2-17-109359/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-109359

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-109359

Otsuse aeg ja koht

07.07.2020 Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

K Li (endine nimi K) hagi E-S Te vastu üürilepingust

tulenevas võla nõudes

Tsiviilasja hind

11 902,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K L (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello

Kostja: E-S T (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Janne

Kivistik

Viimase istungi aeg

11.06.2020

Istungil osalenud isikud

Hageja isiklikult (osaliselt), hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello ja kostja lepinguline esindaja Janne

Kivistik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 11.06.2020. a taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada hagejale

enammakstud riigilõiv 275 eurot K L arveldusarvele nr xxxx (Xxxx AS).

2. Rahuldada K Li (isikukood xxxx) hagi E-S Te (isikukood xxxx) vastu.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 9989,76 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise aja seisuga (s.o 07.07.2020)

põhivõla tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis 3537,01 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõla (s.o 9989,76 eurot) tasumata osalt

seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt alates 08.07.2020. a kuni

põhivõla tasumiseni.

6. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

7. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise

suurusena 4850 eurot.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 4850 eurot.

Tsiviilasi nr 2-17-109359

9. Kohustada kostjat tasuma punktis 8 väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 08.05.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused

võlgnikult võla saamiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväited, lõpetati maksekäsu kiirmenetlused.

2. Hageja esitas 26.06.2017 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja

kasuks välja üürilepingust tulenevad võlgnevused.

3.

21.08.2017. a määrusega liideti esitatud hagid ühte menetlusse.

4. Kohus palus 23.05.2019 esitada hagejal hagiavalduse tervikteksti, andes tähtaja ka

kompromissiks.

5. Perioodil kuni 16.09.2019 pidasid pooled kompromissläbirääkimisi, mis ei õnnestunud.

6.

30.09.2019 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti, paludes kohtul mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus 9989,76 eurot, viivis kuni 26.06.2017 summas 1113,19 eurot ja

viivis põhivõlalt.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

− 13.08.2010 teatas hageja üürnik M A e-kirjaga, et soovib lõpetada hagejale kuuluva

korteriomandi xxxx üürilepingu ning saab välja kolida 1. septembri seisuga ja lõpetaks

lepingu võimalusel varem kui 30 päevase etteteatamisega.

− Samal päeval, s.o 13.08.2010, saatis hageja M Ae e-kirja edasi kostjale ning palus

kostjal esimesel võimalusel teada anda, kas ta soovib korterit üürida ning kui palju

kostja üüri maksta soovib, selgitades et üürnikud tasusid üüri 4500 EEK ja lisaks sellele

kommunaalteenuste eest 2000 EEK talvel ja 1000 EEK suvel ning lisaks sellele Xxxxi

eest 468 EEK igakuiselt. 14.08.2010 saatis hageja uuesti e-kirja kostjale edasi ja palus

kostjal esimesel võimalusel vastata, kuna soovib üürnikele vastata.

− Hageja vastas M Aele 16.08.2010. a e-kirjaga, et hageja üks sõber kolib võib-olla sisse

30.08/01.09 paiku ning juhul, kui hageja saab korteri kohe välja üürida sõbrale, siis pole

Tsiviilasi nr 2-17-109359

probleemi 01.09. seisuga välja kolida. Hageja kirjutas üürnikule ka seda, et üritab nii

kokku leppida, et üürnik saaks sõbra Ega kokku ja annaks korteri talle üle.

− 18.08.2010 vastas kostja hagejale e-kirjaga ning küsis, et küsimus on selles, kui

madalale hageja üüritasu osas minna saab ning selgitas, et õiglane on tasuda turuväärtus,

kuid kui kostja saaks tasuda madalamat üüri, siis saab kostja kiiremini tasuda oma laenu

hagejale ning tegi ettepaneku üüritasuna 3000 EEK.

− 18.08.2010 vastas hageja kostjale, et 3500 EEK oleks ideaalne ning sellele lisaks arved

ja hageja tasuks ise remondifondi 720 EEK.

− 26.08.2010 saatis hageja M A’ele ja kostjale (e-kirja koopias) e-kirja, milles kirjutas, et

hageja sõber E saab korterisse sisse kolida ning üürnike varasema väljakolimisega ei

ole probleemi. Ühtlasi märkis, et kostja võttis üürnikega juba samal päeval ühendust ja

pühapäeval (29.08.2010) saavad üürnikud kostjaga kokku saada ning korteri üleandmise

teha. Hageja selgitas, et kostja vaatab korteri üle ja kokku tuleb leppida ka lõplikud

elektri- ja veenäidud, mille palus saata ka hagejale, et hageja saaks lõplikud arvestused

teha.

− 01.09.2010 saatis M A hagejale e-kirja, et korteri sai pühapäeval (29.08.2010) ilusti üle

anda ja E kirjutas enda mobiili näidud üles ja hageja saab need kätte. 02.09.2010 hageja

kinnitas M Aele, et sai näidud kätte.

− hageja ja kostja leppisid 2010. a augustis kokku, et hageja annab kostjale üürile hagejale

kuuluva korteriomandi aadressil xxxx üüritasuga 3500 EEK kuus, millele lisandusid

kommunaalteenuste arved ning kostja sai korteriomandi valduse 29.08.2010.

− Pooled olid kokku leppinud kostja poolt kommunaalteenuste arvete tasumise ning

pidasid aastaid selle üle arvestust.

− 19.12.2010 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et tegi esimese makse korteri eest

ning teeb järgmise homme, kuna saavutas limiidi.

− 01.06.2016 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et soovib korteri üüritasu tõsta

300 euro peale juba alates juuni kuust ning küsis, millised on kostja mõtted selles osas.

Kostja vastas 12.07.2016. a e-kirjaga, et üüri tõstmine on õiglane.

− Pooled vahetasid pidevalt võlgnevuse tabelit.

− 28.10.2016. a e-kirjas selgitas hageja kostjale, et ei anna enne kostjale hagejale

kuuluvasse xxxx korterisse elukoha registreerimiseks nõusolekut, kui kostja on hagejale

üle kandnud raha, mida kostja hagejale võlgneb ning maksnud ette 3 kuu xxxx üüri.

− Kostja väitis hagejale, et kolis korterist välja 30.11.2016, kuid tegelikult andis kostja

korteri võtmed üle 08.12.2016 ehk samal päeval, millal e-kirja hagejale kirjutas. Seega

loeb hageja korteri üleandmise kuupäevaks 08.12.2016.

− Hageja saatis kostjale mitmeid e-kirju võlgnevusega seoses, millele kostja ei vastanud.

− Kostjal on võlgnevus hageja ees 2015. a ja 2016. a üüritasu eest, mis moodustub

järgmiselt: üüritasu perioodil 01.01.2015 - 31.12.2015 summas 3500 Eesti krooni ehk

223,69 eurot kuus, kokku 2684,28 eurot (223,69 × 12), üüritasu perioodil 01.01.2016 -

31.05.2016 summas 3500 Eesti krooni ehk 223,69 eurot kuus, kokku 1118,45 eurot

(223,69 × 5); üüritasu perioodil 01.06.2016 - 08.12.2016 ja kolme kuu etteteatamise eest

summas 300 eurot kuus, kokku 2777,42 eurot (9 × 300 + (300 ÷ 31) × 8).

Tsiviilasi nr 2-17-109359

− Kostjal on võlgnevus hageja ees 2015. a ja 2016. a kommunaalteenuse kulude eest:

hageja poolt AS-ile S tasutud arvete eest perioodil 01.01.2015 - 31.12.2015 summas

396,78 eurot ja perioodil 01.01.2016 - 08.12.2016 summas 407,28 eurot; hageja poolt

KÜ-le S tasutud arvete eest perioodil 01.01.2015 - 31.12.2015 summas 1159,99 eurot

ja perioodil 01.01.2016 - 08.12.2016 summas 979,85 eurot; hageja poolt AS-ile E

tasutud arvete eest perioodil 01.01.2015 - 31.12.2015 summas 24,17 eurot ja perioodil

01.01.2016 - 08.12.2016 summas 24,04 eurot; hageja poolt AS-ile E tasutud arvete eest

perioodil 01.01.2015 – 31.12.2015 summas 221,51 eurot ja perioodil 01.01.2016 -

08.12.2016 summas 195,99 eurot.

− Hageja arvestab võlgnevustelt viiviseid seadusjärgses viivisemääras, millest tulenevalt

on viivised võlgnevustelt hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 720,91 eurot

ja 392,14.

− Hageja arvestas 2015. a tasumisele kuulunud summade eest viiviseid seisuga

26.06.2017 järgmiselt:

o 187,61 eurot S KÜ arvetelt (miinus remondifond ehk kokku summas 1159,99

eurolt) iga kuu alates 20. kuupäevast (makstud selleks kuupäevaks),

o 63,86 eurot AS S arvetelt (kokku summas 396,78 eurot) alates iga kuu 10.

kuupäevast (makstud selleks kuupäevaks),

o 35,85 eurot E arvetelt (kokku 221,51 eurot) alates iga kuu 22. kuupäevast

(makstud selleks päevaks);

o 2,89 eurot E arvetelt (kokku 24,17 eurot, aastaarve Nr 161018692 edastatud E

poolt, summas 32,24 eurot) alates 30.12.2015;

o 420,04 eurot xxxx korteri üürilt (kokku summas 2684,40 eurot), alates iga kuu

30. kuupäevast (makstud selleks kuupäevaks).

− Hageja arvestas 2016. a tasumisele kuulunud summade eest viiviseid seisuga

26.06.2017 järgmiselt:

o 86,68 eurot S KÜ arvetelt (miinus remondifond ehk kokku summas 979,85

eurolt) iga kuu alates 20. kuupäevast (makstud selleks kuupäevaks),

o 32,72 eurot AS S arvetelt (kokku summas 407,28 eurot) alates iga kuu 10.

kuupäevast (makstud selleks kuupäevaks),

o 15,80 eurot E arvetelt (kokku 195,99 eurot) alates iga kuu 18. kuupäevast

(makstud selleks päevaks);

o 0,94 eurot E arvetelt (kokku 24,04 eurot, aastaarve Nr 1000241070 edastatud E

poolt summas 24,18 eurot on kõrgem – põhjust ei tea eurot) alates 30.12.2016;

o 266,80 eurot xxxx korteri üürilt (kokku summas 3895,92 eurot), alates iga kuu

30. kuupäevast (makstud selleks kuupäevaks).

− Hageja soovib üürilepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest kolme kuu üüri

(periood 09.12.2016 – 08.03.2017) summas 900 eurot ning viivist alates 08.12.2016 –

26.06.2017 36,64 eurot.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited

olid järgmised:

− Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega, kuid möönab, et tal puudub võimaluse

tõenditega tõendada vastupidist.

− Pooled leppisid küll kokku ajutises üüritasus, paari makse osas.

− Kostja hinnangul tuleb jätta rahuldamata ka viivise nõue kuivõrd nõue põhisumma osas,

millelt hageja seda nõuab, ei kuulu rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-17-109359

− Kostja ja hageja olid elukaaslased. Seetõttu kostja ei osanud ette näha ega aimata, et

hageja kogu ühiselt koos veedetud aja valmistas ette tema vastu nõude.

− Ka „üür“ hageja korterile oli kokku lepitud teistel põhjustel - hageja toonast

finantsseisundit arvestades leppisid hageja ja kostja tegelikult kokku, et kostja hakkab

hagejat toetama.

− Nõuded on aegunud.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb täies

ulatuses rahuldada.

9. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, kuid kohus leidis, et asi tuleks määrata istungile.

11.06.2020. a toimunud eelistungil lõpetati poolte nõusolekul eelmenetlus ning mindi üle asja

sisulisel arutamisele ning kohus teavitas lahendi kuulutamise aja.

10. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt

ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja riigilõivu tagastamise taotlus.

11. Hageja esitas 11.06.2020. a toimunud kohtuistungil taotluse enamtasutud riigilõivu

275 eurot tagastamiseks hageja arveldusarvele. Kohus, tutvunud hageja taotlusega, leiab et

hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub tagastamisele.

Hageja esitas 26.06.2017 tsiviilasjas 2-17-109359 hagiavalduse, mille hagihind oli 6251,22

eurot (põhinõue 5425,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 392,14 eurot, ühe aasta

edasiulatuvad viivised 433,27 eurot), millelt tasus kokku riigilõivu 450 eurot.

Hageja esitas 26.06.2017 tsiviilasjas nr 2-17-109360 hagiavalduse, mille hagihind oli 5983,06

eurot (põhinõue 4872,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 720,61 eurot ja ühe aasta

edasiulatuvad viivised 389,93 eurot), millelt tasus kokku riigilõivu 425 eurot.

21.08.2017 kohtumäärusega liideti tsiviilasjad 2-17-109359 ja 2-17-109360 tsiviilasja nr 2-17-

109359 alla. Liidetud tsiviilasjadelt kuulus kokku tasumiseks riigilõiv 600 eurot.

Hageja on menetlustes 2-17-109359 ja 2-17-109360 tasunud riigilõivu kokku 875 eurot, millest

lähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu nõutust enam 275 euro võrra.

Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem (TsMS § 150 lg 1 p 1). Arvestades asjaolu, et hageja

on ekslikult tasunud tsiviilasja nr 2-17-109359 raames riigilõivu 275 eurot nõutust enam, tuleb

hagejale tagastada enamtasutud riigilõiv summas 275 eurot hageja arveldusarvele nr xxxx

(Xxxx AS).

12. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

Tsiviilasi nr 2-17-109359

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud

tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene

lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231

lg 4). Kui kohus sedastab, et mingi asjaolu üle puudub vaidlus, tähendab see seda, et kohtu

hinnangul on see omaks võetud ning puudub vajadus seda tõendada.

13. Kohus palus pooltel esitada enda positsioonide terviktekstid kohtu määratud tähtaegade

jooksul. Poole nõustusid istungil, et võib lähtuda terviktekstidest. Seega lähtub kohus asja

lahendamisel hageja positsioonist 30.09.2019. a menetlusdokumendis ning kostja positsioonist

29.10.2019. a menetlusdokumendis, mida täiendavad poolte selgitused istungil.

14. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue

üüritasu ja kommunaalkulude nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel

koostoimes poolte vahel sõlmitud üürilepinguga. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (VÕS § 271 lg 1). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud

asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1).

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Seega on hageja nõude eeldused järgmised: 1) kehtiv leping poolte vahel; 2) raha

maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.

15. Nõude esimese eelduse osas on hageja esitanud järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid

kokkuleppe hagejale kuuluva eluruumi aadressil xxxx üürimiseks augustis 2010 üüritasuga

3500 Eesti krooni kuus, millele lisandusid kommunaalteenuste arved v.a remondifondi kulu

720 Eesti krooni kuus, mille tasub hageja. Kostja sai korteriomandi valduse eelmiselt üürnikult

29.08.2020 ning valduse vastuvõtmisel fikseeris elektrienergiatarbimise ja veetarbimise näidud.

E-kirjavahetusega perioodil 13.08.2010-18.08.2010 pidasid pooled läbirääkimisi üürilepingu

sõlmimise osas ning hageja tegi kostjale lõplikuna ettepaneku üürida hagejale kuuluv eluruum

üüritasuga 3500 Eesti krooni kuus, tasudes ka arved, mis jäävad vahemikku 1000 - 2000 Eesti

krooni kuus, millele lisandub tasu xxxx teenuste eest summas 468 Eesti krooni kuus. Hageja

kinnitas, et tasub remondifondi kulu 720 Eesti krooni ise. Kostja nõustus tingimustega hagejale

kuuluva eluruumi valduse ülevõtmisega hageja varasema üürnikult M A, mis toimus

29.08.2010. Valduse üleandmise käigus 29.08.2010 fikseeriti ka elektri- ja veenäidud.

19.12.2010. a saatis kostja e-kirja, kus kinnitab korteri eest esimese makse tegemist ning et teeb

järgneval päeval järgmise. Kostja on enda vastuses hagiavaldusele iseenesest võtnud omaks, et

poolte vahel oli sõlmitud üürileping („pooled leppisid küll kokku ajutises üüritasus, paari makse

osas“). Ka istungil kinnitas kostja, et vaidlus selle üle puudub, et poolte vahel sõlmiti

28.08.2010. a üürileping (protokoll al 01:01:09).

Eelpooltoodust saab kohus lähtuda sellest, et poole vahel pole vaidlust, et poolte vahel oli

sõlmitud 28.08.2010. a leping xxxx üürimiseks.

Selleks et tuvastada üüri ja kommunaaltasude kohustuse suurus, on vajalik tuvastada ka

periood, kui kaua üürileping kehtis. Seoses üürilepingu lõppemisega on hageja tuginenud

sellele, et kostja teatas 08.12.2016, et kolis 30.11.2016 hageja korterist välja. Kostja ei olnud

sellele kirjalikult otseselt vastu vaielnud ega esitanud omapoolseid väiteid väljakolimise ja

ülesütlemise osas. Hageja on nimetatu osas esitanud tõendina kostja 08.12.2016. a e-kirja

(hagiavalduse lisa 17). Kostja selgitas istungil, et ta ei vaidle vastu sellele, et ta teatas hagejale

08.12.2016, et ta kolis välja 30.11.2016 (protokoll al 01:02:35). Kumbki pool ei ole tuginenud

sellele, et poolte vahel oleks sõlmitud kirjalik leping, mistõttu saab lugeda, et tegemist oli

tähtajatu lepinguga (VÕS § 274). Tähtajatu lepingu sõlmimist on ka pooled kinnitanud

Tsiviilasi nr 2-17-109359

(protokoll al 01:15:31). Hageja on välja toonud, et kostja ütles üürilepingu üles järgimata

etteteatamistähtaega ning kolides korterist välja 08.12.2016. VÕS § 312 lg-st 1 lähtuvalt võib

kinnisasja puhul tähtajatu üürilepingu üles öelda kumbki lepingupool teatades sellest ette

vähemalt

kolm kuud. Mõjuval

põhjusel

võib

tähtajatu üürilepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata. Kostja ei ole viidanud, et esines VÕS §-des 314-319 nimetatud

asjaolu (mõjuv põhjus) üürilepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks.

Kostja selgitas istungil, et kokku oli lepitud, et leping lõppes 30.11.16 seisuga. Kostja oli

hagejale varasemalt teada andnud. Kostja selgitas, et varasemalt teadaandmine oli toimunud

telefonivestluses korduvalt, kuid selle kohta kirjalikke tõendeid ei ole ja kirjavahetus on

kustunud (protokoll al 01:03:25).

Hageja selgitas sellele vastuseks, et see ei olnud nii, kuivõrd kostja soovis saada sissekirjutust

ja edasi elada - hagiavalduse lisa 15, kus pooled räägivad 28.10 - sissekirjutusest korterisse.

Hageja vastas, et kuni võlgnevused ei ole klaaritud ja 3 kuu üüri ette, sisskirjutuse nõusolekut

ei anna. Seejärel tuli üllatuslikult teade, et kostja on välja kolinud. Kohus uuris ka kostjalt, et

kui kostjalt on 28.10 küsitud ette kolme kuu üüri, siis kuidas peaks kohus leidma, et oli huvi

lepingu lõpetamiseks, millele kostja vastas, et: „Detaile on palju, ajast palju möödas. Kuna

kõike ei ole kostja ise detailideni edasi andnud ja kirjalikud tõendid puuduvad, siis ei saa ümber

lükata. Kui hageja poolt on esitatud selline tõend, siis tõendile vastu ei vaidle – selline

kirjavahetus võis toimuda“. Muid asjaolusid ega tõendeid kostja selle kohta, et leping öeldi üles

30.11.2016, kostja ei esitanud.

Alternatiivselt on kostja leidnud, et leping lõppes korterivõtmete üleandmisel järgmistele

üürnikele, st E ja M (protokoll al 01:17:45). Hageja selgitas vastuseks, et korterit ei olnud

võimalik kohe välja üürida, seda pidi remontima, sest kostja oli kahju tekitanud, mille kohta on

esitatud eksperditõendid. Kohus palus kostjal täpsustada asjaolusid ja esitada tõendeid, kuid

kostja ei soovinud seda teha.

Eespool toodust tulenevalt on lepingu lõppemise osas esitanud tõendeid üksnes hageja, esitades

kostja 08.12.2016. a ekirja (21.07.2017. a menetlusdokumendi lisa 17), mille kohaselt on kostja

kirjutanud, et „Kuna sa otsustasid mind ähvardada ja teha asju hullemaks, arvates, et ainult sina

oled väsinud sellest olukorrast, ma kolisin korterist välja kolmapäeval, 30.novembril. Võtmed

jätsin E ja Mle“. Kostja on ka ise viidanud sellele e-kirjale (protokoll al 01:06:08). Kohtu

hinnangul ei tulene selle e-kirja sõnastusest (TsÜS § 75 lg 1), et pooltel oleks olnud kokkulepe,

et leping lõppeb 30.11.2016, vaid pigem sõnastusest tuleneb, et kostja teatab, et soovib lepingu

lõpetada („kolisin välja“). Samuti on sõnastus selline, millest mõistlik isik võis aru saada, et

tegemist on esmakordse teatega, st uudse teatega, kuivõrd kostja ei viita varasemale teatele,

vaid teatabki väljakolimisest justkui esmakordselt. Muid konkreetseid asjaolusid või tõendeid,

et pooltel oleks olnud kokkulepe lepingu lõpetamiseks või et kostja oleks varem teatanud

soovist leping lõpetada, kohtule esitatud pole. Kostja väited, et leping lõppes uute üürilistele

korteri üleandmisega, on liialt üldsõnaline ja tõendamata. Ka kostja mainitud e-kirjast ei tulene,

et tegemist oleks uute üürnikega. Hageja selgitas, et tegemist oli isikutega, kes tegelesid hageja

eest korteriga Eestis. Seega lähtub kohus 08.12.2016. a e-kirjast kui kostja tahteavaldusest

sooviga lõpetada leping.

VÕS § 311 lg 2 kohaselt kui ettenähtud tähtaega ei järgita, loetakse leping ülesöelduks

ettenähtud tähtaja möödumisest. TsMS § 312 seab tähtajatu lepingu ülesütlemisele tähtaja kolm

kuud. Seega loeb kohus, et leping lõppes kolme kuu möödumisel 08.12.2016. a e-kirja

saatmisest.

16. Nõude teise eelduse osas on vajalik välja tuua, et sätestatud oli raha maksmise kohustus.

Raha maksmise kohustus on fikseeritud pooltevahelises kirjavahetuses, mida on välja toodud

punktis 4.1. Hageja poolt kostjale 18.08.2010 saadetud kirjas pakub hageja kostjale eluruumi

Tsiviilasi nr 2-17-109359

üürilepingut järgnevatel tingimustel: üüritasu 3500 Eesti krooni kuus, lisanduvad

kommunaalkulud vahemikus 1000-2000 Eesti krooni kuus ja tasu Xxxxi teenuste eest summas

468 Eesti krooni kuus. Hageja kinnitab kirjas, et tasub ise remondifondi maksed summas 720

Eesti krooni kuus.

Kostja selgitas istungil, et pole vaidlust, et poolte vahel oli kokkulepe üüri tasumiseks sellises

summas ning samuti ka kommunaalkulude kandmises, seega saab kohus lähtuda sellest, et

poolte vahel oli kokkulepe, et üürilepingu algusest tasutakse üüri 3500 Eesti krooni kuus

(223,70 eurot), millele lisanduvad kommunaalkulud, v.a remondifondi maksed.

Hageja tugines asjaolule, et alates 01.06.2016 leppisid pooled kokku üüri tõstmises 300 euroni

ning kostja võttis selle omaks (protokoll al 01:43:09).

Seega saab kohus tuvastada, et poolte vahel oli raha maksmise kohustus üürilepingu algusest

3500 Eesti krooni kuus ja alates 01.06.2016 300 eurot kuus.

17. Nõude kolmanda eelduse täitmiseks on vajalik, et nõue oleks muutunud sissenõutavaks.

Hageja toob välja, et nõude aluseks olevad arved on muutunud sissenõutavaks. Selles osas pole

vaidlust, et kõik nõude aluseks olevad nõuded on käesolevaks hetkeks sissenõutavaks

muutunud. Viivisenõude suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik kindlaks teha, millal nõuded

sissenõutavaks muutusid.

VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 294 esimese lause kohaselt kui üür on arvestatud teatud

ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku

möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et üür

muutus sissenõutavaks 30. kuupäevast edasi, v.a veebruari 28. kuupäevast.

Kommunaalkulude osas on hageja tuginenud erinevatele maksetähtpäevadele, mis seondusid

teenusepakkuja tähtaegadega, sh et nõuded muutusid sissenõutavaks järgisetl: S KÜ arved iga

kuu alates 20. kuupäevast, AS Xxxx arved iga kuu 10. kuupäevast, E arved alates iga kuu 22.

kuupäevast 2015. a ja alates 18. kuupäevast 2016. a ja E arved alates 30.12.2015 ja 30.12.2016.

Kostja ei vaielnud vastu hageja toodud sissenõutavaks muutumise kuupäevadele ega

võlaarvestusele (protokoll al 02:04:36).

Seega saab kohus tuvastada, et nõuded on muutunud sissenõutavaks hageja poolt toodud

kuupäevadel.

18. Nõude neljas eeldus lähtub asjaolust, et kostja on lepinguga võetud kohustust rikkunud.

Hageja nõue lähtub asjaolust, et kostja ei ole perioodil 01.01.2015-08.12.2016 täitnud

üürilepinguga võetud kohustusi.

Poolte vahel polnud vaidlust, et kuni 2015. a võlg puudus. Kostja võttis ka omaks, et alates

01.01.2015 ei ole kostja üüri ega kommunaale maksnud (protokoll al 01:52:47; 01:56:56), seega

saab kohus tuvastada, et kostja on kohustust rikkunud.

19. Nõude viimane eeldus lähtub asjaolust, et poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate

kohustuste mittetäitmise osas esineb vabandatavuse puudumine.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav ning eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS §

103 lg-st 2 lähtuvalt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Raha maksmise kohustuse rikkumine üldjuhul vabandatav pole. Kostja

pole soovinud tugineda sellele, et rikkumine oleks vabandatav (protokoll al 01:53:00).

20. Kostja tugines esialgu ka aegumise vastuväitele, kuid loobus sellest istungil (protokoll

al 02:11:32). Kostja peamine vastuväide oli, et pooltel olid eraelulised kokkulepped, mille sisu

Tsiviilasi nr 2-17-109359

kostja ei soovi täpsustada. Kostja leiab, et on ebaõiglane mõista temalt välja kooselu ajal ühiselt

panustatud asju. Pooled ei vaielnud selle üle, et kooselu lõppes 2010. a ehk enne kui üürileping

sõlmiti. Kostja ei osanud öelda, mis on õiguslik alus, miks peaks hagi jääma rahuldamata.

Kohus selgitab veel, et kostja majanduslikud raskused ei anna alust hagi jätta rahuldamata.

Samuti ei anna selleks alust ka asjaolu, et kostja ei osanud ette näha hagi esitamist või et üür

lepiti kokku teistel põhjustel, mh pidi kostja hakkama hagejat toetama. Istungil arutletu kohaselt

võttis kostja võla aluseks olevad asjaolud omaks ega jäänud selle juurde, et kokku lepiti ajutises

üüritasus.

Kuivõrd kostja väited on üldsõnalised ega pole välja toodud selliseid asjaolusid, mille alusel

saaks kohus järeldada, et nõuded ei kuulu rahuldamisele, ei saa kohus jätta nende alusel hagi

rahuldamata.

21. Kuivõrd kostja ei vaielnud vastu hageja poolt toodud võlaarvestusele (protokoll al

01:58:31), saab kohus lähtuda hageja poolt 30.09.2019. a toodud võlaarvestusest.

Nimetatud võlaarvestuse kohaselt on kostjal üüritasu ja kommunaalarvete võlgnevus perioodi

2015. a jaanuar – 2016. a detsember kokku 9089,76 eurot (4486,73 eurot + 4603,03 eurot),

millele lisandub VÕS § 312 alusel lepingu ülesütlemisest kolme kuu üür, mis on 900 eurot.

Seega on põhivõlgnevus kokku 9989,76 eurot.

Seega tuleb hagi rahuldada põhivõlgnevuse osas.

22. Hageja on esitanud ka viivisenõude (VÕS § 113 lg 1). Kostja selgitas istungil (istungi

protokoll 02:05:24), et kostja ei vaidle vastu viivisearvestusele, seega lähtub kohus hageja

viivisearvestusest. Viivisemäär on arvestatud seadusjärgne.

Hageja viivisearvestuse kohaselt oli sissenõutavaks muutunud viivis kuni 26.06.2017 summas

1113,19 eurot. Alates 27.06.2017 – otsuse tegemise ajani, s.o 07.07.2020 ehk 1107 päeva eest

on viivist seadusjärgses määras (8%) kogunenud täiendavalt 2423,82 eurot (((9989,76 eurot ×

8%) ÷ 365 päeva) × 1107 päeva). Seega on otsuse tegemise päeval sissenõutavaks muutunud

viivis kokku 3537,01 eurot (1113,19 eurot + 2423,82 eurot).

Viivis kuulub põhivõla tasumata osalt väljamõistmisele ka alates 08.07.2020 kuni täitmiseni,

sest VÕS § 113 lg 1 kohaselt on õigus nõuda viivist kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni.

Seega tuleb hagi rahuldada ka viivisenõude osas.

23. Kuivõrd kostja võttis enamus asjaolusid omaks, mis seondusid võlaarvestusega, jätab

kohus TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata hagiavalduse lisadena esitatud arved ja

ekirjavahetused (tõendid), v.a kirjavahetuse osas esitatud tõendid, mille tõlgendamise üle oli

poolte vahel vaidlus ja mida kohus põhjendustes käsitles, millest ei nähtu poolte poolt asjas

kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Kuivõrd kostja loobus ka

aegumise vastuväitest, ei oma tähendust ka hageja poolt esitatud 2-17-108619 otsus. Samas ei

oma see tähendust ka seetõttu, et kohus pole seotud teise tsiviilasja otsuse põhjendustes

tuvastatud asjaoludega.

Menetluskulude kindlaksmääramine

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

25. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

26. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

Tsiviilasi nr 2-17-109359

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

27. Hageja esitas 25.06.2020. a põhjaliku menetluskulude nimekirja, kus toob välja

lepingulise esindaja toimingud 26 t ja 10 min ulatuses, mis vastab nõutavale hüvitisele 3925

eurot ilma käibemaksuta ja 4710 eurot koos käibemaksuga (kui tunnihind on 150 eurot ilma

käibemaksuta). Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Kohus peab

kontrollima omal algatusel siiski menetluskulude suuruse põhjendatust.

Põhjendatud pole välja mõista esindaja kulusid maksekäsu kiirmenetluse osas rohkem kui

20 eurot (TsMS § 4842). Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Seega ei võta kohus arvesse menetluskulude suuruse määramisel ja hüvitise

väljamõistmisel hageja kulusid summas 460 eurot (menetluskulude nimekirjas toimingud

13.04.2017 – 15.06.2017, kokku summas 480 eurot koos käibemaksuga, millest kohus arvestab

maha 20 eurot).

Kohus leiab, et ülejäänud osas on hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja

käiguga.

Menetluskulude

nimekirjas

toodud

toimingud

vastavad

esitatud

menetlusdokumentidele, nende mahule ja sisule ning kohtu poolt nõutule (sh hagiavaldus,

hagiavalduste täiendamine, hagiavalduse tervikteksti esitamine). Samuti on põhjendatud

kirjavahetused ja kõned seoses kompromissläbirääkimistega, kuivõrd neid peeti käesolevas

asjas põhjalikult. Asjas toimus ka istung ning istungiks ettevalmistamise aeg koos istungil

osalemise ajaga on põhjendatud ulatuses (kokku 4 t ja 30 min), arvestades et istungiaeg oli

kl 13.00 – 15.47 ehk kokku peaaegu 2 tundi.

Riigikohus on pidanud advokaadist esindaja puhul mõistlikuks tasumääraks ka veel 153 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik ja samas esimeses lõigus viidatud

varasem praktika). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski

hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid). Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär on

põhjendatud ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika

kohaselt.

Hageja on füüsiline isik ja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane.

Seega tuleb kindlaks määrata hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuludena kokku

4250 eurot koos käibemaksuga (4710 eurot – 460 eurot), mis tuleb kostjal hüvitada.

Täiendavalt on põhjendatud menetluskulude suuruses arvestada ka tasutud riigilõiv 600 eurot,

mis vastab hagihinnale. Kokku tuleb hageja menetluskulude suurusena kindlaks määrata

4850 eurot.

28. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

29. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja. Vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

Tsiviilasi nr 2-17-109359

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik