1-08-14099/37 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri

KOH TUMÄ ÄR US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-14099 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.F-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.F

sünd. xxx, isikukood

xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 29.10.2008 ja lõpp 17.08.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada

T.F

(isikukood

xxx) temale Viru Maakohtu 28.09.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata T.F-ile katseaeg kuni 17.08.2011.

Vastavalt Karistusseadustiku §75-

1 lg.3 määrata

T.F-ile elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud.

Kohustada T.F katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 –

5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

2 registreerimisele -

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada T.F katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest

- osaleda sotsiaalabiprogrammides.

Määrata T.F kr iminaalhooldusele

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada T.F karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.F-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 8, §263 p.1, 3 ja §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.4, 7 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 9 kuud 19 päeva alates 29.10.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal osalenud üheski

taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis, samuti ei ole kinnipeetav käinud vanglasiseselt tööl. Kinnipeetava kõik kuriteod on seotud sissetulekute puudumise ja kulutava elustiiliga. Kinnipeetava suhtlusringkond on seotud kuritegeliku käitumisega.

Kriminaalkorras karistatud esimest korda, esimest korda viibib ka vangistuses. Iseloomult on kinnipeetav vaoshoitud ja viisakas, kuid üksnes sinnamaani, kuni see

3 on talle vajalik ja kasulik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist

tingimisi enne tähtaega. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käitunud korrektselt, vanglaametnikega ega kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole esinenud. Negatiivseks

asjaoluks on see, et kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud ühtegi resotsialiseeruvat programmi. Positiivseks aspektiks võib pidada kinnipeetava häid suhteid lähedastega,

nende toetust kinnipeetava vabanemisel, samuti töökoha olemasolu. Järgneva kahe

aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 16% ja vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 11%.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna

kinnipeetava elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning vastab

tingimustele. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk

kinnipeetava poolt on väike ja teeb ettepaneku kohaldada kinnipeetava suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohustuse kohaldamisega tähtajaga 4 kuud. Kriminaalhooldusametnik arvestas siinkohal järgmisi

asjaolusid: kinnipeetav on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistamata, kannab

oma esimest kriminaalkaristust, toimepandud kuriteod on varaning avaliku rahu vastased, lähedaste toetus on olemas, vabanedes on kinnipeetaval võimalus jätkata

õpinguid Täiskasvanute gümnaasiumis ja asuda tööle xxx juures abitöölisena,

vabanemise korral on võimalus osaleda sotsiaalabiprogrammides, mis aitaksid tal paremini adapteeruda ühiskonda ning arendada talle vajaminevaid sotsiaalseid

oskuseid seaduskuulekaks eluks. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama emale

kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, mis on sobilik elektrooniliseks valveks.

Kinnipeetava ema ja õde on oma nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on nõus

poega vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Ema töötab perearstina ja

tema töötasu on umbes 20 000 krooni kuus. Täitise andmetel on kinnipeetaval

võlgnevusi koos täitekuludega 1600 krooni. Kinnipeetaval on põhiharidus, enne

vangistust õppis ta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus jätkata õpinguid Täiskasvanute gümnaasiumis ja töötada ema juures abitöölisena. Kehtiv isikut tõendav dokument on kinnipeetaval olemas.

Maakohtu istung

Kinnipeetav T.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et kavatseb vabanemise korral asuda õppima ja minna tööle.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ei nõustunud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

4

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja esimest korda kannab ka reaalset vangistust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käitunud korrektselt, distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib peale vabanemist elama asuda, oma emale kuuluva korteri. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust

arvamusest, on tegemist 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis on sobilik elektrooniliseks järelevalveks. Kinnipeetava ema ja õde on oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud.

Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht FIE Natalia T.F

juures. Samuti on kinnipeetaval võimalus asuda edasi õppima Täiskasvanute

Gümnaasiumi. Ka on kinnipeetava emal piisav sissetulek, et esialgu kinnipeetavat aidata ja üleval pidada.

Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval vabanemise korral olemas positiivne toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kuhu kuuluvad kinnipeetava ema ja õde. Peresuhted on sõbralikud ja usalduslikud. Kuriteokaaslastega ja kriminaalse tutvusringkonnaga kinnipeetav ema väitel ei suhtle.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leiavad, et uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on väike. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud.

Arvestades eeltoodut ja eelkõige kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kinnipeetav

sobib kriminaalhooldusele, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud T.F-i vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb T.F-ile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata katseaeg kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 17.08.2011.

Kriminaalhooldusametnik tegi ettepanku määrata kinnipeetavale elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et see on proportsioonis ja vastav veel järelejäänud katseaja üldpikkusega. Maakohus määrab T.F-ile elektroonilise järelevalve pikkuseks KarS §75-1 lg.3 alusel 4 kuud.

Katseajal allutatakse T.F KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

5

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga ja peab samuti vajalikuks panna kinnipeetavale katseajaks järgmised lisakohustused KarS §75 lg.2, 4, 8 järgi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta enda töötuna Töötukassas arvele 1 kuu jooksul alates

vangistusest vabanemisest

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panemine on vajalik eelkõige seetõttu, et

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud nii lahja kui kange alkoholi tarvitamist ja kõik kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Keeld tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume vähendab nii uute kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise ohtu.

Teise lisakohustuse panemine on vajalik selleks, et kinnipeetav oleks hõivatud tegevusega ning et tal oleks legaalne sissetulekuallikas. See vähendab uute kuritegude, eelkõige varavastaste kuritegude, toimepanemist.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ainsaks negatiivseks asjaoluks antud kinnipeetava puhul sotsiaalprogrammide mitteläbimine vangistuses. Maakohus ei pea

seda asjaolu vangistusest enne tähtaega mittevabastamise aluseks, kuna leiab, et

sotsiaalprogramme on võimalik läbida ka kriminaalhoolduse käigus sellekohase lisakohustuse panemisega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et

kinnipeetaval on vajalik läbida sotsiaalabiprogrammid, mis aitaksid tal paremini

adapteeruda ühiskonda. Maakohus jätab sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna leiab, et need asjaolud peavad selguma ja nähtuma kriminaalhooldusalase töö tegemise käigus. Sotsiaalabiprogrammide läbimine aitab samuti ühiskonnas kehtestatud reeglitest paremini aru saada ja neid mõista, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 20.04.2010

№oremreferent

Liivi Õun