2-19-19831/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-19831

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19831

Tsiviilasi

Osaühingu

MARKILO

hagi

Eesti

Tõusigade

Aretusühistu vastu nõukogu XX.XX.XXXX koosoleku

protokolli punktis 4 vastu võetud otsuse tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

4177,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing MARKILO (registrikood: 10317169;

asukoht: Ööbiku tn 4, 44315 Rakvere linn, Lääne-Viru

maakond)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat A.A. (e-

post: XXX)

Kostja Eesti Tõusigade Aretusühistu (registrikood:

10023404; asukoht: Aretuse tn 2, 61406 Märja alevik,

Tartu linn,Tartu maakond; e-post: estpig@estpig.ee)

Kostja lepinguline esindaja K.K. (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada kehtetuks Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu XX.XX.XXXX

koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud otsus, millega arvati Eesti Tõusigade

Aretusühistu liikmete hulgast välja Osaühing MARKILO.

3. Mõista Eesti Tõusigade Aretusühistult välja Osaühingu MARKILO kasuks kahju

hüvitis summas 627,50 eurot.

4. Mõista Eesti Tõusigade Aretusühistult välja Osaühingu MARKILO kasuks viivis

protsendina tasumata kahjuhüvitisest summas 627,50 eurot võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 18.12.2019 kuni kahju hüvitise

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Eesti Tõusigade Aretusühistu kanda.

6. Määrata Osaühingu MARKILO menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista

Eesti Tõusigade Aretusühistult välja Osaühingu MARKILO kasuks 1102 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Osaühing MARKILO (hageja) esitas 18.12.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Eesti

Tõusigade Aretusühistu (kostja) vastu nõukogu XX.XX.XXXX koosoleku protokolli punktis

4 vastu võetud otsuse, millega arvati Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmete hulgast välja

Osaühing MARKILO, tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks,

ning kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt XX.XX.XXXX toimus kostja nõukogu koosolek, kus päevakorra p 4

(aretusühistu liikmelisuse küsimus) all arvati hageja kostja liikmete hulgast välja (4

poolthäälega). Otsusest teavitati hagejat e-kirja teel 18.11.2019. Hagejat koosolekule ei

kutsutud ega koosoleku päevakorda talle varasemalt ei edastatud. Hageja otsusega ei

nõustunud ning esitas 25.11.2019 kostjale põhjendatud nõudekirja otsuse punkti 4 kehtetuks

tunnistamiseks. Kostja vastas hagejale 02.12.2019, teavitades lakooniliselt, et kuna järgmine

nõukogu koosolek toimub 22.01.2020, pole nõukogul varasemalt võimalik hageja taotlusi läbi

vaadata ega lahendada 03.12.2019 pöördus hageja veelkord kostja poole, selgitades et

juriidilistel põhjustel pole tal võimalik oodata kuni 22.01.2020. Samuti viitas hageja, et

nõukogul on võimalik koosolek ka varasemaks kokku kutsuda ning otsuseid vastu võtta ka

koosolekut kokku kutsumata ning palus veelkord, et kostja kutsuks nõukogu koosoleku kokku

varasemalt ning vajadusel elektroonilisi vahendeid kasutades. Alternatiivselt on kostjal

võimalik kõnealune küsimus otsustada koosolekut kokku kutsumata. Hageja palus sellest ja

(koosoleku toimumisel) vastuvõetud otsustest teda teavitada hiljemalt 11.12.2019. 13.12.2019

teavitas kostja lepinguline esindaja, et nõukogu liikmed ei ole nõus otsust vastu võtma ilma

koosolekut kokku kutsumata

Hageja leiab, et otsuse p 4 on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu või

kehtetu, sest pole seaduse ega põhikirjaga kooskõlas.

Otsusest nähtub, et päevakorra p 4 nägi ette üksnes aretusühistu liikmelisuse küsimuse, ega

viita sellele, et otsustamisele tuleb küsimus hageja tulundusühistu liikmete seast

väljaarvamisest. Kohtupraktika kohaselt on otsus tühine juhul, kui see on tehtud

üldkoosolekul, mille kokkukutsumise teates esitatud päevakorrast ei nähtu selgelt ja

arusaadavalt, mida otsustama hakatakse. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et kui koosoleku

teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see

käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras

näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse (RKTKo 3-

2-1-22-08, p 11).

Hageja arvates otsus ei ole seaduse ega põhikirjaga kooskõlas ja on kehtetu, kuna hageja

väljaarvamiseks puudus mõjuv põhjus. Hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, kuna

hageja juhatuse liige U.L. on väidetavalt kahjustanud tulundusühingut ja nõukogu liiget, mis

on oluline rikkumine ning ühistu maine ja huvide oluline kahjustamine. Rikkumist

sisustatakse XX.XX.XXXX XXX ilmunud artiklis „XXX: õpetussõnu jagavad M.E.S. ja

põllumees U.L. “ Ü. Lahe poolt väljaöelduga. Hageja sellega ei nõustu.

Hageja leiab, et ei saa vastutada ajakirjanduse eest, st millest ajakirjandus soovib kirjutada ja

millise nurga alt. Seega ei saa artikli ilmumine iseenesest tingida liikmete seast välja arvamist.

Teiseks ei ole hageja viidatud artiklis esitanud ühtegi sellist väidet või arvamusavaldust, mis

kahjustaks kostjat, tema liikmeid või nõukogu. Samuti ei ole hageja (ega U.L. ) esitanud

ühtegi sellist väidet artikli kirjutanud ajakirjanikule. Artikkel kirjeldab spekulatiivses võtmes

U.L. tegevust seonduvalt E.L, kuid ei puuduta ei hageja tegusid ega U.L. tegevusi hageja

juhatuse liikmena või kostja liikmena. Samuti ei kajasta artikkel kostjaga seonduvat. U.L.

artikli kirjutamise käigus esitatud küsimused ja vastused neile on artikli kõrval eraldi välja

toodud ning ka seal esitatud avalused ei puuduta kostjat. Samuti pole U.L. poolt esitatud

avaldused/arvamused kostjat kahjustavad ega laimavad. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele

otsuse p 4 põhjendustena esitatu, nagu oleks U.L. poolt seonduvalt artikliga meedias

väljaöeldu laimav ja otseselt kostja huve ja liikmeid kahjustav. Kuna muid põhjuseid ei ole

esile toodud (ja neid ka ei esine), ei esine mõjuvat põhjust, miks tuli hageja kostja liikmete

hulgast välja arvata.

Täiendavalt leidis hageja menetluse käigus, et nõukogu otsus on tühine ka seetõttu, et see on

vastuolus heade kommetega, sest eksib ausalt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Hageja on seisukohal, et otsus ei ole

hageja suhtes õiglane ning selle tegemisel on eksitud ausa menetluse põhimõtte vastu. Hageja

põhjendab oma seisukohta järgnevalt: hagejat ei teavitatud tema suhtes läbiviidavast

väljaarvamismenetlusest ega kutsutud asja arutamise juurde; hagejale ei antud mitte mingit

võimalust omapoolseteks selgitusteks; otsus ei tugine igakülgselt kontrollitud asjaoludele,

vaid ajalehes avaldatud artiklil, mis põhineb ühe ajakirjaniku subjektiivsel arusaamal ning

milles ei esine mitte ühtegi viidet kostjale; otsuse tegemisel on rikutud põhjendamiskohustust

ja selle kujunemine pole järgitav ega mõistetav.

Kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista kohtueelse menetluse õigusabikulud 627,50 eurot

ning seadusjärgse viivise hüvitise tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest.

3. Kostja palus menetluse lõpetada, kuna hageja ei olnud kinni pidanud vaidluse lahendamiseks

ette nähtud kohustuslikust kohtueelsest korrast. Kostja hinnangul pidanuks hageja enne

kohtusse pöördumist esitama kaebuse üldkoosolekule.

Kuna hageja ei ole Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogus, ei pea ta ka nõukogu koosolekul

osalema. Koosoleku kokkukutsumise teate saatmata jätmisele või väidetavalt ebatäieliku

päevakorraga teate saatmata jätmisele saaks tugineda üksnes Eesti Tõusigade Aretusühistu

nõukogu liige, kellele on väidetavalt jäetud teade saatmata või kellele on saadetud väidetavalt

ebatäieliku päevakorraga koosoleku toimumise teade. Hagejal puudub seadusest tulenev õigus

tugineda väitele, et koosolekut ei ole õigesti kokku kutsutud.

Hageja on küll hagiavalduses asunud väitma seda, et tema poolt ajakirjanduses öeldu ei ole

kuidagi Eesti Tõusigade Aretusühistut kahjustav ega laimav, kuid nimetatu ei vasta tõele. Kui

lugeda nimetatud artiklit siis nähtub ajalehe artiklist selgelt see, et OÜ Markilo juhatuse liige

U.L. on tegelenud riigi ja ka teiste isikute petmisega ning tema juhtimisel on jäänud nii

M.E.S. kui ka mitmed teised isikud oma rahadest suures ulatuses ilma. Kostja hinnangul ei

mõju Eesti Tõusigade Aretusühistu mainele hästi, kui liikmete hulgas on isik, kes on sellises

ulatuses tegelenud riigi ja koostööpartnerite petmisega ning nimetatud artikli kaudu on

leidnud aset kostja maine kahjustamine.

Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja nendib, et hageja

pöördus enne kohtusse hagi esitamist kostja poole nõudekirjaga protokolli punkti 4 kehtetuks

tunnistamiseks, kuid kostja ei pidanud võimalikuks hageja nõuet ilma nõukogu koosolekuta

lahendada. Järgmine nõukogu koosolek toimus 22.01.2020. a ning varasemalt koosoleku läbi

viimine ei olnud võimalik. Samas on kostja veendumusel, et hageja nõue XX.XX.XXXX

nõukogu koosoleku protokolli p 4 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks on põhjendamatu ning kostja poolt XX.XX.XXXX koosolekul vastu võetud

otsus on põhjendatud. Seega ei kuulu ka hageja kahju hüvitamise nõue ühelgi juhul

rahuldamisele

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

5. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 20 lg 2 kohaselt väljaarvamise otsustab üldkoosolek, kui

põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Põhikirja p 5.4 kohaselt oli

liikme väljaarvamise otsustamise õigus antud nõukogule. TÜS § 20 lg 3 kohaselt liikmele

tuleb väljaarvamisotsusest teatada kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates vastava otsuse

tegemisest. Teates peab olema märgitud ühistust väljaarvamise põhjus ja alus.

Väljaarvamisotsusest teavitati hagejat 18.11.2019 e-kirjaga, millega edastati hagejale

nõukogu koosoleku protokoll. TÜS § 20 lg 4 kohaselt väljaarvamisotsuse peale, mille on

teinud juhatus või nõukogu, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates

väljaarvamisteate kättesaamisest. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja,

mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek,

võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest

teadasaamisest. Kohus leiab jätkuvalt, ning samasugusel seisukohal on olnud ka Tartu

Ringkonnakohus 28.02.2018 määruses tsiviilasjas nr XXX, et TÜS § 20 lg-st 4 tulenev

ühingusisene õiguskaitse abinõu ei ole oma olemuselt kohustuslik ega välista riikliku

õiguskaitsesüsteemi poole pöördumist. Tulundusühistust välja arvatud liikmel on õigus

pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks maakohtusse ka juhul, kui liige on jätnud

kasutamata võimaluse vaidlustada otsus esmalt tulundusühistu liikmete üldkoosolekul.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on

määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hageja

sõnul sai ta väljaarvamisteate kätte 18.11.2019, seega saabus vaidlustamise tähtaeg

18.12.2019 ning hageja on kohtusse pöördunud tähtaegselt.

6. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TÜS § 64 lg 2 sätestab, et

nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi

nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 321 lg 5 kohaselt kui

nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik

nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu

liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Praegusel juhul

tugineb hageja, kes ise ei ole ega olnud otsuse tegemise ajal kostja nõukogu liige, asjaolule et

nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selleks ettenähtud korda. Kohus nõustub

siinkohal kostjaga, et kokkukutsumise korra rikkumisele saavad tugineda nõukogu liikmed,

kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti. Kui nõukogu liikmed ise ei ole koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisele viidanud, saab kohtu hinnangul eeldada, et nad on otsuse

heaks kiitnud. Seega ei ole kostja nõukogu otsus tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise tõttu.

7. Hageja leidis ka, et vaidlustatud nõukogu otsus on heade kommete vastasuse tõttu tühine.

Riigikohus on XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr XXX p-s 27 selgitanud, et heade kommete

vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt

üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega,

mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus

ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav

asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus

otsustamine (K.S, U.V, A.V, M.V. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015,

äärenr 1002). Riigikohus nõustus selle seisukohaga ja leidis, et sama kohaldub ka

tulundusühistu organite otsuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile asjaolusid,

mis annaksid aluse tunnistada hageja ühistust väljaarvamise otsuse heade kommete vastaseks.

Hageja väljatoodud asjaoludel võib tegemist olla pigem otsusega, mille tegemisel on rikutud

seaduse sätteid, kuna väljaarvamise aluseid ei esinenud.

8. TÜS § 20 lg 1 kohaselt liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud

alustel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks

on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või

nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline

kahjustamine. Põhikirjaga ei olnud ette nähtud täiendavaid aluseid liikme väljaarvamiseks,

seega sai hagejat ühistust välja arvata üksnes mõjuval põhjusel. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause

kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

9. Eesti Tõusigade Aretusühistu XX.XX.XXXX nõukogu koosoleku protokolli p-s 4 märgitu

kohaselt U.L. on meedias, sh XXX XX.XX.XXXX artiklis “XXX: õpetussõnu jagavad

M.E.S. ja põllumees U.L. ” (XXX) kahjustanud nii Tulundusühistu Eesti Tõusigade

Aretusühistu liikmeid kui ka nõukogu liiget, mis on oluline rikkumine ning ühistu maine ja

huvide oluline kahjustamine. Tulenevalt eeltoodust otsustab nõukogu arvata kooskõlas ühistu

põhikirjas sätestatuga ühistu liikmete hulgast välja Osaühing MARKILO, reg-kood

10317169, seoses Osaühing MARKILO juhataja ja osaniku U.L. poolt avalikus meedias

väljaöelduga, mis otseselt laimab ja kahjustab Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu

ja selle liikmete huve.“ Kostja vastusest nähtuvalt huvide kahjustamiseks peetakse seda, et

artiklist nähtuvalt hageja juhatuse liige U.L. on tegelenud riigi ja ka teiste isikute petmisega

ning tema juhtimisel on jäänud nii M.E.S. kui ka mitmed teised isikud oma rahadest suures

ulatuses ilma.

10. Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul nõustub kohus kõigi hageja

põhjendustega, ning leiab, et hageja väljaarvamiseks puudus alus – mõjuv põhjus. Kohus

leiab, et tulundusühistu liiget ei saa välja arvata põhjusel, et ajakirjanduses on avaldatud

temale halba valgust heitev artikkel. Seda enam, et artiklis ei puudutata ei hageja tegusid ega

U.L. tegevusi hageja juhatuse liikmena või kostja liikmena ning artikkel ei kajasta kostjaga

seonduvat. Asjas puuduvad ka mistahes tõendid, mis kinnitaksid artiklis kirjeldatud asjaolude

tõele vastavust. Lisaks on põhjendamatu nõukogu otsuses toodud järeldus, mille kohaselt

hageja juhatuse liige U.L. on meedias väljaöelduga kahjustanud kostja liikmeid ja nõukogu

liiget. Artiklis on ära toodud eraldi U.L. vastused ajakirjaniku küsimustele. Kostja ei ole

viidanud ühelegi konkreetsele U.L. väljaöeldud asjaoludele, mis kostja, kostja liikmete või

kostja nõukogu liikmete huve kahjustaks. Seega on kostja nõukogu XX.XX.XXXX

koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud otsus, millega hageja arvati kostja liikmete

hulgast välja, vastuolus seadusega (TÜS § 20 lg 1) ning kohus tunnistab selle TsÜS § 38 lg 1

esimese lause alusel kehtetuks.

11. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

12. Käesoleval juhul on hageja kandnud seoses kehtetuks tunnistatava otsuse vaidlustamisega

kohtuväliselt õigusabikulusid summas 627,50 eurot, mis seisnevad kohtueelse nõudekirja

saatmisega seotud lepingulise esindaja kuludes. Vaidlus puudub selles, et hageja lepinguline

esindaja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja Eesti Tõusigade

Aretusühistu XX.XX.XXXX nõukogu koosoleku protokolli p 4 kehtetuks tunnistamiseks (tl

16-18), ning hageja lepinguline esindaja on vastanud kostja poolt nõudekirjale esitatud

vastusele, oma nõuet täiendavalt põhjendades (tl 22-24). Kulude suurus on tõendatud

lepingulise esindaja tasu arvega (tl 42-43). Kohus leiab, et õigusabikulusid summas 627,50

eurot saab pidada mõistlikuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mistõttu on ka hageja kahju

hüvitamise nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

13. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

14. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kohtueelsetelt õigusabikuludelt

seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Hageja palub kostjalt kohtukuludena välja mõista riigilõivu 350 eurot ning kohtuväliste

kuludena äriregistrist Eesti Tõusigade Aretusühistu põhikirja väljavõtte saamise kulu 2 eurot

ning lepingulise esindaja kulud 750 eurot (lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, ilma

käibemaksuta, ning ajakulu 5 tundi: hagiavalduse koostamine 2 tundi, kostja vastusega

tutvumine, selle osas seisukoha kujundamine ning koostamine 3 tundi).

17. Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku summas 1102 eurot on mõistlikud ja

põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

18. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik