3-20-879/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-879 Haldusasi XX kaebus kohustada Maardu linna vallandama Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna peaspetsialist Menetlusosalised Kaebaja XX Vastustaja Maardu linn, esindaja Neeme Sild Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-879 menetlusse. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2020. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX taotles Maardu Linnavalitsuselt 13. aprillil 2020, et viimane vallandaks kvalifikatsiooni puudumise tõttu töölt lastekaitsespetsialistid LK ja AS. Ametnikud andsid Harju Maakohtus lastekaitsespetsialistina arvamusi, omamata selleks vajalikku erialast ettevalmistust ja haridust.

2. Maardu Linnavalitsus teatas 28. aprilli 2020. a kirjaga nr 10-4.7/1361-1, et kaebuses nimetatud Maardu Linnavalitsuse ametnikud on kas linnavalitsuse ametiasutuse avalikust teenistusest vabastatud või ei jätka avalikku teenistust lastekaitsespetsialisti ametikohal.

3. XX esitas 11. mail 2020 halduskohtule kaebuse, milles nõudis, et Maardu Linnavalitsust kohustataks vallandama AS. Kaebaja hinnangul ei või AS töötada sotsiaalabi osakonna

3-20-879

2(2) spetsialistina, kuna tal puudub kvalifikatsioon. Kaebaja kaitseb seeläbi enda ja oma lapse õigusi. Kuigi laps ei ela praegu Eestis, ei ole tema tagasi kolimine välistatud.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 2. juuni 2020. a määrusega kaebuse, kuna kaebus pole esitatud kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 121 lg 2 p 1). AS ei tööta lastekaitsespetsialistina, vaid sotsiaalabi osakonna peaspetsialistina. Kaebaja laps ei ela Eestis. Seega ei ole võimalik, et AS kaebaja lapsega lastekaitsespetsialistina ametialaselt kokku puutuks. Ka hüpoteetiline võimalus, et kaebaja laps võib asuda Eestisse elama, ei ole kaebeõiguse jaatamiseks piisav.

Kaebaja esitas vastustajale taotluse AS lastekaitsespetsialisti ametist vabastamiseks. Käesoleval ajal töötab AS sotsiaalabi osakonna peaspetsialisti ametikohal. Tegemist on kahe erineva ametikohaga, mis ei ole kokkulangevad. Seetõttu ei saa kaebaja 13.04.2020 taotlust samastada AS praeguselt ametikohalt vabastamise taotlusega. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust AS ametist vabastamise nõudmiseks, ei suuna kohus kaebajat vastavasisulist taotlust Maardu linnale esitama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmist.

Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolul, et kaebuses Maardu Linnavalitsusele taotles kaebaja AS vabastamist. Kaebaja ei viidanud sellele, milliselt ametikohalt. Ka sotsiaalabi osakonna spetsialist peab tegelema abi vajavate täiskasvanute ja lastega. AS-l puudub erialane ettevalmistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamisel menetluslikult otstarbekaks küsida vastustajalt täiendavaid seisukohti. Ringkonnakohus arvestab esitatud seisukohtadega.

7. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Maardu Linnavalitsuselt ametniku vabastamist oma ametikohalt põhjusel, et ametnikul puudub väidetavalt vastav kvalifikatsioon. Teenistussuhe on ametniku ja avaliku võimu kandja vahel ning ametniku teenistussuhtes olemine kui selline ei puuduta haldusvälise isiku, sealjuures kaebaja õigusi.

8. Ka halduskohtusse saab kaebaja pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1). Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ametniku vabastamist, ei ole tal ka õigust esitada kohtusse kaebust avaliku võimu kandja vastu nõudega vabastada ametnik teenistusest. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)