sellist soovi ei

avaldanud. Veelgi enam, menetlusalusel isikul oli soovi korral võimalus kaitsja leidmiseks ka

pärast 05.05.2020. a toimunud maakohtu istungit, millisel juhul oleks kaitsja saanud osa võtta

12.05.2020. a toimunud kohtuistungist. Eeltoodut võimalust R. Kutliahmetov samuti ei

kasutanud. Kuivõrd R. Kutliahmetov ei ole maakohtus toimunud väärteoasja arutamise kestel

avaldanud soovi kaitsja osavõtuks, on menetlusaluse isiku sellekohased etteheited

apellatsioonimenetluses asjakohatud.

14. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus

väärteoasja esitatud kaebuse piires. Kuivõrd apellatsioonist nähtuvalt menetlusalune isik R.

Kutliahmetov 14.02.2020. a koostatud väärteoprotokollis nr 2316,19,009276 talle 15.09.2019.

a kell 23:24 etteheidetava teo toimepanemist ei vaidlusta ning ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus nimetatud teo toimepanemise R. Kutliahmetovi poolt põhjalikult tuvastanud ning

kohtukolleegium väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist ei tuvastanud, sellel täiendavalt ei peatu.

15. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab menetlusalune isik 14.02.2020. a koostatud

väärteoprotokollis nr 2700,20,000160 talle etteheidetava väärteo toimepanemist. Nimetatud

väärteoprotokolli kohaselt oli R. Kutliahmetov 31.01.2020. a kell 5:00 Sõnajala tänaval,

Uuskülas, Rapla vallas, Rapla maakonnas eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ja

metamfetamiin. Nimetatud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutust R. Kutliahmetovil ei ole,

mistõttu on see keelatud. Väärtegu on toime pandud väärteomenetluse käigus kindlaks tegemata

ajal ja kohas, kuivõrd isik ei avaldanud, kus ja millisel ajahetkel ta narkootilist ainet tarvitas

ning muid tõendeid pole võimalik koguda. Vastavalt Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusele

nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin ja metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja

ainerühmade I nimekirja.

15.1. Apellatsioonis märgib R. Kutliahmetov, et talle tehtud testi tulemus näitas, et ta on

tarvitanud kõiki narkootilisi aineid, mida testiga on võimalik tuvastada. R. Kutliahmetov testi

tulemusega ei nõustunud, mistõttu soovis ta täiendava testi tegemist. R. Kutliahmetov ei oska

vastata, miks täiendav proov tema organismis keelatud ainete kasutamist näitas. Tema

hinnangul tehti proov korrektselt ning pakendati tema juuresolekul, kuid hilisema proovi

edasiliikumise kohta ei oska ta seisukohta võtta, kuivõrd ta ei tea, mis sellega edasi tehti, kuidas

transporditi jne. R. Kutliahmetovi hinnangul oleks ka selle episoodi korral olnud korrektne, kui

ta oleks Wismari haiglasse täiendava hinnangu saamiseks toimetatud. Samuti heidab

menetlusalune isik maakohtule ette otsuse tegemist vaid tunnistaja TT ütluste põhjal.

Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus 31.01.2020. a väärteo toimepanemise tuvastamisel

tuginenud 31.01.2020. a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollile, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi 04.02.2020. a uuringuaktile nr 169 T, menetlusaluse isiku

R. Kutliahmetovi poolt 05.05.2020. a maakohtu istungil antud ütlustele ja tunnistaja

politseiametnik TT poolt 12.05.2020. a maakohtu istungil antud ütlustele.

Ringkonnakohus, olles tutvunud eespool nimetatud tõenditega, leiab samaselt maakohtuga, et

R. Kutliahmetovi poolt väärteo toimepanemine 31.01.2020. a NPALS § 151 lg 1 järgi on

tõendatud.

Nähtuvalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.02.2020. a uriiniproovi vastusest, tuvastati

turvakleebisega nr 056161 proovist amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus. Kohtukolleegiumi

hinnangul ei esine alust kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eeltoodud proovi õigsuses.

Lisaks eeltoodule kinnitab nimetatud ainete esinemist R. Kutliahmetovi organismis ka

31.01.2020. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit

positiivne mh amfetamiini ja metamfetamiini kasutamise osas. Menetlusaluse isiku etteheide,

mille kohaselt ei toimetatud teda Wismari haiglasse arsti vastuvõtule, kes oleks tema

terviseseisundit kirjeldanud, ei muuda käesolevalt asjaolu, mille kohaselt on kahte erinevat

meetodit kasutades R. Kutliahmetovi organismist amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise

jälgi leitud. Siinjuures lisab ringkonnakohus, et ka Wismari haiglas menetlusaluselt isikult

uriiniproovi võttes, edastatakse see testimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.

15.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus 31.01.2020. a väärteo tuvastamisel

tuginenud vaid tunnistaja TT ütlustele, nagu väidab menetlusalune isik. Maakohus on hinnanud

nimetatud väärteoasjas kogutud tõendeid nende kogumis, arvestades sh ka tunnistaja TT ütlusi.

R. Kutliahmetovi etteheide tunnistaja TT ütlustele kui ebapädevatele, sest tegemist ei ole

arstiga, on kohtukolleegiumi hinnangul alusetud. 31.01.2020. a indikaatorvahendi kasutamise

protokolli on patrullpolitseinik RK märkinud, et prooviandjal (R. Kutliahmetovil) esines

silmade punetus ning tema pupillid olid suured. Märkustena on patrullpolitseinik RK lisanud,

et kõneledes ei vaata R. Kutliahmetov otsa ning käitub närviliselt. Nimetatud asjaolusid on

tunnistaja TT kinnitanud maakohtu istungil. Asjaolu, mille kohaselt ei ole tunnistaja TT arst, ei

võta tunnistajalt õigust nähtu kirjeldamiseks, mille kohaselt olid tunnistaja TT hinnangul R.

Kutliahmetovil pupillid kinnipidamise hetkel suured ning isik käitus närviliselt ja ei tahtnud

otsa vaadata.

15.3. R. Kutliahmetovi kohaselt tunnistaja TT valetab öeldes, et menetlusalune isik tunnistas

talle, et ta tarvitas kaks päeva varem kanepit.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu kanepi tarvitamise või mittetarvitamise

osas käesolevalt tähtsust, kuivõrd kanepi tarvitamise jälgi R. Kutliahmetovil ei tuvastatud.

Eeltoodut ei ole maakohus otsuse tegemisel ka arvesse võtnud, kuivõrd kanepi tarvitamist ei

heideta R. Kutliahmetovile ette ka väärteoprotokollis.

15.4. R. Kutliahmetovi poolt antud selgitus, mille kohaselt ei olnud sõidukil ülevaatust, mis

tingis ka tema närvilise käitumise ning metsateele sõitmise, ei lükka ümber tõsiasja, mille

kohaselt tuvastati 31.01.2020. a indikaatorvahendit kasutades ning 31.01.2020. a antud

uriiniproovist R. Kutliahmetovi organismis amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus.

15.5. Kohtuistungil rõhutas kaitsja, kuivõrd 31.01.2020. a episoodi pärast R. Kutliahmetovilt

proovi võtmist ei kõrvaldatud teda sõiduki juhtimiselt, vaid R. Kutliahmetovil lasti

„narkojoobes“ edasi sõita, puudub isiku teos subjektiivne külg ehk tegu ei ole toime pandud

kavatsetult. Eeltoodu toob kaitsja kohaselt kaasa isiku õigeksmõistmise nimetatud episoodis,

kuivõrd isik ei pannud tegu toime kavatsetult, puudus ka igasugune tahtlus, kuivõrd

narkootilised ained võivad organismis olla kaua ning ei ole tuvastatud, kui vähesel määral

narkootilist ainet isiku organismis veel üldse oli. Eeltoodu tõttu ei saa kaitsja hinnangul tegemist

olla tahtlikult toimepandud teoga.

Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu KarS § 15 lg-s 3 märgitule, mille kohaselt on

väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega isegi kui möönda, et

R. Kutliahmetov pani teo toime ettevaatamatusest, ei too see kaasa isiku õigeksmõistmist.

Ringkonnakohus, võttes arvesse väärteoasjas tuvastatut leiab, et R. Kutliahmetovi poolt teo

toimepanemise subjektiivse külje hindamisel ei saa arvesse võtta politseiametnike poolt

tegemata jäetut. Käesolevalt on tuvastatud, et R. Kutliahmetovi organismis tuvastati

narkootiliste ainete sisaldus. Võttes arvesse ka seda, et R. Kutliahemetov oli varasemalt

(15.09.2019. a) samasuguse väärteo toimepanemise eest kinni peetud, pidi R. Kutliahmetov

olema teadlik, et ka edaspidi narkootiliste ainete tarvitamine/käitlemine väikeses koguses ning

juhtimisele asumine ka siis, kui narkootiliste ainete tarvitamise ja sõiduki rooli asumise vahele

jääv ajaperiood on pikem, võib see kaasa tuua isiku karistamise väärteokorras. Eeltoodust

tulenevalt puudub alus R. Kutliahmetovi õigeksmõistmiseks 31.01.2020. a episoodi osas,

mistõttu jääb tagajärjetuks ka kaitsja taotlus ekspertiisikulu 35 euro (uuring 169T) riigi kanda

jätmise osas.

16. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendatult leidnud, et

R. Kutliahmetov

on

toime

pannud

14.02.2020.

a

koostatud

väärteoprotokollis

nr 2700,20,000160 etteheidetava teo, milline on õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi.

Siinjuures nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt pani

R. Kutliahmetov teo toime teadlikult ja tahtlikult. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et süüd

ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

17. Apellatsioonis ei ole R. Kutliahmetov esitanud põhjendusi karistuse muutmiseks.

Lähtudes R. Kutliahmetlovi poolt apellatsioonis taotletust, mille kohaselt palub

R. Kutliahmetov ennast 31.01.2020. a episoodis õigeks mõista, võib kohtukolleegiumi

hinnangul eeldada, et menetlusalune isik soovib talle mõistetud aresti vähendamist. Eeltoodust

tulenevalt märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

Rahalise karistuse mõistmise on maakohus põhjendatult välistanud ning ringkonnakohus

maakohtu põhjendustega selles osas täielikult nõustub ja ei pea vajalikuks neid käesolevalt

korrata.

Ringkonnakohus juhib R. Kutliahmetovi tähelepanu sellele, et maakohus on kahe väärteo

toimepanemisest hoolimata leidnud, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise määra. Samuti

on maakohus arvesse võtnud, et R. Kutliahmetovit ei ole varem NPALS rikkumise eest

karistatud, samuti ei ole isikut varasemalt arestiga karistatud. Eeltoodut kogumis arvestades

mõistis maakohus aresti alla sanktsiooni keskmist määra. Ringkonnakohus märgib, et

KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega on

maakohus igati põhjendatult mõistnud R. Kutliahmetovile karistuseks aresti 10 päeva ehk alla

sanktsiooni keskmist määra ning alus mõistetud karistuse muutmiseks puudub.

Seega on maakohtu poolt mõistetud karistus arest 10 päeva R. Kutliahmetovi poolt

toimepandud väärtegusid arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub igati maakohtu

poolt R. Kutliahmetovile mõistetud karistuse liigi ja määraga, kuivõrd isikul varasemad

narkootikumidega seotud süüteod puuduvad, tuleb siinjuures siiski arvesse võtta asjaolu, et

isikule on varasemalt väärteo toimepanemise eest karistuseks mõistetud rahatrahv tasumata,

samuti on R. Kutliahmetovi karistatud varavastaste kuritegude toimpanemise eest kahel korral.

Maakohus on karistuse vähendamisel põhjendatult võtnud arvesse menetlusaluse isiku süü

suurust, leides, et R. Kutliahmetovi tuleb karistada arestiga veidi alla sanktsiooni keskmise

määra, so arestiga 10 päeva.

18. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

19. R. Kutliahmetovi kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks. R. Kutliahmetovi

kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotleb väärteoasja materjalidega tutvumise eest 64,80 euro

(sh käibemaks) ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest 32,40 euro (sh käibemaks) hüvitamist.

Kolleegium leiab, et taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

VTMS § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud

riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade

ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb Vanalinna

Advokaadibüroole välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 97,20 eurot.

KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud summas 97,20 eurot R. Kutliahmetovi kanda.

Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2020. a riigi õigusabi andmise määrusest, tuleb

R. Kutliahmetovil menetluskulu summas 97,20 eurot tasuda 6 kuu jooksul iga kuu

15. kuupäevaks.

/allkirjastatud digitaalselt/