2-19-10162/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Krista Kirspuu, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10162

Tsiviilasi

CC hagi BB, RR, DD ja YY vastu korteriomandi

kaasomandiõiguse tunnustamiseks. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 31. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja CC (isikukood XXXXXXXXX)

Kostjad

BB (isikukood XXXXXXXXXX)

RR (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MM

DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

YY (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja

Tallinna Põhja-Tallinna Valitsus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31. märtsi 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-10162

resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta CC määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud CC kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CC esitas 5. juulil 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada enda

kaasomandiõigust 23,81 % mõttelisele osale korteriomandist asukohaga Tallinn, XXX

(kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX).

2. 26. juuli 2019. a määrusega jättis maakohus CC esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse

rahuldamata, sest ei pidanud võimalikuks esialgse õiguskaitse korras peatada tsiviilasja nr 2-

17-19260 menetlus kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Maakohus jättis avalduse kolmel korral käiguta. Maakohus selgitas 27. septembri 2019. a

määruses, et esitatud avalduse puhul ei ole tegemist korteriomandi või kaasomandi asjaga

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 tähenduses. Maakohtu hinnangul on tegemist

tuvastushagiga, mistõttu tuleb CC-l (hageja) esitada hagiavaldus.

7. oktoobril 2019 esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus keeldus 31. märtsi 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 340¹ lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 371 lg 1 p-dega 9 ja 10. Sama

määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse menetlusabi saamiseks.

Esmalt hindas maakohus hageja menetlusabi taotlust ja leidis, et olukorras, kus hageja ei ole

vaatamata korduvatele kohtu selgitustele TsMS § 135 kohaselt hagihinda nimetanud, pole

kohtul võimalik asuda seisukohale, et hageja pole võimeline riigilõivu tasuma. Kohtul pole

võimalik tuvastada, millises ulatuses tuleks hagejal hagi esitamisel riigilõivu tasuda.

Maakohus leidis, viidates TsMS § 340¹ lg-le 2 ning TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10, et hageja

ei ole kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kohus ei saa menetleda hagiavaldust, mis

ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Hageja ei ole nimetanud hagihinda ega tasunud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel lähtuvalt hagihinnast riigilõivu. Hageja on tasunud

riigilõivu 50 eurot, kuid RLS lisa 1 järgi on hagiavalduselt tasutav riigilõiv minimaalselt 75

eurot.

TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjatel kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega saata asi tagasi maakohtule avalduse hagita menetluses menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et esitatud nõue tuleb lahendada

hagimenetluses. Tuginedes Riigikohtu praktikale on tegemist hagita menetlusega (vt Riigikohtu

17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20 ja 22. aprilli 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-19561, p-d 13-14).

Praeguses asjas puuduvad hagimenetlusega võrreldavad vaidlevad pooled. Pärijad ei saa

tagasiulatuvalt vaidlustada pärandaja poolt aastaid varem sõlmitud korteri ostu-müügilepingu

tingimusi. Kui hageja nõuet menetleda hagimenetluses, tekib olukord, kus hageja on

samaaegselt hageja ja ühtlasi ka iseenda suhtes kostja. TsMS § 475 lg 1 p 13 ei sea piiranguid

sellise nõude menetlemiseks hagita menetluses. Välistatud on üksnes korteriomandi

võõrandamisnõude esitamine hagita menetluses. Riigikohus on rõhutanud, et üldjuhul ei tohiks

asja lahendus menetlusliigi valest valikust oleneda (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 20). Maakohus on takistanud hagejal menetleda asja hagita

menetluses, nõudes põhjendamatult täiendava riigilõivu tasumist ja keeldunud avalduse hagita

asjana menetlusse võtmisest. Menetluse liik määratakse asja sisu järgi, mitte kohtusse

pöördunud isiku järgi (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13).

Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip. Praegusel juhul on maakohus leidnud puuduseid,

3 (4)

mida kohus oleks hagita menetluses saanud kõrvaldada, selgitades ise asjaolusid ja kogudes

tõendeid. Avalduse menetlusse võtmist ei saa kohus otsitud põhjustel takistada.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

7. Kostja RR seaduslik esindaja jätab määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada. YY

seaduslik esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu

määruse õiguslikke põhjendusi.

9. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on õigesti 27. septembri 2019. a määruses

märkinud, et hageja nõuet tuleb menetleda hagimenetluses, sest tegemist ei ole korteriomandi

või kaasomandi asjaga TsMS § 613 tähenduses. TsMS §-ga 613 on hõlmatud kõik vaidlused,

mis puudutavad korteriomanike omavahelisi korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi

ning korteriomandi eseme valitsemist korteriühistu kaudu. Hageja soovib tuvastada, et NN

pärandvarasse kuuluvast korteriomandist 23,81 % ei kuulu pärandvara koosseisu, kuna

korteriomandi näol on tegemist NN ja hageja ühise tegutsemise tulemusena omandatud varaga,

mis on tsiviilkoodeksi (TsK) § 440 lg 2 järgi NN ja hageja kaasomandis. Sellist nõuet tuleb asja

sisu järgi menetleda hagimenetluses. Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt hagita asjana

hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada oma nõuet.

10. Kolleegium ei nõustu maakohtu õigusliku põhjendusega, et hagi menetlusse võtmise

keeldumise aluseks saab olla TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10.

TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja

hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kolleegiumi hinnangul ei ole tsiviilasja hinna nimetamata jätmine selline puudus, mille

kõrvaldamata jätmisel ei ole võimalik asja menetleda. Samuti on võimalik asja menetleda

hageja esialgse kohtule esitatud avalduse alusel, sest selles on nõuetekohaselt märgitud pooled

ning selgelt välja toodud nõue. TsMS § 135 järgi nimetab tsiviilasja hinna hageja. Samas on

TsMS § 136 lg 1 järgi kohtul võimalik tsiviilasja hind määrata, kui hinda ei ole ette nähtud

seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab,

et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Praeguses asjas oleks maakohus saanud ise

tsiviilasja hinna määrata ning see ei oleks saanud takistada asja menetlemist.

Samuti ei ole menetluslikult õige maakohtu käsitlus, et ühes riigilõivu tasumisest vabastamata

jätmisega on TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel jäetud hagi riigilõivu tasumata jätmise tõttu

menetlusse võtmata. Maakohus oleks pidanud määrama tsiviilasja hinna ning andma hagejale

täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata jätmise määruse jõustumisest.

Samas märgib kolleegium, et vaatamata eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumisele on

maakohtu lõppjäreldus õige, et sellise hagi menetlemisest võib kohus keelduda.

11. Praeguse hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on TsMS § 371 lg 2 p 2. Viidatud

sätte järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus selgitas hagejale õigesti, et hageja saab TsMS § 368 lg-st 1 tulenevalt esitada

tuvastushagi. Samas on olukord, kus hagejal ei ole tuvastusnõude esitamiseks tuvastushuvi

TsMS § 368 lg 1 mõttes, mistõttu saab tuvastusnõude jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

4 (4)

Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-19260, kus menetletakse BB, RR, DD ja YY hagi

CC vastu NN pärandvara jagamise nõudes. Selles menetluses on hageja esitanud omakorda

vastuhagi sama tuvastusnõudega, mis on esitatud praeguses menetluses. Maakohus on 26. mai

2020. a määrusega jätnud hageja vastuhagi menetlusse võtmata (määrus ei ole jõustunud).

Kolleegium selgitab, et praegusel juhul ei ole hagejal vajadust esitada eraldi tuvastushagi

selleks, et tuvastada, et pärandvarasse kuuluv korteriomand kuulus pärandaja ja tema

kaasomandisse. Pärijate poolt on esitatud hagi pärandvara jagamiseks, kuhu kuulub ka

vaidlusalune korteriomand. Korteriomand on pärijate ühisomandis. Pärandvara jagamiseks

tuleb esmalt kindlaks määrata pärimisseaduse (PärS) § 2 mõttes pärandvara koosseis, st milline

vara kuulus pärandajale pärandi avanemise ajal (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09, p 13). Pärand on PärS § 2 järgi pärandaja vara, mis läheb PärS § 1

lg-te 1 ja 2 järgi pärandaja surma korral üle teisele isikule. Pärandiks ei ole PärS § 2 järgi

pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult

seotud pärandaja isikuga. Pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii

pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi mh juhul,

kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka

pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas. Tsiviilasjas nr 2-17-19260 on kohtu

menetluses pärandvara jagamise nõue, kus määratakse esmalt kindlaks pärandvara koosseis.

Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi ning hagiavalduse

menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel. Kuna hagi

menetlusse võtmisest keeldutakse, siis puudub vajadus hinnata hageja majanduslikku seisundit

menetlusabi andmise otsustamiseks.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab hagejal esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale.

14. Tulenevalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-st 15 asendab kolleegiumi liiget Vallo

Karileri, kes oli praeguse asja menetlev kohtunik maakohtus, kohtunik Krista Kirspuu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Krista Kirspuu, Margo Klaar