2-19-138994/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2020. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-138994

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Andrei Vassiljev'i vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1287,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Julianus Inkasso

OÜ, e-post jurist@julianus.ee

Kostja Andrei Vassiljev, isikukood XXX, elukoht XXX

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Andrei Vassiljev vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Andrei Vassiljev hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Placet

Group OÜ ja Andrei Vassiljev'i vahel 30.05.2017. a sõlmitud laenuleping nr xxx ja 28.01.2018. a

sõlmitud laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe alusel (Placet Group OÜ on nõude

loovutanud hagejale Osaühing Aktiva Finants 15.05.2018. a.):

2.1. põhivõlgnevus summas 693,35 (kuussada üheksakümmend kolm eurot 35 senti) eurot;

2.2. intress summas 38,15 (kolmkümmend kaheksa eurot 15 senti) eurot;

2.3. võla sissenõudmiskulud summas 30 (kolmkümmend) eurot;

2.4. perioodil 14.05.2018 – 28.05.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 113,31

(ükssada kolmteist eurot 31 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses

ettenähtud määras.

2.5. viivis

põhivõlgnevuselt

(28.05.2020.

a

seisuga

on

põhivõlgnevus

693,35)

võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 29.05.2020. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.4. väljamõistetud viivist.

3. Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Andrei Vassiljev vastu

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 239,65 eurot ja jooksva viivise nõudes

tasumata põhinõudelt alates 28.05.2020. a kuni põhinõude täitmiseni 24,91% aastas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Saata otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 78,5% ulatuses kostja Andrei Vassiljev kanda ja 21,5% ulatuses

hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.

2. Välja mõista kostjalt Andrei Vassiljev hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 251,20 (kakssada viiskümmend üks eurot 20 senti) eurot,

s.o riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 78,5% ulatuses.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Andrei Vassiljev tasuda hagejale Osaühing Aktiva

Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Hageja nõue

19.12.2019. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult Andrei Vassiljev 1041,03 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2020. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

13.05.2020. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus.

28.05.2020. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Andrei Vassiljev'i vastu põhivõlgnevuse

nõudes summas 693,65 eurot, intressi nõudes 38,15 eurot, viivise nõudes summas 352,96 eurot

ja võla sissenõudmiskulu nõudes summas 30 eurot. Nõude aluseks on Placet Group OÜ ja

Andrei Vassiljevi vahel 30.05.2017. a sõlmitud laenuleping nr xxx ja 28.01.2018 sõlmitud

laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja laenu kokku 1000,00

eurot, intressimääraga 24,91% aastas. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu erakorraliselt üles

14.05.2018. a. Nõue on 15.05.2018. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud

menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot, hageja õigusabikulud 480 eurot ning palub

mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2. Kostja vastuväited

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.06.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, s.o 28 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest.

Hagiavaldus koos menetlusse võtmisega määrusega on kostjale kätte toimetatud isiklikult

allkirja vastu üleandmisega 03.06.2020. a. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli

01.07.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse

hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

3.2.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei

või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata

hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3.3.

Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 352,96

eurot, arvestades viivist järgmiselt: tasumata põhinõudelt 693,65 eurot 24,91% aastas alates

lepingu ülesütlemisest 14.05.2018. a kuni 28.05.2020. a summas 352,96 eurot. Hagiavalduse

kohaselt on laenulepingu tingimuste p 8.1. kohaselt arvestatakse viivist seaduses sätestatud

maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingjärgse intressimääraga tagastamata

krediidisummalt aastas. Seega nõuab hageja tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt

lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 24,91% aastas (kooskõlas laenulepingu

põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega).

3.4.

Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Placet Group OÜ ja kostja vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingule ja Placet Group OÜ üldtingimustele (lisa 3), mille p 8.1.

sätestab, et kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus)

lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt

tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud

intressimäär.

Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35

tähenduses Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on poolte vahel kokku lepitud intressimääraks

24,91% aastas.

3.5.

Kohus leiab, et Placet Group OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks

sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul

eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

3.6.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise

„mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks

kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure

viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse

ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3.7.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (24,91% aastas) lepinguline

viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p

5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras

viivist.

Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

3.8.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt

tasumata põhivõlgnevuselt summas 693,65 eurot viivis seadusjärgses määras, mis perioodil

14.05.2018. a kuni 28.05.2020. a (k.a) oli 8% aastas, seega summas 113,31 eurot. Samuti on

jooksva viivise nõue põhjendatud alates 29.05.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (28.05.2020.

a seisuga 693,65 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus,

kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas

ulatuses kui põhinõue, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 113,31 eurot.

3.9.

Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

239,65 eurot (352,96-113,31) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõutud määras, s.o 24,91% päevas.

3.10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes

summas 693,65 eurot, intressi nõude summas 38,15 eurot, võla sissenõudmiskulude nõude

summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 113,31 eurot ja jooksva

viivise nõudes alates 29.05.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (28.05.2020. a seisuga 693,65

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba

väljamõistetud viivist summas 113,31 eurot.

3.11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

4.1.

Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise

nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata

jätmist.

4.2.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot, s.o 120 eurot

tunnis ilma käibemaksuta.

4.3.

Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega,

milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis

ei ole 480 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude

väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.

Kohus leiab, et dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse

koostamiseks ning esitamiseks ei kulu laenulepingust tuleneva nõude puhul Julianus Inkasso

OÜ töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning avaldusi kohtule koostab ja

esitab, enam kui üks tund.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 1 tunni

ulatuses, kokku seega 120 eurot (1 h* 100 eurot/tund + käibemaks 20%).

4.4.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja hageja

lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 320 eurot.

4.5.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(1114,76 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 875,11 eurot, s.o põhinõude summas 693,65

eurot, intressinõude 38,15 eurot, võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 113,31 eurot) 78,5% ulatuses kostja ja 21,5%

ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

251,20 eurot (320 eurot * 78,5%).

4.6.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik