2-19-14728/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.07.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14728

Tsiviilasi

X X hagi X X vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X X (isikukood xxx), määratud esindaja

vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja: X X (isikukood xxx), seaduslik esindaja ema X X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, v.a hagejale määratud riigi õigusabi tasu ja

kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Asja lahendanud maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 vastavalt

kostja esitatud menetluskulude nimekirjale, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mille

kohus määrab kindlaks eraldi määrusega.

3. Kostja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul

alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

2-19-14728

2 (7)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 24.09.2019. a hagi, paludes kohtul vähendada Tallinna Ringkonnakohtu

12.02.2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16076 kostja kasuks väljamõistetud elatist summas

222,50 eurot kuus muutuva suurusena poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras, millest on maha arvatud ½ riikliku lapsetoetuse määr, alates 01.07.2018 -

05.02.2025 järgmiselt: mõista kostja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates käesoleva hagi

esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 05.02.2025; alternatiivselt mõista kostja kasuks

välja elatis 176,60 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks

saamiseni 05.02.2025, millest on maha arvatud riiklik lapsetoetuse määr täielikult.

Hageja tugines hagi alusena järgmistele asjaoludele:

 Tsiviilasjas nr 2-17-16076 mõisteti 12.02.2019. a otsusega (jõustunud 26.04.2019)

hagejalt kostja kasuks välja elatis 222,50 eurot kuus muutuva suurusena poole Vabariigi

Valitsuse kehtestatud alammääras, millest on maha arvatud ½ riikliku lapsetoetuse määr

alates 01.07.2018 - 05.02.2025. Võrreldes viimase lõpplahendi jõustumise kuupäevaga,

on elatise maksmise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. Hageja on võimeline

ja peab õigeks kostjale tasuda elatist 100 eurot kuus.

 Töötukassa 15.08.2019. a otsusega on hagejale mõistetud osaline töövõime perioodil

31.07.2019 - 30.07.2020. Otsusega tuvastati, et hagejal esineb püsivalt mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud sisekõrvahaigusest ning et

hagejal on hooti esineva pearingluse tõttu raskendatud ohutu ringiliikumine ning

püstiasendi säilitamine. 23.03.2020. a Töötukassa otsusega tuvastati, et hagejal on

jätkuvalt osaline töövõime perioodil 05.03.2020 - 04.03.2021.

 Seoses tööajal esineva peapööritusega, millega on kaasnenud tööajal ka tasakaaluhäired,

on hageja tihti viibinud haiguslehel. Hageja sagedased haiguslehed mõjutavad otseselt

ettevõtte tootlikkust, tihtipeale on tellimuste täitmine hilinenud. See omakorda mõjutab

otseselt hageja väljateenitud töötasu kuna tasu makstakse toodangu pealt. Hageja esitas

perioodide 04.07-11.07.2019 ja 28.02-05.03.2020 kohta haiguslehed ning viitas, et

samas võib isikul olla püsiv töövõimetus ka ilma selleta, et ta võtaks regulaarselt

haiguslehti.

 Hageja töötab erialasel töökohal, olles lõpetanud elektrikeevitaja ja metallkerede

koostaja eriala. Lähtumine hageja maksimaalsest võimalikust sissetulekust, on

põhjendamatu ja ebaloogiline, ebamõistlikult koormav ja hagejale objektiivselt üle jõu

käiv, kahjustades ebaproportsionaalselt hageja enda võimet ennast ülal pidada. Hageja

ei ole suuteline jõustunud otsust täitma.

 Hagejal on kaks nooremat tütart X X ja X X, kellele tasub hageja 13.06.2019 tütarde

emaga sõlmitud kokkuleppe alusel elatist 100 eurot kuus lapse kohta. Hageja hagile

eelneva 6 kuu keskmine sissetulek oli 1042,15 eurot kuus, millest hageja tasub

laenukohustuste katteks 275,83 eurot. Hagejal puuduvad kinnisasjad, hagejale kuulub

kolm mootorsõidukit, mille väärtus hageja hinnangul ei saa ületada mitusada eurot.

Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist:

2-19-14728

3 (7)

 Hagejal on osaline töövõime. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ja maksab

osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

 Asjaolu, et hagejal on kehtiv juhtimisõigus, ei oma asjas tähendust. Tööandjal on õigus

maksta hagejale preemiat ükskõik mis põhjusel. Hageja varasemalt esitatud andmed

laenukohustuste kohta on asjakohased, eriti arvestades hageja osalist töövõimet. Hageja

on laenanud raha enda ja enda pere/laste esmatarbevajaduste rahuldamiseks. Teise

töökoha leidmine/suurema sissetuleku teenimine, arvestades osalist töövõimet, oleks

hageja puhul raskendatud või isegi välistatud.

 Perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades

elatise maksjale liiga suur. Arvestada tuleb, et kohustatud vanemale tagataks elatise

maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid

järgmised:

 Töötukassa otsuses ei ole „püsiv osaline töövõime“, vaid „osaline töövõime“.

 Hageja soetas juhiload 2019. a, sh läbis tervisekontrolli ning kasutab sõiduautot

igapäevaselt.

 Hageja tööandja esindaja selgitused ei ole hageja töö osas põhjendatud, on olemuselt

heatahtlikud ja on vasturääkivad, kuivõrd hageja tööandja on välja toonud hageja

sagedase viibimise haiguslehtedel, kuid hagejale on sellest hoolimata tasutud preemiaid.

Hageja tööandja on välja toonud, et tegemist on raskete konstruktsioonidega, mis tekitab

küsimusi hageja töövõimekuse osas.

 Hageja 13.06.2019. a kokkulepe tütardele elatise maksmise osas on fiktiivne,

tõendamata ning viitab, et hageja on tütarde emaga suhtes.

 Hageja andmed laenude osas ei oma käesolevas menetluses tähtsust, sest hageja on

kostja hinnangul võtnud laene ka varasemalt.

 Hageja on tasunud perioodil 19.11.2019 - 07.02.2020 kostjale elatist 222,50 eurot kuus.

 Kostja seaduslikul esindajal ei ole võimalik kostjat üleval pidada hageja poolt pakutud

elatisega, kuivõrd kostja on raske puudega, õpib erikoolis, vajab rohkem tähelepanu ja

ka sotsiaalset ja psühholoogilist abi ning lapsega seotud kulud on suured.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

4. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Perekonnaasjas, sh elatise

asjas ei ole kohus ka seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1

kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel

(TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). TsMS § 230 lg-d 3 ja 4 võimaldavad kohtul

elatiseasjas ka koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada poolt esitama andmeid ja

2-19-14728

4 (7)

dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või teha järelepärimisi asutustele. Kui

kohus märgib, et pooled ei vaidle mingi asjaolu üle, peab kohus silmas seda, et asjaolu on teise

poole poolt omaks võetud tingimusteta ja selgesõnaliselt või pole vastaspool vaidlustanud

faktilist asjaolu selgesõnaliselt ega avaldanud vaidlustamise tahet selleks, hoolimata kohtu

poolses viitest (TsMS § 231 lg 2 ja lg 4).

5. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise vähendamise nõue kostja vastu võiks

kuuluda rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja

perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

hagejalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati hagejat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Riigikohus on sedastanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud,

et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). PKS § 102 lg-st 2 lähtuvalt

võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuv

põhjus võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Hageja esitatud nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: 1) poolte vahel on varasem

kohtulahend jõustunud; 2) võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga on oluliselt muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud; 3) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist; 4) esineb mõjuv põhjus elatise mõistmiseks alla PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määra.

7. Nõude esimese eelduse kohaselt on varasema kohtulahendi muutmiseks vajalik, et poolte

vahel oleks varasem kohtulahend jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2019. a otsusega

(muutes Harju Maakohtu 06.09.2018. a otsust; hagiavalduse lisad nr 1 ja 2) tsiviilasjas

nr 2-17-16076 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 222,50 eurot kuus muutuva

suurusena poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on maha arvatud

½ riikliku lapsetoetuse määr alates 01.07.2018 - 05.02.2025.

Pooled ei vaidle, et eelmainitud otsus on jõustunud ning seega on nõude esimene eeldus

täidetud.

8. Nõude teise eeldusena on vajalik tuvastada, et võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga

oleks oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hageja on tuginenud

asjaolule, et lähtuvalt Töötukassa 15.08.2019. a otsusest tuvastati hagejal osaline töövõime

ajavahemikul 31.07.2019 – 30.07.2020 ning 23.03.2020. a otsusega tuvastati, et hagejal on

jätkuvalt osaline töövõime perioodil 05.03.2020 - 04.03.2021. Hageja on esile toonud, et

Töötukassa poolt tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on

2-19-14728

5 (7)

põhjustatud sisekõrvahaigusest ja avaldub mh ka peapööritusena, mõjutab hageja

töösuutlikkust ja tingib sagedaste haiguslehtede tõttu töötasu vähenemise, kuivõrd hagejale

makstakse töötasu toodangu pealt. Hageja esitatud Töötukassa 15.08.2019. a ja 23.03.2020. a

otsustega on hageja tõendanud, et tal on Töötukassa poolt tuvastatud osaline töövõime alates

31.07.2019 - 04.03.2021. Hageja ei ole tuginenud ja ka otsustest nähtub, et töövõime ei ole

varasema Töötukassa otsuse aja seisuga halvenenud, vaid hinnang töövõime ulatusele on

jäänud samaks.

Olenemata osalisest töövõimest, tuleb hagejal aga ka PKS § 102 lg 1 alusel elatise

vähendamiseks alla väljamõistetud elatise tõendada, et osalise töövõime tõttu on hageja

võimalused maksta elatist vähenenud (st hageja sissetulekud on vähenenud). Hageja poolt

viidatud ringkonnakohtu otsuse p-s 10 on tuvastatud, et hageja on olnud suuteline teenima

töötasuna ligikaudu 1000 euro suurust netosissetulekut. Samas suuruses sissetulekutele viitab

hageja ka hagiavalduse p-des 16 ja 17, märkides ise, et tema keskmine 6 kuu sissetulek on

1042,17 eurot. Hageja on seega ise tõdenud sissetulekute jätkumist määras, mille piisavust

elatise tasumiseks tuvastas kohus ka eelmises asjas. Arvestades, et Töötukassa otsustest

lähtuvalt on antud hagejale ka õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduses sätestatud

tingimustel ning hageja ei ole tõendanud ega põhistanud sissetulekute (sh palga) vähenemist

määras, mis ei võimaldaks tal jätkata elatise tasumist väljamõistetud ulatuses, ei ole kohtu ette

toodud asjaolusid, millest johtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja sissetulekud

oleksid oluliselt muutunud võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga tsiviilasjas nr 2-17-16076.

Hageja tõi hagiavalduses esile ka asjaolu, et tal on lisaks kostjale ka 24.01.2014 sündinud tütar

X X ja 23.06.2016 sündinud tütar X X. Hageja kinnitusel tasub ta tütardele nende emaga

13.06.2019 sõlmitud kokkuleppe alusel elatist 100 eurot kuus lapse kohta (hagiavalduse lisa 6).

Asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, kelle suhtes peab hageja täitma

ülalpidamiskohustust, ei ole muutunud asjaolud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga.

Küll aga on hageja toonud kohtu ette, et lähtuvalt kokkuleppest tütarde emaga lastele elatise

tasumise osas summas 100 eurot kuus lapse kohta. Asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel

kaks alaealist last, tuvastas ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus tuvastas teiste laste

ülalpidamiskohustuse suurusena samuti samas suurusjärgus summa (otsuse p 11). Seega ei ole

ka teiste alaealiste laste olemasolu asjaolu, miks kohus peaks leidma, et jõustunud otsust tuleb

muuta. Kuivõrd hageja ei ole tuginenud teiste laste vajaduste muutumisel, ei saa kohus sellega

jõustunud otsuse muutmiseks arvestada. Üksnes asjaolu, et hageja tasub teiste laste vanemaga

sõlmitud kokkuleppe alusel teistele lastele elatist 100 eurot kuus, ei saa kohus vähendada

kostjale tasutavat elatist. Iga lapse osas tuleb arvestada tema vajadusi (PKS § 99 lg 1) ning kui

teiste laste vajadused on väiksemad või teiste laste teise vanema võimalused suuremad, ei saa

see tingida elatise vähendamist kostja puhul. Kostja seaduslik esindaja on mh välja toonud, et

kostjal on raske puue, mis tingib täiendavate kulude kandmise mh erialaspetsialistidele või

lapse puudest tingitud teistele kuludele (nt riided). Seega asjaolu, et hageja on jõudnud oma

teiste laste emaga kokkuleppele kummalegi lapsele 100 euro suuruse igakuise elatise tasumises,

ei anna alust järeldada, et kostjale tasutava elatise suuruse vähendamata jätmisel osutuksid

teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks. Sellekohaseid asjaolusid pole hageja kohtu ette

toonud.

Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole hageja kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolusid, millest

lähtuvalt saaks kohus leida, et hageja sissetulekud või muud asjaolud on oluliselt muutunud

võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga. Hageja on kohtu ette toonud asjaolud, millest alusel

saab kohus asuda vastupidisele seisukohale, mida kohus selgitab järgmises punktis.

9. Hageja on toonud välja, et tema sissetulek on keskmiselt 1042,17 eurot (varasema otsusega

tuvastati võime teenida sissetulekut samas määras) ning et ta tasub enda teistele lastele

2-19-14728

6 (7)

ülalpidamist kokku 200 eurot kuus (varasema otsusega pole muutunud). See tähendab, et

hagejal jääb enda igakuisest sissetulekust üle 842,17 eurot, et täita ülalpidamiskohustust kostja

ees ja tagada endale ülalpidamine. Varasemas otsuses tuvastas ringkonnakohus hageja

vajadused enda ülalpidamiseks summas 620,23 eurot (ringkonnakohtu otsuse p 11). Hageja on

selgitanud, et tal on laenukohustusi, kuid hageja ei ole välja toonud, et laenukohustused oleks

oluliselt suurenenud võrreldes varasema otsuse aja seisuga. Hageja poolt esitatud tõenditest ei

nähtu samuti, et tegemist oleks laenude või kohustustega, mis ei oleks varasema otsuse ajal

eksisteerinud. x OÜ lepingust (hagiavalduse lisa 8) nähtub, et sellega refinantseeriti varasemat

x kohustust (p 2). Ka teiste laenude laenulepingute numbrid viitavad sellele, et tegemist on juba

varasemate kohustustega (hagiavalduse lisa 9 – 11). Muid asjaolusid, mille alusel saaks kohus

leida, et hageja vajadused on varasema otsuse aja seisuga oluliselt muutunud, pole hageja kohtu

ette toonud. Varasema otsusega on tuvastatud kostja kui alaealise lapse vajadused

miimummääras (s.o 2019. a 540 eurot ja 2020. a 584 eurot; ringkonnakohtu otsuse p 12).

Hageja ei ole ka välja toonud, et kostja vajadused oleks varasema otsuse aja seisuga oluliselt

muutunud. Seega saab kohus lähtuda asjaoludest, et ei hageja sissetulekud, teiste laste

ülalpidamiskohustused, hageja vajadused ega ka kostja vajadused ei ole varasema otsusega

seisuga oluliselt muutunud selliselt, et kohus peaks jõudma järeldusele, et väljamõistetud elatist

tuleks vähendada.

Riigikohtu praktika kohaselt, kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema

sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek

jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja

vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (RKTKo 3-2-1-35-17,

p 21.4; RKTKm 3-2-1-119-15, p 11). Kuivõrd kohus saab arvestada hageja vajadustega

620,23 eurot ja kostja vajadustega (osas, mis tuleb kanda hagejal) summas 262 eurot, saab

lähtuda vajaduste proportsioonist u 70/30. Nimetatud proportsioon on ka tagatud käesoleval

juhul, kuivõrd 2020. a tasumisele kuuluva elatise (s.o 262 eurot) sissetulekust

mahaarvestamisel, on hagejal võimalik kulutada enda vajadustele 580,17 eurot, mis ongi

ligikaudu 70% hageja sissetulekust (samale järeldusele jõuti ka ringkonnakohtu otsuses, p 13).

Seega ei saa hageja enda kohtu ette toodud asjaoludel leida, et jõustunud otsuse ajaga võrreldes

on asjaolud oluliselt muutunud selliselt, mis tingiks lahendi muutmise selliselt, et elatist

vähendataks.

10. Hageja on palunud arvestada ka lapsetoetusega, kuid kuivõrd varasemas otsuses on sellega

arvestatud, seega ei oma see asja lahendamisel tähtsust. Hageja on enda 15.06.2020. a

menetlusdokumendis viidanud erinevale Riigikohtu praktikale, kuid ei ole enamus viiteid

seostanud konkreetsete asjaoludega, mis oleks kohaldatavad käesolevas asjas. Kohus lahendab

konkreetses asjas kohtu ette toodud vaidluse nendel asjaoludel, mis on kohtu ette toodud ja

seonduvad konkreetses asjas hageja ja kostjaga. Üldised kohtupraktika ja uuringute viited, kus

on leitud, et elatis peaks olema väiksemas summas, ei muuda käesoleva asja lahendust. Kohus

on hinnanud kõiki konkreetseid asjaolusid ja tõendeid, mille hageja on toonud enda olukorra

kohta ning leidnud, et see ei anna alust muuta juba jõustunud kohtulahendiga hagejalt

väljamõistetud elatist. Kohtu poolt lahendatud asjas uuesti kohtusse pöördumine on erandlik

ning lubatud üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Selliseid asjaolusid pole hetkel kohtu ette

toodud.

11. Kohus leiab, et tähendust ei oma esitatud tõenditena mh tööandja kinnitus (hagiavalduse

lisa 4), hageja kutseõppe lõputunnistus (hagiavalduse lisa 5), hageja haiguslehed (kostja

12.06.2020. a menetlusdokumendi lisa 2), sest hageja on ise välja toonud enda keskmise

2-19-14728

7 (7)

igakuise sissetuleku, millest kohus saab lähtuda asja lahendamisel. Täpsete haiguslehtedel

olnud päevade ja hüvitiste kindlakstegemine ei ole asjas määrav. Seetõttu ei hinda kohus ka

asjas esitatud pangakonto väljavõtet, sest hagi ei kuulu rahuldamisele ka eeldades nende

asjaolude õigsust, millele hageja on soovinud nende põhjal tugineda. Tõendid väärtusliku vara

puudumise kohta (hagiavalduse lisad 12 ja 13) ei oma tähendust, sest kohus pole ka nimetatud

varaga arvestanud ülalpidamisvõime kindlakstegemisel. Kostja poolt esitatud video sellest,

kuidas hageja sõidab autoga, ei oma samuti asja lahendamisel tähendust.

12. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks, st elatise

vähendamiseks võrreldes jõustunud kohtulahendiga, mistõttu jätab kohus hagi kostja vastu

elatise vähendamise nõudes rahuldamata (rahuldamata jäävad mõlemad hagi eseme

alternatiivid).

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd 08.05.2019. a Harju Maakohtu määrusega on

hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad riigi

õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Kohus määrab need kindlaks eraldi määrusega.

14. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2. Kostja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule

7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

15. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)