3-19-2334/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. juuli 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2334

Haldusasi

AS Rake kaebus Saue Vallavalitsuse 06.11.2019

korralduse nr 1315, millega väljastati kasutusluba

tootmishoone ja biopuhasti kasutusele võtmiseks

aadressile Saue vald, Kohatu küla, Lauda kinnistu,

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: AS Rake

Kaebaja esindajad: v.adv Piret Blankin ja v.adv abi

Angela Kase

Vastustaja: Saue vald

Vastustaja esindaja: Kristi Saar

Kolmas isik: CHW Osaühing

Kolmanda isiku esindajad: v.adv Kristjan Tamm ja

v.adv. Heili Püümann

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebuse esitaja taotlus Keskkonnaameti kaasamiseks haldusasja

menetlusse rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista AS-lt Rake CHW Osaühing kasuks välja menetluskulud summas

1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot.

4. Kolmandal isikul tuleb teatada hiljemalt 5 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest

kaebajale

andmed

(arveldusarve number), kuhu menetluskulud tuleb kanda.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. augustil 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Vallavalitsus väljastas oma 06.11.2019 korraldusega nr 1315 kasutusloa CHW

Osaühingule (registrikood 11877166) tootmishoone ning biopuhasti kasutusele võtmiseks

aadressil Saue vald, Kohatu küla, Lauda (29701:005:0111) kinnistul.

2. 12.12.2019 saabus Tallinna Halduskohtule AS Rake kaebus Saue Vallavalitsuse 06.11.2019

korralduse nr 1315 tühistamiseks.

3. 12.03.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 27.05.2020 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt.

4.1. Kaebaja on seisukohal, et kasutusluba ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, see on oluliste

kaalutlusvigadega ega vasta vorminõuetele ning on seetõttu materiaalselt ja formaalselt

õigusvastane ning kasutusloa aluseks olev haldusakt koos kasutusloaga tuleb tühistada.

4.2. Kasutusluba on materiaalselt õigusvastane

Kaebaja on seisukohal, et ehitusloas märgitud tingimused (tl 27-32p) ja ehitusloa ehitusprojekt

(tl 33-66) erinesid kasutusloal (tl 107-117) märgitud tingimustest ja kasutusloaga esitatud

dokumentatsioonist olulisel määral, sest:

1) ehitusloas on Lauda tehase ehitisealuseks pinnaks märgitud 1732,7m2 (põhjapindala 70m x

24,8m) ja kõrguseks 9m (seejuures lubatud korruste arv on 1). Kasutusloas on Lauda tehase

ehitusaluseks pinnaks märgitud 1 349,4m2 (põhjapindalaga 61,1m x 24,6m) ja kõrguseks samuti

9m, ent korruste arvuks on märgitud 2 korrust. Järelikult on ehitatud ehitusloaga lubatust hoopis

erineva kuju ja korruselisusega hoone;

2) ehitusloas on Lauda tehase kanalisatsiooni liigiks määratud mahuti, kasutusloas aga puhasti.

Puudub mõistlik vaidlus küsimuses, et reovee mahuti ja reovee biopuhasti on kaks täiesti

erineva

sisu

ja

tehnoloogilise

lahendusega

kanalisatsiooni

lahenduse

liiki

(https://www.puhastid.ee/millal-kasutada-mahutit-millal-septikut-voi-biopuhastit-2/).

Järelikult ei hõlmanud ehitusloa reguleerimisese biopuhasti ehitust, seega oleks tulnud EhS Lisa

1 tuginedes biopuhasti ehituseks eelnevalt esitada ehitusteatis. Ehitusteatis oleks olnud õiguslik

alus selleks, et ehitusloas märgitud kogumismahuti asemel oleks saanud õiguspäraselt ehitada

biopuhasti. Biopuhasti rajamiseks Lauda kinnistule aga ehitusteatise menetlust läbitud ei ole.

Järelikult on biopuhasti Lauda kinnistule rajatud õigusvastaselt;

3) ehitusloas on märgitud, et Lauda tehase ventilatsiooni liik on loomulik ventilatsioon,

kasutusloas on märgitud, et välja on ehitatud soojustagastusega ventilatsioon;

4) ehitusloas märgitud Lauda tehase tootmispindade 1 ja 2 andmed erinevad olulisel määral

sellest, millised Lauda tehase tootmispinnad tegelikult välja on ehitatud. See omakorda

kinnitab, et välja on ehitatud ehitusloaga lubatust hoopis erinev hoone;

5) Ehitusloa ehitusprojektist nähtub, et Lauda tehase tuleohutus on lahendatud kaebaja tehase

tarbeks tema poolt rajatud tuletõrje veemahuti baasil. Tegelikult rajati aga oma kinnistule 54m3

suurune maa-alune tuletõrjevee mahuti. Järelikult ei hõlmanud ehitusloa reguleerimisese Lauda

kinnistule 54m3 maa-aluse tuletõrjevee mahuti ehitust ning EhS Lisa 1 alusel oleks selle

rajamiseks tulnud esitada ehitusteatis. Seda kinnitab ka kasutusluba, millest nähtub, et

„vallavalitsus tegi kohustuse paigaldada Lauda kinnistule sertifitseeritud tuletõrjevee mahuti

suurusega 54m3“. Valla korraldus millegi paigaldamiseks ei asenda seaduses ette nähtud

ehitusteatise menetlust. Tuletõrje veevõtumahuti rajamiseks Lauda kinnistule ehitusteatise

menetlust läbi viidud ei ole. Järelikult on tuletõrjevee mahuti Lauda kinnistule rajatud

õigusvastaselt.

Kõiki eeltoodud ehitusprojekti muudatusi kumulatiivselt kogumis hinnates saab järeldada ainult

seda, et kasutusluba on materiaalselt õigusvastane. Vald oleks pidanud koheselt, kui Lauda

kinnistu omanikud esitasid vallale Lauda tehase kasutusloa taotluse ja vallale said teatavaks

sedavõrd mitmed ja olulised ehitusprojekti muudatused, muutma Lauda tehase ehitusluba.

Teisisõnu esmalt tunnistama senise ehitusloa kehtetuks (EhS § 46 lg 1 p 1 alusel) ja menetlema

uue ehitusloa, mis arvestab ja on kooskõlas Lauda tehase uute ehitise tehniliste andmetega ning

arvestab eelmise ehitusloa reguleerimisesemesse mitte kuulunud ehitistega (biopuhasti ja

tuletõrjevee mahuti Lauda kinnistul). Vald ei ole seda teinud.

4.3. Kasutusluba on formaalselt õigusvastane

Kaebaja on seisukohal, et vald on olulisel määral rikkunud kasutusloa menetluses

kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet (HMS § 4 lg 2 ja § 6), sest: 1) jättis korduvalt vastamata

kaebaja seisukohtadele ja järelpärimistele, sealhulgas ei selgitanud, miks kaebaja seisukohti ei

arvestata; 2) varjas kaebaja (ja teiste menetlusosaliste) eest infot, mis oleks võinud aidata kaasa

kaebaja ja Lauda kinnistu omanike vaheliste erimeelsuste lahendamisele, sealhulgas ei

teavitanud Lauda kinnistu omanike kaebaja poolt pakutud kompromissist; 3) jättis kasutusloa

menetluses arvestamata kaebaja õigustega ning hindamata asjaolu, kas Lauda tehas võib

suurendada kaebaja tehase riskitaset ja seega ohtu suurenemise tõenäosust kogu piirkonnale;

4) vald on kasutusloa väljastanud vastuolus kehtiva seadusega hoolimata sellest, et kaebaja

juhtis valla sellele valla tähelepanu.

Riigikohus on selgitanud (vt asi nr 3-3-1-15-16, p 32), et kasutusloa andmisel ei kontrolli

haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust

laiemalt.

Kaebaja hinnangul on vald jätnud kaalumata asjaolu, kas kasutusloa andmine Lauda tehasele

võis kaasa tuua kaebaja kui kolmanda isiku õiguste ülemäärase riive või rikkumise. Seejuures

on vald ise möönnud, et näiteks ebaselgus juurdepääsu küsimuses võib olla takistuseks

kasutusloa väljastamisel. Samas just valla enda vastuoluline halduspraktika on tekitanud

olukorra, kus Lauda kinnistu omanikud rikuvad süsteemselt juba mitu aastat kaebaja õigusi

kasutades erateed, mille kasutamiseks neil õigust ei ole.

Ent kaebaja õiguste rikkumine ei seisne käesolevas vaidluses vaid kaebaja eratee

ebaseaduslikuks kasutuses, kuigi Riigikohus on sedastanud, et ka tsiviilõiguslike normide

rikkumine omab kasutusloa andmisel tähtsust (vt asi nr 3-3-1-62-03, p 14). Vald on kasutusloa

menetluses jätnud hindamata Lauda tehase mõju kaebaja tehase riskitsoonile ja seega kogu

piirkonna ohutusele (vt tl 70-73) ning arvestamata kaebaja õigusega olla Lauda tehase

kasutusloa menetlusse sisuliselt kaasatud.

Kaalutlusõiguse rikkumise tulemusena on vald jõudnud väära kaalutlusotsuseni ning

väljastanud Lauda tehase kasutusloa. Kusjuures väljastanud selle ilma kasutusloa andmist

sisuliselt põhjendamata.

HMS § 56 lg 1 esimene lause sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud.

HMS § 56 lg 3 täpsustab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Eeltoodud HMS sätteid täpsustab EhS § 54 lg 7, mille I lause sätestab, et kui kasutusloa eelnõu

kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus

need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist.

Kasutusluba ise ei sisalda mitte ühtegi põhjendust, miks kaebaja (või teiste menetlusosaliste)

arvamustega ei ole arvestatud, kuigi selleks ajaks olid menetlusosalised saanud oma arvamust

avaldada juba kahel korral. Kasutusloast tuleneb vaid valla konstateering, et „Saue

Vallavalitsus on esitatud arvamusi hinnanud ja andnud omapoolsed selgitused“. Vähesel määra

on vald üritanud põhjendada kasutusloas Lauda tehasele juurdepääsu küsimusega seonduvat,

ent see on vaid üks paljudest kasutusloa eelnõule esitatud vastuväidetest. Ka need põhjendused,

mida vald kasutusloas seoses Lauda kinnistule juurdepääsuküsimuse lahendamisega toob, on

aga selgelt vastuolulised. Selleks ajaks, kui kaebaja tehas ja seda teenindav eratee ehitati, oli

Lauda kinnistul asunud laut seisnud kasutuseta juba aastakümneid. Asjaolu, et Lauda kinnistul

asuv hoone oli aastakümneid tagasi ja teise riigikorra ajal kasutusel põllumajandushoonena,

mida võisid teenindada põllumajandusmasinad, ei tähenda ega põhjenda seda, et täna võiks

mööda kaebajale kuuluvat erateed mööda sõita sama massiga veokid. Eratee kasutus saab

toimuda ainult eratee omanikuga kokkuleppel. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse

seadusest (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 alusel omavalitsuslik ülesanne tagada, et kinnistutele ligi

pääseks, kaebaja on seda vallale ka selgitanud. Kogu juurdepääsu vaidluse põhjuseks on

asjaolu, et vald ja Lauda kinnistu omanikud taganesid kaebajaga sõlmitud kokkuleppest ilma,

et oleks kaebajat sellest teavitanud. Vastupidi Lauda kinnistu omanike tegevus on kaebajale

kinnitanud, et kokkulepped kehtivad. Kaebaja ootab varasemast kokkuleppest kinni pidamist ja

on selle pakkunud vallale ka kompromissina välja, ent vald ei ole seda kaalunud ega Lauda

kinnistu omanikega arutanud.

Kuigi kasutusloa eelnõule oli lisatud nimekiri ärakuulamisel tehtud ettepanekutest ja

vastuväidetest (vt tl 94-97p), siis ei ole vald ka kasutusloa eelnõus ega nimekirjas põhjendanud,

miks esitatud arvamustega ei arvestata.

Kaebaja hinnangul on vaidlusaluse kasutusloa põhjendamise kohustus iseäranis oluline, kuna

tänaseks puudub selgus küsimuses, kas Lauda tehase ehitusluba oli õiguspärane. Kaebaja

hinnangul oli Lauda tehase ehitusluba selgelt õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et kaebajat

ei kaasatud Lauda tehase ehitusloa menetlusse ja seda olukorras, kus Lauda tehase ehitusloa

reguleerimisese hõlmas juurdepääsuna kaebaja erateed ja tulekustutusvee lahendusena kaebaja

kinnistutel asuvat ja kaebaja omandis olevat tuletõrjevee mahutit.

Riigikohus on toonitanud (vt asi nr 3-3-1-85-10, p 26), et põhjendamiskohustus täidab ka

haldusorgani enesekontrolli eesmärki - kas otsustamisel on jõutud õigele seisukohale. Lisaks

võimaldab põhjendamine halduskohtul haldusakti tõhusalt kontrollida.

Valla käitumine, kus ta jätab kasutusloas põhjendamata, miks ta ei arvesta menetluse vältel

tehtud arvamustega, viitab selgelt asjaolule, et kogu kaasamise ja ärakuulamise menetlus oli

formaalsus. Vald oli otsustanud kasutusloa igal juhul väljastada sõltumatult mistahes

arvamustest või menetlusõiguste rikkumisest. See on aga ilmselge haldusmenetluse põhimõtete

rikkumine ja võib viidata valla korruptiivsele käitumisele.

Kuna vaidlusaluses kasutusloas on samaaegselt formaalse õigusvastasusega ka materiaalselt

õigust valesti kohaldatud, tuleb kasutusluba tühistada.

4.4. Juurdepääs Lauda kinnistule kuulub vaidlusaluse kasutusloa reguleerimisesemesse

Juurdepääsutee küsimus kuulub vaidlusaluse kasutusloa reguleerimisesemesse EhS § 55 lg 9

kohaselt, kuna juurdepääsu tee asukoht ning selle kasutamine on seotud ehitise kasutamisega

kaasnevate keskkonnamõjudega. Kasutusloaga kaasnevate keskkonnamõjude osas ei ole antud

juhul kohane arvestada ainult nende mõjudega, mis avalduvad Lauda kinnistul. Lisaks tuleb

arvestada ka keskkonnamõjudega, mis kaasnevad CHW Osaühingu tehase kasutamisega

väljaspool Lauda kinnistut. Alljärgnevalt on toodud lähemad selgitused selle kohta, kuidas

CHW Osaühingu tehase kasutamisega suurenevad kasutatavate kemikaalide keskkonda

sattumise riskid ehk tekib täiendav keskkonnamõju.

Lisaks sellele kaasnevad juurdepääsuga kaebaja kinnistutel paratamatud keskkonnahäiringud,

ennekõike

müra

ja

õhusaaste.

Juurdepääsuga

kaasneva

keskkonnamõju

ulatuse

väljaselgitamine oli EhS § 55 lg 9 kohaselt kasutusloa andmise reguleerimisesemeks ning

sellega seotud argumendid seega antud haldusasjas asjakohased.

Juurdepääsuteede kuulumist ehitusalaste haldusaktide reguleerimisalasse neist lähtuvate

keskkonnahäiringute tõttu on kinnitanud ka Riigikohus. Asjas 3-14-52416 rõhutas Riigikohus,

et ehitusloa andmisel tuleb arvestada kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid

mõjutusi tervikuna ning seetõttu tuleb igal juhul arvestada ka juurdepääsuteega ning selle

mõjudega teistele kinnistutele (vt otsuse p 23). Samas asjas viitas Riigikohus, et

juurdepääsuteega kaasnevaid häiringuid ning nende leevandamise võimalusi tuleks kaaluda ka

kasutusloa menetluses (vt otsuse p 24). Seega on Lauda kinnistule juurdepääsuga seotud

küsimused Riigikohtu praktika kohaselt vaidlusaluse kasutusloa reguleerimisesemes.

Kohtuliku kontrolli käigus tuleks välja selgitada, kas juurdepääsu ning sellega kaasnevate

häiringute küsimust kaaluti piisavalt ja nõuetekohaselt. Kaebaja hinnangul ei ole seda tehtud.

4.5. Vastustaja jättis õigusvastaselt arvestamata, et kasutusloa andmisega kaasneb

kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnariskide suurenemine

Kaebaja tehase rajamisel 2006. a viidi läbi keskkonnamõjude hindamine (vt tl 7-21p).

Keskkonnamõju hindamise kohaselt oli peamiseks võimalikuks keskkonnamõjuks tehase

käitamisel kasutatavate kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumid, mille kohta anti KMH osana

riskihinnang (vt tl 7-21p KSH lk-d 26-28). Riskihinnang välistas küll suurõnnetuse ning

hädaolukorra tekke, ent KMH aruanne ei välistanud kemikaali vabanemist selle lekkimise või

väljavoolamise tulemusena ning õnnetust, mis on põhjustatud kemikaali vabanemisest. Ained,

mis võivad põhjustada kahjulikke tagajärgi, sh keskkonnale, on tootmisprotsessis kasutatavad

MDI isotsüanaat ning polüool, mis on inimeste tervisele (ning keskkonnale) kahjuliku ja

ärritava toimega.

KMH aruanne, selle osaks olnud riskihinnang ning kaebajale vastustaja poolt väljastatud

kasutusluba lähtusid eeldusest, et kaebajal on täielik kontroll tootmishoones ning seda

ümbritseval, kaebajale kuuluval kinnistul (mis määrati KMH aruande kohaselt koos hoonega

riskitsooni kuuluvaks) toimuva üle. Vastav eeldus ei ole pärast vaidlusaluse kasutusloa

väljastamist ning selle alusel Lauda kinnistul asuva tootmishoone kasutusele võtmist enam

tõene. Kaebaja tootmishoone kõrvalt, vähem kui 5 m kaugusel tootmishoone seinast asub tee,

mida CHW kasutab oma tootmishoone teenindamiseks, sh raskeveokitega toorme ning

toodangu veoks. Raskeveokite liiklus ning sellega kaasnev liiklusõnnetuste oht (mis võivad

kahjustada nii kaebaja tehast, ohtlike kemikaalide mahuteid kui kemikaale kaebaja

territooriumile toimetavaid veokeid) suurendavad märgatavalt KMH aruandes kirjeldatud

keskkonnariske, mis tulenevad kaebaja tehases tootmisprotsessis kasutatavate kemikaalide

keskkonda sattumisest. Seejuures ei ole need riskitegurid enam kaebaja otsese ega kaudse

kontrolli all.

Kasutusloa väljastamisega suurenenud keskkonnariskid ei ole seejuures olulised mitte vaid

üldiste huvide (keskkonnakaitse) seisukohast, vaid ka kaebaja õiguste seisukohast. Õnnetusriski

suurenemine ja sellega seotud keskkonnariskid annavad vallale aluse muuta kaebajale

väljastatud kasutusluba või seada sellele täiendavaid kõrvaltingimusi. Välistatud ei ole ka

kasutusloa muutmise taotlemine kolmandate isikute poolt, kellel võib olla õigustatud huvi selle

suhtes, et kaebaja tehase käitamisega kaasnevad riskid oleksid võimalikult suures ulatuses

vähendatud (eelkõige piirkonna elanikud, samuti CHW Osaühingu oma töötajate tervise kaitse

huvides). Seetõttu riivab vaidlusaluse kasutusloaga kaasnevate keskkonnariskide suuremine

kaebajale kuuluval kinnistul otseselt kaebaja õiguseid. Vald pidanuks keskkonnariskide

suurenemise ning kaebaja õiguste riivega vaidlusaluse kasutusloa väljastamisel arvestama, aga

ta ei teinud seda.

Õnnetusjuhtumite riski ja sellega kaasneva keskkonnariski suurenemise ning kaebaja õiguste

riive kui asja otsustamisel oluliste asjaolude olemuse ja ulatuse välja selgitamata jätmine

kujutab endast olulist kaalutlusviga.

4.6. Vastustaja ei selgitanud nõuetekohaselt välja heitvee käitlemisega seotud

keskkonnariske

Vastavalt vaidlusalusele kasutusloale on hoones tekkiva reovee puhastamine ette nähtud

kinnistul asuvas biopuhastis. Kaebaja on juba varasemalt esile tõstnud, et vastava biopuhasti

osas kasutusloa andmine oli õigusvastane, kuna ehitusloas oli reovee käitlemiseks ette nähtud

oluliselt erinev lahendus (reovee kogumismahuti). Lisaks sellele, et biopuhasti rajamine oli

vastuolus ehitusloa ning selle aluseks olnud ehitusprojektiga, on vald jätnud nõuetekohaselt

välja selgitamata heitvee käitlemisega seotud keskkonnariskid, mis antud juhul on

märkimisväärsed.

Vastavalt biopuhasti paigaldamisjuhisele (tl 172-188p, lk 6), peaks reovee käitlemise süsteem

olema lühidalt järgmine: tootmishoones tekkiv reovesi juhitakse isevoolselt biopuhastisse, sealt

juhitakse puhastatud heitvesi juba isevoolselt olemasolevasse kraavi. Samas nii

kanalisatsioonipaigaldise teostusjoonisel (tl 189) kui ka kasutusloa taotlusega koos esitatud

eelprojekti tehnovõrkude koondplaanil (tl 190) pole märgitud ei kraavi, kuhu puhastatud

heitvett juhitaks ega ka torustikku, mis heitvett suublasse juhiks. Lauda kinnistu osal, kuhu

biopuhasti paigaldati (tootmishoonest kirdes) puudub looduses kraav, kuhu heitvett vastavalt

paigaldamisjuhisele juhtida oleks võimalik. Kasutusloa andmise aluseks olnud dokumentidest

järeldub seega üheselt, et biopuhastist väljuvat heitvett ei juhita mitte kraavi, vaid immutatakse

kinnistul pinnasesse. Arvestada tuleb, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga (tl 191),

kus igasugune reostus levib kiiresti põhjaveekihtidesse. Vastavalt kaebaja tegevuse suhtes läbi

viidud KMH aruandele lk 9 katab piirkonnas levivaid, kohati karstunud lubjakive vaid 0,1…3

m paksune moreenikiht, põhjaveetase on pinnalähedane (vaid 1…3 m maapinnast). Seega

kaasnevad CHW tehase heitvee pinnasesse immutamisega märkimisväärsed keskkonnariskid.

Lisaks kaasnevad riskid asjaoluga, et biopuhasti on paigutatud suhteliselt sügavale pinnasesse.

Vastavalt biopuhasti paigaldamisjuhisele paigaldati kanalisatsioonitorustik keskmiselt 0,7 m

sügavusele, ent biopuhasti ise koos selle stabiilsust tagava betoonplaadi või liipritega tuli

puhasti tootjapoolse paigaldusjuhendi poolt paigutada kokku ca 2,2 m sügavusele pinnasesse

(tl 172-188p). Seetõttu ei ole välistatud, et puhasti paigaldati juba allapoole filtreeriva mõjuga

moreenpinnast, karstunud lubjakivikihti. See suurendab veelgi tegevusega kaasnevat põhjavee

reostumise riski.

Lauda kinnistu tootmishoone heitvee pinnasesse juhtimisega kaasnevad keskkonnariskid on

olulised ka kaebaja seisukohalt, seda kahel põhjusel. Esiteks on kaebajale Tootevälja kinnistul

heitvee pinnasesse juhtimiseks väljastatud vee erikasutusluba (L.VV/328197), milles on ette

nähtud seirekohustus. Kui Lauda kinnistul toimuv reoveekäitlus toob kaasa põhjavee kvaliteedi

halvenemise (mida antud juhul ei saa välistada), toob see endaga kaasa ka kaebaja vee

erikasutusloa ülevaatamise keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 lg 1 p-de 2 ja 3

alusel. Viimane võib päädida loa muutmisega kaebajale koormaval viisil või isegi

keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisega Keskkonnaameti poolt (KeÜS § 62 lg 2 p 1 alusel).

Teiseks ohustab põhjavee kvaliteedi halvenemine ka kaebaja jaoks vajaliku puhta joogi- ja

tarbevee kättesaadavust. Vastavalt kaebaja tegevuse suhtes koostatud KMH aruandele olid

Kohatu küla veeprobleemid niigi kõige tõsisemad varasemas Kernu vallas. Seega ei ole

tegemist hüpoteetilise, teoreetilise mõjuga kaebaja ja teiste isikute õigustele, vaid igasuguse

täiendava reostuskoormuse lisandumine piirkonda oleks pidanud kasutusloa väljastamisel

pälvima valla hoolsat tähelepanu.

Kahetsusväärsel kombel ei nähtu asja materjalidest, et vald oleks reoveekäitlusele kasutusloa

väljastamisel tähelepanu pööranud. Ilmselge ebakõla projektdokumentatsiooni erinevate osade

vahel ning keskkonna teadaolev tundlikkus häiringute suhtes oleks pidanud vallal oma

ülesannete hoolsa täitmise korral tekitama arusaama, et reoveekäitluse keskkonnariske kui

olulisi asjaolusid peab lähemalt uurima ning sellega seonduvaid huve kaaluma ja

tasakaalustama. Reoveekäitluse mõjude ning nendest tingitud kaebaja huvide riive välja

selgitamata ning arvestamata jätmine kujutab endast olulist kaalutlusviga.

4.7. Keskkonnariskide arvestamata jätmine on vastuolus ettevaatuspõhimõttega

Vastustaja tegevusetus keskkonnariskide (õnnetuse tagajärjel kemikaalide keskkonda sattumise

ohu suurenemine ning reovee käitlusest lähtuvad riskid) väljaselgitamisel ei kujuta endast ainult

HMS sätestatud kaalutlusnõuete ja uurimiskohustuse rikkumist. Vähendamist vajavate

keskkonnahäiringute tekkimise võimalikkuse ehk keskkonnariski KeÜS § 4 tähenduses

väljaselgitamata jätmine kujutab endast ka keskkonda puudutavate otsuste seisukohalt keskse

põhimõtte – ettevaatuspõhimõtte – rikkumist.

Eesti õiguses on ettevaatuspõhimõte kõige selgemalt väljendatud KeÜS §-s 11. Selle sätte

kohaselt väljendub põhimõte kahes aspektis. Esiteks tuleb keskkonnariskiga tegevuste suhtes

otsuseid tehes selgitada välja tegevuste mõju keskkonnale (lg 2). Vastavate andmete põhjal

tuleb aga tuvastatud keskkonnariske ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral

vähendada (lg 1). Teiseks Riigikohus on rõhutanud, et just tegevuste võimaliku keskkonnamõju

väljaselgitamine on keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel võtmetähtsusega ülesandeks,

kusjuures vajadusel tuleb haldusorganil selleks tõendeid koguda omal algatusel. Mõjusid välja

selgitamata ei ole otsustajal võimalik seada keskkonnariski võimalikult suurel määral

vähendavaid tingimusi (vt asi nr 3-17-796, p 14).

Sarnaselt kaalutlusõiguse teostamise reeglite rikkumisega on ka ettevaatuspõhimõtte rikkumine

oluliseks eksimuseks, mille tagajärjel ei ole võimalik veenduda lõppotsuse õiguspärasuses.

Euroopa Kohus on oma praktikas ettevaatuspõhimõtet kui ka EL õiguse aluspõhimõtet

kohaldades korduvalt sedastanud, et tegemist on aluspõhimõttega, mida tuleb järgida ka

liikmesriikidel üksikotsuseid tehes (vt nt asi C-212/18, p 57). Antud juhul on vastustaja

rikkunud ettevaatuspõhimõtet selgelt ja olulisel määral, jättes kasutusloa andmisega kaasnevate

riskide olemuse ja ulatuse täielikult välja selgitamata. Tulenevalt rikkumise olulisest tuleks

vaidlusalune otsus tühistada.

4.8. Valla uued seisukohad on selgelt pahatahtlikud

Kuigi juurdepääsu küsimuse lahendamine ei ole käesoleva kaebuse ainus ega põhiline

argument, on siiski oluline selgitada valla väidet, et juurdepääsu lahendamine pole avalik huvi

ja seetõttu vald ei panusta sellesse. Valla seisukoht on arusaamatu. Vald on teadlik sellest, et

lisaks CHW Osaühingul tehasele puudub piirkonnas juurdepääs avalikult kasutatavale teele ka

vähemalt neljal kinnistul (Sassi, Tiigi, Otto ja Kasemetsa). Uus juurdepääs ei lahendaks seega

mitte ainult CHW Osaühingu tehase juurdepääsu küsimust, vaid ka nende vähemalt nelja

kinnistu juurdepääsu küsimuse. Teisisõnu tegemist on märkimisväärselt laiemat isikute ringi

puudutava küsimusega ehk siis antud juhul esineb uue juurdepääsu rajamiseks ülekaalukas

avalik huvi. Selle ignoreerimine näitab valla pealiskaudset suhtumist kohalikule omavalitsusele

seadusega määratud ülesannetesse.

Varem öeldu kinnitas täiendavalt, et vaidlusaluse kasutusloa seisukohast olulist tähtsust

omavad argumendid, milleks on potentsiaalne oht majandus-, keskkonna- ja tervisekahju

tekkeks, ei ole vaid kaebaja väide. Teadupärast tuli kaebaja tehase ehituse käigus

keskkonnamõju hindamise kohustus kaebajale valla ja ilmselt Keskkonnaameti poolt. Seega,

sellist nõuet ei oleks kaebajale esitatud, kui poleks olnud põhjendatud kahtlust, et kaebaja tehase

tootmistegevusega võivad eeltoodud riskid kaasneda. Kaebaja keskkonnamõju hinnang

tuvastaski, millised ohud tehasega kaasnevad ja milline on neist ohtudest lähtuvalt tehase

tootmistegevuseks vajalik riskitsoon. Vastupidist väita oleks selgelt meelevaldne.

4.9. HKMS § 24 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt võib kohus arvamuse andmiseks kaasata menetlusse

haldusorgani, kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab või kes on avaldanud või oleks pidanud

avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse

haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis.

Keskkonnaameti põhimääruse § 5 lg 2 sätestab Keskkonnaameti ülesanded, muuhulgas annab

Keskkonnaamet seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses seisukoha planeeringutele ja

projektidele.

Vaidlusalusel kasutusloal puudub kaebajale teadaolevalt Keskkonnaameti kooskõlastus, ilmselt

ei ole seda valla poolt EhS § 42 lg 7 p 1 alusel Keskkonnaametile isegi kooskõlastamiseks

esitatud. Ent eelnevalt selgitatud asjaolude pinnalt oli Keskkonnaameti kaasamine

vaieldamatult vajalik ja asjakohane. Vald ei ole seda teinud ja see omakorda on toonud kaasa

olukorra, mis mõjutab olulisel määral negatiivselt kaebaja subjektiivseid õigusi.

Järelikult on kaebuse õiglase lahenduse seisukohast määrava tähtsusega Keskkonnaameti

kaasamine ja Keskkonnaameti hinnang vaidlusalusele kasutusloale ja sellega kaasnevatele

mõjudele muuhulgas ka kaebaja kinnistutele ja tehasele. Sellest lähtuvalt teeb kaebaja kohtule

ettepaneku Keskkonnaameti kaasamiseks haldusorganina.

4.10. Kaebaja palub hüvitada menetluskulud kokku summas 5152,50 eurot (sh riigilõiv)

vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 149-154p).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja on seisukohal, et Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 korraldus nr 1315 on

õiguspärane, st on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja

ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.

5.1. Kasutusloa materiaalne õigusvastasus

EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise

aluseks olevale ehitusprojektile. Selleks, et kontrollida millist ehitist on ehitusloaga ehitada

lubatud, tuleb vaadata ehitusloa andmise aluseks olevat projekti. Ehitisregistris ehitusloa juures

märgitud ehitise tehnilised näitajad on ehitusloa taotleja poolt märgitud tehnilised andmed,

mida ei saa võtta aluseks hindamaks millist hoonet ehitusloaga ehitada lubati. Arvatavasti on

kaebaja kaebuse esitamisel aluseks võtnud just viimatinimetatud andmed. Vastustaja parandaks

segaduse vältimiseks taotleja poolt ehitisregistrisse (edaspidi Ehr) ekslikud sisestatud andmed,

kuid kahjuks ei võimalda seda Ehr-i tehniline lahendus.

Vastustaja on kasutusloa menetlemise käigus kontrollinud muuhulgas ehitise vastavust

ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ja ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt, sh

kõrvalekallete olemasolu, ulatust ja olulisust, samuti ehitusloa muutmise vajadust ja

võimalikkust ning on seisukohal, et valminud ehitis vastab ehitusprojektile.

Ehitusloa ehitusprojekti seletuskirja punktis 3.2.1 on märgitud, et hoone maapealsete korruste

arv on kaks. Nii on ka ehitusloa aluseks olevas ehitusprojekti arhitektuuri osa punktis 4.2

märgitud. Arvestades eeltoodut, kajastas juba ehitusloa saanud ehitusprojekt ehitataval hoonel

kahte maapealset korrust.

Vastuseks tootmishoone ventilatsiooni liigi ja kanalisatsiooni muutmisele märgime, et kütte ja

ventilatsiooni osa eelprojekti punktis 14.3 on selgitatud, et laohoonesse rajatakse mehaaniline

väljatõmbesüsteem. Ehitusloa aluseks olevas kütte ja ventilatsiooni projekti punktis 14.3 on

toodud, et hoone varustatakse eraldi mehaanilise ventilatsioonisüsteemiga. Seega vastab hoones

rajatud ventilatsioon ehitusloa taotluse aluseks olevale ehitusprojektile. Veevarustuse- ja

kanalisatsiooni osa eelprojekti punkti 3.2 kohaselt lahendatakse kinnistu kanalisatsioon

projekteeritava 5+5 m³ biopuhasti baasil. Sama on sätestatud ka kasutusloa käigus esitatud

projektis. Lisaks selgitame, et ehitisregistri andmetest nähtuvalt on 29.05.2019 esitatud

ehitisregistri kaudu biopuhasti rajamiseks ehitusteatis, lisaks on 17.06.2019 on biopuhastile

taotletud kasutusluba. Kasutusluba biopuhastile väljastati eraldi menetluse alusel koos

tootmishoone kasutusloaga.

Tuleohutuse tagamise lahendus on kajastatud ehitusloa projekti punktis 4.9 järgmiselt:

„Hoonetele

on

kindlustatud

tuletõrjeautode

juurdepääs.

Tuletõrjevesi

saadakse

tuletõrjehüdrandist, mis asub Jõe naaberkrundil, hoonest ~180 m kaugusel. Tuletõrjehüdrant

peab vastama Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“, mis vastavalt kehtivale normile näeb ette kustutusvee normhulgaks 20 l/s. *

Enne hoone kasutuselevõttu tuleb kontrollida kustutusvee normhulga vastavust. Juhul kui

kustutusvee normhulk pole tagatud, tuleb kinnistule paigaldada vastavad kustutusvee mahutid,

mis tagavad nõuetekohase kustutusvee normhulga.“ Arvestades eeltoodut, on ehitusprojekti

kohaselt tuleohutuse tagamiseks võimalik rajada kustutusvee mahutid ka Lauda kinnistule,

seega on tuletõrje veemahuti rajamine Lauda kinnistule kooskõlas ehitusprojektiga. Kaebajale

kuuluv veehoidla osas oleks tulnud pooltel kokkuleppele jõuda ja lisaks oleksid pooled pidanud

veehoidla nõuetega kooskõlla viima, hetkel see nõuetele ei vasta.

Ehitusloa projekti seletuskiri-arhitektuuri osa punktis 2.8 on hoone ehitusaluseks pinnaks

märgitud 1733 m2. Tänaseks on terve hoone aluspinnaks 1349,4 m2. Tegemisist ei ole lubatust

erineva kujuga hoonega.

Lähtuvalt eeltoodust leiab vastustaja, et väljastatud kasutusluba on materiaalselt õiguspärane ja

puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks

5.2. Kaalutlusõiguse ja uurimispõhimõtte rikkumine

Vastustaja on kasutusloa menetluse käigus selgitanud välja olulise tähtsusega asjaolud ja

teostanud välja selgitatud asjaolude pinnalt kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestanud kõiki asjaolusid ning

kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja ei nõustu kaebuses välja toodud etteheidetega, mille

kohaselt on vastustaja olulisel määral rikkunud kasutusloa menetluses kaalutlusõigust ja

uurimispõhimõtet, seda järgmistel põhjendustel.

EhS § 54 lõike 5 kohaselt on pädev asutus kohustatud kaasama kasutusloa taotluse menetlusse

taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral

kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Vastavalt sama sätte lõike 6 punktile 2 esitab pädev

asutus kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule,

kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada. Seega kohustab seadus vastustajat kaasama

menetlusse kõik puudutatud isikuid ja küsima nende arvamust. See, mis vormis haldusorgan

arvamust küsib, on jäetud haldusorgan enda otsustada. Vastustaja on kaasanud kõik puudutatud

isikud menetlusse ja andnud neile võimaluse esitada omapoolseid selgitusi. Selgitame, et juhul,

kui üks osapooltest ei soovi teise(te) osapoolega ühe laua taha istuda, siis ei saa haldusorgan

teda selleks sundida.

Vastustaja võimaldas 17.06.2019 EhS § 54 lg 6 punkti 2 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike

1 alusel menetlusosalistele suulises vormis anda Lauda kinnistul asuva tootmishoone

kasutusloa menetluse kohta oma arvamusi ja vastuväiteid. Märgime, et kõik asjaosalised olid

valla poolt kohale kutsutud just nimetatud kuupäevaks. Alles kokkulepitud kuupäeval ja

kellaajal selgus, et Lauda kinnistu esindaja ei tulnud kohale. 17.06.2019 esitasid oma arvamuse

ja vastuväited kasutusloa menetluses Kalju kinnistu omanik Algis Molis ja Tiigi kinnistu

omanik Andrus Tina ning Jõe kinnistu omaniku esindaja Angela Kase.

18.06.2019 võttis vallaga ühendust Lauda kinnistu esindaja Vahur Herm, kes selgitas, et ei

saanud 17.06.2019 toimunud arutelul osaleda. Tagamaks poolte võrdse kohtlemise, kuulas

vastustaja Lauda kinnistu esindaja selgitused ära 19.06.2019. Seetõttu ei vasta tõele kaebaja

väide, et vastustaja teadis juba 17.06.2019, et Lauda kinnistu omanike ärakuulamine toimub

ülejärgmisel päeval, 19.06.2019, ent vaikis sellest 17.06.2019 toimunud kohtumisel.

Arutelu tulemuste protokollid on kõigile osapooltele edastatud. Kaebaja edastas 17.06.2019

toimunud arutelu protokollile oma täiendused, mis on võetud protokolli juurde ja seega

protokolli lahutamatu osa. Selgitame, et kui osapoolel on protokolli osas märkuseid ja täiendusi,

siis asjakohased märkused ja täiendused lisatakse protokolli juurde, mitteasjakohased

täiendused tagastatakse esitajale ja põhjendatakse märkuste arvestamata jätmist. Esitatud

täienduste ja märkuste puhul ei toimu protokollide ümber kirjutamisi. Arvestades eeltoodut, oli

kaebajal olemas kogu teave toimunud aruteludest, mistõttu ei saa väita, et vastustaja varjas

kaebaja eest infot, mis oleks võinud aidata kaasa kaebaja ja Lauda kinnistu omanike vaheliste

erimeelsuste lahendamisele.

EhS § 50 lõige 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas

ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Saue

Vallavalitsus on 06.11.2019 korraldust andes kaalunud ning kontrollinud kasutusloa aluseks

oleva ehitusprojekti ja kuulanud ära asjasse puutuvad isikud ning leiab, et kasutusloa andmisest

keeldumiseks EhS § 55 sätestatud alused puuduvad.

Kasutusloa väljastamisega tootmishoone ning biopuhasti kasutusele võtmiseks aadressil Saue

vald, Kohatu küla, Lauda (29701:005:0111) kinnistul, möönis vastustaja, et Lauda kinnistule

rajatud tootmishoone ei oma täiendavat mõju kaebaja tehase riskitsoonile, vastasel korral ei

oleks vastustaja vaidlustatud kasutusluba väljastanud.

Arvestades eeltoodut on väljastatud kasutusuba (tootmishoone ning biopuhasti kasutusele

võtmiseks aadressil Saue vald, Kohatu küla, Lauda kinnistul) ka formaalselt õiguspärane ja

puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks.

5.3. Juurdepääsuteed puudutavad selgitused

Vastustaja leiab, et kaebuses välja toodud juurdepääsu teed puudutavad selgitused ja

põhjendused ei ole antud vaidluses asjakohased. Antud asjas vaidlustatud kasutusloa eesmärk

ei olnud reguleerida juurdepääsu küsimust. EhS § 50 lõike 1 esimese lause kohaselt antakse

kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada

nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega ei kuulu kasutusloa väljastamise esemesse

juurdepääsuküsimuse lahendamine üle naaberkinnistu. Juurdepääsu korraldamist üle võõra

kinnisasja reguleerib AÕS § 156 ning kokkuleppe mittesaavutamise korral on võimalik

pöörduda maakohtu poole (AÕS § 156 lg 1). Arvestades eeltoodut palub vastustaja kohtul mitte

arvestada juurdepääsutee osas antud põhjendusi ja selgitusi.

Selguse huvides märgime, et Lauda kinnistu omanik on olnud algusest peale kursis kaebaja

ettepanekuga rajada juurdepääs kinnistu äärde. Seda saab kolmas isik vajadusel ka ise

kinnitada. Miski ei keela osapooltel omavahel kokku saada ja tekkinud erimeelsusi juurdepääsu

osas lahendada. Vastustaja arvates ongi see kõige efektiivsem ja suure tõenäosusega tulemust

tagav lahendus erimeelsuste lahendamisel.

Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ega ole

rikkunud haldusmenetluse norme, mistõttu on väljastatud kasutusluba põhjendatud ja seaduslik.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja see tuleks jätta täies ulatuses

rahuldamata. Kohtukulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kolmas isik palub jätta kaebuse Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 korralduse nr 1315 (millega

väljastati kasutusluba tootmishoone ja biopuhasti kasutusele võtmiseks aadressile Saue vald,

Kohatu küla, Lauda) tühistamiseks rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

6.1. Kolmas isik toetab ja nõustub kõigi vastustaja poolt esitatud argumentidega ja tulenevalt

menetlusökonoomia põhimõttest ei pea põhjendatuks juba avaldatud seisukohti ja argumente

korrata. Siiski soovib kolmas isik juhtida kohtu tähelepanu täiendavalt kahele tähtsust omavale

asjaolule.

6.2. Juurdepääsutee küsimuste lahendamine on tsiviilõiguslik küsimus – juurdepääsu

küsimuse lahendamine ei ole kasutusloa reguleerimisesemeks

6.2.1. Kokkuvõtvalt võib väita, et kaebaja põhiliseks etteheiteks kasutusloale (ning selle

menetlusele) on asjaolu, et kasutusloa esemeks olevale tootmishoonele hakkab juurdepääs

kulgema üle kaebaja kinnistute. Täpsemalt on probleemiks küsimus, kas tulevikus hakkab

juurdepääs Lauda kinnistul asuvale tootmishoonele kulgema mööda ajaloolist juurdepääsuteed

(mis kulgeb kaebaja tehase lähedusest ja mis on faktiliselt olemas ja mille suhtes kehtib

talumiskohustus AÕS § 155 lg 1 mõttes) või mööda juurdepääsuteed, mis kulgeb mööda

kaebaja kinnistu välispiiri (mida sooviks kaebaja). Nimetatud asjaolu tõendavad üheselt peetud

läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus oli kaebaja ainsaks sooviks olemasoleva ja

talumiskohustusega kaetud juurdepääsutee uude asukohta ümberpaigutamine, st olemasolevast

talumiskohustusest vabanemine. Eelnev nähtub nii kaebaja poolt 19.02.2020 edastatud

kompromissiettepanekust (tl 143-144p) kui ka hiljem antud teemal peetud kirjavahetusest (tl

145-146p). Kokkuvõtvalt on nii kaebaja kaebus tervikuna kui ka kompromissiläbirääkimised

suunatud olemasoleva ajaloolise juurdepääsutee asukoha (AÕS § 155) asendamisele uue

juurdepääsuteega, mis paikneb kaebajale sobilikumas kohas. Seega soovib kaebaja käesoleval

juhul lahendada kasutusloamenetluses juurdepääsuküsimusi (tsiviilõiguslike küsimusi).

6.2.2. Kolmas isik peab vajalikuks toonitada, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramine Lauda kinnistule ei ole põhimõtteliselt käesoleva haldusasja esemeks. Kaebaja

püüab antud juhul lahendada halduskohtumenetluses tsiviilõigusliku küsimust. Kasutusloa

esemeks on kontrollida, kas valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ja kas ehitist on

võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Teisisõnu, kohalik

omavalitsus kontrollib kasutusloa väljaandmise käigus (avalik-õiguslikus suhtes) konkreetse,

kasutusloa esemeks oleva ehitise ohutust. On tõsi, et puudutatud isikutele kaasnevad

negatiivsed mõjud kuuluvad kaalumisele, kuid sellised mõjud peavad tulenema antud ehitisest

endast. Lisaks on kasutusloa menetluses tegemist väga kõrge sekkumisstandardiga, mis ei anna

täidesaatvale võimule pädevust asuda kohtuvõimu asemel lahendama eraisikute vahelisi

tsiviilõiguslikke vaidlusi. Kasutusloa reguleerimise esemeks ei ole kontrollida, kas kõik

konkreetse ehitise opereerimiseks vajalikud tsiviilõiguslikud küsimused on lahendatud.

Juurdepääsutee olemasolu, kulgemise ja määramise küsimus on täiesti eraldiseisev

tsiviilõiguslik küsimus (AÕS § 155 lg 1 ja 156 lg 1), mis tuleb vajadusel lahendada

tsiviilkohtus. Eelnevat seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika, selgitades sarnases

haldusasjas (Riigikohtu lahend nr 3-15-1590), et tsiviilõiguslike nõusolekute puudumine ei ole

aluseks kasutusloa väljastamata jätmisele ning teiselt poolt – kasutusluba ei asenda kinnisasja

omaniku nõusolekut.

Eelnevat lühidalt kokku võttes soovib kaebaja halduskohtumenetluses lahendada

tsiviilõiguslikke küsimusi, mis ei kuulu kasutusloa reguleerimisesemesse. Seega on kaebaja

põhiline etteheide kasutusloa õiguspärasuse üle käivas kohtumenetluses asjakohatu.

6.3. Kaebaja tehas ei kujuta endast avalik-õiguslikus mõttes ohtlikku ehitist/ettevõtet

6.3.1. Kaebaja on käesolevas haldusasjas korduvalt selgitanud, et tema tehas kujutab endast

ohtlikku ettevõtet ning kaebaja kinnistud (Tootevälja ja Jõe) paiknevad „ohutsoonis“. Antud

väide on ebaõige ja esitatud eesmärgil välistada kaebaja kinnistu ümbruses igasugune võimalik

ehitustegevus ja liiklus.

6.3.2. Avalik-õiguslikus mõttes on ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete piiritlemise aluseks

KemS § 20 jj. KemS § 21 lg 3 näeb ette, et ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse

ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-

kategooria ettevõte. KemS § 21 lg 4 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõte käitis, kus

kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted

jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõteteks.

Kõnealused ettevõtted on kantud avalikku nimekirja (ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtted) ja/või kajastuvad Maa-ameti kaardirakenduselt „ohtlikud ettevõtted ja ohtlike

ettevõtete ohuala“ (tl 147). Kaebaja kinnisasju ega tootmisüksust ei leia suurõnnetuse ohuga

ettevõtete nimekirjast ning ohuala ei kajastu ka Maa-ameti kaardirakenduselt. Seega on kaebaja

väide ebaõige.

6.3.3. Kaebaja on selgitanud, et AS Rake tehase „ohutsoon“ või „riskitsoon“ tuleneb toostatud

KSH uuringust. Olgu märgitud, et KSH kujutab endast strateegilist dokumenti, milles

hinnatakse konkreetse kavandatud tegevuse keskkonnamõju. KeHJS § 32 lg 1 näeb ette, et

keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel

strateegilise

planeerimisdokumendi

elluviimisega

kaasneva

olulise

keskkonnamõju

tuvastamiseks,

alternatiivsete

võimaluste

väljaselgitamiseks

ning

ebasoodsat

mõju

leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse

strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane

aruanne. Teisisõnu, KSH kujutab endast oma olemuselt planeeritud tegevusega (näiteks

ehitamisega, st konkreetse ehitisega) kaasneva keskkonnamõju hindamiseks koostatavat

aruannet. KSH on alusuuring (sisend), mis on eelduseks järgmiste haldusaktide andmisele

(ehitusluba, veeluba vms). KSH ise ei too endaga iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi. Juhul,

kui KSH käigus oleks tuvastatud, et kaebaja tehas kujutab endast ohtlikku ettevõtet, siis oleks

KSH aruande tulemusena kaebaja tehas ka avalik-õiguslikus mõttes ohtlikuks ettevõtteks

nimetatud. Sellisel juhul kaasneksid antud avalik-õigusliku seisundiga kaebajale ka täiendavad

kohustused. Sellist olukorda aga ei esine. Seega on kolmas isik seisukohal, et koostatud KSH

aruanne tõendab just kaebaja poolt väidetule vastupidist asjaolu: kaebaja tehas ei kujuta endast

ohtlikku ettevõtet.

6.3.4. Avalike andmete põhjal on kaebaja põhitegevusalaks plastist ehitustoodete tootmine ja

lisategevusalaks toodete hulgimüük. AS Rake majandusaasta aruandest (2018) nähtub, et

ettevõtte tegevuse põhirõhk on välisfassaadide soojustus ja renoveerimispaneeli RAKETERM

arendamine, tootmine ja paigaldamine. Jääb arusaamatuks, kuidas eelnev tegevus saab kujutada

endast ohtlikku tegevust. Olgu ka mainitud, et sisuliselt iga tootmishoone püstitamiseks

koostatud KSH-s on märgitud konkreetse hoone nö riskitsoon (tuues näiteks tootmispiirkonnad

Lasnamäel). Kaebaja mõttekäigu korral peaks olema antud piirkonda ehitamine (ja ka liiklus)

sisuliselt välistatud.

Eelnevat lühidalt kokku võttes on kaebaja argument tehase „riskitsoonist vms“ üheselt ebaõige

ja asjakohatu.

6.4. Kolmas isik esitas ka taotluse käesolevas haldusmenetluses kantud menetluskulude

hüvitamiseks ja palub kantud menetluskulud kaebajalt välja mõista.

Kolmandale isikule on osutatud käesolevas haldusmenetluses õigusabi 6,5 töötunni ulatuses,

millest kolm töötundi kulus kaebajaga kompromissläbirääkimiste pidamisele ning kolm ja pool

tundi käesoleva seisukoha koostamisele. Kolmandale isikule on osutatud õigusabi hinnaga 150

eurot tund (lisandub käibemaks), millest tulenevalt palub kolmas isik mõista välja menetluses

kantud õigusabikulud summas 1170 eurot (975 eurot millele lisandub käibemaks)

(õigusabiarved, tl 148 ja selle pöördel). Kolmas isik kinnitab, et kõik kulud on kantud

seonduvalt käesoleva halduskohtumenetlusega ja on tehtud menetlustoiminguid arvestades

põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused.

Kaebuse esitaja esitas 04.06.2020 kohtule taotluse kaasata menetlusse arvamuse andmiseks

Keskkonnaamet. Vastustaja ega kolmas isik ei ole selles oma seisukohta avaldanud vaatamata

sellele, et kohtu 27.05.2020 määruse kohaselt oli võimalik poolte poolt esitatavatele taotlustele

ja seisukohtadele omapoolseid täiendavaid seisukohti esitada kuni 11.06.2020.

Kohus leiab, et kaebaja taotlus Keskkonnaameti kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata.

HKMS § 24 lg 1 sätestab, et halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse

haldusorgani: 1) kes teostab vastustaja üle järelevalvet; 2) kelle ülesandeid vaidluse ese

puudutab; 3) kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud

kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis;

4) kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja

lahendamisele.

Kaebaja tugines oma taotluses viidatud sätte p 2 ja 3. Kohus leiab esmalt, et õige ei ole kaebaja

seisukoht selles, et antud kasutusloa väljastamine puudutab kuidagi Keskkonnaameti

ülesandeid. Ka kaebaja ise ei ole oma taotluses ära näidanud, milliseid konkreetseid seadusega

sätestatud ülesandeid vaidlusalune kasutusluba peaks puudutama. Sellest tulenevalt on taotlus

selles osas põhjendamatu. Ka ei ole kohtule ära tuntav, et vaidlusalune kasutusluba puudutaks

kuidagi Keskkonnaameti ülesandeid. Kasutusloa väljastamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et Keskkonnaamet oleks tulnud kasutusloa menetlusse

kaasata lähtudes Keskkonnaameti põhimääruse § 5 lg 2, mis sätestab Keskkonnameti

ülesanded, muuhulgas annab Keskkonnaamet seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses

seisukoha planeeringutele ja projektidele.

Käesolevas asjas vaidlustatud kasutusloaga ei ole esiteks reguleeritud kaebaja kinnistul asuva

eratee kasutamist, mille kasutamisega on kaebaja seostanud enda ettevõtte suhtes KMH

menetluses tehtud riskihinnangu väidetava muutumisega. Lisaks ei saa kõrval kinnistule rajatud

toomishoonele kasutusloa väljastamine mõjutada kaebaja ettevõttest väidetavalt tulenevat

riskitsooni.

Mis puudutab aga biopuhasti rajamist, siis ei näe seadus ette, et biopuhasti rajamisel tuleb

kasutusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kaebaja ei ole ka ise viidanud, millisel

seadusest tuleneval alusel oleks tulnud vastav kasutusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga ja

milles vastav vajadus seisneb. Nimelt esitab pädev asutus kasutusloa menetluses kasutusloa

taotluse eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus

on seotud kasutusloa taotluse esemega (EhS § 54 lg 6 p 1). Käesoleval juhul sellist seadusest

tulenevat kohustust ega ka vajadust kohtule ei nähtu.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse Keskkonnaameti käesoleva haldusasja

menetlusse kaasamata.

8. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

9. Õiguslik regulatsioon

Ehitusloa väljastamisel antakse luba ehitise ehitamiseks vastavalt ehitusprojektile (vt

ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 1; vt ka majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97

,,Nõuded ehitusprojektile“ § 4).

EhS § 50 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale

ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele,

eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale.

Kasutusloa andmisest keeldumise alused sätestab EhS § 55, mille kohaselt keeldub pädev

asutus kasutusloa andmisest, kui:

1) ehitis ei vasta nõuetele;

2) ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik;

3) ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või

detailplaneeringule,

sealhulgas

detailplaneeringu

elluviimise

tegevuskavale,

või

projekteerimistingimustele;

4) pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise

menetluse;

5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise

ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist;

6) ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle

tõttu on valminud ehitis ohtlik;

7) audit on tegemata;

8) käesoleva seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu

põhjendatud juhul kooskõlastamata;

9) ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida

ega leevendada, või

10) kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt

kasutusloa andmise otsustamist.

EhS § 46 lg 1 p 1 sätestab, et pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa

taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused

muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad

koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad.

9. Kohus märgib esmalt, et kasutusloa vaidlustamine on lubatud üksnes juhul, kui see rikub

kaebaja subjektiivseid õigusi. Populaarkaebuse esitamine kasutusloale ei ole lubatud. See

tähendab, et rikutud peab olema selliseid kaebaja õigusi, mis on seaduses sätestatud. Avalikes

huvides kasutusloa vaidlustamine ei ole lubatav. Kohus leiab, et enamus kaebuses välja toodud

väidetest kasutusloa väidetavast õigusvastasusest ei ole kuidagi puutumises kaebuse esitaja

subjektiivsete õigustega, millest tulenevalt ei saa kaebaja neile oma tühistamisnõude esitamisel

tugineda. Kohus peatub kaebaja väidetel alljärgnevalt.

9.1. Kaebaja leiab esmalt, et ehitusloas märgitud tingimused ja ehitusloa ehitusprojekt erinevad

kasutusloal märgitud tingimustest ja kasutusloaga esitatud dokumentatsioonist olulisel määral,

sest muutunud on nii põhja pindala kui korruste arv, millest tulenevalt on ehitatud ehitusloaga

lubatust hoopis erineva kujuga hoone. Kaebaja märgib, et tootmispindade 1 ja 2 andmed

erinevad olulisel määral sellest, millised Lauda tehase tootmispinnad tegelikult välja ehitati.

Vaidlust ei ole selles, et ehitusloas on Lauda tehase ehitisealuseks pinnaks märgitud 1732,7m2

(põhjapindala 70m x 24,8m) ja kõrguseks 9m (lubatud korruste arv on 1). Kasutusloas on Lauda

tehase ehitusaluseks pinnaks märgitud 1 349,4m2 (põhjapindalaga 61,1m x 24,6m) ja kõrguseks

samuti 9m (korruste arv 2). Seega ei ole muutunud hoone kõrgus ning hoone alune pindala on

vähenenud. Kohtule jääb selgusetuks, kuidas ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi vastav

asjaolu rikub. Kohtule ei nähtu, et vastav muudatus saaks kuidagi rikkuda kaebuse esitaja

subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses selgitanud ega välja toonud,

milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi sellega rikutakse.

Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hoone kõrgus jäi samaks ning põhjapindala veidi vähenes,

kuid ühe korruse asemel ehitati kaks korrust, ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks niivõrd

olulise muudatusega, millisel juhul oleks tulnud tingimata muuta ehitusluba. Lisaks tuli

ehitusluba vaadata koos selle aluseks oleva ehitusprojektiga. Ehitusprojektist nähtub, et

kavandatud oli juba algselt kaks korrust, millest tulenevalt ei ole tehtud olulisi muudatusi.

Kasutusluba on ka kooskõlas projekteerimistingimustega (vt Kernu Vallavalitsuse 08.05.2017

korraldus nr 151 ning Kernu Vallavalitsuse 12.06.2107 korraldus nr 187, millest viimasega

muudeti esialgseid projekteerimistingimusi ning määrati hoone lubatavaks kõrguseks

maapinnalt katuseharjani 9 m ja korruste arvuks kaks korrust).

Järelikult ei ole ka kasutusluba eeltoodud põhjusel õigusvastane ning vastustajal puudus

kohustus keelduda EhS § 55 p 3 ja p 5 alusel kasutusloa väljastamisest.

9.2. Teiseks väidab kaebaja, et ehitusloas on Lauda tehase kanalisatsiooni liigiks märgitud

mahuti, kasutusloas aga puhasti, mis on täiesti erineva sisu ja tehnoloogilise lahendusega

kanalisatsiooni lahenduse liiki. Sellest tulenevalt oleks kaebaja arvates tulnud biopuhasti

ehituseks esitada ehitusteatis.

Kohus märgib esmalt, et kuigi ehitusloa koondvaatele on märgitud kanalisatsiooni liigiks

„lokaalne, mahuti,“ siis on ehitusloa taotluse juures asuvast projektdokumentatsioonist üheselt

ja selgelt aru saadav, et tegemist on biopuhastiga (vt www.ehr.ee Lauda kinnistu, Kohatu

dokumentatsioon). Kaebaja on sellest olnud ka teadlik, kuivõrd haldusasjas nr 3-19-457 esitas

kaebaja ise koos kaebusega kohtule vastavad dokumendid (vt KIS haldusasi nr 3-19-457 AS

Rake 11.03.2019 menetlusdokumendi lisa 4 tehnovõrkude koondplaan). Ehitusluba tuleb

vaadata koosmõjus selle aluseks oleva projektdokumentatsiooniga.

Kaebaja heitis veel vastustajale ette, et biopuhasti osas ei ole esitatud ehitusteatist.

Ehitisregistrist nähtub, et biopuhasti ehitamiseks on esitatud ehitusteatis nr 1911201/07173,

mis on väljastatud 29.05.2019. Biopuhastile on väljastatud Saue Vallavalitsuse 06.11.2019

korralduse nr 1315 alusel 11.11.2019 kasutusluba nr 1912371/18932 (vt www.ehr.ee Lauda

kinnistu, Kohatud küla). Järelikult ei ole asjakohased kaebaja väited selles, et biopuhasti on

rajatud Lauda kinnistule õigusvastaselt.

Kohus leiab, et biopuhasti rajamine iseenesest ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid

õigusi. Kaebaja väiteid sellest, et biopuhasti rajamine võib kaasa tuua põhjavee reostuse ja

sellest tulenevalt kaebajale väljastatud vee-erikasutusloa muutmise menetluse käsitleb kohus

allpool.

9.3. Kolmandaks märgib kaebaja, et ehitusloa kohaselt on Lauda tehase ventilatsiooni liik

loomulik ventilatsioon, kuid kasutusloa kohaselt on välja ehitatud soojustagastusega

ventilatsioon. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, kuidas ja milliseid kaebuse esitaja

subjektiivseid õigusi vastav asjaolu rikub. Kaebaja ei ole ka kaebuses ühtegi sellist õigust

nimetanud. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et vastav muudatus toob kaasa ehitusloa

kehtetuks tunnistamise ja uue ehitusloa väljastamise või varasema ehitusloa muutmise enne

kasutusloa väljastamist. Kohus kordab, et kaebaja ei saa esitada kasutusloale populaarkaebust.

Kaebaja väitele ventilatsioonisüsteemi liigi muudatuse osas on vastustaja andnud oma

selgitused ka 06.11.2019 kirjas nr 5-5/3696-15 (tl 103-104), mis on kohtu arvates ammendavad

ning kohus ei pea vajalikuks neid korrata.

9.4. Järgmiseks viitas kaebaja, et ehitusprojektist nähtub, et Lauda tehase tuleohutus on

lahendatud kaebaja tehase tarbeks kaebaja poolt rajatud tuletõrje veemahuti baasil, millest

tulenevalt ei hõlmanud ehitusluba Lauda kinnistule 54m3 suuruse maa-aluse tuletõrje

veemahuti ehitust. Kaebaja leiab, et veemahuti paigaldamine eeldas ehitusteatise esitamist.

Valla vastav korraldus ei saa asendada ehitusteatise menetlust, millest tulenevalt on kasutusluba

õigusvastane.

Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et 03.06.2019 ehituse ülevaatuse aktiga kohustati CHW

Osaühingut paigaldama kinnistule sertifitseeritud tuletõrjeveemahuti mahtuvusega 54 m3, teha

vastavad

muudatused

ehitusprojektis

ja

asendiplaanil,

esitada

mahuti

kohta

teostusdokumentatsioon (teostusjoonis, sertifikaat, paigaldusjuhend, akt mahuti täitmise

kohta), märgistada tuletõrjeveevõtu koht nõuetekohaselt. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks

määrati 15.09.2019. Ehitisregistrist nähtub, et vastavad muudatused on ehitusprojekti sisse

viidud 11.09.2019 ning puudused kõrvaldanud – vt eelprojekt 0752017_EP_v04_Lauda_2019-

09-12 joonis nr AS-4-02 asendiplaan ja vastustajale esitatud 12.09.2019 (vt www.ehr.ee Lauda

Kohatu küla Saue vald). Kohtule nähtub esitatud andmetest, et antud juhul on vastustaja

käsitlenud tuletõrjeveemahutit kui tootmishoone ehitusprojekti osa, selleks ei ole eraldi projekti

koostatud. Vastustajal on õigus kasutusloa menetluses teha ettekirjutisi ehitusprojekti

täiendamiseks (vt ka HMS § 15). Järelikult ei tulnud veemahuti paigaldamiseks esitada ka eraldi

ehitusteatist nagu leiab kaebaja.

Kohus märgib ka siinkohal, et kaebaja ei ole suutnud ära näidata, kuidas rikub kaebaja

subjektiivseid õigusi asjaolu, et vastustaja kohustas lähtudes Päästeameti märkustest kolmandat

isikud paigaldama oma kinnistule tuletõrje veemahuti ning vastavad muudatused ehitusprojekti

sisse viima ning väljastas kasutusloa parandatud ehitusprojekti alusel valminud ehitisele sh

tuletõrjevee mahutile. Kohtule ei nähtu, et vastav asjaolu saaks rikkuda kaebaja subjektiivseid

õigusi. Tuletõrje veemahuti asub kolmanda isiku kinnistul maa all. Kohtule ei ole ära tuntav,

kuidas see saaks kaebaja subjektiivseid õigusi puudutada. Vastupidi - kaebaja olukord muutus

sellest soodsamaks, kuivõrd algselt oli tuletõrje veevõtu koht lahendatud kaebaja poolt rajatud

tuletõrje veemahuti baasil. Ehitusprojekti tehtud muudatusega ning väljastatud kasutusloaga

lahendati see aga kolmanda isiku kinnistu siseselt, mis ei saa kuidagi kaebaja õigusi riivata.

Vastustaja on selles osas andnud omapoolsed selgitused ka kasutusloa menetluses (vt Saue

Vallavalitsuse 06.11.2019 kiri nr 5-5/3696-15 (tl 103-104).

9.5. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kõiki eelpool nimetatud muudatusi arvestades tuli

vastustajal igal juhul muuta ehitusluba või ehitusluba kehtetuks tunnistada ning väljastada uus

ehitusluba. Tegemist ei ole niivõrd oluliste ehitise tingimuste muutumisega. Muutnud ei ole

ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused ega ehitusloas

märgitud muud olulised tehnilised näitajad (vt EhS § 46 lg 1 p 1). Seega oli vastustajal õigus

vastavad muudatused aktsepteerida ka kasutusloa menetluses, mida vastustaja ongi kasutusloa

väljastamisega teinud.

10. Teiseks heidab kaebaja vastustajale ette ära kuulamisõiguse ja põhjendamiskohustuse

rikkumist, kaalutlusõiguse teostamata jätmist ning uurimiskohustuse rikkumist.

10.1. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebaja ära kuulamine kasutusloa menetluses on

olnud üksnes formaalne.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on saanud oma seisukohti kasutusloa menetluses esitada nii

suuliselt kui kirjalikult. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja on oma seisukohad esitanud

vastustajale suuliselt 17.06.2019 (vt tl 76-77p). Oma kirjalikud seisukohad on kaebaja esitanud

vastustajale kasutusloa menetluses (tl 78 ja 98-101) ning neile on vastatud valla poolt

06.11.2019 (tl 102-104). Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et eeltooduga on tõendatud, et

kaebuse esitaja on olnud ära kuulatud. Kaebaja seisukohti on kaalutud ning neile esitatud

sisulised vastused. Asjaolu, et kõiki vastavaid argumente ei ole korratud vaidlustatud

korralduses ei tähenda seda, et neid ei oleks kaalutud. Ehitusseadustik ei kohusta kasutusloas

endas kõiki vastuväiteid analüüsima, vaid nende arvestamata jätmist tuleb põhjendada (EhS §

54 lg 7). Vastustaja on seda kohustust järginud vastates kaebaja märkustele, millega ei

arvestatud eraldi kirjaga. Vastavale asjaolule on 06.11.2019 korralduses nr 1315 ka selgelt

viidatud. Asjaolu, et kaebaja vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei muuda vastustaja

seisukohti õigusvastaseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja seisukoht nagu oleks olnud tema ära kuulamine

üksnes formaalne, ei ole õige ega too kaasa kasutusloa õigusvastasust.

10.2. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et vastustaja on jätnud kaalumata asjaolu, kas

kasutusloa andmine Lauda tehasele võis kaasa tuua kaebaja õiguste ülemäärase riive või

rikkumise.

Kaebaja leidis esmalt, et vastustaja on jätnud kaalumata juurdepääsutee küsimuse.

Kohus leiab, et ei ehitusloa ega kasutusloa väljastamise esemesse ei kuulu juurdepääsu

küsimuse lahendamine üle naaberkinnistu. Tegemist ei ole ehitise kasutamisega kaasnevate

keskkonnamõjudega EhS § 55 p 9 tähenduses nagu leiab kaebaja. Juurdepääsu korraldamist üle

võõra kinnisasja reguleerib AÕS § 156 ning kokkuleppe mittesaavutamise korral on võimalik

pöörduda maakohtu poole (AÕS § 156 lg 1). Vastavat asjaolu on kaebuse esitajale selgitanud

ka Tallinna Ringkonnakohus oma 24.09.2019 määruses nr 3-19-457. Lisaks on kasutuskorras

võimalik kokku leppida ka korrashoiukohustuse jagunemise ning selle tasu osas.

Detailplaneering või projekteerimistingimused ning nende alusel väljastatud ehitus- ja

kasutusluba ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti

ei ole ükski nimetatud aktidest seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 14.06.2017 otsus asjas nr 3-11-2290, p 16). Kuivõrd vastustaja on vaidlustatud

korralduses selgitanud, et puudub avalik huvi Lauda kinnistule juurdepääsutee määramiseks,

siis vastustajal puudus huvi määrata eratee avalikult kasutatavaks, sh seada sundvaldus. Sellist

soovi ei ole avaldanud ka kaebaja ega kolmas isik. Järelikult tuleb vaidlus juurdepääsu

küsimuses üle olemasoleva tee lahendada tsiviilkorras.

Veel leidis kaebaja, et vastustaja jättis hindamata asjaolu, et kasutusloa andmisega kaasneb

kaebaja tootmishoones kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnariskide suurenemine.

Sellest tulenevalt tuli aga kasutusloa andmisest keelduda EhS § 55 p 9 alusel. Kohus kaebaja

seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kaebaja tehas ei kujuta endast ohtlikku ettevõtet

kemikaaliseaduse (KemS) tähenduses (vt KemS § 21 lg 3 ja lg 4). Kaebuse esitaja ei ole

tõendanud vastupidist. Kohus nõustub siinkohal kolmanda isiku vastavate seisukohtadega

(otsuse punkt 6.3 ja selle alapunktid) ega pea vajalikuks neid korrata.

Kuivõrd tegemist ei ole ohtliku ettevõttega, siis on asjakohatud ka kaebaja väited selle kohta,

et vastavad asjaolud on jäänud vastustajal kasutusloa menetluses analüüsimata ja kaalumata.

Lisaks rõhutab kohus, et kaebaja on sidunud vastava väidetava keskkonnariski kaebaja kinnistul

asuva eratee kasutamisega ning sellest tuleneva võimaliku liiklusõnnetuse ohuga. Nagu kohus

juba eelpool märkis, ei tulene kolmandale isikule kasutusloast õigust kasutada kaebaja erateed,

millest tulenevalt on vastava seose loomine ebaõige ning põhjendamatu. Vastustaja ei pidanud

vaidlustatud kasutusloa väljastamisel hakkama hindama, kas kaebaja eratee kasutamise

tagajärjel võiks kaebaja tootmishoones käideldatavate kemikaalide kasutamine olla edaspidiselt

suurema keskkonnariskiga lähtuvalt väidetavast liiklusõnnetuse ohust või mitte. Selliseid

väiteid ei ole kaebaja välja toonud ka kasutusloa taotluse menetluse käigus, millest tulenevalt

leiab kohus, et tegemist on ilmselgelt tagantjärgi otsitud väidetega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidluslause kasutusloa väljastamisel ei pidanud vastustaja

hindama ja esitama kaalutlusi õnnetusjuhtumite riski ja sellega väidetavalt kaasneva

keskkonnariski suurenemise osas kaebaja suhtes.

10.3. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole kasutusloa menetluses selgitanud

nõuetekohaselt välja heitvee käsitlemisega seotud keskkonnariske.

Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1

järgi olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Samuti ei ole vaidlust selles, et antud juhul ei

tulnud anda hinnangut ka KeHJS § 6 lg 4 alusel. Seega ei pidanud vastustaja kasutusloa

menetluse raames eraldi keskkonnamõjude hindamist läbi viima. Küll aga tuli vastustajal

kontrollida, kas ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud

nõuetele, ja ehitusloale. Kohus leiab, et vastustaja on vastava kohustuse täitnud. Kaebaja ei ole

välja toonud, millise õigusaktiga on biopuhasti rajamine käesoleval juhul vastuolus ning

milliseid seaduse nõudeid on sellega rikutud.

Kaebaja väited sellest, et kui Lauda kinnistul toimuv reoveekäitlus toob kaasa põhjavee

kvaliteedi languse, siis toob see kaasa ka kaebajale väljastatud vee-erikasutusloa

(L.VV/328197) ülevaatamise ning võib päädida loa muutmisega kaebajale kahjulikus suunas

on oletuslikud ja otsitud ning tõendamata. Isegi kui kaebajale väljastatud vee-erikasutusluba

vaadatakse üle, tuleb Keskkonnametil kaebaja vee-erikasutusloa üle vaatamisel analüüsida

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid sh seda, kas põhjavee kvaliteet on mõjutatud kaebaja

tegevuse tõttu või omab selle suhtes mingit mõju ka Lauda kinnistule paigaldatud biopuhasti.

Kui selline haldusmenetlus peaks algatatama, siis saab kaebaja oma õigusi kaitsta vastavas

menetluses. Vastavate küsimuste analüüsimine ei ole kasutusloa menetluse esemeks ning

vastustaja ei pidanud kasutusloa taotluse menetlemisel hakkama analüüsima kaebaja poolt alles

kohtumenetluses välja toodud vastavaid väiteid. Kaebaja on kasutusloa menetlusse olnud

kaasatud, kuid menetluse kestel ei ole ta kordagi viidanud vastavale ohule (vt tl 71-73, 77-78),

millest tulenevalt ei pidanud vastustaja ka vastavaid asjaolusid kaaluma ega sellekohaseid

põhjendusi vaidlustatud haldusaktis esitama.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et biopuhasti paigaldamise näol on tegemist sellise

keskkonnariskiga tegevusega, millisel juhul tuleb igal juhul lähtuda ettevaatusprintsiibist KeÜS

§ 11 tähenduses ning vastustaja oleks pidanud hakkama omal algatusel selle kohta täiendavaid

tõendeid koguma. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud ettevaatuspõhimõtet ning

vaidlustatud kasutusluba ei ole ka sel põhjusel õigusvastane. Vastustaja on kontrollinud ehitise

vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ja ehitusloale ning ehitusteatisele ega ole tuvastanud

aluseid kasutusloa väljastamisest keeldumiseks. Ka kaebaja ei ole tõendanud ega ära näidanud,

et ehitis ei vasta seaduse nõuetele. Selliseid aluseid ei tuvastanud ka kohus. Samuti ei ole

vastustaja rikkunud kaalutlusõigust.

11. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

12. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Kolmas isik oli vastustaja poolel, millest

tulenevalt tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

Kolmas isik palub mõista välja menetluses kantud õigusabikulud 6,5 tunni eest summas 1170

eurot (975 eurot millele lisandub käibemaks) (tl 148 ja selle pöördel).

Kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud seisukohti, et eeltoodud

tundide arv põhjendatud. Samuti jääb tunni hind 150 eurot tund keskmise tunni hinna piiresse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud on tervikuna põhjendatud

ja tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik