2-20-8852/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2020, Tallinn

Kohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-20-8852

Tsiviilasi

R O avaldus Osaühing Candela Eesti (kustutatud)

likvideerimise

algatamiseks

ja

likvideerija

määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: R O (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx);

Puudutatud isik I: Osaühing Candela Eesti (kustutatud

25.06.2019, registrikood 10493245).

Puudutatud isik II:

L O (isikukood xxxx, elukoht xxxx,

e-post: xxxx).

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus ja algatada Osaühing Candela Eesti (kustutatud, registrikood

10493245) likvideerimismenetlus.

2. Määrata Osaühing Candela Eesti (kustutatud) likvideerijaks vandeadvokaat R O

(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx, telefoninumber xxxx).

3. Kohustada likvideerijat vandeadvokaat R O viivitamata kohtule teatama

likvideerimismenetluse

lõpetamisest

ja

Osaühing

Candela

Eesti

registrist

kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne

ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine

ei ole lõppenud ja isikut ei ole 2. aprilliks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud

kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust,

seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande

esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast

kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb

viidata tsiviilasja numbrile.

4. Jätta menetluskulud Osaühing Candela Eesti (kustutatud) kanda. Välja mõista

Osaühing Candela Eesti (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot avaldaja R O

kasuks.

2-20-8852

2 (4)

5. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja likvideerija kaudu Osaühingule Candela

Eesti (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest

avaldajale ja puudutatud isikule I, s.o alates 06.07.2020.

6. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või puudutatud isik I esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

−

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded

(ÄS § 209 lg 2);

−

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (ÄS § 210);

−

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg

2);

−

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

−

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS

§ 212);

−

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS

§ 214 lg 1);

−

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

−

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest

osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

−

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimis-

teate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele

tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena

üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

−

andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule (ÄS § 219 lg 1).

−

Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Candela Eesti kustutati registrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lõike 3 alusel 25.06.2019

ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule

avalduse puudutatud isiku I likvideerimise läbiviimise nõudes. Avalduse kohaselt kuulub

puudutatud isikule I nõue kolmanda isiku M O vastu summas 500 eurot, mille suhtes on vaja

likvideerimisabinõusid rakendada. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku I

likvideerijaks. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot.

2-20-8852

3 (4)

2. Kohus algatas 22.06.2020 määrusega menetluse likvideerimise otsustamiseks ja küsis

avalduse kohta seisukohad puudutatud isiku I endiselt juhatuse liikmelt ja osanikult L O.

Puudutatud isik II oli nõus avaldaja avaldusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

4. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli

vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise.

Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette

võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise

tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja

puudutatud isiku I osanik, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku I võlausaldajaga ja

likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.

5. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul I on vara (nõue kolmanda isiku vastu). Kuna puudutatud

isikul I on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik

likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.

6. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja vandeadvokaat R O. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib

kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu

hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on

andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik

vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on vandeadvokaadina eelduslikult võimeline likvideerimist

vajalikul tasemel korraldama. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-,

tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid vandeadvokaat R O

likvideerijaks nimetamise.

7. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s

209 ‒ 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist,

sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija

kohustatud need hoiule võtma.

8. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale

tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete

täitmise kohta.

9. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

2-20-8852

4 (4)

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

10. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta

juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas,

et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist, sest puudutatud isikul on piisavalt vara, et

tasuda kõik kulud.

11. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku

I kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks

riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult I

avaldaja kasuks välja mõista.

12. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud

määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus

tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajate ja puudutatud isikule I

viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 1¹ kohaselt teeb registripidaja kandeid

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse

nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.

13. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus

on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku

ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole

esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub

tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega

lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu

02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

14. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2

alusel määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik