2-19-20114/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-20114 Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2020, Tallinn Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus SV vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.03.2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 03. aprilli 2020 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja SV (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi SV (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 609,47 eurot (põhinõue),

2(3) viivise 492,74 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 0,07% päevas põhinõudelt alates 19.12.2019. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu

420 eurot ning viivise menetluskuludelt.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

2. Maakohus lõpetas 03.03.2020 otsusega menetluse hageja hagis kostja vastu sissenõudmiskulude tasumise nõude osas 25 euro ulatuses ning jätkas menetlust sissenõudmiskulude 5 euro osas. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja liitumislepingust kliendinumbriga xxxxxxxxx tuleneva põhivõlgnevuse 609,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 158,12 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot, kokku 772,59 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt (609,47 eurot) viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamise nõude liitumislepingu nr xxxxxxxxx alusel. Hageja avaldas lepingu lõppemise ajaks 23.10.2016. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Harju Maakohtu 18.11.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud liitumislepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus 42,37 eurot, viivised 32,89 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Harju Maakohtu 18.11.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx jõustus 07.01.2020. Kohus leidis, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale kliendilepingust xxxxxxxxx tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestatud alus menetluse osaliseks lõpetamiseks. Kohus lõpetas menetluse hageja sissenõudekulude 30 euro tasumise nõudes kostja vastu osaliselt, s.t 25 euro osas, mis on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kohus jätkas menetlust sissenõudmiskulude 5 euro osas.

Kohus leidis, et viivisemäär 0,07% päevas võlgnetavalt summalt on tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda. Maakohus kohaldas seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 158,12 eurot. Ülejäänud osas rahuldas kohus hageja nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kohus lõpetas menetluse osaliselt sissenõudmiskulude osas. Nõuete osas, milles kohus menetlust jätkas, rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 ja 168 lg 2 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu 03.03.2020 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millest kolleegium saab aru nii, et hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas, kuivõrd hageja on kaebuses märkinud, et palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata riigilõiv ja õigusabikulud. Hageja on seisukohal, et kohus oleks saanud jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

3(3)

5. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Praeguses asjas lõpetas maakohus menetluse sissenõudmiskulude tasumise nõude osas 25 euro ulatuses ning maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude. Hageja esitas menetluses järgmised nõuded: põhivõlg 609,47 eurot, viivis 492,74 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot ning viivis põhinõudelt määras 0,07% päevas alates 19.12.2019 (dtl 41). Maakohus rahuldas hageja nõuded järgmises osas: põhivõlg 609,47 eurot, viivis 158,12 eurot ja sissenõudekulu 5 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega rahuldas maakohus hagi 64% ulatuses. Arvestades, et maakohus lõpetas hageja sissenõudmiskulude nõude osas osaliselt menetluse ning rahuldas hagiavalduse osaliselt ning arvestades asjaolu, et hagi rahuldamise ja rahuldamata osa suurusjärk ei ole oluliselt erinevad, siis oli põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (TsMS § 638 lg 4 teine lause). Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

6. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjale vastamiseks. Seetõttu ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolele välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

7. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

8. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin