2-20-3372/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-3372

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Helen Siren

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-3372

Tsiviilasi

J W hagi PAAVLI KINNISVARA OÜ vastu hüvitise ja

viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: J W (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Ardi Rebane

Kostja:

PAAVLI

KINNISVARA

OÜ

(registrikood

10566627), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal

RESOLUTSIOON

1. Jätta J W hagi PAAVLI KINNISVARA OÜ vastu läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kui kostja

soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb esitada kohtule

menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

Tsiviilasi nr 2-20-3372

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA SEISUKOHAD

1. Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks.

Hageja on esitanud hagi xxx kinnistul asuva hoone arendaja vastu. Hageja on seisukohal, et

kuna kostja on xxx asuva hoone arendaja, on hagejale negatiivsed mõjutused tekkinud kostja

arendustegevuse tagajärjel ning kinnisasja omanikul on nõudeõigus lisaks kinnisasja omanikule

ka mõjutuse põhjustanud isiku vastu. Hageja nõuab hüvitist korteriomandi väärtuse vähenemise

eest 5000 eurot, akende vahetamise eest mõjutuste vähendamiseks 3526,40 eurot, asjatundjate

arvamuste tellimise eest 1260 eurot ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitisena 576 eurot (kokku

10 362,40 eurot). Samuti nõuab hageja viivist põhinõudelt seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt paikneb arendaja ehitatud xxx hoone xxx hoone kõrval selliselt, et hoone

lähima osa kaugus xxx hoonest on ca 16 m. Arvestades uue kortermaja suurust (6 maapealset

korrust) ja paiknemist väga lähedale hageja korteri akendele ning seda, et hageja korter asub

teisel korrusel, on tänaseks tekkinud olukord, kus täielikult on rikutud senine hageja korteri

akendest avanev vaade ja privaatsus (vahetult kõrval on üksnes vastasmaja aknad) ning on

oluliselt takistatud tema korterisse otsese päiksevalguse juurdepääs. Lisaks sellele tekitab

naaberkinnisasja hoone ventilatsioonisüsteem suurt müra, mis on eriti häiriv öösel, segades nii

hageja kui teiste tema maja korteriomanike und. Nimetatud asjaolude tõttu on langenud hageja

korteriomandi väärtus, samuti on mõjutused põhjustanud hageja tervise halvenemise, mis toob

omakorda kaasa täiendava kahju suurenenud teraapiakulude näol. Lisaks sellele on hageja

pidanud tegema kulutusi mõjutuste ja seeläbi temale tekkiva kahju vähendamiseks, tellides

omale uued üheltpoolt läbipaistvad aknad, mis vähendavad müra ja hageja privaatsuse kadu,

kuid ei takista seejuures niigi vähenenud päikesevalguse ligipääsu hageja korterisse. Ka on

hageja teinud kulutus kahju ulatuse väljaselgitamiseks, tellides ekspertidelt arvamused

loomuliku päikesevalguse kao ja selle mõju kohta hageja korteriomandi väärtusele. Ka need

kulutused kuuluvad VÕS § 128 lg-e 3 alusel hagejale hüvitamisele.

2. Kohus võttis hagi 29.04.2020. a määrusega menetlusse.

3.

06.05.2020 esitas kostja kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kostja hinnangul on

hagi esitatud vale isiku vastu, kuivõrd kostja ei ole hüvitise nõude mõjutuse põhjustanud

kinnisasja omanik ega ole seda ka varasemalt olnud ning hagi on õiguslikult perspektiivitu.

Täiendavalt toob kostja välja, et ei ole ka xxx kinnistul asuva hoone arendaja.

PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Kuigi TsMS § 423 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus,

on menetlusökonoomne kohtul sisuliselt läbi vaadata nõudeid, mille eesmärki on võimalik hagi

tulemusel ka saavutada. Seega kui kohus peaks pärast hagi menetlusse võtmist leidma, et hagi

eesmärki ehk selle rahuldamist ei ole võimalik asja sisulisel läbivaatamisel saavutada ehk hagi

ei saa rahuldamisele kuuluda nt mingi asjaolu tõttu, mille üle pooltel vaidlus puudub, on kohtul

põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata, et hoida kokku poolte menetluskulusid.

6. Pooled on pärast asja menetlusse võtmist asunud vaidlusesse AÕS § 143 lg 2

kohaldamisala üle. Hageja leiab, et AÕS § 143 lg 2 alusel on võimalik esitada hüvitamisnõue

kostja vastu, kes on kinnistu arendaja ning samuti ka negatiivse toimega mõjutuste tõttu (nt

valguse takistamine, vaate halvenemine, privaatsuse vähenemine). Kostja leiab aga, et säte on

Tsiviilasi nr 2-20-3372

mõeldud hüvitamisnõuete esitamiseks üksnes kinnisasja omaniku vastu või erandjuhtudel ka

isikute vastu, kes ei ole küll kinnisasja omanikud, kuid valdavad kinnisasja ning et kindlasti ei

saa sätte alusel nõuda hüvitist valguse takistamise eest.

Kohus nõustub, et hageja antud tõlgendus AÕS § 143 lg-le 2 on liialt lai. Esiteks nõustub kohus,

et kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik nimetatud sätte alusel nõuda hüvitist

valguse levimise takistamise, vaate halvenemise ega privaatsuse vähenemise eest. Teiseks ei

võimalda AÕS § 143 lg 2 üldjuhul esitada nõuet isiku vastu, kes pole kinnisasja omanik. Seega

olenemata sellest, et müra kui kahjulik mõjutus on iseenesest AÕS § 143 lg-ga 2

kohaldamisalas, ei saa nõuet siiski esitada kostja vastu. Pooled küll vaidlevad ka selle üle, kas

kostjat saab pidada arendajaks, kuid see ei oma asja sisulisel lahendamisel tähendust, sest

vaidlust pole, et kostja ei ole olnud ega ole ka praegu kinnisasja omanik. Kostja vastu kui

omanikuks mitteoleva isiku vastu oleks mõeldav selle sätte tähenduses esitada nõue, kui tema

otsesest tegevusest kinnisasjal, nt jätkuvast ehitustegevusest tulenevalt tekitatakse kahjulikke

mõjutusi. Sellele ei ole aga hageja tuginenud. Ventilatsiooniseadme müra, päikesevalguse

takistamine, vaate halvenemine ja privaatsuse vähenemine ei ole sellised asjaolud. Hageja ei

ole ka toonud välja, miks ei ole xxx asuva kinnisasja omanike käest võimalik hüvitist saada.

Kuivõrd vaidlust pole, et kostja ei ole käesoleval hetkel ega ka varasemalt olnud xxx asuva

kinnisasja omanik, ei ole kohtu hinnangul hagi eesmärgi saavutamine võimalik, st kohus ei näe

kohtu ette toodud asjaolude õigsust eeldades alust hüvitamisnõude rahuldamiseks kostja vastu.

Hageja on alternatiivselt tuginenud VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5, kuid kohtu hinnangul

ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et kostja kui

isik, kes pole vaidlusaluse kinnisasja omanik, on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju.

Üksnes asjaolust, et kostja on väidetavalt märgitud vaidlusaluse kinnisasja arendajana, kohtu

hinnangul seda järeldada ei saa.

Täiendavalt selgitab kohus, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaldatakse kõikidel juhtudel, kus on toime

pandud omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 mõttes (RKTKo 3-2-1-12-11, p-d 27, 29 ja 31).

Asjaõigusseaduse § 89 kolmandast lausest tulenevalt on negatoorhagi rahuldamine välistatud,

kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Riigikohus selgitanud, et AÕS § 89 mõttes

eksisteerib varjav mõjutus, mille lõpetamist võib omanik nõuda, üldjuhul vaid siis, kui ehitis ei

ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku

omandiõigust (RKTKo 3-2-1-33-05, p 15; RKHKo 3-3-1-42-03). Kohtupraktikas on välja

kujunenud seisukoht, et kui kinnisasja kasutatakse õiguspäraselt, ei too sellise õiguspärase

kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast omandiõiguse

rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist. Füüsilisi mõjusid tuleb eristada

negatiivsetest mõjutustest, mis on naaberkinnisasja õiguspärase kasutamise loomulik tagajärg

ning millel ei ole teistele kinnistutele otsest füüsilist mõju. Sellised negatiivsed mõjutused ei

ole üldjuhul õigusvastased (RKTKo 3-2-1-33-05, p 13). Asjaolusid, et kinnisasjal asuvat ehitist

ei arendatud või ehitatud kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega, pole kohtu

ette toodud.

Kuivõrd kohus leiab, et hüvitisnõuded korteri väärtuse vähenemise eest ja akende vahetamise

eest kostja vastu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivikad, ei kuuluks

hüvitamisele nimetatud nõuetega seonduvad kohtuvälised kulud asjatundja arvamustele ega

õigusabikuludele ning ka viivisenõue.

Eelpooltoodust lähtuvalt on hagi õiguslikult perspektiivitu ning hagi tuleb jätta läbivaatamata

(TsMS § 423 lg 2 p 2).

7. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse.

Tsiviilasi nr 2-20-3372

8. Tulenevalt TsMS § 168 lg st 2 jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus ei määra

tänase lahendiga kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda TsMS § 177 lg 1 p 2

ja lg 2 alusel vajadusel eraldi määrusega pärast lahendi jõustumist. Kui kostjad soovivad

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, on kostjatel võimalik esitada kohtule menetlus-

kulude nimekiri pärast lahendi jõustumist, milleks kohus määrab resolutsioonis tähtaja.

9. TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Täpsemad juhised määruskaebuse esitamiseks on resolutsiooni juures.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

kohtunik