1-20-4682/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-20-4682

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

02. juuli 2020. a

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik Anneli Tanum

Sekretär Kristi Suvi

Prokurör Margit Pärn

Kriminaalasi Viljar Pekka süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav Viljar Pekka, IK 38504056539; sünniaeg: 04. aprill 1985. a; kodakondsus: XXX;

elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras

karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend: ei ole kohaldatud

KOHUS OTSUSTAS

Süüdi tunnistada Viljar Pekka KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista kümme (10) kuud

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud kümne (10) kuu pikkusest vangistusest tuleb

Viljar Pekkal koheselt ära kanda seitse (7) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust alates Viljar

Pekka kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 01. juulist 2020. a.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Viljar Pekka suhtes tõkendina vahistamist kuni

kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o üheksa (9) kuud

kakskümmend kolm (23) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Viljar Pekka ei pane kahe

(2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel on Viljar Pekka käitumiskontrolli ajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma

kriminaalhooldusametniku

kontrollile

oma

elukohas

ning

esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte

tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda

kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida

ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi

„Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase

hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas,

Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik

registreerida end sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 731 9100 või internetis aadressil

http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine)

ning

läbida

hindamine

meditsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Viljar Pekka katseaega arvestama alates kohtuotsuse

kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata Viljar Pekka katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Viljar Pekkalt sundraha

nelisada kolmkümmend kaheksa (438) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaks (32) eurot 40

senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Viljar Pekkal on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul, tasudes

igakuiselt vähemalt kolmkümmend üheksa (39) eurot 20 senti.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele

järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks

99920700028295.

Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast

kohtuotsuse

jõustumist

pööratakse

kohtuotsus

sundtäitmisele

kohtutäituri

kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

kohtumenetluse

poolel

esitada

apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioon

esitatakse

Tartu

Ringkonnakohtule

kirjalikult

vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Viljar Pekkat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

XX.XX.XXXX otsusega nr XXX karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille

eest mõistetud karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti 01. juulil 2020. a kella 11.53 paiku XXX

juures mootorsõidukit Volkswagen Bora reg-nr XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus

tema väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/l kohta. Viljar Pekka rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1

sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt

loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus

on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks rikkus Viljar Pekka kuriteo toimepanemise ajal

kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik,

kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Sellega pani Viljar Pekka toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse

liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest Viljar Pekkale karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest tuleb koheselt ära kanda 7 päeva

vangistust, mille hulka arvata KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (01.–02.

juuli 2020. a). Seega peab Viljar Pekka reaalselt ära kandma veel 5 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 9 kuud 23 päeva vangistust ei

pöörata täitmisele, kui Viljar Pekka ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale

määratavaid lisakohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel on Viljar Pekka käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud

alalises

elukohas;

ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile

oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui

viieteistkümneks

päevaks;

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte

tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt

määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Viljar Pekkat 1 kuu jooksul vangistuse kandmiselt

vabanemisest alates registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem

Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas

Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis

või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha

kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 32,40 eurot. Viljar

Pekka avaldas, et tema sissetulekuteks on pension XXX eurot, juhutööd on ajutised ja

sissetulekud on XXX. Tema ülalpidamisel on XXX. Laene ja liisinguid ei ole. Säästud

puuduvad. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Viljar Pekka menetluskulude (470,40 eurot) tasumise

võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, st et Viljar Pekka tasub

menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades (12 x 39,20 = 470,40).

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus

selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Viljar Pekka tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Kriminaalasjas

tsiviilhagi

ja

avalik-õiguslikku

nõudeavaldust

esitatud

ei

ole.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Viljar Pekka menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja

kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud

menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning

süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine

käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele

KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos

võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

(allkirjastatud digitaalselt)