4-20-2323/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4- -

20 2323 10.juunil 2020 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Zemfira Lampmann juuresolekul Kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Raul Annuka ja Kaebuse esitanud isiku I.F Isikukood: XXX Elukoht: x T x öökoht Vaatas 10.06.2020 I.F kaebuse Politseija Piirivalveameti avalikul kohtuistungil läbi Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 15.05.2020 otsuse 2302,20,006152 . le väärteoasjas nr tühistamiseks

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 15.05.2020 otsuse 2302,20,006152 väärteoasjas nr

kohaselt I.F 25.04.2020 kell 12.13 Punasel tänaval Kuuli tn ja Smuuli tee vahel Tallinnas Harju maakond, asulasisesel teel kiirusega 75+-3 km/h, lubatud juhtis mootorsõidukit suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Rikkus

15 lg 1 p2 teo, mis liiklusseaduse § nõudeid, pannes sellega toime väär on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. I.F-ile määrati karistuseks liiklusseaduse § 22 järgi trahviühikut s.o

7 2 lg rahatrahv 50

200 eurot.

I.F vaidlustas 15.05.2020 otsuse 2302,20,006152 paludes otsuse väärteoasjas nr tühistada rikkumine ei ole tõendatud , kuna .

I.F jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andsid I.F ja tunnistaja X X. ütlusi kaebuse esitanud isik

Kohus uuris järgmisi dokumente: -

väärteoprotokoll (lk 1); - -3); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 2 - -6); otsus väärteoasjas (lk 5 - 7); karistusregistri väljatrükk (lk

- taatlustunnistus (lk 8);

- kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-2); - kohtutoimik lk 6-9). kaebuse täiendus (

Kaebuse esitaja vaidlustas tervikuna. Leiab, et ei ole temale etteheidetud tegu toime väärteoasja pannud. Isik ei ole kindel, kelle kiirust mõõdeti. Enda sõnul sõitis kiirusega 50km/h. Ei mäleta, millisel rajal T sõitis, kas esimeses või teises. emast eespool liikuvaid sõidukeid ei olnud, kuid täpselt ei mäleta, kas oli esimene sõiduk selles liikumises. olitseiniku käitumine P ei andnud võimalust kohapeal (väärteoprotokolli) selgitusi anda ning 15 päeva jooksul ta ei andnud selgitusi, sest politsei käitus imelikult ning tal on õigus ütlusi mitte anda. Alguses öeldi temale üks kiirus

76, p ärast teine . Soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteoasja lõpetamisega I.F-i suhtes. On seisukohal, et isik on rikkumise toime pannud ja rikkumine tõendatud, alused otsuse tühistamiseks puuduvad.

Tunn ja puudub alus kahelda istaja andis põhjalikud ütlused, mis haakuvad videosalvestusega tunnistaja ütlustes. Kui tunnistaja ei oleks mõõdetud kiiruses kindel, siis ei oleks väärteomenetlust järgnenud. Mõõdetud kiirust ei lukustatud, kuid Riigikohtu lahendid lubavad vormistada protokolli, kui kiirus ei ole lukustatud. On mõistetav, et kui tunnistaja tuli isiku juurde, siis võis talle meelde jääda teine kiirus, kuid see +/-1 km ei muuda fakti, et fikseeritud kiirus, mis on ka videolt näha, oli 75 km/h.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestust, kuulanud ära tunnistaja, kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab - kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullpolitseinik Polina Haritonova koostas väärteoprotokolli nr 20200425059401 väärteoasjas nr 2302,20,006152, mille kohaselt I.F 25.04.2020.a kell 12.13 Tallinnas Punane tn, Kuuli ja J. Smuuli tee vahel, J. Smuuli tee suunas, kiirusega 75+-3 km/h, suurim juhtis mootorsõidukit lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

, mis on km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo kvalifitseeritav

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 15.05.2020 .a

otsuse

s väärteoasjas nr 2302,20,006152. Lisatud on üksnes sõnad „asulasisesel teel“. Need lisasõnad ei muuda sisuliselt protokollis etteheidetud rikkumist, kuivõrd juba protokollis on märgitud, et lubatud kiirus teelõigul oli 50 km/h.

Vaidlust ei ole asjaolus, et I.F juhtis 25.04.2020.a kell 12.13 Tallinnas Punane tn, Kuuli ja J. Smuuli tee vahel, J. Smuuli tee suunas valget linnamaasturit Honda CR-V reg-nr xxx.

Nimetatu nähtub nii tunnistaja ütlustest kui videosalvestuselt. Ka kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et videosalvestusel on tema juhitud sõiduk.

Vaidlus on tõusetunud selles, et kaebuse esitaja hinnangul politseiametnikud ei tea, palju nad tema kiiruseks mõõtsid, samuti ei saa olla kindel, et mõõdeti just tema poolt juhitud sõiduki kiirust.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et tuli Varraku tänavalt ning sõitis mööda Punast tänavat kiirusega 50 km/h, politsei pidas kinni ja ütles esmalt kiiruseks 76 km/h, hiljem teine politseiametnik ütles 75 km/h. On seisukohal, et mõõdetud kiirus ei ole tema sõiduki kiirus, sest tulles Varraku tänavalt, ei oleks jõudnud ta nii suurt kiirust saavutada, samuti on ta eeskujulik liikleja ja varasemaid rikkumisi ei ole. Lisaks seadis kahtluse alla ka mõõtemetoodika, mida politseiametnikud kasutasid.

Tunnistaja X Xe sõnul 25.04 keskpäeva paiku Punasel tänaval Lasnamäe polikliiniku parklas mõõtis sõidukiirust. Isik lähenes tunnistajale selja ta , sõitis esimese gant l sõidurajal, möödus kõrval

liikuvatest sõidukitest ja reastus teise ritta. Mõõt suurimaks sõidukiiruseks is isiku

75 km/h. Selle

järgselt sõitis politseiautoga isikule järgi ja isik oli seisma jäänud punase tule taha ja vahetult peale ro ta punase ja sinise vilkuriga. Isik esitas dokumendi I.F helise süttimist peatas nimele ja edasi tunnistaja kolleeg alustas väärteomenetlust. Esialgu ütles isikule ekslikult kiiruseks

76 km/h, peale video ülevaatamist täpsustas kolleeg kiiruse 75 km/h.

Seoses menetlusaluse isiku poolt kaebuses ning kohtuistungil esitatud etteheidetega mõõtemetoodika ning tulemuse kohta, peab kohus vajalikuks selgitada järgmist:

Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt on kui mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. MõõteS § 2 lg 1 p 21 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi nõuetele vastavust.

LS § 199 lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § le 3 lg 1 peab kiirusmõõturiga - sõidukiirust mõõtev ametnik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning nimetatud määruse teine peatükk sätestab kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika.

Praeguses asjas oli mõõtevahendiks kiirusmõõtur Stalker DSR 2x, s.o radarkiirusmõõtur Vabariigi

Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 1 lg 3 mõttes. Väärteotoimikus on ka nimetatud kiirusmõõturi taatlustunnistus, mille nähtu kiirusmõõtur on läbinud lt b, et Stalker DSR 2x

kordustaatluse 18.02.2020.a. Seega on kiirust mõõdetud taadeldud ja nõuetele vastava kiirusmõõturiga. mõõtmist nik, kellel on pädevus Vaidlus puudub selles, et teostas patrullpolitsei mõõtmist teos a ei tuvastanud kohus vastava mõõtemetoodika rikkumist – tada. K muuhulgas ei

mõõdetud sõidukiirust tunnelis ega peeglilt nagu keelab eelviidatud määruse § 8, samuti oli radar ud - . kiirusmõõturi kasutamisel valit mõõtmiseks vastav mõõte ja suunarežiim

Väärteo ust nähtub, et käesolevas asjas on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll toimik asendatud videosalvestusega.

0 lg 2 kohaselt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 1 m ehiolud õõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, t või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 31 lg 11

kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud, võib see salvestis olla - väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga;

millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Arvestades, et väärteotoimikusse lisatud videosalvestuselt nähtuvad kõik Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg-s 2 ja VTMS § 31 lg-s 11 sätestatud asjaolud, on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendamine videosalvestusega seadusega kooskõlas.

Ka Riigikohus on lahendis 4-16-

31 lg 1 4916 märkinud, et VTMS §

tulenevalt on

menetlusökonoomia põhimõttest ja eesmärgist hoida kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega, alates 16. juulist 2013 väärteomenetluses tõendiks salvestis ise, mida uuritakse vahetult kohtuistungil ning mille eelnev vaatlemine ja protokollimine pole vajalik. Käesoleval juhul uuris kohus videosalvestist kohtuistungil. Videosalvestiselt on kuulda ja näha, mõõtja poolt valitud mõõterežiim, millise auto kiirust mõõdeti (mis suunas, kus reas auto liikus), kes oli mõõtja ja milline oli mõõdetud kiirus.

Videosalvestus koos taatlustunnistusega kinnitavad, et kiiruse mõõtmiseks on kasutatud töökorras ja nõuetele vastavat liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2x. Liikluspolitseinik X X mõõtis sõiduki Honda CRV kell 12.13.15 (regxxx) umise kiiruseks 75 km/h. nr liik

Videosalvestuselt nähtub, et mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – valge aeg ja sademeteta. Mõõtmise koht ja aeg kattub väärteoprotokollis kajastatuga. Kasutati mõõterežiimi „samas suunas liikuva objekti mõõtmine paigalt seistes“. Mõõdetud tagumise antenniga. Sõiduk liikus e hetkel mõõtmis esimesel sõidurajal, reastus teise ning möödus kõrvalrajal sõitvast sõidukist. Tunnistaja X Xe ütluste kohaselt kiirusmõõturi antennid olid paigaldatud statsionaarselt sõidukisse. Tunnistaja ütlused haakuvad videosalvestusega, mistõttu puu dub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Videosalvestus kinnitab, et kaebuse esitanud isik liikus oma autoga teises reas ja oli reas mõõtmise hetkel esimene auto (videosalvestuselt on näha, et kaebuse esitaja auto möödus politsei autost mõõtmise järgselt teises reas esimese autona). Seega, hinnates kirjalikke tõendeid, tunnistaja ütlusi videosalvestust ja kogumis, on kohus seisukohal, et kiiruse mõõtmiseks kasutas mõõtmiseks pädev politseiametnik nõuetele vastavat kiirusemõõteseadet ja mõõdeti just kaebuse esitanud isiku juhitud auto kiirust Kõige eeltoodut arvesse võttes, . on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ning rikkumisi mõõtemetoodikas ei esinenud

.

Samuti märgib kohus, et asjaolu, et esmalt öeldi I.F-ile kiiruseks 76 km/h ning hiljem öeldi ja vormistati tema kiiruseks 75 km/h, ei muuda fakti, et I.F-i s tuvastati 75 õidukiiruseks km/h. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et eksis, kui ütles kiiruseks 76 km/h. Väärteoprotokollis on isikule etteheidetud sõitmist 75+-3 km/h ning seda kinnitavad ka videosalvestus ning tunnistaja ütlused kohtuistungil. Numbrid 75 ja 76 on sarnased ning mõõtmise hetkel ekslikult 76 nägemine ja selle numbri ütlemine kaebuse esitanud isikule ei muuda kehtetuks tõsiasja, et kaebuse esitanud isiku auto kiiruseks mõõdeti 75 km/h. Lisaks on väärteoprotokollis märgitud kiirus 1 km/h väiksem ega raskenda kuidagi isiku olukorda. Selline eksimus ei ole mingil viisil näitaja, e t politseinikud ei tea, millise sõiduki kiiruse nad fikseerisid. Videosalvestus ning sellega haakuvad tunnistaja ütlused kinnitavad I.F-i juhitud sõiduk liikus teistest sõidukitest selgelt, et

kiiremini ja politseiametnikud

ning mõõtsid kell 12.13.15 sõiduki kiiruseks 75 km/h järgnesid koheselt sõidukile. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et videol on tema. Kohtu hinnangul ei jäta väärteoasjas kogutud tõendid ruumi kaht õinud sõita muu lusele, et I.F oleks v kiirusega, kui 75+-3 km/h. Eeltoodust tulenevalt on nii menetlusaluse isiku enda kui tunnistaja ütluste ja väärteoasjas kogutud tõenditega, sh videosalvestusega, tõendatud, et I.F juhtis 25.04.2020 kell 12.13 Punasel tänaval Kuuli tn ja Smuuli t mootorsõidukit asu ee vahel Tallinnas Harju maakonnas lasisesel teel kiirusega 75+-3 km/h, kusjuures lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. I.F ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h

. Oma sellise tegevusega on I.F rikkunud liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on I.F

, kui ta pani teo toime täitnud LS § 227 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohtu hinnangul pani I.F teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik väitis kohtuistungil, et kindlasti vaatas spidomeetrit ja sõitis kiirusega 50 km/h. Kohtuistungil ei eitanud kaebuse esitaja, et sõitis alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/. Kuna isiku tegelikuks kiiruseks mõõdeti 75 +/-3 km/h, siis järelikult ei jälginud ta sõiduautot juhtides sõiduki spidomeetrit hoolsalt ning selline kaebuse esitaja käitumine annab aluse uskuda, et ta pidi võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuva on süüvõimeline ning KarS statud. I.F

2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

V

aidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühikut , s.o. 200 eurot.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse - sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest. -

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nähtuvalt karistusregistrist isikul kehtivad karistused puuduvad.

Karistust raskendava ja kergendava asjaolude puudumisel on kohtu arvates te te kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmises määras määratud karistus, rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot, põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele

.

Arvestades rahatrahvi suurust, mille korraga tasumine võib põhjustada isikule majanduslikult raske olukorra, peab kohus

ja otsus osaliselt karistuse põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetle täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 5 kuu jooksul alates Eeltoodust tulenevalt tuleb I.F-i kaebus kohtuotsuse jõustumisest.

rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse tähtaja määramise osas.

Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada I.F kaebus osaliselt

2 Politsei-

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs

2302,20,006152 us muutmata I.F tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 5 tasuda igakuiselt

40 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis Luminor pangas 10220205046451.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud k ohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 06.07.2020