2-16-17844/133 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Otsuse teatavaks tegemise aeg

3. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17844

Tsiviilasi

XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu 45 012 euro ja

viivise väljamõistmiseks

Visionplus Eesti OÜ vastuhagi XX vastu 102 435,40

euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. detsembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

XX apellatsioonkaebus 60 816 eurot

Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus 92 877,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja advokaat Teet

Lehiste

Kostja Visionplus Eesti OÜ (registrikood 12125066),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17844 osas,

millega XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu osaliselt rahuldati, Visionplus Eesti OÜ

vastuhagi XX vastu rahuldati 7914,02 eurot ületavas osas ning tasaarvestuse tagajärjel

mõisteti XX-lt Visionplus Eesti OÜ kasuks välja 11 556,83 eurot. Samuti

menetluskulude jaotuse ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimuste

osas. Ülejäänud osas muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu

rahuldamata. Rahuldada Visionplus Eesti OÜ vastuhagi XX vastu osaliselt ja mõista

XX-lt Visionplus Eesti OÜ kasuks välja 7914,02 eurot.

3. Rahuldada apellatsioonkaebused osaliselt.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud Visionplus Eesti OÜ menetluskuludest 60 %

XX kanda ja XX menetluskuludest (v.a maakohtus tasutud riigilõivud) 40 %

Visionplus Eesti OÜ kanda. Jätta maakohtus XX poolt tasutud riigilõivud tema enda

kanda.

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

2 (16)

5.1. Jätta XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu 45 012 euro ja sellelt viivise

väljamõistmiseks rahuldamata.

5.2. Rahuldada Visionplus Eesti OÜ vastuhagi XX vastu osaliselt.

5.3. Välja mõista XX-lt Visionplus Eesti OÜ kasuks 7914,02 eurot.

5.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud Visionplus Eesti OÜ menetluskuludest

60 % XX kanda ja XX menetluskuludest (v.a maakohtus tasutud riigilõivud)

40 % Visionplus Eesti OÜ kanda. Jätta maakohtus XX tasutud riigilõivud

tema enda kanda. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

5.5. Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2018. a määrusega seatud hagi

tagamine hüpoteegi seadmise kohta osas, milles Visionplus Eesti OÜ kasuks

seatud hüpoteek ületab hüpoteegisummat 7914,02 eurot. Seada hagi

tagamiseks XX-le (isikukood XXXXXXXXXX) kuuluvale kinnistule, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 7914,02 eurot Visionplus Eesti

OÜ kasuks.

5.6. Määrata tagatis 7914,02 eurot, mille tasumisel Tallinna Ringkonnakohtu

tagatise kontole või samas ulatuses pangagarantii andmisel lõpetatakse hagi

tagamise määruse täitmine.

5.7. Tühistada Harju Maakohtu 1. detsembri 2016. a määrusega seatud hagi

tagamine Visionplus Eesti OÜ-le kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX, kohtuliku

hüpoteegi summas 28 834,70 eurot seadmise kohta XX kasuks.

5.8. Otsuse p-de 5.5 ja 5.7 täitmiseks saata jõustunud otsus Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 25. novembril 2016 hagi Visionplus Eesti OÜ

(kostja) vastu 26 698,80 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostja esitas 7. märtsil 2017

vastuhagi 102 435,40 euro väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 4. mai 2017. a otsusega

hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2017. a

otsusega tühistati Harju Maakohtu 4. mai 2017. a otsus ja saadeti asi uueks menetlemiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Hagi ja vastuhagi tagati vastavalt 1. detsembri

2016. a ja 24. jaanuari 2018. a määrustega.

3 (16)

2. Asja uuel läbivaatamisel palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise

45 012 eurot ja sellelt alates 9. veebruarist 2018 seadusjärgse viivise. Hagi alusena tõi hageja

esile järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus

kostja ehitama üksikelamu aadressil Metsavaimu tee 3 Tänassilma küla Saku vald (elamu).

Kostja esitas 8. märtsil 2016 hagejale tööde teostamiseks pakkumise nr 2, mille kohaselt oli

kogu töö maksumus koos käibemaksuga 150 000 eurot. Hageja maksis kostjale ventilatsiooni

aparaadi eest 1000 eurot ja tuuletõkke plaatide eest 2000 eurot. Kuna hageja ostis soojuspumba

ise, läks hind 8000 euro võrra väiksemaks. Lõplikuks hinnaks jäi 120 000 eurot ( = 125000 +

1000 + 2000 – 8000). Kostja alustas elamu ehitamise töid 2016. aasta aprilli alguses. Hageja

tasus kostjale sularahas 90 400 eurot ja arvete alusel lisaks 24 000 eurot. 4. oktoobril 2016 ütles

kostja lepingu üles. Kostja tõi lepingu lõpetamise põhjuseks erimeelsused hagejaga nii

ehitustööde teostamise, materjali valiku kui ka tasustamise osas. Kuivõrd hageja ei tunnistanud

kostja ebaseaduslikku lepingu lõpetamist, tellis hageja ehituse seisukorra fikseerimiseks

erakorralise auditi. Auditi tegemise tulemusena selgus, et kostja on teinud mitmel juhul

ebakvaliteetset ja puudustega töö. Hageja saatis 28. oktoobril 2016 kostjale teate täiendava

tähtaja andmiseks. Hageja soovis, et kostja teeks puudustega tehtud tööd ise korda ja lõpetaks

töö, st ehitaks elamu valmis ja annaks võtmed hagejale üle. Kostja keeldus täiendava tähtaja

jooksul puuduste parandamisest. Hageja võttis hinnapakkumised puuduste parandamiseks,

mille kohaselt läheks see töö maksma 42 036 eurot. Samuti võttis hageja kostja poolt maha

maetud ehitusjäätmete pinnasest välja kaevamise, äraveo ja utiliseerimise hinnapakkumise,

mille kohaselt läheks see töö maksma 2976 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt lepiti töö maksumuses kokku 150 000 eurot, mida vähendati

kokkuleppel 2820 eurot. Lepiti ka kokku, et tööde vastuvõtmine toimub ehituspäevikus märgitu

ja allkirjastatu alusel. Hageja on teostatud tööd vastu võtnud. Hagejale tekkinud kahju on

tõendamata, kahju suuruse arvestuskäik ei ole jälgitav ning see on ülepaisutatud. Kostja ütles

lepingu erakorraliselt üles 4. oktoobril 2016. a e-kirjaga. Lepingu lõpetas oma tegevusega

hageja, kes ei lubanud kostjat ja alltöövõtjaid objektile. Kostja edastas lepingu lõpetamise teate

selguse huvides. Kostja jättis tegemata esialgsest pakkumisest 14 760 euro ulatuses töid.

Puuduste kõrvaldamisega seotud kulud on 1584,60 eurot. Hageja tasus tehtud tööde eest 28 400

eurot. Vale ja tõendamata on hageja väide, et ta tasus sularahas kostjale tasu 86 000 eurot. Kui

arvestada lepingu maksumusest (147 180 eurot) maha hageja tasutud 28 400 eurot, esialgses

pakkumises tegemata tööd 14 760 eurot ja puuduste kõrvaldamisega seotud tööd 1584,60 eurot,

jääb tasu suuruseks, mida kostjal on hagejalt õigus nõuda, 102 435,40 eurot.

Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Kostja vastuhagi põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud leping tasuga 150 000

eurot, millest saab maha arvata muudatusi ja lisatöid arvestades 2820 eurot, lõpetamata või

kokku leppimata tööde osas 14 760 eurot ja puuduste kõrvaldamisega seoses 1584,60 eurot

(kõik summad koos käibemaksuga). Hageja tasus 28 400 eurot, millest pangaülekannetega

24 000 eurot ja sularahas 4400 eurot. Ajavahemikul 2. aprillist – 9. augustini 2016 ei ole hageja

kostjale tasunud sularahas tasu 86 000 eurot. Tööde lõpparve summas 102 435,60 eurot

väljastati hagejale 30. novembril 2016. Hageja seda summat kostjale tasunud ei ole. Töö on

vastuvõetud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud.

Hageja vastuväited

5. Hageja vaidles vastuhagile vastu.

Töövõtulepingu tasu kokkulepe oli 120 000 eurot ning tasumine toimus sularahas. Kostja

tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Pooled ei ole kokku leppinud, et tööde vastuvõtmine

toimub ehituspäevikute alusel ja tööde eest maksmine toimub lõpparvega. Ehitustööde

4 (16)

päevikud on võltsitud. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mis annaks kostjale õiguse

ühepoolselt lepingu lõpetamiseks. Hageja on kostjale tasunud kokku 114 400 eurot ning

täiendavale tasule kostjal õigust ei ole, sest kostja poolt jäid tööd lõpetamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 13. detsembri 2019. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 24 983,34 eurot, viivise

ajavahemiku 25. novembrist 2016 – 13. detsembrini 2019 eest 6099,49 eurot ja põhinõudelt

edasiulatuva seadusjärgse viivise ning hagejalt kostja kasuks välja 42 639,66 eurot. Maakohus

tasaarvestas poolte vastastikused nõuded, mille tulemusel tuleb hagejal kostjale tasuda

11 556,83 eurot. Maakohus jättis 1. detsembri 2016. a ja 24. jaanuari 2018. a määrustega seatud

hagi tagamised jõusse ja menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud. Pooled sõlmisid 2016. a märtsis suulise

töövõtulepingu Metsavaimu tee 2 asuva elamu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kostja alustas

elamu ehitustöödega 2016. a aprillis pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel. Lepingu

kohaselt tuli kostjal ehitada elamu valmis nii, et hageja saab kohe sinna elama asuda. Kostja

lõpetas elamu ehitamise 4. oktoobril 2016 ega ehitanud seda valmis. Hageja saatis 28. oktoobril

2016 kostjale teate täiendava tähtaja andmiseks, milles palus parandada puudustega tööd ja

ehitada elamu valmis. Kostja keeldus 3. novembri 2016. a kirjas täiendava tähtaja jooksul

puudustega tööde parandamisest. Kostja on nõus, et ta ei ehitanud elamut lõpuni valmis. Hageja

maksis kostjale pangaülekandega kokku 27 000 eurot ja sularahas 4400 eurot.

Poolte vahel on tarbijatöövõtulepinguline suhe VÕS § 635 lg 4 mõttes. Hageja kahjuhüvitise

nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1.

Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on üles öeldud. Maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut

4. oktoobri 2016. a e-kirjaga kehtivalt üles öelnud ja hageja saab esitada lepingu rikkumisest

tulenevaid nõudeid. Kostja ei tõendanud, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli mõjuv

põhjus. Asjaolu, et kostja nägemusel ei olnud hagejaga saavutatud ehitustööde teostamise,

materjalide valiku ja tasustamise osas üksmeelt, ei ole mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks.

Seejuures on kostja nii kohtueelselt kui ka praeguse kohtumenetluse käigus eitanud omapoolset

lepingu ülesütlemist. Kostja ei andnud hagejale mõistlikku tähtaega väidetava töövõtulepingu

rikkumise kõrvaldamiseks (VÕS § 196 lg 2).

Maakohus leidis, et töö kvaliteedi osas poolte vahel kokkulepet ei olnud. Seega pidi töö (sh

lõpetamata töö) vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1).

Maakohus viitas hageja tellitud ehitise erakorralise auditile (Ekspertiis ehitistele OÜ,

17. oktoober 2016) ja selle alusel võetud hinnapakkumistele puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohus tuvastas, et kostja puudustega tööde tegemine on tõendatud eksperdiarvamusega.

Ekspert andis 4. oktoobri 2016. a seisuga hinnangu elamu nendele osadele, mille kvaliteedi üle

vaieldakse. VÕS §-des 115, 127 ja 128 sätestatud eeldused lepingu rikkumisega põhjustatud

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on täidetud. Kostja vastutab rikkumise tõttu hagejale

tekkinud kahju eest (VÕS § 642 lg 2). Kostja ei ole tõendanud vastutust välistavaid asjaolusid.

Maakohus ei nõustunud hageja ja kostja seadusliku esindaja ning ehituspäevikute väljavõtteid

(sh nende originaale) hinnates, et hageja on tööd vastu võtnud ja kinnitanud ehituspäevikutes

pretensioonide puudumist. Toimikus olevad ehituspäevikud tuleb lugeda ebausaldusväärseteks

osas, milles nendes on kinnitatud töö vastuvõtmist, pretensioonide puudumist ja tööde eest

tasumist lõpparvega. Hageja kinnitas, et ehituspäeviku väljavõtetel on tema allkirjad, kuid

allkirjastatud teksti oli seal vähem. Ehituspäeviku väljavõtetele on teist värvi pastakaga juurde

kirjutatud. Kostja selgituse kohaselt pole ehituspäevikusse kirjapandu koostatud ühel päeval ja

ehituspäevikut täitis kostja seaduslik esindaja. Seega oli kostjal võimalus ehituspäevikutesse

teha omavolilisi juurdekirjutusi ka pärast seda, kui hageja oli mingi ehituspäeviku väljavõtte

allkirjastanud. Ehituspäevikute ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et maksumenetluses nr

5 (16)

12.2-3/037448 on kostja väitnud Maksu- ja Tolliametile, et elamu ehituse osas ei ole

ehituspäevikut peetud.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt on elamu juures alates 4. maist 2016 tehtud täiendavaid töid.

3. novembri 2016. a kirjast nähtuvalt kostja keeldus hageja antud täiendava tähtaja jooksul

puudustega tööde parandamisest. Ka istungil kinnitas kostja, et ei soovi enam elamus töid teha.

Hageja selgitas, et ta ei ole esitanud tegelikke kuludokumente menetlusökonoomika huvides

ega nõua nende tööde või kulude hüvitamist, mida ta on lasknud teha, vaid ta nõuab kõikide

puuduste kõrvaldamisest tekkinud kahju hüvitamist. Seda arvestades leidis maakohus, et kahju

hüvitise määramisel on põhjendatud lähtuda eksperdiarvamusest ja eksperdi hinnangust tööde

maksumusele.

Maakohus arvates ei olnud kahju täpset suurust võimalik kindlaks teha, mistõttu tuli kahju

hüvitise suurus määrata VÕS § 127 lg 6 alusel. Hageja esitas eksperdi poolt võetud ehitustööde

hinnapakkumiste osas hinnapakkumised teinud ehitusfirmade MIVO EHITUS OÜ ja

Osaühingu Bravoberg korrigeeritud hinnapakkumised, mis on tehtud pärast elamu üle vaatamist

vajalike tööde osas. Maakohus nõustus hagejaga, et kuna praegu tehakse osa ehitustöid ümber,

võib tekkida lisatöö vajadus. Elamu ülevaatuse tulemusel leidis MIVO EHITUS OÜ, et

hinnapakkumise lõpphind on 38 603,28 eurot ja Osaühingu Bravoberg korrigeeritud

hinnapakkumiseks jäi 41 764,08 eurot. Eksperdi hinnangul on täiendavate vajalike tööde

maksumuseks ekspertiisi teostamise ajal 19 285,98 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud

ja mõistlik kahjuhüvitis 24 913,34 eurot, mis on 75% hinnapakkumiste keskmisest summast.

Maakohtu leidis kostja ja hageja väiteid ning esitatud tõendeid hinnates, et hageja ei ole

tõendanud elamu ümbert pinnasest ehitusjäätmete väljakaevamise, äraveo ja utiliseerimise kulu

2976 euro ulatuses. Maakohus ei olnud esitatud piltide alusel veendunud, et prahi

kõrvaldamisega seotud tasu ja töö maht oleks proportsioonis piltidel kujutletud mahuga. Hageja

ei ole esitanud tõendeid reaalsete kulude kandmise kohta. Hagejale tekkiv kahju on n-ö

prognooskahju, mis põhineb hagejale esitatud hinnapakkumistel. Kostja 9. veebruari 2018. a

menetlusdokumendi lisas 37 alalisadest nähtub, et viimane ehitusjäätmete äravedu oli

19. septembril 2016. Seega on usutav, et objektile jäi 4. oktoobri 2016. a seisuga siiski veel

ehitusjäätmeid. Keskmiselt on kostja tasunud ehitusjäätmete vastuvõtu eest viie kuu jooksul

34,19 eurot kuus. Seda arvestades on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

summas 70 eurot, lähtudes ehitustööde ajal ühes kuus tasutud keskmisest tasust ehitusjäätmete

vastuvõtu eest. See summa vastab kviitungitest nr 137662 ja 132470 tulenevalt vähemalt 420-

480 kg ehitus- ja lammutussegaprahile ajavahemikus 19. septembrist – 4. oktoobrini 2016 ja

arvestab ka võimalikke transpordikulusid.

Maakohus lahendas seejärel vastuhagi. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et töö maksumuseks

lepiti kokku pakkumusele nr 2 vastav summa ehk 150 000 eurot (koos käibemaksuga).

Maakohus järeldas, et poolte hinnakokkulepe elamu ehitamiseks oli algselt 125 000 eurot ja

seejärel 120 000 eurot.

Pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut ja hageja ei vastanud kostja 8. märtsi 2016. a e-kirjale.

Hageja kinnitas, et tema maksevõime n-ö võtmed kätte elamu ehitamiseks oli 125 000 eurot.

Hageja esitas ka kinnisasja (registriosa nr 7332802) müügilepingu, millest nähtub, et selle

müügihind oli 180 000 eurot ja elamu ehitamiseks ostetud kinnisasja (registriosa nr 11014802)

müügilepingu, mille kohaselt oli selle hind 51 000 eurot. Seega oli hageja tõendatud

maksevõime pärast kinnisvaratehinguid 2016. a märtsis vähemalt 129 000 eurot. Maakohus ei

uskunud, et hageja oleks võtnud endale rahalisi kohustusi vähemalt summas 21 000 eurot, mille

lähiajal täitmise võimaluses ta ei saanud kindel olla. Sellest tulenevalt oli ka poolte

hinnakokkulepe elamu ehitamiseks algselt 125 000 eurot, kuid muudatuste järel oli 120 000

eurot. Algselt kokkulepitud maja ehitamise hinna vähendamist kinnitasid mõlemad pooled,

samuti on nimetatud asjaolu tõendatud hageja seletusega.

Maakohus leidis, et ehituspäevikutega ei ole tõendatud poolte kokkulepe lõpparve alusel

tasumiseks pangaülekandega pärast maja valmimist ja üle andmist. Maakohus kordas

6 (16)

põhjendusi ehituspäevikute ebausaldusväärsuse kohta ja leidis, et kostja seadusliku esindaja

vande all antud seletus, et ta ehituspäevikule midagi juurde pole hiljem lisanud, ei ole

usaldusväärne. Maakohus ei uskunud kostja väidet, väidetavalt ehitas ta hagejale elamu oma

raha eest. Kostja on enne lõpparvet, esitanud neli arvet ning lõpparve saadeti alles 7. märtsil

2017. See asjaolu on tõendatud nii hageja kui kostja seadusliku esindaja vande all antud

seletusega, kes kinnitasid, et kostja 30. detsembri 2016. a arvele tehti kreeditarve, mis saadeti

hagejale 7. märtsi 2017. a e-kirjaga koos arvega nr 27. Seega nn lõpparve esitas kostja esmalt

ettemaksuarve nime all, kusjuures raha nõuab kostja arve nr 27 alusel, mis on väidetavalt

koostatud varem kui ettemaksuarve, aga saadetud hagejale hoopis hiljem ehk 7. märtsil 2017.

Maakohus ei pidanud veenvaks hageja selgitusi selle kohta, miks ta võimaldas kostjal ehitustöid

teha suulise lepingu alusel ilma arusaadavalt vormistatud töövõtulepinguta ja raha üleandmisel

kostja seaduslikule esindajale võttis raha kättesaamise kohta kinnituse ainult 1400 euro ja 3000

euro kohta, kuid mitte ülejäänud väidetavalt makstud 86 000 euro kohta. Maakohus ei uskunud

ka, et hagejal ei tekkinud kahtlusi edasise ausa koostöö võimalikkuses pärast seda, kui kostja

seaduslik esindaja keeldus väidetavalt raha saamist kirjalikult kinnitamast ja heitis hagejale ette

täitmiskviitungi küsimata jätmist.

Maakohtu hinnangul on tõendatud hageja poolt kostja seaduslikule esindajale sularaha üle

andmine osaliselt, s.o summas 40 000 eurot. LS, MS, SL, VV, MM digitaalselt allkirjastatud

kinnituskirju kostjale sularahas 86 000 euro tasumise asjaolude kohta ei saa lugeda iseenesest

ebausaldusväärseks seetõttu, et need on koostatud advokaadibüroo poolt. Kinnituskirjad on

allkirjastanud nimetatud isikud ja ei ole ebatavaline, et juriidilise sisuga dokumentide põhjad

koostab jurist. Tunnistajad on kohtuistungil üle kuulatud. VV ja SL ütlustega ei saa lugeda

tõendatuks, et hageja oleks andnud kostja seaduslikule esindajale üle sularaha vastavalt 20 000

eurot ja 3900 eurot. Nad ei näinud sularaha üleandmist pealt. MM ütlustega tuleb lugeda

tõendatuks, et kostja andis ehitusobjektil 27. aprillil 2016 ja 17. juunil 2016 kostja seaduslikule

esindajale üle vastavalt 20 000 eurot ja 10 000 eurot. LS ja MS ütlustega tuleb lugeda

tõendatuks, et hageja andis 2. aprilli 2016 Laagri Statoilis kostja seaduslikule esindajale üle

10 000 eurot. Tunnistajad ei suutnud kohtus öelda, millal ja kus nad olid juures, kui hageja

väidetavalt raha üle andis ja väitsid, et kohtule esitatud kinnituse teksti edastas neile

allkirjastamiseks hageja. Laagri Statoilis 2. aprillil 2016 raha üleandmine summas 10 000 eurot

on märgitud nii LS kui ka MS kirjalikus kinnituses, millest saab järeldada, et tegemist on sama

rahaga. Kokku on tõendatud kostjale elamu ehituse eest tasumine summas 68 400 eurot

(pangaülekandega 24 000 eurot ja sularahas 44 400 eurot).

Maakohus märkis, et kirjaliku lepingu puudumise tõttu ei ole võimalik lepingu tegelikke

tingimusi täpselt tuvastada ja pooled on andnud vastandlikke ütlusi, mis on raskesti usutavad ja

ei saa samaaegselt tõele vastata. Maakohus viitas VÕS § 636 lg-le 1, § 637 lg-le 3 ja

kohtupraktikale ning leidis, et tasu väljamõistmisel on põhjendatud lähtuda kostja esitatud ja

tõendatud tegelikest elamu ehitamise kuludest 111 039,66 eurot. Eksperdiarvamusega on

tõendatud, et eramu oli 4. oktoobril 2016 ehitustehnilise seisundi järgi kasutatav ja ei kujutanud

ohtu. Kostja nõustus vastuhagis, et kuna leping ei ole lõplikult täidetud, puudub tal võimalus

nõuda kogu tasu, kuid tal on õigus nõuda tasu teostatud tööde eest.

Eelnevat arvestades leidis maakohus, et vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja 42 639,66 eurot (111 039,66 – 68 400).

Hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jäid menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163

lg 1).

Apellatsioonkaebused

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi (resolutsiooni p-d 1, 3, 4, 5 ja 7) ja teha

uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

7 (16)

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus hagi põhjendamatult rahuldamata.

Maakohus tuvastas vastuoluliselt, et eksperdiarvamuses märgitud summa 19 285,98 eurot

sisaldas lisaks ehitustööde ümbertegemise kuludele ka vajalikke lisatöid. Eksperdiarvamuse

aluseks olnud MIVO EHITUS OÜ ja Osaühingu Bravoberg esialgsed korrigeerimata

hinnapakkumised vajalikke lisatöid ei sisaldanud. Lisatööde vajaduse osas esitati hiljem

korrigeeritud hinnapakkumised, mida maakohus tõendina aktsepteeris ja luges need

põhjendatuks, kuid jättis nendega arvestamata. Maakohus ei oleks tohtinud võtta keskmise

ehitustööde ümbertegemise kulu arvestamise aluseks eksperdiarvamuses toodud summat, kuna

see ei sisaldanud vajalikke lisatöid. Maakohus sai võtta aluseks ainult korrigeeritud

hinnapakkumised vastavalt 38 603,28 eurot ja 41 764,08 eurot. Selliselt olnuks puudustega

ehitustööde ümbertegemise kulu 40 183,68 eurot.

Maakohus leidis valesti, et hageja ei tõendanud elamu ümbert pinnasest ehitusjäätmete

väljakaevamise, äraveo ja utiliseerimise kulu 2976 euro ulatuses. Hageja esitas oma väidete

tõendamiseks fotod. Kuna ainuüksi ühe elamu küljepoolsesse pinnasesse oli kostja

ehitusjäätmed maha matnud, võib eeldada, et sama on tehtud ka ülejäänud elamu ümbruse osas.

Seda arvestades ei saanudki hinnapakkumiste ja fotodelt nähtuva ehitusjäätmete hulk kattuda.

Ajavahemikul 13. maist – 19. septembrini 2016 ei saanud kostja viia prügilasse fotodelt

nähtuvat ehitusprahti, sest see oli selleks ajaks pinnase alla maetud. Prügiveo arvetelt ei nähtu,

et tegemist oleks samade ehitusjäätmetega. Lisaks ehitusjäätmete äraveo ja utiliseerimise kulule

on põhjendatud ka pinnase läbikaevamise kulud ja uue haljastuse kulud, mis moodustavadki

kõige suurema kulu.

Maakohus tuvastas, et kostja ei ehitanud poolte kokkuleppe kohaselt elamut valmis, kostja ei

ole töid üle andnud hagejale ja hageja ei ole töid vastu võtnud, kuid hoolimata sellest rahuldati

kostja tasunõue 42 639,66 euro ulatuses. Maakohus arvestas põhjendamatult kostja tehtud

kulutusi kokku 111 039,66 eurot, sest hageja ei pidanud nende eest tasuma. Töövõtulepingu

kohaselt lepiti kokku elamu ehitamises võtmed kätte valmiduses 120 000 euro eest. Hageja

tasus kostjale kokkuleppe kohaselt sularahas osade kaupa. Vaidlust ei ole, et kokkulepitud tööd

kostja ei teinud. Kuna töövõtuleping on kehtiv, ei saanud kostjal olla tasu nõuet ka VÕS § 655

lg 1 alusel.

Maakohus hindas valesti tunnistajate ütluseid sularaha maksete kohta kostjale summas 90 400

eurot (TsMS § 232 lg 1). Tunnistajate kirjalikult antud kinnituste ja istungil antud ütluste

ajavahe oli üle kolme aasta. Seega ei pidanud tunnistajad asjaolusid täpselt mäletama. Vale on

maakohtu põhjendus, et tunnistajad LS ja MS ei suutnud kohtus öelda, millal ja kus nad olid

sularaha andmise juures. Lisaks oleks tulnud arvestada digitaalselt allkirjastatud

kinnituskirjadega.

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis ning poolte vastastikused nõuded

tasaarvestas (resolutsiooni p-d 1, 2, 4, 6 ja 7) ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja rahuldada vastuhagi. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse

ja kindlaksmääramata jätmise ning hagi tagamise osas. Veel palub kostja eemaldada

kohtutoimikust LS, MS, MM, VV ja SL digitaalallkirjastatud kinnituskirjad ja jätta nende

istungil antud ütlused arvestamata ning jätta vastuhagi tagamise abinõu jõusse. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte seda nendega arutamata ja jättis põhjendamatult

arvestamata kostja viidatud normidega, samuti faktiväidete ja tõenditega. Maakohus rikkus

tõendite vastuvõtmise korda. Maakohtu selline tegevus viis vale järelduseni, et hagi tuleb

osaliselt rahuldada ja vastuhagi jätta osaliselt rahuldamata. Kogu maakohtu käsitlus sularahas

toimunud arvelduste kohta on ebaõige. Hageja ja tema lähikondsete ütlused tuleb lugeda

ebausaldusväärseks. Elulise usutavuse kontekstis ei ole mõeldav, et raamatupidajana töötav isik

annab ehitajale sularahas 86 000 eurot.

8 (16)

Maakohus rahuldas põhjendamatult hagi osaliselt. Maakohus ei analüüsinud 2016. a augustist

alguse saanud sündmuste jada ja leidis seetõttu ekslikult, et kostja lepingu ülesütlemine oli

alusetu. Leping öeldi üles hageja rikkumise tõttu. Kostja selgitused ülesütlemise kohta ei olnud

vastuolulised ning need on tõendatud Andres Jõgi ja ehitusmeeste selgitustega, mida hageja ei

vaidlustanud. Maakohus kohaldas VÕS § 196 lg-d 1 ja 2 valesti, sest täiendavat tähtaega

lepingu rikkumise lõpetamiseks ei olnud vaja anda. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu

rikkumise põhjustas hageja (VÕS § 101 lg 3). Maakohus jättis kahju tekkimise ja ulatuse

kindlakstegemisel kõrvale ainukese objektiivse tõendina esitatud eksperdiarvamuse ja arvestas

põhjendamatult hageja esitatud hinnapakkumistega. Ehituspäevikute kohta antud hageja

selgitused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa arvestada ehituspäevikute hindamisel. Maakohus

järeldas ekslikult, et eksperdiarvamuses ei ole kajastatud kõiki vajalikke töid ega arvestanud, et

hageja on korduvalt kahjunõuet muutnud. Maakohtu väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse

kujunemine ei ole jälgitav ja on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Maakohus jättis

tähelepanuta, et kostja arvestas oma nõudest maha 19 164,60 eurot (käibemaksuga) tegemata

ja lõpetamata tööde ulatuses, mis on samas suurusjärgus eksperdiarvamuses tuvastatud

summaga. Seega ei saanud hageja nõuet rahuldada, kuna kostja on oma nõude esitamisel juba

teinud vähendusi osas, milles leping jäi hageja tõttu täitmata. Hageja ise soovis muudatusi, mida

ta nüüd peab puuduseks (nt õhemad vaheseinad). Pooltevaheline suhtlus oli suunatud tervikuna

lõpparvega arveldusele, millele viitab kõigi suurte tehingute tegemine panga kaudu.

Maakohus jättis vastuhagi põhjendamatult täies ulatuses rahuldamata. Pooled ei leppinud

kokku, et elamu ehitus maksab 125 000 eurot või 120 000 eurot. Maakohus järeldas seda valesti

hageja maksevõime kinnitamiseks esitatud tõenditest. Ei ole usutav, et hagejal ei oleks olnud

rohkem raha maksta. Kokkulepitud hind elamu ehitamiseks oli 125 000 eurot, millele lisandus

praeguseks kostja poolt tasutud käibemaks. Maakohus leidis ekslikult Maksu- ja Tolliameti

korralduse pinnalt, et ehituspäevikuid ei peetud ja ei arvestanud kostja seadusliku esindaja

selgitustega. Ehituspäevikute paikapidavust kirjeldatud kokkulepete ja lõpparve kohta tõendab

asjaolu, et A. Jõgi pidi füüsilise isikuna laenama kostjale raha elamu lõpuni ehitamiseks.

Kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda LS, MM, SL, VV ja MS ütlustega tõendatuks kostjale

86 000 euro sularahas andmist, sest tunnistajad on hageja lähikondsed. Nad olid asja tulemusest

huvitatud ja ebausaldusväärsed ega olnud istungil ütlusi andes veenvad. Kirjalike ütlustega

seonduvad asjaolud viitavad hagejaga kooskõlastatud tegevusele. Hageja esitatud pangakonto

väljavõte ega video ei tõenda kostjale 86 000 euro andmist. Hageja ei põhjendanud veenvalt,

miks ta ei küsinud sularaha üleandmisel täitmiskviitungit, kuigi 4400 euro osas seda eelnevalt

küsis. Arvestades hageja elukutset, ebajärjekindlat käitumist, pooltevahelisi pingelisi suhteid ja

asjaolu, et hageja väidete õigsust eeldades asus ta lepingut sõlmides teadlikult riiki petma, ei

ole maakohtu järeldus 86 000 euro kostjale üleandmise osas usutav. Samuti tuleb arvestada

asjaoluga, et kostjale väidetava sularaha andmise ajal kustutati MS kinnisasjal lasuv 50 000

euro suurune hüpoteek. Tegemist ei saa olla kokkusattumusega.

Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kulud saab kindlaks määrata üksnes 111 039,66 euro

ulatuses. Maakohus jättis tähelepanuta kostja selgitused nõude kujunemise osas ja selle kohta

esitatud arvutuskäigud, mistõttu tasaarvestati nõuded valesti. Lepingu hind oli 150 000 eurot,

milles kostja arvestas maha hinnapakkumise muudatused 2820 eurot ning lõpetamata ja

puudustega tehtud tööd 16 344,60 eurot (kokku 19 164,60 eurot). Arvestades, et kostja sai

hagejalt 28 400 eurot (mitte maakohtu poolt ebaõigesti tuvastatud 27 000 + 4400) võlgneb

hageja kostjale lepingu alusel koos käibemaksuga 102 435,40 eurot.

Vastused kaebustele

9. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9 (16)

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise

ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada praeguse otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Samuti tuleb

maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimuste osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse. Poolte

apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

11. Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud:

 pooled sõlmisid 2016. a märtsis suulise töövõtulepingu elamu aadressil Metsavaimu tee

3, Tänassilma küla, Saku vald ehitamiseks;

 kostja alustas kinnistul ehitustöödega 2016. a aprillis pakkumise nr 2 ja suulise

töövõtulepingu alusel;

 pooled leppisid kokku, et kostja ehitab elamu valmis, n-ö võtmed kätte pakett;

 kostja lõpetas kinnistul ehitustööde teostamise 4. oktoobril 2016;

 4. oktoobri 2016. a seisuga ei olnud elamu valmis ehitatud;

 hageja saatis 28. oktoobril 2016 kostjale teate täiendava tähtaja andmise kohta, et kostja

kõrvaldaks puudused ja teeks kokkulepitud töö, s.o ehitaks elamu valmis;

 kostja vastas hagejale 3. novembril 2016 ja teatas, et ta puuduseid ei kõrvalda.

12. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes eelkõige selle üle:

 milline on kokkulepitud tasu suurus;

 kas kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks;

 kas hageja on maksnud kostjale sularahas tasu 86 000 eurot;

 millised puudused teostatud töödes esinevad ja nende kõrvaldamise maksumus.

13. Hageja on 10. juunil 2020 esitanud seisukoha, milles vastab kostja 28. mai 2020. a

seisukohtadele. Kostja hinnangul sisaldab hageja eelnimetatud menetlusdokument uusi väiteid

ja seisukohti, mille esitamine ei ole lubatud. Kostja hinnangul tuleb hageja menetlusdokument

jätta TsMS § 652 lg 4 järgi ringkonnakohtu poolt tähelepanuta.

Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hageja 10. juuni 2020. a

menetlusdokument ei sisalda uusi asjaolusid, selline seisukoha avaldamine on TsMS § 634 lg

2 järgi lubatav ning menetlusdokument on tähtaegne (vt ringkonnakohtu 29. mai 2020. a

tähtaegade määramise kiri; VI kd, tl 118).

14. Kolleegium nõustub tuvastatud asjaoludel antud maakohtu õigusliku hinnanguga, et poolte

sõlmitud leping on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Samas on ebaõige maakohtu

seisukoht, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 järgi. Selles osas muudab

ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva

töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija

vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Praeguses asjas

tuvastatu kohaselt oli lepingu esemeks elamu ehitamine, mistõttu ei saa leping olla

tarbijatöövõtuleping (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p

17).

15. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 järgi. Hageja selgitas, et ta ei ole

töövõtulepingut üles öelnud ega sellest taganenud. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena

teostatud töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kanda tulevaid kulutusi. Sellisel juhul

peab hageja olema järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt

VÕS § 108 lg 1 alusel tasu maksmise kohustuse täitmist ega ole avaldanud selget seisukohta,

kas tema tahteavalduse tagajärjel on leping lõppenud või mitte.

10 (16)

16. Esmalt hindab kolleegium poolte apellatsioonkaebuste väiteid, mis on seotud kostja

vastuhagiga – tasu suurus ja selle maksmise kokkulepe.

16.1. VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud,

kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Hageja arvates oli tasu kokkuleppeks 125 000 eurot ja kostja arvates 150 000 eurot. Esitatud

asjaoludel oli kostja käibemaksukohustuslane, mistõttu pidi tasu kokkulepe sisaldama endas

käibemaksu.

16.2. Maakohus leidis, et ei ole võimalik määrata elamu ehitamise kokkulepitud hinda, kuid on

põhjendatud järeldada, et poolte tegelik tasu kokkulepe ei olnud rohkem kui 125 000 eurot ja

muudatustega 120 000 eurot.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus tasu kokkuleppe tuvastamisel rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi, jättes asjas esitatud väited ja tõendid nõuetekohaselt hindamata.

Lepingu hind kuulub tõendamisesemesse ning kohus on seotud poolte esitatud asjaoludega.

Tegemist ei ole õiguse kohaldamise küsimusega TsMS § 436 lg 7 mõttes. Ringkonnakohus saab

eeltoodud menetlusliku rikkumise kõrvaldada ja tuvastada poolte tasu kokkuleppe.

Pooled ei vaidle, et kostja saatis 8. märtsi 2016. a e-kirjaga hagejale hinnapakkumise (I kd, tl

8-11). Hinnapakkumises on elamu ehitamise hinnaks 150 000 eurot (käibemaksuga). Maakohus

on lugenud hageja vande all antud seletuse ja kaudsete dokumentaalsete tõenditega tõendatuks,

et pooled leppisid tasu suuruses kokku 125 000 eurot. Hageja vande all antud seletuse kohaselt

oli tema maksevõimeks 125 000 eurot ning seetõttu lepiti sellises tasu suuruses kokku (II kd, tl

180). Hageja on oma maksevõime tõendamiseks esitanud dokumentaalsete tõenditena

müügilepingud, millest peaks järeldama, et eelmise maja müügist ja pärast kinnistu ostmist oli

hagejal elamu ehitamiseks rahalisi vahendeid 129 000 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole

veenvalt põhistatud ja usutav, et hageja oleks võtnud endale rahalisi kohustusi 21 000 euro

ulatuses, mille täitmise võimaluses ei saanud ta kindel olla. Kolleegiumi hinnangul ei saa

esitatud tõenditest sellist järeldust teha. Maakohus ei ole tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1

hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, jättes kostja väiteid tõendavad tõendid

arvestamata. Kostja seaduslik esindaja on vande all andnud seletuse, et kokkulepitud tasu

suuruseks oli 125 000 eurot (käibemaksuta) (II kd, tl 183). Kostja seadusliku esindaja väidet

tõendab dokumentaalne tõend – 8. märtsi 2016. a e-kiri.

Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjaga sõlmiti töövõtuleping tasu

kokkuleppega 125 000 eurot (käibemaksuga). VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja

vande all antud seletus ja kaudsed tõendid ei tõenda, et hageja tegi pärast 8. märtsi 2016 kostjale

tasu osas uue pakkumuse, millega kostja oleks nõustunud. Seega on tõendatud, et hageja

nõustus kostja 8. märtsi 2016. a pakkumusega, mille alusel hakkas kostja töövõtulepingut

täitma.

16.3. Pooled ei vaidle, et hinnapakkumises tehti järgmised muudatused: arvestati välja

soojuspump 8000 eurot (käibemaksuta), arvestati välja ventilatsioonisüsteemi fresh klapid 1000

eurot (käibemaksuta), lisati tuuletõkkeplaadid 2000 eurot (käibemaksuta). Muus osas ei ole

hageja

lisatööde

tellimist

tunnistanud

(nõrkvoolukaabelduse

ja

soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemi paigaldus, lakke augu tegemine) ning kolleegiumi hinnangul ei ole

kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et tegemis oli kokkuleppel teostatud lisatöödega, mis

ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka ja mille tegemiseks ei olnud kostja seetõttu

kohustatud. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus ja Rauno Panfilovi kirjalik

seletus kostja väiteid ei tõenda (III kd, tl 206 ja pöördel). Täiendavalt ei ole kostja viidanud,

millised tõendid tema poolt väljatoodud asjaolusid tõendavad (III kd, tl 124). Eeltoodust

tulenevalt oli pooltel elamu ehitamise tasu kokkulepe 141 600 eurot (käibemaksuga).

16.4. Kostja nõuab hagejalt tasu 102 435,40 eurot (käibemaksuga).

11 (16)

Pooled ei vaidle, et töövõtuleping jäi kostja poolt lõpuni täitmata. Seega tuleb esmalt hinnata,

millised on lepingu täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed, sh kas leping on lõppenud

ülesütlemise või taganemisega. Kolleegium on eeltoodud õiguslikku küsimust pooltega

kirjalikus menetluses arutanud (VI kd, tl 100 ja pöördel).

16.5. Kostja hinnangul oli tal VÕS § 652 lg 2 alusel õigus leping üles öelda tellija lepingu

rikkumise tõttu, sest 2016. a oktoobris ei lubanud hageja enam kostjat tööde teostamiseks

objektile. Töövõtulepingu ülesütlemise kohta edastas kostja hagejale 4. oktoobril 2016. a e-

kirja (I kd, tl 18). Maakohus leidis VÕS § 196 lg-t 2 kohaldades, et kostja ülesütlemine on

tagajärjetu, sest kostja ei andnud hagejale mõistlikku tähtaega väidetava töövõtulepingu

rikkumise kõrvaldamiseks. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis arvestamata

kostja esitatud väited 2016. a augustist alguse saanud sündmuste jadale, mis viis kostja

töövõtulepingu ülesütlemiseni. Kuigi maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, on

maakohus jõudnud õigele järeldusele, et töövõtuleping ei lõppenud kostja ülesütlemise

tagajärjel. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.

Tellija viivituse tõttu töövõtulepingu ülesütlemise aluseks on VÕS § 652, mis on VÕS §-s 119

reguleeritud vastuvõtuviivituse erivorm töövõtulepingu puhul. Töövõtulepingu täitmiseks pidi

hageja lubama kostjat ehitusobjektile. Hageja poja ja kostja vaheliste sõnumitega on tõendatud,

et hageja peatas objektil tööd (I kd, tl 169). Pärast seda saatiski kostja hagejale 4. oktoobri

2016. a e-kirja. Hageja selgitas tekkinud olukorda sellega, et ta soovis kostjaga kokku saada ja

rääkida läbi ehituse olukord, mistõttu ei soovinud hageja, et kostja omavoliliselt objektil

tegutseks.

16.6. Kolleegium leiab, et olukord, kus tellija ei luba töövõtjat töö tegemiseks objektile, on

vaadeldav VÕS § 652 mõttes tellija viivitusena, sest töövõtja ei saa lepingulisi kohustusi täita,

kui teda ei lasta vajalike tööde tegemiseks ehitatava elamu objektile. Vaatamata sellele, et

poolte suhtlus oli lepingu täitmise osas pingeline (kostja viidatud 2016. augustist alguse saanud

sündmuste jada), ei andnud see kostjale alust öelda leping täiendavat tähtaega andmata üles.

Asjaolu, et hageja ei soovinud lepingu lõpetamist, tõendab 28. oktoobri 2016. a hageja kiri, kus

hageja esitas kostjale nõude töövõtulepingu täitmiseks (I kd, tl 59-60). Töövõtulepingu

ülesütlemiseks peab tellija vastuvõtuviivitus olema oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2

mõttes. Olulise lepingurikkumise eeldusena peab töövõtja tellija viivituse tekkimise korral

andma tellijale reeglina oma kohustuste täitmiseks täiendava piisava tähtaja (VÕS § 116 lg 2 p

5, § 114).

Isegi juhul, kui poolte vahel olid erimeelsused (mille osas hageja vastuväiteid ei esitanud ja

mida tõendavad kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused ning RP, MS ja JS

kirjalikud seletused), pidi kostja andma hagejale oma kohustuse täitmiseks (objektile lubamine)

täiendava piisava tähtaja (II kd, tl 184; III kd, tl 206-211; V kd, tl 188 pöördel). Seega kinnitab

kolleegium maakohtu lõppjäreldust, et esitatud asjaoludel oli täiendava tähtaja andmine

töövõtulepingu ülesütlemise eelduseks.

16.7. Kui tõlgendada kostja 4. oktoobri 2016. a e-kirja lepingust taganemise tahteavaldusena,

mis eeldab VÕS § 116 lg 1 järgi samuti olulist lepingurikkumist, siis ka sellisel juhul oleks

kostja pidanud andma hagejale VÕS § 114 järgi täiendava tähtaja. Kolleegium märgib, et kostja

viide VÕS §-le 653 on asjakohatu, sest nimetatud säte tuvastatud asjaoludele ei kohaldu.

16.8. Eeltoodust tulenevalt ei ole töövõtuleping kostjapoolse ülesütlemise ega taganemise

tagajärjel lõppenud. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et see

ei välista kostja nõuet.

17. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei saa nõuda hagejalt tasu vaid

üksnes tehtud kulutuste hüvitamist 111 039,66 eurot. Kolleegium muudab selles osas maakohtu

otsust, sest kolleegiumi hinnangul on kostjal õigus nõuda hagejalt tasu maksmise kohustuse

täitmist.

12 (16)

17.1. Kostja selgitas tasu suuruse kujunemist järgmiselt: kokkulepitud tasu 150 000 eurot,

millest on maha arvestatud muudatused 2820 eurot, teostamata tööd 14 760 eurot ja puuduste

kõrvaldamise maksumus 1584,60 eurot. Hageja on maksnud kostjale kokku 28 400 eurot, sh

pangaülekannetega 24 000 eurot ja sularahas 4400 eurot. Maakohus leidis, et kostja tasunõude

eeldused on täidetud, kuid kuna tööd on lõpetamata, siis on põhjendatud nõuda hagejalt välja

kostja poolt tegelikult tehtud kulutused 111 039,66 eurot, millest tuleb maha arvestada

tuvastatud osas makstud tasu 68 400 eurot (III kd, tl 198-200).

17.2. Praeguses asjas on keskseks küsimuseks see, kas töö on vastu võetud või tuleb lugeda

vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse

aspektist (Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18). Kui töö ei ole

vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö

tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis

sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine

lause. Tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6),

keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka

siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega.

17.3. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks. Tulenevalt eksperdiarvamusest on enamus 6. märtsi 2016. pakkumise nr 2

kirjeldatud töödest teostatud (vt eksperdiarvamuse p 2.2; V kd, tl 102). VÕS § 637 lg-te 3 ja 4

järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui

töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti

määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on

tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on

töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei

võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja tööd ei lõpetanud. Vaatamata sellele, et kostja jättis

töö lõpuni tegemata, ei saa hageja sellele tugineda ja keelduda tasu maksmisest, sest enamus

töödest on teostatud ning teostatud osas töö vastuvõtmine ei kahjustaks hageja õigusi. Selles

osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendusega. Samas ei muuda töö vastuvõtmine

VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele.

Nagu kolleegium märkis, on sellel aga oluline tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise

jaotusele.

18. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, mida tõendab kostja poolt esitatud

ehituspäevik (koopia ehituspäevikust; I kd, tl 162-164). Ehituspäevikuga soovib kostja

tõendada, et hageja on teostatud tööd vastu võtnud ning pooltel oli tasu maksmise osas

kokkulepe.

Kolleegiumi

hinnangul

on

maakohus

õigesti

jätnud

need

tõendid

ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale, kuid ringkonnakohus muudab nende kõrvalejätmise

põhjendusi.

Hageja on ehituspäeviku kolme lehe ehtsuse vaidlustanud. Hageja avaldas vande all antud

seletuses, et nendel dokumentidel võivad olla tema allkirjad, kuid teksti oli vähem ja nendele

ei olnud kirjutatud, et tööd on vastu võetud ja kontrollitud ning tasumine toimub lõpparvega (II

kd, tl 180 pöördel). Seega on hageja esitanud tehnilise võltsimise väite, s.t et dokumente on

moonutatud (sellele on lisatud andmeid pärast selle hageja poolt allkirjastamist). Tehnilise

võltsimise tuvastamine nõuab eriteadmisi ning maakohtu otsusest ei nähtu, et kohtul olid

sellised eriteadmised. Ringkonnakohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb tõendada dokumendi

ehtsust või arvestada võimalusega, et kohus dokumenti tõendina ei arvesta (VI kd, tl 100 ja

pöördel). Selleks saab taotleda dokumendiekspertiisi läbiviimist (TsMS § 293 lg 1). Kostja ei

pidanud dokumendi ekspertiisi teostamist vajalikuks (28. mai 2020. a menetlusdokumendi p

13 (16)

1.5; VI kd, tl 106 pöördel). Kuna ehituspäeviku kolme lehe ehtsus on vaidlustatud, siis on

maakohus lõppjäreldusena jätnud õigesti need tõenditena arvestamata.

19. Järgnevalt tuleb tuvastada, kui suurt tasu võib kostja hagejalt teostatud tööde eest nõuda.

Selle lahendamiseks hindab ringkonnakohus esmalt hageja kahju hüvitamise nõuet.

19.1. Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue kuulub osaliselt rahuldamisele.

Mõlemad pooled on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud. Kolleegium nõustub

apellatsioonkaebuste väidetega, et hagi lahendamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse

norme ning on õigusliku hinnangu andmisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6.

Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kanda

tulevaid kulutusi. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib hageja nõuda töövõtulepingu

rikkumise korral kahju hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et

hageja on järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Kolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 2 koosmõjus VÕS § 647

lg-ga 1). Kulutused töövõtja tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tööde ümbertegemiseks

on kahju, mida tellija saab kahjuhüvitisena nõuda täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise

nõue). Kuna hageja ei nõua enam kostjalt lepingu täitmist (VÕS § 646 lg 1), siis saab hageja

lepingutingimustele mittevastava töö tegemise korral välistada kestvalt kostja tasunõude

(tasaarvestada kahju hüvitamise nõude kostja tasunõudega). Kostja väitel on tema tasunõudest

maha arvestatud töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kanda tulevad kulutused.

19.2. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja kahjuhüvitise nõude ulatust ja

suurust tõendab eksperdiarvamus (V kd, tl 96-143). Ekspert on hinnanud hageja poolt välja

toodud puuduseid ning teostamata töid ning leidnud, et lepingu nõuetekohaseks täitmiseks tuleb

kanda kulutusi 16 071,65 eurot (käibemaksuta)(eksperdiarvamuse p 2.4). Kolleegiumi

hinnangul on põhjendatud arvestada kulutuste suurusega ekspertiisi tegemise aja seisuga.

Kolleegium ei nõustu hageja etteheidetega, et eksperdiarvamus ei sisalda kõiki puuduste

kõrvaldamiseks vajalikke töid. Kolleegium leiab, et eksperdi arvamust ei muuda

ebausaldusväärseks asjaolu, et hageja on hiljem samadelt ehitusfirmadelt küsinud

hinnapakkumisi, mis on tunduvalt kõrgemad nende poolt eksperdile esitatud hinnapakkumistest

(nn korrigeeritud hinnapakkumised; V kd, tl 150-155). Nimetatud hinnapakkumised on võtnud

hageja ning pole kontrollitav, millistel asjaoludel ja kokkulepetel on ehitusfirmad sellised

pakkumised hagejale teinud. Kahju hüvitamine ei saa olla hageja rikastumise allikaks ning

kahju hüvitamisel on lähtekohaks töövõtulepinguga kokkulepitud tulemus. Selguse huvides

märgib ringkonnakohus, et pabertoimikus ei ole Osaühingu Bravoberg hinnapakkumist

(eksperdiarvamuse lisa 10), kuid eksperdiarvamuses on kajastatud, et selle pakkumise summaks

on 14 126,60 eurot (käibemaksuta)(V kd, tl 104).

19.3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti esitanud eksperdile küsimused, et välja

selgitada, kas töödes esinevad hageja poolt hagis välja toodud puudused. Hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab

(TsMS § 5 lg 2 teine lause). Seega ei saanud ekspert oma arvamuses välja tuua uusi asjaolusid

ega tuvastada täiendavaid puuduseid, millele hageja oma hagiavalduses ei tuginenud. Praegusel

juhul tuli hagejal tõendada lepingu mittekohast täitmist ning arvestada tuleb asjaoluga, et

ekspertiisi teostamise ajaks oli osa elamu konstruktsioone muudetud, mistõttu kasutas ekspert

endise olukorra tuvastamiseks varasemalt teostatud ehitise erakorralist auditit (I kd, tl 19-58).

Samas ei tõenda erakorraline audit hageja välja toodud asjaolusid (kõiki hagiavalduses välja

toodud puuduseid), sest kuigi see fikseeris elamu seisukorra ja tõi välja esinevad

ehitustehnilised puudused, siis neid puuduseid ei toodud välja mõõdetaval ja kontrollitaval

kujul, et tuvastada konkreetne ehitustehnilise normi rikkumine. Seetõttu on põhjendatud

lähtuda eksperdiarvamuses

välja toodud

puudustest

ning hageja 6. mai 2019. a

menetlusdokumendis välja toodud kriitika nimetatud tõendi osas ei ole põhjendatud. Samuti

haakub eksperdiarvamuses välja toodud summa kostjapoolse kalkulatsiooniga. Hageja on ise

14 (16)

otsustanud nõuda kahjuna tulevikus tehtavaid kulutusi, kuigi ta oleks saanud tõendada puuduste

kõrvaldamiseks tehtud reaalseid kulutusi.

19.4. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus saada tasu (summad käibemaksuga) 122 314,02

eurot (141 600 – 19 285,98). Eksperdiarvamuses välja toodud töö lepingutingimuste vastavusse

viimiseks kantavad kulutused hõlmavad nii kohustuse mittetäitmist kui ka kohustuse

mittekohast täitmist.

20. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 2976 eurot, mis tuleneb sellest, et kostja rikkus

ehitusjäätmete utiliseerimise kohustust. Hageja väitel mattis kostja ehitusjäätmed maja ümber

maha ning kattis mullakihiga. Maakohus leidis, et põhjendatud on kostjalt välja mõista

kahjuhüvitis 70 eurot, lähtudes ehitustööde ajal ühes kuus tasutud keskmisest ehitusjäätmete

utiliseerimise tasust. Mõlemad pooled on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud.

Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud kahju hüvitamise nõude eeldused tõendatud ning

maakohtu otsus tuleb kostjalt 70 euro väljamõistmise osas tühistada. Kostja kohustuse

rikkumist ja rikkumise ulatust ei ole võimalik tuvastada fotode ja hinnapakkumiste pinnalt (I

kd, tl 65-68, 69, 95). Hageja pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et tegemist oli objekti

ehitusjäätmetega ja kostja mattis need pinnasesse. Kostja on esitanud tõendid, millest tulenevalt

on ta viinud ehitusobjektilt ära jäätmeid 9 korda (III kd, tl 198-200). Kostja on välja toonud

asjaolud, millest tulenevalt on ebausutav, et kostja pinnasesse ehitusjäätmeid mattis ning hageja

seda ei märganud. Kostja selgitas, et ehitusjäätmete matmiseks oleks ta pidanud purustama

paepinnase, mis algab 40 cm sügavuselt. Samuti on hageja poolt välja toodud maht ebareaalne,

s.o 8 korda 15 tonnise kandevõimega raskeveokit.

21. Järgnevalt tuleb tuvastada, kui palju on hageja kostjale tasu maksnud. Maakohus tuvastas,

et hageja on tasunud kostjale 68 400 eurot. Mõlemad pooled on maakohtu otsuse selles osas

vaidlustanud. Kolleegium leiab, et tasu maksmise asjaolude tuvastamisel on maakohus

rikkunud menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab

eeltoodud puuduse kõrvaldada ja tuvastada, kui palju on kostja hagejalt töövõtulepingu alusel

tasu saanud.

21.1. Maakohus leidis, et kostja väide, et kogu töö eest tasumine pidi toimuma pärast elamu

valmimist nn lõpparvega ja kostja ehitas maja oma rahalistest vahenditest, ei ole veenev. Kostja

on esitanud hagejale lõpparve summas 104 435,40 eurot (II kd, tl 51). Kolleegium leiab, et

kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi tasuma lõpparve alusel pärast töö valmimist. Sellist

kokkulepet ei tõenda ehituspäevikud ega ka teised asjas esitatud tõendid. Tasu maksmise

kokkuleppe tuvastamine üksnes ühe poole vande all antud seletusega ei ole võimalik olukorras,

kus vastaspool vaidleb vande all antud seletusega sellele vastu ning puuduvad teised

objektiivsed tõendid.

Kostja ei vaidle, et on hagejalt saanud tasu 28 400 eurot (I kd, tl 12-17; II kd, tl 22, 44-50).

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale tasunud sularahas 86 000 eurot. Sularahas

kostjale maksmise kohta on hageja esitanud kirjalikud kinnitused ning kirjalikud kinnitused

andnud isikud VV, LS, SL, MS ja MM on 10. oktoobri 2019. a kohtuistungil tunnistajatena üle

kuulatud (II kd, tl 12-21; V kd, tl 190 pöördel – 192 pöördel). Hinnates tunnistajate ütlusi

koosmõjus dokumentaalsete tõenditega TsMS § 232 lg 1 järgi on kolleegiumi hinnangul

tõendatud, et kostja on hagejalt saanud sularahas tasu 86 000 eurot. Samas märgib kolleegium,

et hageja esitatud 3. oktoobri 2016. a videosalvestis hageja väiteid ei tõenda (hageja

9. veebruari 2018. a menetlusdokumendi p 4; III kd, tl 91 pöördel – 93 pöördel). Nimetatud

videosalvestise põhjal on hageja ise teinud subjektiivsed järeldused, et kostja seaduslik esindaja

on vaikimisega sularaha saamist tunnistanud.

21.2. Kolleegiumi hinnangul on tunnistajate ütlused piisavalt detailsed ning kostja vastuväited

ei anna alust lugeda neid TsMS § 238 lg 5 alusel ebausaldusväärseteks. Ainuüksi asjaolu, et

tegemist on hageja lähedastega, ei anna alust ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seadusest ei

tulene keeldu tõendada raha üleandmist tunnistaja ütlustega. Samuti on loogiline, et kohtule

15 (16)

esitatud kirjalikud kinnitused vormistas hageja lepinguline esindaja ja need allkirjastati hageja

palvel, sest hageja pidi TsMS § 236 lg 1 järgi esitama kohtule nõuetele vastavad tõendid (III

kd, tl 215-219 pöördel). Teiseks märgib kolleegium, et praeguses asjas ei tõenda sularahas tasu

maksmist ainuüksi tunnistajate ütlused, vaid nendega haakuvad ka teised asjas esitatud

dokumentaalsed tõendid. Hageja poolt raha ülekandeid tunnistajate pangakontodele ning hageja

pangakontolt sularaha väljavõtmisi tõendavad pangakontode väljavõtted (LS pangakontole II

kd, tl 23; SLi pangakontole II kd, tl 24; VVi pangakontole II kd, tl 25; hageja pangakontodelt

sularaha 46 000 euro väljavõtmine perioodil 20. mai–10. august 2016 ja 17 000 euro

väljavõtmine perioodil 3. märts–5. august 2016; II kd, tl 26-29 pöördel). Kolleegium märgib,

et eeltoodud pangakontode väljavõtted ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast (s.o hageja

poolt sularaha kostja seaduslikule esindajale üleandmine), kuid kinnitab fakte, mille põhjal on

võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist koosmõjus tunnistajate ütlustega TsMS § 229 lg

1 järgi järeldada. Samuti on hageja esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et tõendada

kostja väite ebausutavust, s.o et ehitusfirma ehitab eraisikule elamu enda rahalistest vahenditest

kuni objekti valmimiseni (III kd, tl 117-120 pöördel).

Kostja esitas pangakonto väljavõtte, et tõendada enda rahalistest vahenditest elamu ehitamise

finantseerimist (V kd, tl 56-61). Samas märkis kostja, et pangakonto väljavõte ei kajasta kõiki

kulutusi, sest osaliselt on kostja hageja objektile paigaldatud materjalide ja tööde eest maksnud

sularahas ning tasujaks oli kostja seaduslik esindaja. Samas pole kostja TsMS § 230 lg 1 järgi

tõendanud, et kostja seaduslik esindaja tasus oma rahalistest vahenditest. Põhjendamatu on

kostja väide, et nimetatud kulutuste osas ei ole võimalik füüsilise isiku (kostja seadusliku

esindaja) pangakontot filtreerida.

21.3. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et hageja on kostjale maksnud tasu hageja väidetud

summas, s.o 114 400 eurot. Kostjal on tuvastatud asjaoludel õigus saada hagejalt tasu

122 314,02 eurot (vt otsuse p 19.4). Seega kuulub kostja vastuhagi rahuldamisele osaliselt

(122 314,02 – 114 400), s.o 7914,02 euro ulatuses.

22. Hageja hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja kahju hüvitamise nõue on tasaarvestusega

lõppenud (VÕS § 186 p 2).

23. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Maakohtu 1. detsembri 2016. a määrusega on hageja hagi

tagatud ning kostjale kuuluvale kinnistule on seatud kohtulik hüpoteek summas 28 834,70 eurot

hageja kasuks (I kd, tl 100-102, 112). Maakohtu 24. jaanuari 2018. a määrusega on kostja

vastuhagi tagatud ning hageja kinnisasjale on seatud kohtulik hüpoteek summas 102 435,40

eurot kostja kasuks (III kd, tl 80-81 pöördel, 88). Maakohus on otsuse resolutsiooni p-des 8 ja

9 jätnud määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagavate

abinõudena.

TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata,

ning teeb seda üldjuhul ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus. Kuna hageja nõue

jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada ka hagi tagamine. Kuna kostja

vastuhagis esitatud nõue rahuldatakse osaliselt, tuleb vastavas ulatuses tühistada ka vastuhagi

tagamine. Kolleegium tühistab eeltoodut arvestades kõnealuse vastuhagi tagamise osas, milles

kostja kasuks on seatud kohtulik hüpoteek hageja kinnisasjale hüpoteegisummat 7914,02 eurot

ületavas ulatuses.

24. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

siis on vajadus muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad, kus pole eristatud seda, millised kulud on

kantud hagi ja millised vastuhagi tõttu. Kolleegium leiab, et 32 % kõigist menetluskulude

nimekirjade järgi kantud menetluskuludest on hagiga seotud kulud ja 68 % menetluskuludest

on vastuhagiga seotud kulud. Kuna hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse 8 %

ulatuses, siis on põhjendatud jätta 40 % hageja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus

16 (16)

kostja kanda ja 60 % kostja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kuna

hagi jäi rahuldamata, siis on põhjendatud jätta hageja kanda hagi esitamisel ja hagi tagamise

avalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivud.

Kassatsiooniastme menetluskulud on jäetud hageja kanda (III kd, tl 35).

25. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar