1-10-425/11

1(3) 1-10-425

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-425 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12. aprill 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi

Z.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. jaanuari 2010. a otsus kiirmenetluses lühimenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.Z Prokurör Hille Mardo Süüdistatav Z.Z

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 16. jaanuari 2010. a otsus Z.Z-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2(3) Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14. aprillil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2.

Z.Z tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti, 13. jaanuaril 2010. a Tallinnas XXXXX tänaval asuvas kaupluses C. peitis oma seljakotti 20 pakki kohvi kogumaksumusega 1118 krooni ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Juba järgmisel päeval, so 14. jaanuaril 2010. a Tallinnas XXXXXXXX XXXX asuvas M. kaupluses peitis ta uuesti seljakotti 20 pakki kohvi kogumaksumusega 1038 krooni ja möödus kassadest kauba

eest tasumata. Seekord jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni.

kohta olid kogutud kõik vajalikud tõendid, taotles prokuratuur kohtult KrMS § 2561 alusel

kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Kuivõrd Z.Z oli taotlenud prokurörilt asja

lahendamist tunnistajaid välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal, siis arutaski kohus Z.Z-i kriminaalasja kiirmenetluses lühimenetluse korras. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendas kohus pärast

kõigi kuriteo asjaolude kaalumist Z.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluses siis KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendas kohus Z.Z-ilt väljamõistetava sundraha suurust poole võrra.

Süüdistatav leiab, et arvestades tema süü suurust on mõistetud karistus liialt karm. Oma taotlust

põhjendab süüdistatav sellega, et kuritegu ei ole raske ja tekitatud kahju on väike. Ta on varem kandnud vangistust ja kordagi ei ole teda selle kandmiselt tingimisi vabastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning

karistust raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest.

Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest

3(3)

karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma

otsuses märkinud, et Z.Z on varem kaks korda samalaadsete kuritegude eest kohtu poolt

karistatud reaalse vangistusega, kuid see ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kõne all olevad kuriteod pani Z.Z toime vähem kui kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Lisaks kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistustele, on Z.Z-i karistatud 32 korda

väärteomenetluse korras, seda peamiselt NPAS § 15¹ lg 1 alusel ilma arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamise ja varavastaste süütegude eest rahatrahvi või arestiga. Rahatrahvid on tasumata. Tal puudub alaline töökoht. Seega on tegemist narkosõltuvuses oleva isikuga, kes paneb jätkuvalt toime varavastaseid süütegusid.

Seetõttu on apelleeritud kohtuotsuses märgitud kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et arvestades taolisi asjaolusid puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus, samuti süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalselt ärakandmisele.

Maakohtu 16. jaanuari 2010. a otsus Z.Z-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola