2-19-18491/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-18491

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Mare Laanoja

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18491

Tsiviilasi

Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu

Jägala Energy osaühingu osanike 04.09.2019 otsuste

tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063,

asukoht Pärnu mnt 139f, Tallinn 11317);

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo

Viilup (Pohla & Hallmägi, e-post t.viilup@phlaw.ee);

Kostja:

Jägala

Energy

osaühing

(registrikood

10480870, asukoht Jõujaama, Jägala-Joa küla, Jõelähtme

vald, 74212 Harju maakond), seaduslik esindaja juhatuse

liige R S (isikukood xxx);

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo

Lindma

(Advokaadibüroo

Supremia,

e-post

tarvo.lindma@supremia.ee).

Asja läbivaatamine

10.06.2020 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup ja kostja

lepinguline esindaja Tarvo Lindma.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu Jägala Energy

osaühingu osanike 04.09.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks.

2. Tuvastada Jägala Energy osaühingu (registrikood 10480870) 11.09.2019 juhatuse

koostatud hääletusprotokollis kajastatud Jägala Energy osaühingu osanike

04.09.2019 otsuste tühisus.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2-19-18491

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

4. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Jägala Hüdro OÜ (hageja/JH) esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule hagi Jägala Energy

osaühingu (kostja/OÜ) vastu kostja juhatuse 11.09.2019 hääletusprotokollis kajastatud OÜ

osanike 04.09.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus võttis 27.11.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse hagile (t lk 16).

3. Kostja vastas hagile 17.12.2019 (t lk 20 jj) taotledes, et hagi jäetakse rahuldamata ning esitas

omapoolsed tõendid.

4. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 03.02.2020 ning täiendavad tõendid.

5. 24.04.2020 saatis kohus pooltele menetlust korraldava e-kirja tehes ka ettepaneku asja

lahendamiseks poolte kokkuleppel (t lk 107).

27.04.2020 teatas hageja, et kompromiss kohtu pakutud viisil (viia läbi uus üldkoosolek

kirjalikult, kutsuda koosoleku juurde kirjalikult küsimustele vastama audiitor) talle ei sobi (t lk

108).

Kostja teatas 29.04.2020, et ta on kompromissiga kohtu pakutud tingimustel nõus (t lk 109).

6. Kostja esitas oma täiendavad kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 15.05.2020

(t lk 112 jj) lisades omalt poolt täiendavad tõendid.

7. Hageja esitas oma taotluse menetluskulude hüvitamiseks koos lisadega samuti 15.05.2020 (t

lk 139-145).

2-19-18491

8. Kostja esitas hageja 15.05.2020 väidetele vastuväite 18.05.2020 e-kirjaga (t lk 146). Hageja

omakorda oponeeris sellele 01.06.2020 (t lk 161 jj).

9. 18.05.2020 saatis kohus pooltele menetlust korraldava e-kirja (t lk 148).

10. 10.06.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus osalesid hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup ja kostja lepinguline esindaja Tarvo Lindma. Kohtuistungil

esitasid pooled ka lõplikud menetluskulude nimekirjad (t lk 166, ja 171-174).

Hagi asjaolud ja hageja nõue

11. 22.11.2019 esitatud hagis taotleb hageja tuvastada OÜ juhatuse 11.09.2019 koostatud

hääletusprotokollis kajastatud OÜ osanike 04.09.2019 otsuste tühisus ning menetluskulude

jätmist Jägala Energy Osaühingu kanda.

12. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

– Kostja osanikeks on xxx OÜ (60% kostja osakapitalis osadega määratud häältest) ja

hagejale, kellele kuulub osa nimiväärtusega 22 752 eurot, mis moodustab 40% kostja

osakapitalist;

– 29.08.2019 edastas kostja juhatuse liige R S hagejale kostja osanike otsuste eelnõud

ning palus hagejal edastada seisukoht otsuste eelnõude osas hiljemalt 04.09.2019.

Otsuste eelnõudes sisaldus kaks punkti:

(i) Kostja 2018 majandusaastaaruande kinnitamine ja

(ii) kasumi jaotamise otsustamine.

Kostja juhatus soovis võtta otsused vastu Äriseadustiku (ÄS) § 173 lg 1 alusel osanike

koosolekut pidamata.

– 30.08.2019 edastas hageja seisukoha otsuste eelnõude kohta, taotluse kostja osanike

koosoleku kokkukutsumiseks, nõude vandeaudiitori osalemiseks kostja osanike

koosolekul ja avalduse kostja osanike koosoleku päevakorra osas otsuse eelnõu

esitamiseks. Hageja juhtis oma seisukohas tähelepanu sellele, et:

(i)

majandusaasta

aruande

kinnitamiseks

on

vajalik

osanike

koosoleku

korraldamine;

(ii)

hageja esitas nõude vandeaudiitori osalemiseks osanike koosolekul ÄS §-s 179

lg 3 nimetatud tähtaja jooksul ja seega on hageja nõue kostjale täitmiseks

kohustuslik.

– Kostja ei vastanud hageja eeltoodud avaldusele enne, kui edastas hagejale OÜ osanike

04.09.2019 otsused, millega kinnitati OÜ 2018 majandusaasta aruanne ja otsustati

kasum jaotamata jätta ning 11.09.2019 hääletusprotokolli, millele oli lisatud mh kostja

juhatuse seisukoht hageja 30.08.2019 avalduste ja nõuete osas, kus leiti need olevat

alusetud.

13. Hageja leiab, et 11.09.2019 hääletusprotokollis kajastatud OÜ osanike 04.09.2019 otsused

on tühised, kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda.

14. Hageja on esitanud ÄS § 179 lg 3 reegleid järgides kostjale taotluse, et koosolekul, mille

päevakorraks on majandusaasta aruande kinnitamine, osaleks vandeaudiitor. ÄS §-st 179 lg 3

tuleneva osaniku õiguse realiseerimist ei saa välistada seeläbi, et otsused võetakse vastu

koosolekut kokku kutsumata.

15. Hageja soovis kasutada ÄS § 179 lg-st 3 tulenevat õigust selleks, et vastu võtta

informeeritud otsus. Selle õiguse kasutamine toob möödapääsmatult kaasa vajaduse koosolek

2-19-18491

kokku kutsuda. Puudub mõjuv põhjendus võtta osanikult ÄS §-s 179 lg 3 sätestatud õigus siis,

kui otsused võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata.

16. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-76-14 rõhutanud, et kirjaliku hääletamise korral on

rikkumiseks, mis toob kaasa otsuse tühisuse, selline, mis takistab osanikul vastu võtta

kaalutletud otsus. Samuti on vandeaudiitori puudumine koosolekult osaniku vastava nõude

esitamisel korral, otsuse tegemise korra oluline rikkumine ja toob ÄS § 1771 lg 1 järgi kaasa

majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse (kuna on oluliselt rikutud otsuse tegemise

korda).

17. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt

seaduses sätestatud määras (t lk 140-141, lk 171jj). Hageja menetluskulud kokku on 2 967

eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 2 667 eurot lepingulise esindaja tasu 19,2 tunni eest a

130 eurot ning alates 01.01.2020 tunnihinnaga 140 eurot (summad esitatud käibemaksuta).

Lisaks on hageja osalenud kohtuistungil 10.06.2020 kokku 1h ja 16 min, s.o 177,3 eurot.

Kostja vastus

18. Kostja vaidleb oma 17.12.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta selle täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb, et kohus mõistaks

menetluskuludelt välja ka viivise, seaduses sätestatud määras (t lk 20 jj).

19. Kostja, tunnistades hageja tuvastushuvi olemasolu, leiab, et hageja käitub hagi esitades

pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega - hagi eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale.

20. Kostja nõustub hageja poolt esile toodud asjaoludega: et OÜ-l on kaks osanikku –

enamusosanik xxx ja vähemusosanik hageja; et OÜ juhatus esitas 29.08.2019 osanikele osanike

otsuse eelnõu seoses 2018 majandusaasta aruande kinnitamisega (kinnitada) ja kasumi

jaotamisega (jätta kasum jaotamata) ning et osanikel tuli avaldada oma seisukoht otsuste osas

hiljemalt 04.09.2019; et hageja esitas 30.08.2019 oma taotluse, nõuded ja avalduse; et xxx

hääletas 04.09.2019 OÜ juhatuse esitatud otsuse eelnõu poolt; et 11.09.2019 edastas OÜ juhatus

osanikele 11.09.2019 hääletusprotokolli koos lisadega, mh osanike 04.09.2019 otsused ja OÜ

juhatuse seisukohad hageja 30.08.2019 dokumendile.

21. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:

-

Osanike 04.09.2019 otsused on kehtivad, sest ei esine ühtegi ÄS § 1771 lg-s 1 sätestatud

otsuse tühisuse alust, mh ei ole rikutud otsuse tegemise korda.

-

Seadusest ei tulene, et osaühingu majandusaasta aruande kinnitamiseks tuleks kokku

kutsuda osanike koosolek. Osaühingu majandusaasta aruande võib kinnitada ja kasumi

jaotamise otsustada ka ÄS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras (koosolekut kokku

kustumata).

-

Puudub sisuline erinevust selles, kas majandusaasta aruanne koos audiitori aruandega

ja kasumi jaotamise või jaotamata jätmise otsus hääletatakse koosolekul või

koosolekuta. Otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata on osanikud paremini

kaitstud, kui koosoleku kokkukutsumisel, sest kui koosolekul hääletades on osanike

otsus vastu võetud koosolekul esindatud poolthäältega (ÄS § 174 lg 1

lihthäälteenamus), siis koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise puhul

kehtivad kõrgemad nõuded (ÄS § 174 lg 2 kvalifitseeritud häälteenamus). Lisaks

kaitseb osaniku, kes ei saa või ei soovi majandusaasta aruande poolt hääletada mistahes

põhjusel, õigusi regulatsioon, mille kohaselt ta hääl loetakse alati vastuhääleks.

– Hoolimata otsuste vastuvõtmise korrast, on otsustav OÜ enamusosaniku xxx hääl. Kuna

enamusosanik toetab OÜ juhatuse eelnõud, ei saa hageja niikuinii mõjutada vastuvõetud

2-19-18491

otsuseid - vähemusosanikul ei õnnetus ei koosolekul ega koosolekuta saavutada

vastupidiseid otsuseid (otsust, millega jaotamiskõlbulik kasum dividendideks

jaotatakse).

– Osaühingu osanikud saavad kinnitada majandusaasta aruande ja otsustada kasumi

jaotamise üle ka kirjaliku hääletamise teel. Kui majandusaasta aruanne ja audiitori

aruanne võetakse vastu ÄS §-s 173 korras koosolekut kokku kutsumata, siis ÄS § 179

lg 3 teine ja kolmas lause ei kohaldu. Need sätted kohalduvad vaid juhul, kui koosolek

toimub (vt ka kostja 17.12.2019 vastuse p 22, t lk 23).

– Kostja viited Riigikohtu lahenditele (lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 ja nr 3-2-1-155-

12) ei ole asjakohased, kuna Riigikohtus arutusel olnud kohtuasjade tehiolud erinevad

oluliselt käesoleva vaidluse asjaoludest.

– Audiitor saab osaleda ÄS § 179 lg 3 teise lause mõttes otsuse tegemise juures ja anda

enda koostatud aruande kohta selgitusi kirjalikult.

– Hageja 30.08.2019 taotlus audiitori osalemiseks jõudis osaühinguni 02.09.2019, seega

ei järginud hageja ÄS § 179 lg-s 3 nimetatud tähtaega.

– Olemuslikult on ÄS § 179 lg 3 teine ja kolmas lause teabenõude realiseerimine, kuid

erinevalt teistest ühinguvormidest, saavad osaühingu osanikud teha seda oluliselt

intensiivsemalt ning ka koosoleku väliselt. Seega ei tasu vandeaudiitori rolli

ületähtsustada, eriti olukorras, kus audiitor on kinnitanud, et kostja 2018

raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti kostja finantsseisundit seisuga

31.12.2018

ning

majandusaasta

finantstulemus

on

kooskõlas

standardiga.

Vandeaudiitori osalemine ei suulises ega kirjalikus vormis ei taga, et osaniku küsimused

saavad ammendava vastuse ja kahtlused on hajutatud.

– Kostja juhatus saatis 29.08.2019 välja otsuse eelnõud, vastamise tähtaeg oli määratud

(04.09.2019.a kell 23.59) ning ka otsuse tegemiseks vajalikud poolthääled saabusid

tähtaegselt (xxx teatas, et hääletab kostja juhatuse otsuse eelnõude poolt), seega on

osanike otsus vastu võetud ning selliselt ei ole protseduurireegleid rikutud.

– Hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale on edastatud kostja 2018

majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega. Kostja juhatus on andnud

hagejale võimaluse esitada oma küsimused kirjalikult, kuid hageja ei ole seda teinud.

Samuti ei vasta tõele väited infosulu kohta, sest hageja lepinguline esindaja on

realiseerinud ÄS §-s 166 sätestatud õigust ning käinud 20.03.2019 tutvumas kostja 2018

raamatupidamisdokumentidega.

22. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud kokku on 3 525 eurot

23,5 töötunni eest, a 150 eurot (summa esitatud käibemaksuta), t lk 114 ja 173. Hageja vaidleb

kostja menetluskulude suurusele vastu (t lk 48 pöördel p 2.9.1 ja t lk 163 pöördel p 3.1).

Hageja täiendav seisukoht

23. Hageja märgib 03.02.2010 vastuses kostja vastuväidetele, et Eesti õigusruumis kehtib ÄS

§-st 154 tulenev osanike võrdse kohtlemise põhimõte ning äriühingu juhtorganid peavad

kohtlema osanikke võrdselt. Vähemusosaniku õiguste kaitseks esitatud nõue ei ole suunatud

kahju tekitamisele.

24. Hageja kaitseb enda kui vähemusosaniku õigusi, mida soovitakse M K orkestreerimisel

eirata: ettevõttest viiakse raha välja, audiitoriks valitakse ebausaldusväärne isik (majandusaasta

aruannet kontrollinud audiitor R R on tänaseks kaotanud õiguse vandeaudiitorina tegutseda).

2-19-18491

25. Kui osanik on esitanud ÄS § 179 lg-st 3 tuleneva nõude, siis on kohustuslik koosoleku

kokkukutsumine.

26. ÄS § 173 lg 2 ei määra selget tähtaega, mille jooksul peab osanik saama avaldada seisukohta

juhatuse pakutud osanike otsuse eelnõu kohta, kuid kohtupraktikast tulenevalt peab see aeg

olema mõistlik. Käesoleval juhul esitati majandusaasta aruanne hagejale tutvumiseks

29.08.2019 ning seisukohta oodati kolme tööpäeva jooksul. Hageja hinnangul ei olnud tegemist

mõistliku ajaga informeeritud otsuse tegemiseks.

27. Hageja ei nõustu, et kuna tema kui vähemusosaniku hääled ei saanud otsust mõjutada, siis

oli põhjendatud tema kõrvalejätmine. Osanikuõiguste hulka kuulub ka osalemisõigus.

Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 on väljendatud seisukohta, et vähemusosanike

õiguste rikkumine pole õigustatud sõltumata sellest, kas nende hääled vastuvõetud otsuse sisu

mõjutaksid või mitte.

28. Hageja esitab tõendeid illustreerimaks seda, et varasemal on erikontrolliga leidnud

tuvastamist see, et juhatus on oma kohustusi rikkunud ja ettevõtjale kahju tekitanud.

29. ÄS § 179 lg 3 sätestatud osanikuõiguse eiramist ei saa põhjendada asjaoluga, et kostja

juhatus ei tea, millal audiitor saab koosolekul osaleda.

30. Kostja oli kohustatud majandusaasta aruande kinnitamise otsustamiseks koosoleku kokku

kutsuma nii kostja põhikirja p-dest 7.4 ja 7.12 kui ka ÄS § 179 lg 3 tulenevalt.

Kostja täiendavad vastuväited

31. Kotja kordab oma 15.05.2020 vastuväidetes varasemaid selgitusi, kuid lisab järgmist:

-

Hageja taotletava tulemuse on võimalik saavutada ka kirjalikult audiitorile küsimusi

esitades;

-

Hagejal on efektiivsed võimalused saada juhatuselt teavet osaühingu majandustegevuse

kohta ka koosoleku väliselt. See, et hageja pole subjektiivselt rahul juhatuselt saadud

vastustega pole aluseks üldkoosoleku kokkukutsumiseks;

-

Hageja tõlgendab OÜ põhikirja p 7.4 ja 7.12 meelevaldselt – need sätted ei anna alust

järeldada, et OÜ-l on kohustus majandusaasta aruande kinnitamiseks kokku kutsuda

koosolek. Selleks, et kõiki otsuseid saaks vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata,

muudeti 23.11.2005 toonase OÜ ainuosaniku M K poolt OÜ põhikirja.

32. Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati juba

esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

33. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud

täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud pooled ära kohtuistungil

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

34. Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad

pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr

2-17-15317).

2-19-18491

35. Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, kas osaühingu puhul tuleb

majandusaasta aruande kinnitamiseks kokku kutsuda üldkoosolek või saab aruande kinnitada

ka koosolekut pidamata. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas osanike otsus on tühine seetõttu, et

otsuse vastuvõtmisel pole järgitud osaniku ÄS §-st 179 lg 3 tulenevat õigust nõuda audiitori

osalemist majandusaasta aruande kinnitamise juures, et anda järeldusotsuse kohta selgitusi.

Ning kuigi kostja on esialgses vastuväites leidnud, et osanikul põhimõtteliselt on tuvastushuvi

sellise hagi esitamiseks, välistab kostja praegusel juhul tuvastushuvi sellega, et hagejal pole

võimalik oma nõudega olemasolevast erinevat tulemust saavutada.

36. Sisuliselt soovivad pooled kohtu otsustust selle kohta, kuidas tõlgendada ÄS § 179 lg 3 ehk

kas osaühingu majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamise üle otsustamiseks,

tuleb kokku kutsuda osanike koosolek või võib need otsused vastu võtta ka koosolekut kokku

kustumata.

37. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 22 752 eurot, s.o 40% osakapitalis osadega

määratud häältest, 60% kuulub xxx. Seeläbi on hageja kostja vähemusosanik (t lk 133-

135)

-

11.09.2019 koostas OÜ juhatus hääletusprotokolli, mille kohaselt on xxx poolthäältega

vastu võetud alljärgnevad otsused (t lk 5-14):

(i) kinnitada OÜ 2018 majandusaasta aruanne;

(ii) osanikele dividende mitte maksta ja mitte teha eraldisi reservkapitali ega

muudesse reservidesse.

Hääletusprotokollile on lisatud :

b) OÜ juhatuse 29.08.2019 koostatud osanike otsuse eelnõu;

c) Kostja 30.08.2019 taotlus koosoleku kokkukutsumiseks, vandeaudiitori ja juhatuse

liikme R Se osalemiseks koosolekul ja ettepanek päevakorra p 2 osas võtta vastu otsus

jaotada dividende summas 650 000 eurot;

d) OÜ juhatuse 11.09.2019 seisukohad JH avalduse osas;

e) xxx juhataja J N 04.09.2019 kirjalik hääletamine OÜ juhatuse koostatud osanike

eelnõude poolt.

-

Vandeaudiitor on koostanud aruande OÜ 2018 majandusaasta koha (t lk 36).

38. Veel on kohtule poolte poolt esitatud järgmised tõendid:

-

xxx juhatuse liige J N on kinnitanud OÜ-le, et sõltumata sellest, kas otsuste tegemiseks

oleks kokku kutsutud koosolek või mitte ja kas audiitor oleks osalenud või mitte, siis

oleks xxx igal juhul hääletanud majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamata

jätmise poolt (t l 39).

-

JH kinnitus kostja 2018 raamatupidamise algdokumentidega ja lepingutega tutvumise

kohta (t lk 41).

Selle tõendi osas on hageja 10.06.2020 kohtuistungil selgitanud, et talle esitati see dokument

allkirjastamiseks enne, kui talle anti õigus dokumentidega tutvuda ja seega ei saanud ta

kinnitada, mida talle tutvumiseks esitati ja millises komplektsuses need esitatud dokumendid

olid.

2-19-18491

-

Harju Maakohtu 11.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243, millega jäeti JH hagi OÜ

osanike 20.04.2018 otsuste nr 4 ja 5 tühistuse tuvastamiseks ja tühistamiseks

rahuldamata. Sama otsusega jäeti OÜ juhatuse liikme tagasikutsumise avaldus läbi

vaatamata (t lk 51 jj). Otsus on apellatsiooni korra vaidlustatud, kehtivat

ringkonnakohtu otsust käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole.

-

xxx vandeaudiitor O A 15.05.2017 erikontrolli aruanne OÜ osanikele (t lk 66 jj), millega

hageja soovib tõendada, et ka varasemalt on kostja raamatupidamist ebaõigesti peetud.

-

OÜ osanike 09.11.2018 koosoleku protokoll 2017 majandusaasta aruande kinnitamise

ja kasumi jaotamise kohta (t lk 90 jj).

-

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on xxx apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

13.01.2020 kohtuotsuse peale, millega rahuldati OÜ Jägala Hüdro hagiavaldus Jägala

Energy OÜ juhatuse liikmele M K ülemäärase juhatuse liikme tasuga maksmisega

tekitatud varalise kahju hüvitamise ja viivisintressi nõudes. (vt ka t lk 117jj). Kehtivat

ringkonnakohtu otsust käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole.

Eeltoodud tõendite eesmärk on illustreerida kostja ja tema enamusosaniku varasemat käitumist,

mis viitavad osaühingule ja tema vähemusosanikule kahju tekitamisele.

-

JH 03.09.2018 teabenõue OÜ juhatusele ÄS § 116 lg 1 alusel (t lk 98-100).

-

JH ja OÜ e-kirjavahetus seoses 09.11.2018 üldkoosolekuga (t lk 101-106).

-

JH esindaja 10.12.2018 e-kiri OÜ juhatuse liikmele R Sele (t lk 116).

Eeltoodud tõendid kinnitavad kostja hinnangul seda, et kostja juhatus on hagejale teavet

andnud.

39. Kohtule on esitatud ka kostja 21.08.2003 põhikiri (t lk 128jj) ning 22.11.2005 põhikiri (t lk

130). Samuti OÜ ainuosaniku (M K) 21.11.2005 otsus (t lk 136) ja ainuosaniku kirjalik selgitus

14.05.2020 (t lk 137).

40. Illustreerivad tõendid ei oma tegelikult asja sisulisel lahendamisel vaidluse eset arvestades

otsest tähendust, kuid nad kinnitavad seda, et osanikud ei ole saavutanud kokkulepet selles,

kuidas osalusest tulenevaid õigusi õiglaselt realiseerida nii, et ka väikeosaniku huve

arvestatakse ning see on kaasa toonud mitmeid kohtuvaidlusi, muuhulgas ka kahju

põhjustamisest tulenevaid nõudeid.

41. Hageja nõude aluseks on ÄS § 1771 lg 1 ja ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38

lg 2 ehk otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selle tegemiseks ettenähtud korda ja sellised

otsused on tühised.

42. Hageja väidabki, et majandusaasta aruande kinnitamiseks oleks tulnud kokku kutsuda

koosolek, seda enam, et hageja kasutas ÄS §-st 179 lg 3 tulenevat õigust ja taotles, et

majandusaasta aruande kinnitamise juures viibiks järeldusotsuse teinud audiitor.

43. Kostja leiab, et osaühing võib kõiki otsuseid vastu võtta koosolekut pidamata ja sellisel

juhul ÄS § 179 lg 3 ei rakendu. Osanik saab esitada audiitorile küsimusi kirjalikult.

44. Põhimõtteliselt pole kostja hageja tuvastushuvi eitanud (kostja 17.12.2019 vastus hagile t

lk 20 pöördel p 8), kuid hiljem on kostja sellele siiski tuginenud väite alusel, et otsuse tühisuse

tuvastamine ei muuda midagi – kostja enamusosanik võtab sama otsuse uuesti vastu (vt

10.06.2020 kohtuistungi protokoll).

45. Kohtu hinnangul on laiemalt küsimus selles, kas lähtuda puhtformaalselt ja normitehniliselt

sõltumata sellest, milline on lahendi sisuline väärtus võimalike tagajärgede osas või tuleks

2-19-18491

arvestada ka sisulise mõistlikkuse printsiibiga ehk sellega, kas otsuse tühisuse tuvastamine

suudab tagada hagejale tema eesmärgi saavutamise.

46. Eesti kohtusüsteem on seni tunnustanud formaalsuse printsiipi pidades oluliseks neid

väärtusi, mida norm peab tagama sõltumata sellest, kas reaalses õiguslikus olukorras

kohtulahendi tõttu midagi muutub või mitte (vt nt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2020

otsus tsiviilasjas nr 2-18-10309 /jõustumise ootel/ või Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019

otsus tsiviilasjas nr 2-18-102925 /jõustunud 30.07.2019/).

47. Kohus nõustub käesolevas vaidluses sellise formaalse lähenemise kui ainuvõimalikuga, sest

õigusnormid kajastavad teatud õigusi, mida tuleb kaitsta sõltumata sellest, mida mistahes isik

arvab selle võimalikest rakendusmõjudest, sest kaitsmist väärib ka õiguskord ise. Vastasel juhul

lahendaks igaüks olukordi, mitte sellest lähtuvalt, mida seadus selles osas sätestab, vaid

lähtudes enesekesksest mõistlikkuse definitsioonist. Juhul, kui mõni seadusesäte on õiguslikult

tühi või kui reeglid on muutuva aja tõttu kohaldamatuks muutunud, siis tuleb lahendada

küsimus õigusloome kaudu. Seni, kuni norm kehtib, tuleb sellest lähtuda.

48. Kohus leiab, et hageja tuvastushuvi ei saa eitada: hageja on 30.08.2019 esitanud nõude

kutsuda kokku üldkoosolek ja kutsuda koosolekule OÜ 2018 majandusaruannet auditeerinud

audiitor R R ning seda hageja avaldust on OÜ juhatus eiranud. Kohus leiab, et sellisel juhul on

osanikul õigus vastuvõetud otsuseid vaidlustada. Selline õigus tuleneb otseselt ka seadusest (ÄS

§ 1771 lg 5, § 178 lg 3). Riigikohus on oma varasemates lahendites osaniku tuvastushuvi üldiselt

alati jaatanud (vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-76-14: „TsMS § 368 lg 1 järgi võib

tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on

tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust

sõltuda. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul

tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Otsuse

tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead. Selliste rikkumiste puhul on

kolleegiumi arvates õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal osanikul olenemata sellest,

kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte.“)

49. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, §

652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga

(vt ka Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21).

50. ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173

sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult

osanike koosolekul.

Üheks selliseks juhuks on muuhulgas ÄS § 171 lg 2 p 3. Hageja 30.08.2019 avalduses on

enamat kui 1/10 osalust omav osanik sellise taotluse sisuliselt esitanudki.

Seadus ei sätesta võimalust sellest õigusest osanik ilma jätta.

Kohtu hinnangul on tegemist olulise otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega, mis toob ÄS §

1771 lg 1 alusel kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse.

51. ÄS § 179 lg 3 teise ja kolmanda lause kohaselt võib osanik osaühingult nõuda, et

vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise

juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema

esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut.

52. Kohus leiab, et tegemist on imperatiivse normiga, mille sõnastus ei võimalda sellist normi

laiendatud tõlgendust nagu kostja esitleb. ÄS § 179 lg 3 teine lause on osaniku absoluutne õigus

ning puudub alus teha järeldusi, et teatud juhtudel see õigus ei kehti. Tekstikohane

normitõlgendus sellele ei viita (vastupidisel korral peaks normi tekstis olema välistus, nt et „see

2-19-18491

osaniku õigus ei kehti juhul, kui otsus võetakse vastu (majandusaasta aruanne kinnitatakse)

koosolekut kokku kutsumata.“)

53. Kohus toetab hageja arusaama, et ÄS § 179 lg 3 alusel esitatud osaniku taotlus on

osaühingule kohustuslik ning puudub võimalus tõlgendada normi selliselt, et teatud juhtudel

see ei kohaldu. Tegemist on ühe ÄS § 170 lg 1 viidatud juhtumiga, mil osanikud saavad otsuseid

vastu võtta ainult koosolekul.

54. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja pole seaduses sätestatud 5-päevase teatamise

tähtaja jooksul esitanud avaldust audiitori koosolekule kutsumise kohta ja seetõttu on ta

minetanud õiguse ÄS § 179 lg 3 kasutamiseks. Kosja väidab, et sai hageja 30.08.2019 taotluse

kätte 02.09.2019. Kirjalikuks hääletamiseks antud tähtaeg möödus 04.09.2019. Seega esitas

kostja avalduse audiitori osalemiseks 2 päeva enne otsuse kohta seisukoha andmiseks antud

tähtaega.

Kohus ei saa sellega nõustuda seetõttu, et kostja esitas juhatuse eelnõud osanike otsuse kohta

hääletamistähtajaga 04.09.2019 alles 29.08.2019 ning kuna 04.09.2019 oli pühapäev, siis jäi

eelnõu esitamise ja seisukoha andmise tähtaja vahele vähem kui 5 tööpäeva ning hagejale

polnud jäetud reaalset võimalust ÄS §-s 179 lg 3 sätestatud tähtaja järgimiseks. Hageja esitas

oma taotluse viivitamatult pärast kostja juhatuselt otsuste eelnõu saamist (s.o järgmisel päeval)

ja seega pole alust pidada hagejat viivitanuks – kostja juhatus pole hagejale taganud mõistlikult

võimalikku aega, et üldse saaks ÄS §-s 179 lg 3 nimetatud tähtaega järgida.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 2 kohaselt vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral

võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Osundatud sättele viidates ei saa hagejat pidada oma taotluse esitamisega

viivitanuks.

55. Kohus leiab, et juhul, kui osaühing saab osanikult ÄS §-st 179 lg 3 tuleneva taotluse, siis

tuleb osanike koosolek kokku kutsuda ja audiitor koosolekule kutsuda, mitte vastupidi (et kui

juhatus otsustab esitada ostuste eelnõu nende vastuvõtmiseks koosolekut pidamata, siis ei saa

osanik ÄS §-st 179 lg 3 tulenevat taotlust üldse esitadagi).

56. Hageja kui kostja osaniku sellise õiguse rikkumine on oluline otsuse vastuvõtmise korra

rikkumine ÄS § 1771 lg 1 mõttes ja selliselt vastuvõetud otsused on tühised.

57. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, kas hageja saab oma häältega mõjutada osanike poolt

vastuvõetavate otsuste sisu või mitte, sest selline loogika viiks kergesti tulemuseni, kus

vähemusosanikuga pole otsuste tegemisel üleüldse mõtet arvestada ega talle mistahes õigusi

tagada, kuna see otsuse vastuvõtmise seisukohast niikuinii ei muuda midagi. Osanike õigusi

sätestavate normide mõte on nende järgimises, vastasel juhul ei saa osanike võrduse põhimõtet

(ÄS § 154 lg 1) tagada.

58. Lisaks väärib tähelepanu vandeaudiitor R R 21.08.2019 aruanne kostja osanikele (t lk 36),

mille kokkuvõte on sõnastatud järgmiselt: „Ülevaatuse põhjal ei saanud me teadlikuks millestki

sellisest, mis paneks meid uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne ei esita kõigis olulistes

osades õiglaselt kostja finantsseisundit /…/“.

Kohtule tundub usutav, et sellises sõnastuses esitatud audiitori arvamus võib tekitada vajaduse

esitada audiitorile täiendavaid küsimusi.

59. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kuna kostja osanike 04.09.2019

vastuvõetud otsused on tühised ÄS § 171 lg 2 p 3 ja § 179 lg 3 rikkumise tõttu, ei oma muud

poolte poolt esile toodud väited tsiviilasja lahendamisel määravat tähendust.

2-19-18491

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

60. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

61. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

62. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

63. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik