2-19-5986/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5986

Tsiviilasi

OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets

(pankrotis) ja Osaühing Reyna Trade (pankrotis) hagi

aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihalduri Veli Kraavi ja aktsiaseltsi Holostovi

Kinnisvarahaldus vastu tehingu tühisuse tuvastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15.01.2020 määrus (hagi läbi vaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis)

ja Osaühing Reyna Trade (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (määruskaebuse esitajad): OÜ Dagenhart

(pankrotis, registrikood 11369292) pankrotihaldur Jüri

Truuts; OÜ Paxton Assets (pankrotis, registrikood

11411284) pankrotihaldur Indrek Lepsoo; Osaühing

Reyna

Trade

(pankrotis,

registrikood

11411309)

pankrotihaldur Kristo Teder; ühised lepingulised

esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat

Neve Uudelt

Kostja

I:

aktsiaselts

Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis, registrikood 10214334) pankrotihaldur Veli

Kraavi, lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri

Luik ja vandeadvokaat Kärt Saar

Kostja II: aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus

(registrikood 10131720), lepinguline esindaja Allan

Viirma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagejate taotlus dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

määruskaebuse lisad toimikusse.

2. Jätta rahuldamata kostja I taotlus menetluskulude katteks tagatise määramiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-5986

2 (7)

3. Jätta Pärnu Maakohtu 15.01.2020 määrus muutmata.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta solidaarselt hagejate

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 177 lõikele 2 kindlaks asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (välja arvatud resolutsiooni punktid 1 ja 2) võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtule esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik

1. OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja Osaühing Reyna Trade

(pankrotis) pankrotihaldurid esitasid 17.04.2019 Pärnu Maakohtule hagi aktsiaseltsi Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis)

pankrotihalduri

Veli

Kraavi

ja

aktsiaseltsi

Holostovi

Kinnisvarahaldus vastu tehingu tühisuse tuvastamise nõudes. Hagejad palusid kohtul tuvastada,

et aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, edaspidi SLK) poolt Saare Finants AS-ile

väljastatud garantii, mille kohaselt SLK tasub OÜ Narva-Line ja Saare Finants AS-i vahel

sõlmitud lepingutest tulenevad OÜ Narva-Line võlgnevused Saare Finants AS-ile 300 miljoni

krooni ulatuses, on tühine.

2. Hagiavalduses märkisid hagejad muu hulgas järgmist. Kuigi hagejad ei ole garantii

osapooleks, mõjutab garantii hagejate õigusi. SLK-l ei ole vara kõigi võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. See, kas ja mis ulatuses saavad hagejad oma nõude SLK pankrotimenetluses

rahuldatud, sõltub sellest, kas ja mis summas on teistel võlausaldajatel SLK vastu nõudeid.

Kui kohus tuvastab garantii tühisuse, on SLK pankrotimenetluses võimalik rakendada

meetmeid, mis välistavad kostjale II SLK pankrotivarast väljamaksete tegemise.

Hagejate ainus võimalus kaitsta enda õigusi kostja II tegevuse vastu SLK pankrotimenetluses on

taotleda garantii tühisuse tuvastamist. Muud õiguskaitsevahendid hagejatel puuduvad. Hagejad

ei saa esitada hagi tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud hagi õigeksvõtmise avalduse tagasivõitmiseks,

kuna selline õigus on pankrotiseaduse (PankrS) § 118 lg 1 järgi ainult pankrotihalduril, kes ei ole

sellist hagi esitanud. Hagejad ei saa tugineda garantii tühisusele ka vastuväitena kostja II nõude

tunnustamise vaidluses. PankrS § 103 lg-st 4 tulenevalt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue,

mis on rahuldatud kohtulahendiga. Kuna garantiile tuginev kostja II väidetav nõue on tsiviilasjas

nr 2-18-7634 tehtud jõustunud (õigeksvõtul põhineva) maakohtu otsusega rahuldatud, on

tõenäoline, et pankrotihaldur ei pane kostja II nõuet üldse kaitsmisele. Kõnealune garantii on

Tsiviilasi nr 2-19-5986

3 (7)

näilik tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 tähenduses. Poolte tahe ei olnud

tekitada SLK-le garantiis märgitud kohustust. Garantii osapoolte SLK, OÜ Narva-Line ja Saare

Finants AS-i nõukogu/juhatuse liikmed ei olnud teadlikud, et SLK oleks võtnud endale kohustuse

tagada OÜ Narva-Line kohustusi Saare Finants AS-i ees. Garantii kannab SLK juhatuse liikmete

TR ja GK allkirjasid, kuid SLK teised juhatuse ja nõukogu liikmed ei olnud sellise garantii

andmisest teadlikud. SLK majandusaasta aruannetest ei nähtu, et SLK oleks võtnud endale

kohustuse tagada OÜ Narva-Line kohustusi Saare Finants AS-i ees 300 000 000 krooni ulatuses.

Garantiid ei ole SLK aruandluses kajastatud kümne aasta vältel, mis kinnitab, et garantiid ei ole

tegelikult selles märgitud kuupäeval (27.03.2006) antud. Garantiil puudus igasugune majanduslik

eesmärk. On mõistetamatu, millise Saare Finants AS-i nõude tagamiseks esines vajadus anda

SLK-poolne garantii. OÜ-l Narva-Line ei olnud Saare Finants AS-i ees kohustusi, mille täitmist

SLK oleks saanud/pidanud tagama.

Alternatiivselt on vaidlusalune garantii tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86).

Garantii eesmärgiks oli tekitada kostjale II SLK pankrotimenetluse jaoks nõue. Garantii on

koostatud tunduvalt hiljem, kui on märgitud garantiidokumendile. Garantiidokument vormistati

ja allkirjastati tõenäoliselt 2018. a kevadel, mil võis eeldada, et SLK suhtes algatatakse

lähitulevikus pankrotimenetlus.

3. Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata. Hagejad on esitanud lubamatu tuvastushagi.

Eeldades hagiavalduses esitatud faktiväidete õigsust, ei saa hagi rahuldada. Hagejad ei ole

garantii osapooleks ja nende õigusi garantii ei reguleeri.

Kostja II nõue pankrotimenetluses ei põhine mitte vaidlustatud garantiil, vaid tuleneb jõustunud

kohtuotsusest. Kohtuotsus on täitedokument, mille kehtivus ei sõltu kohtuotsuse tegemise ajal

esinenud õigussuhetest. Seega ei ole võimalik hagejate poolt kirjeldatud olukord, justkui garantii

tühisuse tuvastamine tooks kaasa neile soovitud tagajärjed.

Kohus ei saa menetleda pankrotimenetluses võlausaldajate nõuetega seonduvaid küsimusi

väljaspool pankrotiseaduses sätestatud regulatsiooni ega asuda kaitsma võlausaldajat täiendavate

meetmetega, mida pankrotiseadus ei ole võlausaldajate kaitseks ette näinud. Pankrotiseadus

kaitseb kõiki võlausaldajaid võrdselt. Sisuliselt on hagejad võtnud pankrotihalduri rolli ja asunud

ise valima, millised tehingud tuleks nende hinnangul pankrotimenetluses tagasi võita. Hagejate

seisukoht, et iga võlausaldaja võib enda äranägemisel asuda võlgniku tehingute suhtes sisuliselt

tagasivõitmist teostama, on ekslik. Seadusandja on selgelt paika pannud, et selliste hagide

esitamise õigus on ainult pankrotihalduril. Pankrotihaldur peab tegutsema kooskõlas

pankrotiseadusega ja lähtudes kõigi võlausaldajate ja võlgniku huvidest ega saa eelistada ühtesid

võlausaldajaid teistele.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 15.01.2020 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata.

Maakohus viitas, et Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul õigusliku huvi olemasolu

kontrollida igas menetlusetapis ning leidis, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise ja perspektiivituse tõttu.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda ja otsustas

määrata need rahaliselt kindlaks pärast määruse jõustumist. Enne määruse tegemist ei andnud

maakohus pooltele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja neile vastamiseks.

5. TsMS § 368 tulenevalt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejatel puudub õiguslik huvi

kolmandate isikute vahel sõlmitud garantii tühisuse tuvastamiseks, sest nad pole selle garantii

Tsiviilasi nr 2-19-5986

4 (7)

pooleks. Garantiiga ei tekitata, lõpetada ega muudeta hagejate õigusi. Võlausaldajal, kes pole

tehingu pool, on küll võimalik tugineda vastuväitele, et kolmandate isikute vahel tehtud tehing

on näilik, kuid seda üksnes nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses.

Pankrotimenetluses esinevat majanduslikku huvi ei saa pidada õiguslikuks huviks TsMS § 368

lg 1 tähenduses, mis võimaldaks sekkuda kolmandate isikute vahelisse õigussuhtesse olukorras,

kus pankrotimenetluses on ette nähtud kindel kord, kuidas on võimalik võlgniku tehtud tehinguid

kehtetuks tunnistada (PankrS §-d 109 ja 110). Tagasivõitmise hagi saab kohtule esitada üksnes

pankrotihaldur (PankrS § 118 lg 1), kuna erinevalt võlausaldajatest ei ole halduril

pankrotimenetluses varalisi huve, vaid kohustus tagada õiglane ja erapooletu pankrotimenetlus.

6. Isegi kui võlausaldajatel oleks võimalik pankrotimenetluse teiste võlausaldajate nõuete

suhtes esitada kohtusse nõudeid, mis kannavad eesmärki saavutada tagasivõitmise hagi tagajärg,

takistaks see pankrotimenetluse efektiivset läbiviimist ja oleks vastuolus PankrS § 118 lg-s 1

sätestatud eesmärgiga. Olukorras, kui hagejad pole rahul pankrotihalduri poolsete ülesannete

täitmisega, saavad nad esitada PankrS § 67 ettenähtud korras pankrotihalduri tegevuse peale

kaebuse.

7. Garantii tühisuse tuvastamine ei tooks kaasa õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse kehtetuks

tunnistamist. Halduril tuleks endiselt lähtuda jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-18-7634

ning kostja II kasuks kohtulahendiga rahuldatud nõue kuuluks PankrS § 103 lg 4 alusel

kaitsmiseta tunnustamisele.

Määruskaebus

8. Hagejad esitasid 30.01.2020 ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

− Hagejatel on õiguslik huvi garantii tühisuse tuvastamiseks. Üksnes selle pinnalt, et

tegemist ei ole tehingu osapooleks oleva isikuga, ei saa tuvastushuvi eitada. Ebaõige on

maakohtu seisukoht, nagu oleks tehingu osapooleks mitteoleva isiku õigust tugineda

tehingu tühisusele piiratud üksnes nõude tunnustamise vaidlustega. Pankrotivõlausaldajal

on õigus sekkuda pankrotivõlgniku ja teise võlausaldaja vahelisse tehingusse, kui selle

tehinguga suurendati pankrotivõlgniku rahalisi kohutusi.

− Hagejate õiguslikku huvi ei välista tehingu tagasivõitmise kord pankrotiseaduses.

Pankrotiseadus ei piira TsMS § 368 lg-s 1 sätestatud tuvastushagi esitamise õigust.

Hageja tuvastushuvi ei saa sõltuda sellest, kas ja mida teeb pankrotihaldur.

− Pankrotivõlausaldajate õiguste kaitse ei saa sõltuda ainult pankrotihalduri tegevusest.

Võlausaldajatel peab olema võimalik oma õigusi (kuritegelike) skeemide vastu kaitsta.

Kui hagejate hagi jääb läbi vaatamata, tähendaks see, et pankrotivõlausaldajad ei saagi

oma õigusi kaitsta.

− PankrS § 103 lg 4 mõte ei ole lugeda kaitsmiseta tunnustatuks seotud isikute vaheline

nõue, mida tegelikult ei eksisteeri, kuid mis on ühe seotud isiku poolt teise vastu algatatud

kohtumenetluses teise seotud isiku poolt õigeks võetud. Vastupidisele seisukohale

asumine tähendaks seda, et seotud isikutel on võimalik luua läbi kohtusüsteemi

ärakasutamise üksteise vastu pankrotimenetlust silmas pidades väidetavaid nõudeid,

millel õiguslik alus puudub, kuid mis loetakse pankrotimenetluses kaitsmiseta

tunnustatuks.

Tsiviilasi nr 2-19-5986

5 (7)

− Hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu. Pankrotihaldur saab hagi rahuldamise korral jätta

kostjale II väljamakse tegemata. Isegi kui võlausaldaja nõue on kohtulahendiga

tunnustatud, ei ole välistatud selle võlausaldaja nõude aluseks oleva tehingu hilisem

kehtetuks tunnistamine kohtu poolt. Kui võlausaldaja nõude aluseks olev tehing on

kehtetuks tunnistatud, ei ole sellel võlausaldajal õigus saada pankrotivarast väljamakset.

Kui kohus tuvastab garantii tühisuse, jääb asjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsus kehtima,

kuid kostja II garantiist tuleneva nõude tunnustamisega seonduvad õigused SLK

pankrotimenetluses lõppevad. Puudub mõistlik põhjendus, miks pankrotivarast

väljamaksete tegemisel tuleks võtta arvesse seda, kui võlausaldaja nõude aluseks olev

tehing on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud (vt Riigikohtu 22.02.2017 määrust

tsiviilasjas 3-2-1-157-16), kuid ei tuleks arvesse võtta seda, kui võlausaldaja nõude

aluseks oleva tehingu tühisus on tuvastatud mõne teise hagi menetlemise raames tehtud

kohtuotsusega.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja määras tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad vaidlesid

kaebusele vastu ning leidsid, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Esitatud hagi

ei võimalda seatud eesmärki saavutada. Määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

10. Kostja I esitas 23.03.2020 taotluse kohustada Osaühing Reyna Trade (pankrotis) tagatise

andmiseks kostja I eeldatavate menetluskulude katteks. Samuti palus kostja I juhul, kui

tagatist tähtaegselt ei anta, jätta Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) määruskaebus läbi

vaatamata.

Kostja taotleb tagatise määramist seoses Osaühing Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluse

raugemise ohuga. Kuivõrd pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid pankrotihalduri tasu

ja pankrotihalduri esindajate kulutuste katteks, esineb vastavalt TsMS § 196 lg 1 p-le 3 alus

tagatise nõudmiseks. Vastavalt kostja I esindajate tunnihinnale (200 eurot) ja hinnangulisele

ajakulule määruskaebemenetluses (10 tundi) võib asja menetlemisega seoses tekkida täiendavaid

menetluskulusid kokku 2000 eurot.

11. Osaühing Reyna Trade (pankrotis) vaidles taotlusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Tagatist menetluskulude katteks saab taotleda ainult hagimenetluses, kuid praegusel juhul on

hagimenetlus lõppenud, kestab vaid määruskaebemenetlus. Tagatise andmiseks ei esine ka ühtegi

sisulist põhjust. Osaühing Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetlust finantseerivad selle

võlausaldajad, kõik arved on tagatise andmise taotluse esitamise seisuga tasutud. Pankrotiasja

lahendav kohus ei ole pankrotihalduri tasu veel kindlaks määranud, mistõttu ei ole tasu maksmise

kohustust tekkinud. Taotluses nimetatud täiendavate toimingute tegemise järele puudub

menetluses vajadus.

Ringkonnakohtu põhjendused

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on põhjendatud ja selle muutmiseks

puudub alus. Määruskaebus jääb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

13. TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 442 lg-st 5 juhindudes lahendab kohus seni veel

lahendamata taotlused. Määruskaebemenetluses on esitatud täiendavaid tõendeid (kaebuse lisad

1–4), millised kohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel tsiviilasja toimikusse.

14. Kostja I taotlus eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 196 lg 1 alusel võib kostja taotleda tagatise andmist üksnes eeldatavate

Tsiviilasi nr 2-19-5986

6 (7)

kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Kostja I taotlus

on esitatud pärast määruskaebemenetluse eelmenetluse lõppu olukorras, kus menetlusosalised on

kaebusele omapoolsed seisukohad esitanud ning täiendavate toimingute tegemise järele puudub

vajadus. Kuna menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõiguse heauskselt (TsMS § 200 lg

1), ei ole tal lubatud tekitada vastaspoolele põhjendamatuid kulusid, sh tarbetute

menetlusdokumentide esitamisega (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-15-3686, p

15).

Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, mistõttu ei kaasne ka istungiga seotud kulusid.

15. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS

§ 368 lg 1 kohaselt võib hageja tuvastushagi esitada tuvastamiseks õigusliku huvi olemasolul.

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata tuvastushagi, kui selles märgitud

õiguslikku huvi ei ole võimalik tuvastushagiga kaitsta (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-09, p 10; 27.11.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 19).

16. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et antud juhul tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel jätta läbi vaatamata TsMS § 368 lg-s 1 ette nähtud tuvastushuvi puudumise ja õigusliku

perspektiivituse tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja

TsMS § 654 lg 6 ning § 659 kohaselt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

17. Maakohus sedastas õigesti, et vaidlusaluse garantiiga ei tekitata, lõpetata ega muudeta

hagejate õigusi mingil viisil, mistõttu puudub hagejatel õiguslik huvi garantii tühisuse

tuvastamiseks. Ekslik on kaebajate väide, nagu oleksid võlausaldajate õigused jäänud kaitseta.

PankrS § 55 lg 1 kohaselt on kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õiguste ja huvide kaitse ning

seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse tagamine pankrotihalduri

ülesanne. Pankrotihalduril on õigus võlgnikupoolne hagiavalduse õigeksvõtuga antud nõude

tunnustamise tahteavaldus, eeldusel, et sellega on kahjustatud võlausaldajate huve, PankrS § 110

alusel tagasi võita (vt Riigikohtu 04.04.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-7541, p 15).

Tagasivõitmise hagide esitamise õigus on aga üksnes pankrotihalduril (PankrS § 118). Kehtiv

õigus ei näe tehingute tagasivõitmise õigust ette pankrotivõlausaldajatele. Võlausaldajate

nõuetega seonduvaid pankrotimenetluse küsimusi ei saa lahendada väljaspool pankrotiseaduses

sätestatud regulatsiooni, luues tuvastushagiga pankrotiseadusega paralleelset tehingute

tagasivõitmise korda. Võlausaldajatel tuleb oma õigusi teostada pankrotimenetluses.

18. Kaitsmiseta tunnustamisele kuuluv kohtulahendiga rahuldatud nõue PankrS § 103 lg 4

tähenduses võib olla saavutatud mh hagi õigeksvõtu teel. Selliselt tehtud kohtulahend kuulub

sundtäitmisele ning ei puutu asjasse, kas võlgnik vaidles nõudele vastu (vt Riigikohtu 12.12.2018

määrust tsiviilasjas nr 2-18-4731, p 16.3).

19. Asjakohane ei ole kaebuse kriitika tulenevalt Riigikohtu 22.02.2017 määrusest tsiviilasjas

nr 3-2-1-157-16. Käesolevas asjas esitatud hagi erineb viidatud asjas menetletust. Riigikohus

rõhutas lahendis, et nõuete kaitsmise ja vara tagasivõitmise eesmärgid ning ajalised piirid on

erinevad. Nõuete kaitsmine toimub PankrS § 100 lg 2 kohaselt pankrotimenetluse alguses,

kusjuures selle eesmärk on saada ülevaade võlausaldajatest ja nende nõuetest. Tagasivõitmine

seevastu on osa pankrotivara moodustamisest ja tagasivõitmise hagi esitamiseks on

pankrotihalduril PankrS § 118 lg 2 järgi aega kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest.

Haldur ei ole tagasivõitmise hagi esitamise võimalust käesolevaks ajaks minetanud.

Tsiviilasi nr 2-19-5986

7 (7)

20. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb selle menetlemise kulud jätta TsMS § 171

lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

21. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus

mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Maakohus ei andnud enne

vaidlustatud määruse tegemist pooltele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks,

mistõttu ei määranud ka ringkonnakohus pooltele menetluskuludega seonduvaid tähtaegu.

Kulunimekirjade esitamise võimaluse peab pooltele andma maakohus.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Määrusega tehtud menetluslike

otsustuste peale ei näe seadus ette kaebeõigust.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav