1-20-3361/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-3361

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juunil 2020.a Tallinnas, Tallinna kohtumajas

Kriminaalasja number

1-20-3361 (kriminaalasi nr 20231500738)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Triin Pilberg

Kriminaalasi

Marek Tõnn süüdistus KarS § -de 424 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2

järgi lühimenetluses;

Abiprokurör

Kristel Pihlakas

Süüdistatav

Varasem karistatus

Marek Tõnn, isikukood: XXX, xxx kodanik, emakeel xxx

keel, xxx, xxx, elukoht: xxx asukoht: Tallinna Arestimajas,

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa,

varasemalt

kriminaalkorras

karistatud,

käesolevas

kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana

kinni peetud 28.03.2020.a kuni 29.03.2020.a ja 11.04.2020.a

alates 13.04.2020.a kohaldatud tõkend vahistamine.

• 21.10.2019.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1

järgi mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust. KarS

§ 73 lg 1, 3 alusel jäetud karistus tingimisi täitmisele

pööramata, katseajaks määratud 2 aastat. Katseaja

algust hakati lugema kohtuotsuse kuulutamise

päevast, KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M. Tõnnilt

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

kuuks;

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1, 4, § 173 lg 1 p 1

ja § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 238 lg

1 p 4 ja lg 2; § 3101 lg 1; § 311; § 313; KarS §-dest § 50 lg

1 p 1; § 63 lg 2, § 64 lg 1; § 65 lg 2; § 68 lg 1; § 69;§ 74 lg

1, 2; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2 , 8; § 75 lg 5; § 83 lg

1; § 424 lg 4 p 2 VÕS §-dest 1043; § 1045 ja § 1055 lg 1 ja

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Marek Tõnn KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi tunnistada Marek Tõnn KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega.

3. Juhindudes KarS-dest § 63 lg 2 ja 64 lg 1 lugeda Marek Tõnnile KarS § 121 lg 2 p

2 järgi mõistetud karistus kaetuks temale KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud

karistusega, mõistes Marek Tõnnile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud

vangistust.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Marek Tõnnile mõistetud karistust 1/3 võrra,

mõistes talle lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

5. KarS § 65 lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita Marek

Tõnnile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju

Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-8218 mõistetud karistuse

ärakandmata osa s.o 10 (kümme) kuud vangistust, lugedes Marek Tõnnile

lõplikuks mõistetavaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud

vangistust.

6. Juhindudes KarS § 68 lg 1 Marek Tõnn mõistetud liitkaristusest arvata maha

tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja nimelt 28.03.2020.a. kuni 29.03.2020.a

s.o 2 (kaks) päeva vangistust ning Marek Tõnni ärakandmata karistuseks lugeda

1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

7. Juhindudes KarS § 74 lg 1, 2 alusel pöörata koheselt täitmisele Marek Tõnnile

mõistetud liitkaristusest 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust.

8. Marek Tõnnile mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud

vangistust vastavalt KarS § 69 asendada üldkasuliku tööga 570 (viissada

seitsekümmend) tundi ja määrata selle töö ära tegemise ajaks 24 (kakskümmend

neli) kuud.

9. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 allutada Marek Tõnn üldkasuliku töö tegemise ajal

käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal

toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli

kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

10. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu Marek Tõnn kohustatud järgima KarS §

lg

p

1-6

sätestatud

kontrollnõudeid,

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

poolt

määratud

kriminaalhooldaja

järelevalve all.

11. Kohustada Marek Tõnni täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p.p

1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

• ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui

viieteistkümneks

päevaks;

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

12. Juhindudes KarS 75 lg 2 p 2 kohustada Marek Tõnni mitte tarvitada katseajal

alkoholi.

13. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Tõnni temale määratud katseajal

osaleda sotsiaalprogrammis.

14. Juhindudes KarS § 75 lg 5 kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele

pööratud vangistuse kandmise ajaks.

15. Marek Tõnnile mõistetud kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse 2 (kahe) kuu

ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise aja algust hakata

lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 11.04.2020.a.

16. Marek Tõnn suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, kohtuotsuse

jõustumisel või tema poolt karistuse ärakandmisel tühistada.

17. Lisakaristusena KarS §-de 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel ära võtta Marek

Tõnnil mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

18. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb Marek Tõnnil loovutada juhiluba

Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtotsuse jõustumisest.

19. Kohtuotsuse jõustumisel

vabastada

aresti alt Marek Tõnnile kuuluv

mootorsõiduk BMW X5 reg nr XXX, milline asub Põhja Prefektuuri

territooriumil: Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning tagastada sõiduk Marek Tõnnile või

tema poolt nimetatud isikule.

20. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja § 1045 rahuldada alaealise kannatanu K. – G. H.

seadusliku esindaja M. P. (isikukood: XXX) Marek Tõnn (isikukood: xxx) vastu

esitatud tsiviilhagi 150.- (ükssada viiskümmend) eurot varalise ja 200.- (kakssada

eurot) mittevaralise kahju nõudes osaliselt.

21. Marek Tõnnilt (isikukood: xxx) kannatanu K. – G. H. (isikukood: xxx) kasuks

välja mõista mittevaraline kahju summas 200.- (kakssada) eurot.

22. Marek Tõnnilt (isikukood: XXX) kannatanu K. – G. H. (isikukood: XXX) kasuks

välja mõista varaline kahju summas 75.- (seitsekümmend viis) eurot.

23. Marek Tõnnilt (isikukood: XXX) kannatanu K. – G. H. (isikukood: XXX) kasuks

välja mõistetud varaline ja mittevaraline kahju kogusummas 275.- (kakssada

seitsekümmend viis) eurot tuleb Marek Tõnnil tasuda kannatanu seadusliku

esindaja M. P. AS Swedbank olevale arveldusarvele nr EExxx.

24. Jätta rahuldamata kannatanu K. – G. H. seadusliku esindaja M. P. esitatud

taotlus kohaldada tema – M. P. suhtes Marek Tõnnile lähenemiskeeld.

25. Rahuldada kannatanu K. – G. H. seadusliku esindaja M. P. taotlus kohaldada

Marek Tõnnile lähenemiskeeld kannatanu K. – G. H. suhtes.

26. Juhindudes VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 kohaldada Marek Tõnnile

lähenemiskeeld ja keelata tal läheneda K. – G. H.ile (isikukood: XXX) järgmistel

tingimustel:

• Keelata Marek Tõnnil läheneda isiklikult ja avalikes kohtades kannatanu K. – G.

H.ile mitte lähemale kui 5 meetrit.

• Marek Tõnn ei tohi läheneda kannatanu elukohale lähemale kui 1000 meetrit.

• Marek Tõnn ei või kannatanu K. – G. H.iga võtta ühendust telefoni, kirja,

elektronposti, sotsiaalmeedia ja teiste taoliste elektrooniliste suhtluskanalite

kaudu.

27. Määrata Marek Tõnnile lähenemiskeelu tähtajaks 3 (kolm) aastat alates

kohtuotsuse jõustumisest.

28. Marek Tõnnile lähenemiskeelu kohaldamisest teavitada kannatanu K. – G. H.i,

kannatanu seaduslikku esindajat M. P.i ja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri.

29. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesolevas kriminaalasjas CD plaatidel olevad

asitõendid - video - ja helisalvestused, millised asuvad kriminaalasja materjalide

juures, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

30. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olevad

meeste aluspüksid, meeste teksapüksid ja kööginuga, millised asuvad Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6,

Tallinn (21.04.2020.a asitõendi üleandmise - vastuvõtmise akt) kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

31. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Marek Tõnnilt

välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- (kaheksasada

seitsekümmend) eurot;

• kaitsjatasu kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest

kogusummas 921, 60 (üheksasada kakskümmend üks eurot ja kuuskümmend

senti) eurot;

32. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud Marek Tõnnil tuleb temalt

välja mõistetud menetluskulud sh sundraha tasuda 12 kuu jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo

menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Marek Tõnnile

posti teel kinnipidamisasutusse kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on

kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniteadete esitamise korral on

kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 03.juulil 2020.a.

Süüdistus

Marek Tõnn on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 28.03.2020, kella

21.35 paiku tekkinud konflikti käigus, lõi oma elukaaslase alaealisele pojale K.-G. H.ile

nende ühises elukohas, aadressil xxx asuvas korteris, ühe korra noaga paremasse tuharasse

ning noaga vehkides vigastas kannatanu vasaku käe neljandat sõrme. Oma tegevusega

tekitas Marek Tõnn kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, parema tuhara sisepinnal

lõikehaav 2 cm, vasaku käe neljanda sõrme PIP liigese painutuspinnal pindmine lõikehaav.

Seega pani Marek Tõnn toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so.

teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis

on toime pandud lähisuhtes.

Marek Tõnni süüdistatakse ka selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 21.10.2019

otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 28.03.2020, kella 22.44 ajal

Harjumaal, Raasiku vallas, xxx tn ristmikul mootorsõidukit BMW X5, reg nr xxx, olles

joobeseisundis (alkoholijoobe lõplik mõõtetulemus 0,87 mg/l).

Samuti juhtis Marek Tõnn uuesti ja tahtlikult 11.04.2020, kella 17.38 ajal Harjumaal,

Raasiku vallas, Jüri-Aruküla maantee 6,5 km mootorsõidukit BMW X5, reg nr XXX, olles

joobeseisundis (alkoholijoobe lõplik mõõtetulemus 0,96 mg/l).

Kirjeldatud tegevusega rikkus Marek Tõnn liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

Liiklusseadus § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund

(1) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(2) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht

järgmistel juhtudel:

1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

Korrakaitseseadus § 36. Joobeseisund

(1) Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Marek Tõnn pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so.

korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Menetluse käik

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 21.05.2020.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Kristel Pihlakas poolt Marek Tõnn suhtes koostatud süüdistusakt

lühimenetluses, mille kohaselt Marek Tõnnile esitati süüdistus KarS §-de 121 lg 2 p 2 ja §

424 lg 2 järgi.

Marek Tõnn anti 27.05.2020.a temale KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise süüdistuses kohtu alla, samuti võttis kohus menetlusse kannatanu

seadusliku esindaja M. P. käesolevas kriminaalasjas Marek Tõnn vastu esitatud tsiviilhagi

350.- euro nõudes.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 08. juunil 2020.a, menetlusosalised taotlesid

asja arutamist lühimenetluse korras.

Marek Tõnn 08.06.2020.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et talle on esitatud süüdistus

arusaadav, tunnistades end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ja nimelt KarS § 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi etteheidetud

kuriteo toimepanemises Marek Tõnn süüdi ei tunnistanud, märkides, et tema ei ole

kannatanule noaga füüsilist kahju tekitanud, tegemist oli mänguga. Noast ei tea tema midagi.

G.l oli ka teine nuga, see oli poisi mänguasi, mis oli tal voodis. Kinnitab, et M. P. nägi

juhtunut pealt, kuigi ta seda ei tunnista. Tsiviilhagi ta ei tunnista. On nõus tegema ÜKT-d.

Enda ülekuulamist Marek Tõnn ei taotlenud, kinnitades, et tema jääb eeluurimisel antud

ütluste juurde (kd II tl 106 pöördel).

Süüdistatava Marek Tõnn kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan märkis, et tema

hinnangul süüdistatavale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud 28.03.2020.a episoodi osas,

muus osas on põhjendatud. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et süüdistatav on oma süüd

osaliselt tunnistanud ja kahetsenud. Samuti juhiti kohtu tähelepanu sellele, et süüdistusakti

kätte saades kaitsjale ilmses, et kannatanu oli esitanud tsiviilhagi, kaitsja toimikus seda ei

olnud ning kaitsja toimikus ei olnud ka lähenemiskeelu taotlust (kd II tl 106 pöördel).

Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas

taotles kohtult Marek Tõnni süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

Samuti taotleti kohtult mõista süüdi Marek Tõnn KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS

§ 64 lg 1 alusel lugeda Marek Tõnnile mõistetav kergem karistus kaetuks raskeimaga

karistusega ning mõista talle karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, millisest maha

arvata 1/3 ning Marek Tõnni lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel omakorda maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.03-29.03.20 ja

lõplikuks karistuseks Marek Tõnnile mõista 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti

taotleti kohtult KarS § 65 lg 2 kohaldamist, millisest tulenevalt moodustada liitkaristus

Harju Maakohtu 21.10.2019.a otsusega mõistetud karistusega, 10 kuud vangistust, lõplikuks

karistuseks lugeda 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Marek Tõnni karistusaja alguseks

lugeda tema kinnipidamise aeg 12.04.2020.a. Samuti taotleti kohtult konfiskeerida

sõiduauto BMW X5. Kohaldada lähenemiskeeld K.-G. H.i suhtes, tähtajaga 3 aastat. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas asus kohtulike vaidluste käigus

seisukohale, et Marek Tõnn suhtes esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja palus selle

kannatanu kasuks välja mõista. Samuti tuleb Marek Tõnnilt välja mõista käesolevas

kriminaalasjas tekkinud menetluskulud, kohustades teda tasuma välja mõistetud

menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul.

Süüdistatava Marek Tõnni kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan leidis, et süüdistatavale

esitatud süüdistus 28.03 episoodis ei ole põhjendatud, märkides, et kohtueelne menetlus ei

ole läbi viidud kooskõlas KrMSga. Eeltoodust tulenevalt taotles kaitsja Marek Tõnni õigeks

mõistmist 28.03 episoodis kirjeldatud teo toimepanemises, kuna ei ole piisavalt tõendatud,

et Marek Tõnn lõi enda kasupoega noaga. Kaitsja asus seisukohale, et Marek Tõnnile

esitatud süüdistuse KarS § 424 lg 2 episoodides on põhjendatud ning taotles kohtult

süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist ÜKT-ga, kuna süüdistatav on nõus tööd

tegema. Kaitsja leiab, et Marek Tõnni auto arestiti liiga kergekäeliselt, ei küsitud, mille

jaoks Marek Tõnn seda autot. Märgitust tulenevalt taotles kaitsja jätta Marek Tõnnile kuuluv

auto konfiskeerimata. Samuti taotleti kohtult tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kuna

28.03.2020.a alates ei ole Marek Tõnn käinud selle pere juures, siis ei ole põhjendatud ka

lähenemiskeelu kohaldamine. Menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda ning osa

süüdistatavalt välja mõista ning ajatada.

Oma viimases sõnas Marek Tõnn kinnitas kohtule, et esiteks ta kahetseb ja on valmis ennast

muutma. Juhtides kohtu tähelepanu sellele, et purjus Tõnn on üks inimene, kes ükskõikselt

käitub ja on n- ö meri põlvini, kaine Tõnn siis vastutab tema tegude eest. Süüdistatav pidas

positiivseks fakti, et ta on kaks kuud kaine olnud ja mõelnud selle peale, kas tasub ikka nii

edasi käituda, leiab, et ei tasu (kd II tl 107 ja tl 107 pöördel).

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, ära kuulanud süüdistatava Marek Tõnn selgitused, abiprokurör Kristel Pihlakas ja

süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan seisukohad, uurinud kriminaalasja

kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid asub alljärgnevatele

seisukohtadele

Esmalt annab kohus hinnangu Marek Tõnn etteheidetud kuriteo osas, milline on

kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, seejärel analüüsib kohus Marek Tõnnile

etteheidetud kuritegu, milline on kvalifitseeritud KarS § 423 lg 2 järgi.

Nimelt süüdistatakse Marek Tõnni 28.03.2020, kella 21.35 ajal oma alaealise kasupoja K.-

G. H.i tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalise väärkohtlemises, mis oli toime

pandud lähi – või sõltuvussuhtes olles.

Käesolevas kuriteo episoodis Marek Tõnn end süüdi tunnistanud ei ole vaid on kohtus

märkinud, et tegemist oli mänguga ning noast, mis leiti, ei tea ta midagi (kd II tl 106

pöördel).

Marek Tõnn viibis temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas s.o 28.03.2020.a kella 21:35

ajal xxx asuvas korteris. Antud fakt on kohtu hinnangul tõendatud alaealise kannatanu K. –

G. H.i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning tunnistajana üle kuulatud M. P.i

ütlustega (kd I tt 1-3, 22, 27-32). Nii on mõlemad isikud kinnitanud, et 28.03.2020.a viibis

Marek Tõnn kella 21.35 ajal xxx korteris ning K. – G. H. ning Marek Tõnni vahel tekkis

konflikt, millise käigus süüdistatav tekitas K. – G. H.ile toas olnud kööginoaga

tuharapiirkonda vigastuse.

Kannatanu ema sõnade kohaselt ta küll ei näinud, et Marek Tõnn ta poega noaga lõi, sai

sellest teada oma poja antud seletuste kaudu ja samuti nägi ta poja toas olles, kuidas Marek

hoidis K. – G. pükstest tagant poolt kinni, samuti näitas K. – G. et tal on pükstes auk ning

lapse tuharal oli näha verist haava ning poiss näitas talle musta – halli kirju kööginuga,

millega Marek oli teda torganud (kd I tl 30). Kannatanu K. – G. H. on oma ütlustes detailselt

kirjeldanud tema ja Marek Tõnn vahel tekkinud konflikti. Nii selgitas kannatanu, et

28.03.2020.a kella 21:35 ajal oli Marek Tõnn tarvitanud alkoholi, karjus ema peale ning tuli

seejärel kannatanu tuppa, käes oli kööginuga – tume ja helehalli värvi käepidemega, vehkis

noaga ning lõi sellega talle paremasse tuharasse, veriseks said tal teksa – ja aluspüksid.

Kannatanu ütluste kohaselt pani ta ette enda vasaku käe ning viga sai neljas sõrm. Samuti

on kannatanu K. – G. H. selgitanud, et ta helistas peale juhtunut 112 ning kui Marek Tõnn

sellest teada sai, läks ta minema, nuga jäi kannatanu tuppa kapi peale. Noaga löömise

tagajärjel oli tal füüsiliselt valus, samuti oli tal valus näpp (kd I tl 1-3).

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu K. – G. H.i ütluste usaldusvääruses, sest kannatanu

poolt antud ütlused haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, nimelt kannatanu

seadusliku esindaja M. P.i ütlustega (kd I tl 37-32), samuti kannatanu K. – G. H.i suhtes

koostatud isiku läbivaatlusprotokolli ja selle lisaks olevates fototabelites sisalduva teabega.

Läbivaatusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest nähtub, et kannatanu K. – G. H.il

tuvastati 28.03.2020.a kella 22:01 ajal parema tuhara ülemises osas 1,5 cm pikkune haav ja

viimase vasaku käe neljas sõrm oli kinni seotud. Kannatanu kehal olnud vigastusi on

fotografeeritud (kd I tl 4-9). Nimetatud tõend on vormistatud samal õhtul, vahetult pärast

juhtunut, kella 22.01 ajal.

Kohtu hinnangul fakti, et kannatanule oli tekitatud süüdistatavale etteheidetud ajal ja kohas,

süüdistusaktis välja toodud kehavigastused on tõendatud lisaks eelpool refereeritud

tõenditele ka kannatanu suhtes SA Tallinna Lastehaigla poolt väljastatud tervisekaardiga

xxx, millest nähtub et K. – G. H.il 28.03.2020.a tuvastati meditsiinitöötajate poolt selja

alaosa ja vaagna lahtine haav (parema tuhara sisepinnal 2 cm lõikehaav), sõrme(de) lahtine

haav

(vasaku

4. sõrme

PIP

liigese

painutuspinnal

pindmine

lõikehaav).

Meditsiinidokumentide kohaselt tekitas kannatanule märgitud vigastused kasuisa,

kannatanut noaga vigastades (kd I tl 12-14).

Kohtu hinnangul kannatanu K. – G. H.i ütluste usaldusväärsust kohtu hinnangul kinnitavad

ka tunnistaja K. R. – sündmuskohale saabunud politseiametniku – kohtueelses menetluses

antud ütlused selle kohta, et 28.03.2020.a kella 21:48 saadi väljakutse xxx ning seda

põhjusel, et kasuisa, kes olevat ära jooksnud, ründas noaga last. Kohale jõudes nägi ta

sündmuskohal kiirabi, kes andis kannatanu K. – G. H.ile esmaabi. Tunnistaja on kohtueelses

menetluses kinnitanud, et K. – G. H. rääkis talle, et ta kasuisa Marek Tõnn oli alkoholijoobes

ja tuli kella 21:35 ajal ta tuppa kööginoaga, nendel tekkis omavahel konflikt ning Marek lõi

kannatanut noaga tuhara piirkonda, vehkis veel noaga ja vigastas kannatanu vasaku käe

neljandat sõrme. Ülekuulamisel on tunnistaja märkinud, et K. – G. H.i poolt kirjeldatud nuga

oli politsei saabudes kannatanu toas kapi peal (kd I tl 33). Koostatud on ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 28.03.2020 xxx korterist leiti ja võeti kaasa toas olnud

kapi pealt hele – ja tumehalli värvi käepidemega nuga (kd I tl 34-38), märgitud nuga on

detailselt vaadeldud 16.04.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 39-47).

Kohus on veendunud, et tunnistaja K. R. ütlused on usaldusväärsed, seda kinnitab ka

31.03.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv teave ning vaatlusprotokolli

lisaks DVD plaadile talletatud 28.03.2020.a tehtud politsei rinnakaamera salvestus.

Rinnakaamera salvestusest nähtub, et kui politsei sündmuskohale jõudis, siis tuvastati lapse

tuharatel verejäljed, paremal tuharal oli torkehaav, samuti leiti toas viibinud naisterahva

kaasabil toast nuga ning naisterahvas kinnitas, et ise ta konkreetselt noaga löömist pealt ei

näinud (kd I tl 51-52 ja DVD olev salvestis).

Kannatanu ütlusi selles osas, et just tema kutsus peale süüdistatavaga tekkinud füüsilist

konflikti välja politsei kinnitab 16.04.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Märgitud

tõendist nähtub, et asitõendina on uuritud 28.03.2020.a kella 21:43 ajal Häirekeskusesse

saabunud kõnet, millest nähtub, et Häirekeskusesse nuttev laps, kes teatas, et kasuisa Marek

Tõnn läks hulluks, läks talle noaga kallale (lõi noaga tagumikku), sündmuskohaks teatati

xxx, ning helistaja nimetas end K. – G. H.iks (kd I tl 49-50 ja DVD plaat).

Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Marek Tõnn ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi

kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde, millised kohus avaldas.

Marek Tõnni poolt kohtueelses uurimises kahtlustatavana antud ütlusi peab kohus

usaldusväärseks osalisel ja nimelt selles, et tema – Marek Tõnn elas koos K. - G. H.i ema

M.ga, et ta 28.03.2020.a kella 21:35 paiku viibis xxx asuvas korteris ja et ta oli

alkoholijoobes (kd I tl 63-66). Kohtu hinnangul on Marek Tõnni kohtueelsel uurimisel

antud ütlused selle kohta, et K. – G. H.’il ning tema ema vahel tekkis konflikt, et K. – G. H.

tahtis ise Marek Tõnni lüüa ning kannatanu ise vigastas end selleks, et süüdistatavat

kehalises väärkohtlemises süüstada ebausaldusväärsed ja ei haaku teiste tõenditega. Nii

kannatanu K. – G. H. kui ka tunnistaja M. P. ei ole ülekuulamisel rääkinud sellest, et Marek

Tõnn oleks kannatanuga mänginud, vaid nende vahel tekkis sõnavahetus, mis päädis

füüsilise konfliktiga. Süüdistatava sellekohast selgitust, et tema ei tea noast mitte midagi, ei

pea kohus usaldusväärseks, ning need ei haaku kannatanu ütlustega selles, et Marek Tõnn

tuli tema tuppa nuga käes, läks merisea puuri juurde ja lõikas selle noaga meriseale kurki.

Peale seda tuli Marek Tõnn kannatanu juurde, karjus tema peale ja lõi talle noaga paremasse

tuharasse. Marek Tõnn on kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et kannatanu K. – G. H.

tekitas endale ise tervisekahjustused ning seejärel soovinud teadvalt Marek Tõnni nende

tekitamises süüstada. Kohtu hinnangul ühtegi sellekohast tõendit kogutud ei ole ning kohus

peab Marek Tõnni sellekohast avaldust asjakohatuks ning põhjendamatuks.

Kohus asub seisukohale, et Marek Tõnni kohtueelses uurimises kahtlustatavana antud

ütlused konflikti käigu ja kannatanul vigastuse tekkimise kohta osas, mis ei haaku teiste

tõenditega tuleb jätta tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed ning kohus ei lähtu neist

otsuse tegemisel.

Kohus tõdeb, et käesoleva kriminaalasja menetluse käigus on tuvastatud, et kannatanu K. –

G. H.il on diagnoositud aktiivsus – ja tähelepanuhäire, viimasel esineb püsimatust ning on

kergesti ärrituv, kuid samuti on meditsiinitöötajate poolt tuvastatud asjaolu, et K. – G. H. ei

ole

kunagi

kirjeldanud

ennast

kahjustavat

käitumist,

enesevigastamist

või

elutüdimusmõtteid (kd I 17-18, 80-81).

Vaatamata sellele, et kohtule on esitatud tõend s.o 30.04.2020.a SA Tallinna Lastehaigla

vastus selgitustaotlusele (kd I tl 82-83), millises märgitakse, et K. – G. H.il esinenud ja

kirjeldatud sõrmevigastuse tekitamine endale on tehniliselt võimalik, tuhara siseküljele

haava tekitamine keerukam, kuid mitte võimatu, on kohus veendunud, et laps ei ole neid

vigastusi endale ise tekitanud, vaid need on tekitanud Marek Tõnn kannatanu ütlustes

kirjeldatud viisil.

Kohtu sellekohast veendumust kinnitab veelgi tunnistaja M. P.i poolt antud ütlused selles,

et tema kuulis oma poega karjumas Ära tee!, samuti nägi ta Marekut poissi kinni hoidmas

ning kui poiss püksid jalast võttis oli näha verist haava (kd I 30). Samuti kinnitab seda ka

süüdistatava Marek Tõnni käitumine pärast juhtunut. Kui Marek Tõnn tõepoolest ei oleks

kannatanut vigastanud, siis ei oleks tal olnud põhjust korterist lahkuda, kuid just seda ta tegi.

See on tõendatud 28.03.2020.a koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga,

millest nähtub, et Marek Tõnn peeti 28.03.2020.a kella 22:46 ajal kinni Kaasiku tn ja Ööbiku

tn ristmikul, xxx (kd I tl 56-59).

Kohtu hinnangul on süüdistatava väited selle kohta, et tegemist oli mänguga, kannatanu K.

–G.H. armastas ise nugadega mängida ja tema ei tea noast midagi ümber lükatud eespool

analüüsitud tõenditega ja lisaks ka süüdistatava enda käitumisega pärast tegu, s.o

sündmuskohalt järsk lahkumine. Kohtu hinnangul on arusaamatu, miks pidanuks, alaealine

kannatanu, kellel puudub igasugune enesevigastamise ajalugu, tekitama endale ise

kehavigastused ning seda eesmärgiga süüstada nende tekitamises oma kasuisa.

Kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas kogutud ja eelpool refereeritud tõendid nende

kogumis viitavad üheselt sellele, et just Marek Tõnn oli selleks isikuks, kes kannatanu K. –

G. H. suhtes 28.03.2020.a kella 21:35 ajal tarvitas füüsilist vägivalda – tekitades

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.

Teole õigusliku hinnangu andmisel märgib kohus järgmist. KarS § 121 lg 1 kohaselt on

karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Süüdistuse kohaselt ongi Marek Tõnnile ette heidetud nii teise isiku tervise kahjustamist kui

ka valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus märgib, et KarS § 121 lg 1 sisaldab endas

kaks koosseisualternatiivi, s.o esiteks teise inimese tervise kahjustamine ja teiseks valu

tekitav kehaline väärkohtlemine. Olukord, kus kannatanu valu põhjustanud kehalise

väärkohtlemise käigus on talle põhjustatud ka tervisekahjustused, on kohtu hinnangul

hõlmatud esimese koosseisualternatiiviga. Kuna kohus loeb tuvastatuks, et süüdistatav

põhjustas kannatanu K. – G. H.ile tervisekahjustused, vastab tegu KarS § 121 lg 1

objektiivse koosseisu esimesele alternatiivile. Arvestades kannatanu ütlusi, et ta tundis peale

süüdistatava poolt noaga löömise tagajärjel tugevat valu ning ka väliselt nähtavaid vigastusi,

ei ole kohtul alust kahelda ka kannatanu ütlustes valu tundmise kohta ning see tundub

reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud

vaidlust selles nagu kannatanu K. – G. H. ei oleks olnud süüdistatava Marek Tõnniga nii

lähi – kui ka sõltuvussuhtes. Kohus loeb märgitud tõendatuks kohtueelses menetluses

tuvastatuga nimelt, et Marek Tõnn oli kannatanu K. – G. H. kasuisa. Antud fakti on

kinnitanud nii K. – G. H. kannatanuna ülekuulamisel (kd I tl 1-3) nimelt viimane on

kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi selle kohta, et Marek Tõnn elab ta emaga koos ning on

ta kasuisa, samuti on kinnitanud kannatanu seaduslik esindaja M. P. omakäeliselt kirjutatud

seletuses ning kannatanuna ülekuulamisel, et tal on poeg K. – G. H. ning elukaaslaseks on

Marek Tõnn (kd I tl 22, 27-32) ning märgitud fakte on kahtlustatava ülekuulmisel kinnitanud

ka Marek Tõnn ise, märkides, et K. – G. H. on ta kasupoeg (kd I tl 63-66).

Marek Tõnn käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et kriminaalasja

arutamisel leidis tõendamist, et süüdistatav põhjustas kannatanule tervisekahjustusi

kavatsetusega, sest lüües teist isikut noaga tuhara piirkonda ning vigastades noaga kätt, sai

Marek Tõnn aru, et põhjustab K. – G. H.ile sellega selliseid kehavigastusi, mis tekitavad

kannatanule ka füüsilist valu. Kuigi süüdistatav ei pruukinud hinnata löömisel täpselt

vigastuste iseloomu, on siiski üldiselt arusaadav, et sellise esemega inimese löömisel võib

talle põhjustada kriimustusi ning naha pindmisi vigastusi ning sellega pidi löökide tegemisel

arvestama ka süüdistatav. Kohtu hinnangul süüdistatava poolt alaealise kannatanu suhtes

vägivalla tarvitamine näitab üheselt Marek Tõnni ükskõikset suhtumist ohvri tervisesse ning

süüdistatava tahet tüli lahendada üksnes vägivalla abil.

Järgnevalt annab kohus hinnangu Marek Tõnnile KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuritegude tõendatuse osas.

KarS § 424 lg 2 kohaselt on kriminaalkorras kuni 4 aasta pikkuse vangistusega karistatav

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

Kohtu hinnangul on ka KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud ja Marek Tõnnile etteheidetud

süüdistus leidnud tõendamist täies ulatuses. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Marek

Tõnnile heidetakse ette kahte tegu: mootorsõiduki juhtimist, olles sel ajal alkoholijoobes ja

nimelt seda, et 28.03.2020.a kella 22:46 ajal oli viimane alkoholijoobes, millise lõplik

mõõtetulemus oli 0,87 mg/l ning 11.04.2020.a kella 17:38 ajal oli Marek Tõnn

mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millise lõplik mõõtetulemus oli 0,96 mg/l.

Marek Tõnn on oma süüd KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises

tunnistanud. Lisaks süüdistatava poolt oma süü tunnistamisele tõendab Marek Tõnn süüd

29.03.2020.a koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et

Marek Tõnn peeti 28.03.2020.a kella 22:46 ajal KarS § 424 lg 2 kuriteo toimepanemise

kahtlusega kinni (kd II tl 1-2). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et

28.03.2020.a kella 23:04 s.o vahetult peale ta kinnipidamist mõõdeti Marek Tõnnilt

indikaatorvahendit kasutades alkoholijoobeks 1, 09 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga

28.03.2020.a kella 23:54 ajal 0,87 mg/l (kd II tl 10-12). Antud kuriteo episoodi

tõendamiseks on kohtueelses menetluses tunnistajana üle kuulatud R. R. - patrullpolitseinik,

kes osales Marek Tõnni kinnipidamisel 28.03.2020.a, koostatud on sellekohane tunnistaja

ülekuulamise protokoll (kd II tl 7-9). R. R. annab ütlusi selles, et 28.03.2020.a kella 22:44

ajal täitis ta tööülesandeid ning väljakutse kaudu sai ta teada, et kurjategija võib liikuda

sõidukiga BMW X5 reg nr xxx, märgitud sõidukit nägid nad Kaasiku tn ning sõiduk peatus

28.03.2020.a kella 22:46 ajal xxx maja juures. Tunnistaja on üle kuulamisel kinnitanud, et

kõne all olevas sõiduautos oli Marek Tõnn üksinda ning tal ilmnesid alkoholi tarvitamise

tunnused, indikaatorvahendiga kontrollimisel oli isiku alkoholisisalduseks väljahingatavas

õhus 1,09 mg/l (kd II tl 7-9). Kohtu hinnangul tunnistaja sellekohased ütlused haakuvad nii

Marek Tõnn suhtes koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis sisalduva

teabega, millises on samuti fikseeritud Marek Tõnni kinnipidamise asjaolud ja koht ning

tunnistaja R. R. ütlused haakuvad Marek Tõnn suhtes koostatud indikaatorvahendi

kasutamise protokollis sisaldava teabega. Kohtu hinnangul Marek Tõnni süüd 28.03.2020.a

mootorsõiduki joobes juhtimisel toetav veel viimase enda kohtueelses menetluses

kahtlustatavana antud ütlused selles, et tõepoolest märgitud kuupäeval s.o 28.03.2020.a jõi

ta nii viina kui ka veini ning kui tal tekkis konflikt kasupojaga, siis ta lahkus kodust, istus

autorooli ja sõitis Arukülla ega mõelnud tagajärgedele. Marek Tõnn kahtlustatavana

ülekuulamisel on kinnitanud, et temal on probleemid alkoholi liigtarvitamisega (kd II tl 3-

5).

Kohus loeb Marek Tõnn süü temale 11.04.2020.a kuriteo episoodis, milline on

kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi tõendatuks samuti süüdistatava poolt oma süü

tunnistamisega, lisaks sellele ka 11.04.2020.a Marek Tõnni suhtes koostatud

indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseerituga (kd II tl 40). Nii on kohtule teada, et

märgitud kuupäeval tabati Marek Tõnn mootorsõiduki roolist alkoholijoobes, nimelt

mõõdeti 11.04.2020.a kella 17:40 ajal indikaatorvahendiga alkoholi sisalduseks

väljahingatavas õhus 1,60 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga samal kuupäeval kella 18:06

ajal 0,96 mg/l kohta. (kd II tl 40-42). Alo Lahtvee on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud,

et 11.04.2020.a täitis ta töökohustusi ning saadi väljakutse joobes juhi peatamiseks, kes pidi

sõitma sõiduautoga BMW X5. Märgitud sõiduautot BMW X5 reg nr xxx nägid nad kella

17:38 ajal sõitmas Jüri suunas, sõiduk peatati ning sõidukit juhtis meesterahvas Marek Tõnn,

kellel kontrolliti indikaatorvahendiga alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, mille näit oli

1,60 mg/l kohta (kd II tl 39). Marek Tõnn on andnud ütlusi selles, et 11.04.2020.a kui ta oli

xxx Aruküla alevikus, Raasiku vallas ja tegi tööd siis ta samal ajal jõi ka 6 pudelit õlut, kella

17:00 ajal, kui ta oli riidu läinud oma pereliikmetega, istus ta BMW X5 reg nr xxx rooli ja

sõitis Jüri aleviku poole. Ta peeti kinni, ta puhus alkomeetrisse, tal tuvastati alkoholijoove

ja toimetati politseijaoskonda (kd II tl 37-38).

Kohtu hinnangul Marek Tõnnile etteheidetud tegude kvalifikatsioon on õige. Marek Tõnni

on ka varasemalt KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest

karistatud, seda kinnitab süüdistatava suhtes väljastatud karistusregistri õiendis olev teave

ning Harju Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsus nr 1-19-8218 (kd II tl 20-25).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täies mahus leidnud tõendamist Marek Tõnnile

ette heidetud süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi, kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ning

süüd välistavaid asjaolusid. Kohus võttes mõlemas KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo episoodis arvesse süüdistatava seisundit teo toimepanemise hetkel, ning teadmist, et

Marek Tõnn ise on andnud detailseid ütlusi selle kohta, missuguseid alkohoolseid jooke ta

ühel või teisel päeval ning, millistes kogustes tarvitas, pidi ta aru saama, et ta on alkoholi

joobes, kuid asus siiski sõidukit juhtima pani kuriteod toime kavatsetult.

KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

KarS 1. osa 1. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 järgi on isik

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. KarS § 34

kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma

teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses

vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega

või muu raske psüühikahäirega.

Vaatamata sellele, et Marek Tõnni ise on veendumusel, et ta kuritarvitab alkoholi ei ole

märgitu kohtu hinnangul aluseks kahelda tema süüdivuses. Seega ei ole kohus tuvastanud

süüdistatava Marek Tõnn poolt toime pandud kuritegudega seonduvalt tema süüdivuse

eeldust ümberlükkavaid ehk süüd välistavaid asjaolusid.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava

isikut

võimalust

mõjutada

süüdlast

edaspidi

hoiduma

süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

kuni 4-aasta pikkuse vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi on seadusandja ette näinud

rahalise karistuse või kuni viieaastapikkuse vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud

seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine

määr.

Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus abiprokurör taotles kohtult Marek Tõnn

karistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest 2 aasta ja 6

kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest taotleti Marek Tõnnile karistuseks 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust.

Kohtu hinnangul riikliku süüdistaja poolt Marek Tõnnile taotletud karistus on liialt karm.

Hinnates Marek Tõnni süü suurust KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase

teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi tekkinud konflikti käigus endaga

lähisuhtes olevat alaealist K. – G. H.i noaga tuharapiirkonda ning lisaks vigastas veel

viimase vasaku kätt, tekitades lapsele nii tervise kahjustused kui ka valu.

Antud kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus ei tuvastanud Marek Tõnn karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kohus tõdeb, et arvestades süüteo asjaolusid ja kannatanule vigastuste tekitamise ulatust

ning valitud vahendeid on süüdistatava süü KarS § 121 lg 2 p 2 toime pandud kuriteo

episoodis piisavalt suur, et viimast mitte karistada rahalise karistusega, kuid mitte nii suur,

et karistada viimast prokuröri poolt kohtulikes vaidlustes taotletud 1 aasta ja 8 kuu pikkuse

reaalse vangistusega. Vaatamata sellele, et süüdistatav kohtuliku uurimise kestel oma süüd

märgitud kuriteo episoodis tunnistanud ei ole (viimane on avaldanud kahetsust üksnes KarS

§ 424 lg 2 kuriteo toimepanemise osas) toimepandut kahetsenud ei ole peab kohus

võimalikuks viimast toimepandu eest karistada sanktsiooni keskmisest määrast alla poole

ning seda 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemise eest peab kohus võimalikuks süüdistatavat karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega. Kohus märgib, et arvestades Marek Tõnn suhtumist toimepandusse ning

viimase poolt kohtueelses uurimises avaldatusse s.t selgitustesse, kuidas tema teadlikult

enne mootorsõidukit juhtima asudes tarvitas alkoholi ning seejärel läks sõitma, kohus ei võta

süüdistatava poolt kohtus avaldatud kahetsust teo toimepanemisse puhtsüdamliku

kahetsusena. Kohtu jaoks ei olnud Marek Tõnn kohtuistungil avaldatud kahetsus veenev ega

siiras. Arvestades süüdistatava Marek Tõnn isikut, viimase poolt kohtueelsel uurimisel

antud selgitusi oma elustiili ja tegemiste kohta, samuti analüüsitud kannatanute, tunnistajate

kohtueelses menetluses antud ütlusi, võib kohtu hinnangul väita, et Marek Tõnnil on välja

kujunenud alkoholisõltuvus, alkoholijoobes on ta konfliktne, kohtu hinnangul see kõik

suurendab ohtu, et süüdistatav vabaduses viibides võib samaliigilisi – liiklusalaseid ja

isikuvastaseid vägivallakuritegusid – jätkuvalt toime panna.

Kohus võtab arvesse teadmist, et Marek Tõnn on isikuks, keda ka varasemalt on KarS 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatud, seega viimase poolt

toimepandud teod, millised käesoleval hetkel on kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi ei

olnud juhuslikku laadi, vaid Marek Tõnn oma kuritegeliku käitumisega näitab üheselt oma

ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda sh liikluskorda.

Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse

mõistmise alustest. Kuigi kergendavaid ja raskendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole

süüdistatava käitumises tuvastatud leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse

mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Käesoleval hetkel süüdistatakse Marek Tõnni kuritegude toimepanemises, mis on aset

leidnud temale Harju Maakohtu poolt 21.10.2019.a otsusega määratud katseaja kestel.

Kinnitab seda karistusregistri väljastatud sellekohane õiend, Harju Maakohtu 21.10.2019.a

kohtuotsuse koopia, Tallinna Vangla 20.04.2020.a kohtueelne ettekanne, Marek Tõnn

suhtes koostatud vahistamismääruses sisalduv teave (kd II tl 20-25, 65-67, 57-59). Kohus

võtab Marek Tõnnile karistuse mõistmisel märgitut arvesse. Kohus ei jäta tähelepanuta ka

Marek Tõnn endapoolt kohus avaldatut, et temal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega,

märgitut kohtu hinnangul toetab ka teadmine, et Marek Tõnn oli kõigi temale etteheidetud

kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema

tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt

toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik.

Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise

asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise

vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne

eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla

eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Võttes arvesse teadmist,

et Marek Tõnn on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning viimane on

temale etteheidetud kuriteod toime pannud katseajal, siis tuleb süüdistatava puhul kõne alla

üksnes karistusena reaalse vangistuse mõistmine.

KarS § 74 lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda

karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest

tingimisi vabastamist. Käesoleval hetkel on kohus tuvastanud, et Marek Tõnn pani temale

etteheidetud kuriteod toime kavatsetult. Eelpool viidatud paragrahvi kohaselt, kui uus

kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi

vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75

lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus

asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Käesoleval hetkel asub

kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas tuleb Marek Tõnni eelpool välja toodud

sanktsiooni määrades karistata KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest ning juhindudes KarS-dest § 63 lg 2 ja 64 lg 1 lugeda Marek

Tõnnile KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus kaetuks temale KarS § 424 lg 2 järgi

mõistetud karistusega, mõistes Marek Tõnnile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

kohtu hinnangul märgitud karistusmäär on selline, milline peaks hoidma viimast tulevikus

hoiumaks uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades teadmist, et käesolevat

kriminaalasja on menetletud lühimenetluse korras, siis tuleb Marek Tõnnile mõistetavat

karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes temale lõplikuks karistuseks käesolevas

kriminaalasjas kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust. Samuti arvestades juba eelnevalt

välja toodud teadmist, et Marek Tõnn pani temale käesolevas kriminaalasjas süüdistuses

etteheidetud kuriteod toime temale varasemalt kohtu poolt määratud katseaja kestel, siis

juhindudes KarS § 62 lg 2 tulenevalt tuleb Marek Tõnnile karistuse mõistmisel moodustada

liitkaristus .mitme kohtuotsuse järgi liita s.t Marek Tõnnile käesolevas kriminaalasjas

mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsusega nr 1-

19-8218 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 10 kuud vangistust, lugedes Marek

Tõnnile lõplikuks mõistetavaks liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Kohus märgib,

et juhindudes KarS § 68 lg 1 tuleb Marek Tõnnile mõistetud liitkaristusest arvata maha tema

kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja nimelt 28.03.2020.a. kuni 29.03.2020.a s.o 2 päeva

vangistust ning Marek Tõnni ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva

vangistust. Kohus asub seisukohale, et Marek Tõnn ei pea temale mõistetavast karistusest

reaalselt ära kandma kogu karistust, vaid viimase õiguskuulekale teele suunamiseks ultima

ratio põhimõtet silmas pidades, piisaks, kui viimane suhtes kohaldataks KarS § 74 lg 1, 2

sätestatut s.t koheselt tuleb Marek Tõnnile mõistetavast karistusest täitmisele pöörata 2 kuud

ja 28 päeva vangistust ning temale mõistetav ärakandmata karistus 1 aasta ja 7 kuud

vangistust vastavalt KarS § 69 tuleb viimase nõusolekul asendada üldkasuliku tööga 570

tundi ning määrata selle töö ära tegemise ajaks 24 kuud. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

KarS § 64 lg 4 tulevalt tuleb süüdistatav allutada Marek Tõnn üldkasuliku töö tegemise ajal

allutada käitumiskontrollile ning, kui Marek Tõnn ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal

toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid,

ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust ka täitmisele. Kohus leiab, et

käitumiskontrolli ajal on Marek Tõnn kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid, s.t elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks ning viimast tuleks KarS 75 lg 2 p.p 2, 8 tulenevalt kohustada

mitte tarvitada katseajal alkoholi, kohustada viimast temale määratud katseajal osaleda

sotsiaalprogrammis. Arvestades teadmist, et Marek Tõnn on käesolevas kriminaalajas

kahtlustatavana kinni peetud juba 11.04.2020.a, siis tuleb viimasele mõistetava koheselt

ärakandmisele kuuluva karistuse aja algust lugeda just märgitud kuupäevast. Kohus asub

seisukohale, et Marek Tõnnile eelpool välja toodud mõistetav karistus, millisest osa kuulub

kohesele ära kandmisele ja osa karistusest asendatakse ühiskondlikult kasuliku tööga ühes

kohustustega üldkasuliku töö ajal järgida välja toodud kohustusi võimaldab Marek Tõnnil

näidata, et ta on suuteline alustama elama seaduskuulekat elu.

Samuti peab kohus eripreventiivset prognoosi arvestades vajalikuks kohaldada Marek

Tõnnile KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine kuueks kuuks. Kohtu hinnangul on praegusel juhul lisakaristuse kohaldamine

Marek Tõnn suhtes igati põhjendatud, seda eelkõige viimasele etteheidetud kuritegude

iseloomu ning episoodide arvu silmas pidades.

Tsiviilhagi

Kohtueelses menetluses on alaealise kannatanu K. – G. H. seaduslik esindaja M. P. esitanud

käesolevas kriminaalasjas Marek Tõnn vastu tsiviilhagi 150.- euro varalise ja 200.- euro

mittevaralise kahju nõudes. (kd I tl 96-97)

27.05.2020.a kohtu alla andmise määrusega võttis alaealise kannatanu seadusliku esindaja

M. P. Marek Tõnn vastu esitatud tsiviilhagi menetlusse. (kd II tl 99-100)

Käesoleva kriminaalasja kohtumenetluse kestel Marek Tõnn tema suhtes esitatud tsiviilhagi

omaks ei võtnud. (kd II tl 106 pöördel)

Vaatamata Marek Tõnn poolt hagi mitte tunnistamisele, on kohtu hinnangul viimase vastu

esitatud tsiviilhagi põhjendatud osaliselt ning seda alljärgnevatel põhjendustel:

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab

isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Kohtule esitatud tsiviilhagis kannatanu seaduslik esindaja on märkinud, et kannatanul jalas

olnud meeste aluspüksid olid peale kuriteosündmust verega määrdunud ning kannatanu jalas

olnud teksapükstel oli riidest läbi torgatud auk ning püksid olid veremäärdunud s.t riided

muutusid kasutuskõlbmatuks, riiete väärtuseks on hinnatud 150.- eurot. Kohus märgitud

nõuet põhjendatuks ei pea. Kohus tõdeb, et kannatanule kuulunud riideesemed on käesoleval

hetkel kasutuskõlbmatud, kinnitab kohtu hinnangul märgitud teadmist 16.04.2020.a

koostatud asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv teave. (kd I tl 39-47) Märgitud

menetluslikust tõendist nähtub, et vaadeldavateks objektideks on olnud noormeeste

aluspüksid ning teksapüksid House Denim. Kohtu hinnangul kannatanu seaduslik esindaja

ei ole hagiavalduse juurde lisanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et teksapüksid

House Denim ning aluspüksid oleksid võinud kokku olla väärtusega 150.- eurot. Kohtu

hinnangul House Denim ei ole selline kaubamärk, millise riided käesoleval hetkel

teksapüksid maksaksid üle 50.- euro, samuti ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et kannatanu

jalas olnud aluspüksid võiksid olla väärtuses 100 eurot. Antud teadmist arvesse võttes loeb

kohus asjakohaseks Marek Tõnn poolt kannatanule varalise kahju tekitamise 75.- euro

ulatuses, kohtu hinnangul märgitud summa on proportsionaalne süüdistatava poolt tekitatud

varalise kahju suurusega. Kohus tõdeb, et käesolevas kriminaalasjas on tõendatud fakt, et

Marek Tõnn tekitas kannatanu K.- G. H.ile tervisekahjustused ning tervisekahjustuste tekke

tulemusel kannatanul tekkinud verejooks rikkus ka viimase seljas olnud riided.

Seega on Marek Tõnnil ilmselge seadusest tulenev kohustus hüvitada kannatanule tekitatud

varaline kahju. Tulenevalt eelnevast tuleb kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju

nõudes rahuldada osaliselt, Marek Tõnnilt tuleb välja mõista Võlaõigusseaduse § -dest

1043; § 1045 lg 1 p 1 ja KrMS § 310 lg 1 tulenevalt kannatanu kasuks varaline kahju 75.-

eurot, mis tuleb Marek Tõnnil kanda kannatanud seadusliku esindaja M. P. arveldusarvele,

milline tuuakse välja kohtuotsuse resolutiivosas.

Marek Tõnnilt nõutakse ka kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning seda

200 euro ulatuses.

Kohus asub seisukohale, et kannatanu seadusliku esindaja M. P. esitatud tsiviilhagi

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Marek Tõnn vastu on asjakohane ning põhjendatud

kogu ulatuses. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus tsiviilhagi läbi vaadates andma

omapoolse hinnangu selle kohta, kas kriminaalasjas esinevad sellised erandlikud asjaolud,

millised võimaldavad esitatud hagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada. Kohus loeb

käesoleval hetkel märkimisväärseks teadmise, et antud kriminaalasja on tuvastamist

leidnud, et kriminaalasjas olev kannatanu on alaealine ning viimase suhtes toime pandud

vägivalla tegu Marek Tõnn poolt on toime pandud kannatanule lähedal seisva isiku s.o

kasuisa poolt. Kohtu hinnangul arvestades kannatanu noorust on lapsele kahtlemata väga

traumaatiline, kui tema suhtes kasutab vägivalda isik, kellelt ta tegelikkuses peaks saama

igapäevaeluga toimetulekuks hoopist tuge ja toetust, kuid, kes otsustab hoopis peresiseseid

konflikte lahendada füüsilist vägivalda kasutades ning seda veel väga ohtlikul viisil – noaga

last lüües.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul

ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde

riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on osaliselt ka kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes.

Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks

järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille

kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest

ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS §

172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist

olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule

hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema

veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema

perekonna heaolu olulist langust.”

Otsuses nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et mittevaralise kahju eest

väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna

üldise heaolu tasemele. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju

hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel

põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige

vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda.

Kohus loeb käesolevas kriminaalasjas tõendatuks, et kannatanu K. – G. H.ile Marek Tõnn

oma kuritegeliku käitumisega – kannatanut noaga lüües - põhjustas lapsele emotsionaalseid

kannatusi. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel

tuleb kannatanu K. – G. H. seadusliku esindaja M. P. koostatud tsiviilhagi mittevaralise

kahju osas rahuldada täies ulatuses ja välja mõista Marek Tõnnilt K. – G. H. kasuks 200.-

eurot mittevaralist kahju. Kohus leiab, et kannatanule 200.- euro suuruse mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmine süüdlaselt vastab ühiskonna üldise heaolu tasemele ning on

kooskõlas välja kujunenud kohtupraktikaga.

Konfiskeerimine

Käesolevas kriminaalasjas, kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Kristel Pihlakas taotles kohtult Marek Tõnnile kuuluva sõiduauto BMW X5

konfiskeerimist, süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nesesjan asus seisukohale, et

süüdistatavalt sõiduki konfiskeerimine ei ole asjakohane, arestitud on sõiduk kergekäeliselt

ning juhtis kohtu tähelepanu teadmisele, et keegi ei ole Marek Tõnn käest küsinud, mille

jaoks seda autot kasutati. (kd II tl 107 pöördel)

Juhindudes KarS § 83 lg 1 kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see

kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Kohus leiab, et kuigi Marek Tõnn on kasutanud temale kuuluvat sõidukit selleks, et panna

toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, siis temalt sõiduki

konfiskeerimine ei oleks hetkel otstarbekas, kuna see võiks takistada tema

resotsialiseerumist pärast šokivangistusest vabanemist, olles takistuseks töö leidmisel.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses

asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud

jäljend

või

tõmmis

võidakse

jätta

kriminaalasja

juurde,

võtta

kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas

ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud,

tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja

võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Vaatamata

sellele, et käesolevas kriminaalasjas nii prokurör kui ka kaitsja ei pööranud kohtulike

vaidluste käigus tähelepanu sellele, missuguseid meetmeid rakendada käesolevas

kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes s.o veriste teksa – ja aluspükste suhtes ning CD

plaatide suhtes, ei takista märgitud asjaolu kohtul seisukohta võtmas. Kriminaalasja

kohtueelseuurimise käigus on kannatanu K. – G. H. seaduslik esindaja M. P. märkinud, et

kannatanul seljas olnud riided on kasutuskõlbmatud, seetõttu peab kohus asjakohaseks

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 tulenevalt hävitada. Asitõendiks olevat

kööginuga kannatanu ja tema esindaja tagasi taotlenud ei ole, seega peab kohus võimalikuks

kööginuga KrMS § 126 lg 3 p 4 tuginedes hävitada. CD plaadid, millised on lisatud

kriminaalasja materjalide juurde, millisele on talletatud kuriteo toimepanemisega seotud

teave KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Lähenemiskeeld

Antud kriminaalasjas on kannatanu K. – G. H. seaduslik esindaja M. P. (kannatanu ema)

esitanud taotlused kohaldada Marek Tõnnile nende suhtes lähenemiskeeld. ( kd I tl 91-94)

Nii taotleb kannatanu esindaja kohtult kohaldada Marek Tõnnile lähenemiskeeld tema

suhtes s.t, et Marek Tõnn ei tohiks talle läheneda isiklikult ja avalikes kohtades lähemale

kui 5 meetrit, Marek Tõnn ei tohiks läheneda ta elukohale lähemale kui 1000 meetrit ning,

et Marek Tõnn ei või kannatanuga ühendust võtta telefoni, kirja, elektronposti,

sotsiaalmeedia ja teiste elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. (kd I tl 94). Kannatanu K. –

G. H. toetab oma ema esitatud taotlust Marek Tõnni suhtes lähenemiskeelu kohaldamist.

Kohtu hinnangul on Marek Tõnnile lähenemiskeelu kohaldamine üksnes kannatanu K. – G.

H. suhtes ning seda alljärgnevatel põhjendustel:

Esmalt kohus märgib, et jätab rahuldamata kannatanu seadusliku esindaja M. P. taotluse

kohaldada Marek Tõnni suhtes lähenemiskeeld tema suhtes, sest M. P. ei ole käesolevas

kriminaalasjas kannatanu KrMS § 37 lg 1 vaid üksnes kannatanu seaduslik esindaja.

KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel

kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise

vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

Antud kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Marek Tõnn pani alaealise K. – G. H. vastu

toime tahtlikult vägivallateo. Kohtu hinnanul on käesoleval hetkel asjakohane piirata Marek

Tõnn võimalust suhelda alaealise kannatanuga ning seda eelkõige kannatanu elu – ja tervise

heaolu tagamise huvides. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Marek Tõnn on isikuks, kelle

elustiili kuulub alkoholi kuritarvitamine, millise mõjul viimane paneb toime ka kuritegusid.

Antud kriminaalasjas tuvastatut silmas pidades ja juhindudes VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS §

3101 lg 1 kohaldada Marek Tõnnile lähenemiskeeld ja keelata tal läheneda K. – G. H.ile

järgmistel tingimustel: Keelata Marek Tõnnil läheneda isiklikult ja avalikes kohtades

kannatanu K. – G. H.ile mitte lähemale kui 5 meetrit. Marek Tõnn ei tohi läheneda

kannatanu elukohale: xxx lähemale kui 1000 meetrit. Marek Tõnn ei või kannatanu K. – G.

H.iga võtta ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia ja teiste taoliste

elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Määrata Marek Tõnnile lähenemiskeelu tähtajaks 3

aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul märgitud piirang on piisavaks

tagada alaealise K. – G. H. elu – ja tervise turvalisus tulevikus.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, teise astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha

suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära

kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 584 eurot

ning seda alates 01.01.2020.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha

suuruseks 876.- eurot. Kui sundraha suurus on tuletatav kuriteo raskusastmest ja seadusest

ning

selle

väljamõistmine

kannab

endas

kriminaalmenetluse

üldiste

kulude

süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks

osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada kriminaalmenetluse

toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu puhul on tegemist kuluga, mis seostub

vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus(ed) on üheselt väljaarvestatavad.

Määratud kaitsjale makstud tasude osas leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine Marek

Tõnnile kohtueelsel – ning kohtulikus uurimises on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu

on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud ning seda kogusummas 921,60.-

eurot.

Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1

– 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus

menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist

riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Marek Tõnn

on täisealine, vaatamata sellele, et viimane igakuist sissetulekut töötasu näol ei oma ei ole

see piisavaks põhjendatuks käesolevas kriminaalasjas temal tekkinud menetluskulusid sh

sundraha vähendada või riigi kanda täies ulatuses jätta. Kohus peab võimalikuks kohaldada

Marek Tõnn suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut, võimaldades tal tasuda välja mõistetud

menetluskulusid 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab

ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/