2-17-2504/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

3. juuli 2020

Tsiviilasja number

2-17-2504

Tsiviilasi

BonBon Lingerie OÜ hagi NNa vastu üle antud asjade

eest raha saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. septembri 2019 otsus, mida on

täiendatud 10. märtsi 2020 otsusega

Kaebuse esitaja ja liik

NNa apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

569,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): BonBon Lingerie OÜ (registrikood

14084029), lepinguline esindaja Aleksandra Artjušina

Kostja (apellant): NN (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline

esindaja advokaat Indrek Kukk

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 30. septembri 2019 otsus, mida on täiendatud 10. märtsi 2020

otsusega, tühistada osas, milles hagi rahuldati 566,90 eurot ületava summa

kostjalt väljamõistmiseks, ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta hagi 3 euro saamiseks rahuldamata ning jätta maakohtu

menetluskuludest 1% hageja ja 99% kostja kanda. Jätta sama otsuse

põhjendavast osast välja punkt 24. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3. Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 1% hageja ja 99% kostja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta hagi 1,82 euro ulatuses läbi vaatamata.

II.2. Hagi rahuldada osaliselt.

II.3. Mõista kostjalt NNalt hageja BonBon Lingerie OÜ kasuks välja 566,90 eurot.

II.4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 1% hageja ja 99% kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

2 (6)

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. BonBon Lingerie OÜ (hageja) ja teised hagejad esitasid 16. veebruaril 2017 Harju

Maakohtule ühise hagi NNa (kostja) vastu. Maakohus eraldas 13. veebruari 2017 määrusega

teiste hagejate nõuded käesolevast asjast. Hageja esitas 10. aprillil 2017 hagiavalduse

tervikteksti, milles nõudis kostjalt 571,72 euro maksmist.

1.1. Hageja peamised väited on järgmised:

-

hageja tegeleb pesu tootmise ja müügiga. Hageja kontor, lao- ja tehaseruumid asusid

2016. aasta novembri- ja detsembrikuus samal aadressil, kus asus kostja töö- või

tegevuskohaks olnud ettevõte;

-

1. detsembril 2016 sisenes kostja hageja laoruumidesse ja võttis kaasa 425,72 euro eest

pesu, mille eest jättis tasumata. Selle kohta koostati käsikirjaline tabel, kuhu märgiti

tooted, kogused ja hinnad;

-

7.–8. detsembri 2016 toimus hageja toodete laomüük. Kostja osales sellel koos oma

tütrega ja ostis 146 euro eest pesu, aga jättis selle eest tasumata. Ostude kohta koostati

arve märkega „NA“, mis kinnitab, et arvel märgitud tooted anti üle kostjale ja tema

tütrele. Nädal pärast laomüügi toimumist teatas kostja hageja laojuhatajale, et ta ei tea,

kas üldse toodete eest tasub;

-

31. jaanuaril 2017 edastas hageja esindaja kostjale e-kirja tabeliga, milles loetleti kostja

põhjustatud kahju mitmele ettevõttele, sh hagejale. Tabelis kajastati hageja nõuded

ridadel nr 62 ja 63: „BonBon, BonBon laost, BonBon odavmüük“ koos summadega

425,72 eurot ja 146 eurot. Kostja saatis sama päeval vastuse ja tabeli kommentaarid

ega vaielnud nõudele vastu, vaid märkis vastavate ridade juurde oma nime. Sellest

järeldab hageja, et vähemalt sel ajal ei vaielnud kostja vastu hageja nõudele ja kinnitas

pesu saamist nii laost kui ka odavmüügilt;

-

hageja nõuab laost ja odavmüügilt saadud pesu eest kokku 571,72 eurot (= 425,72 +

146). Hageja põhjendas oma nõudeid erinevalt viidates nii müügilepingule kui ka kahju

õigusvastasele tekitamisele.

1.2. Hageja tegi 29. augusti 2019 kohtuistungil avalduse, millega võttis tagasi oma nõude

1,82 euro ulatuses ja selgitas, et selle osasumma võrra väheneb laost võetud pesu nõue. Hageja

nimetas selles osas nõudesummaks 424,90 eurot ja palus kostjalt välja mõista 569,90 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on vastuoluline. Kostja ei ole hagejaga müügilepingut

sõlminud ega hagejale kahju tekitanud. Hageja esitatud arvetel ega tabelites märgitud pesu pole

ta saanud ega võtnud. Arved esitati „Erakliendile“ ja neil puudub seos kostjaga. Kostja ei

saanudki laomüügil osaleda, vaid ta viibis samal ajal xxxxxxx töölähetuses. Hageja esitatud

tabelid jäid kostjale mõistetamatuks ja need ei tõenda hageja väiteid.

3 (6)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus lahendas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 sätete järgi

lihtsustatud korras ja tegi 30. septembril 2019 otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, mida

täiendas 10. märtsi 2020 otsusega (edaspidi koos: vaidlustatud otsus). Maakohus tegi järgmised

otsustused:

-

jättis hagi 1,82 euro ulatuses läbi vaatamata;

-

rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 569,90 eurot;

-

jättis menetluskuludest 0,3% hageja ja 99,7% kostja kanda ning otsustas määrate need

rahaliselt kindlaks eraldi määrusega pärast sisulise lahendi jõustumist.

3.1. Kuna hageja võttis hagi 1,82 euro nõudes tagasi, siis jääb hagi selles osas TsMS § 4 lg 2,

§ 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 järgi läbi vaatamata.

3.2. Hageja nõuab kostjalt raha maksmist, selleks peab poolte vahel olema võlasuhe

võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või

seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Esmalt tuleb kontrollida,

kas poolte vahel on lepinguline võlasuhe. Selles osas ei ole kohus seotud poolte väidetega.

3.3. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et hageja tegeleb pesu tootmise ja

müügiga; hageja kontor, lao- ja tehaseruumid asusid 2016. aasta novembri- ja detsembrikuus

samas kohas, kus kostja tegutses, ning 7.–8. detsembril 2016 toimus hageja toodete laomüük.

3.4. Hageja nõuded kvalifitseeris maakohus mõlema episoodi (pesu saamine laost ja

laomüügilt) müügilepingu alusel ostuhinna tasumise nõudeks (VÕS § 208 lg 1). Leping

sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi vajalik pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Müügilepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse

sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1

tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste

vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt

väljendatud. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vallasjade müügilepingu sõlmimiseks ei näe seadus

ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

3.5. Tunnistajate LL ja SJ ütlustega ning kauba nimekirjaga on tõendatud 424,90 euro ulatuses

kostja poolt 1. detsembril 2016 hageja laoruumidest pesu võtmine (st toodete saamine) ning

nende eest tasumise kohustus ehk poolte kokkulepe, mille kohaselt võis kostja võtta hageja

laoruumidest pesu, kirjutades kõik võetud tooted üles, ning tasuda nende eest hiljem. Hageja

nõuab kostjalt selles osas 423,90 euro väljamõistmist (= 425,72 – 1,82).

3.6. Tunnistaja SJ ütlustega tõendatud kostja osalemine 7.–8. detsembril 2016 laomüügil ja

sealt pesu saamine 146 euro eest. See haakub asjas esitatud teiste tõenditega.

3.7. Lisaks edastas hageja 31. jaanuari 2017 kostjale e-kirjaga Exceli tabeli, milles märkis mh

praeguse kahe nõude summad. Kostja saatis samal päeval hagejale vastuse ja kommentaaridega

tabeli, milles kirjutas nende nõuete juurde oma nime. Nõude juurde nime märkimisest saab

järeldada selle nõude olemasolu tunnistamist.

3.8. Kostja tõendid (Facebooki x.–x. xxxxxx xxxx sissekanded ja x. xxxxx xxxx eest

päevaraha makse dokument) ei tõenda, et kostja ei saanud laomüügil osaleda. Laomüük toimus

kahel päeval ning tunnistaja S. J ütlustega on tõendatud, et kostja osales laomüügil ja ostis sealt

tooteid. Xxxxxx asub Tallinnast kõigest x t kaugusel, mis ei välista kostjal ka samal päeval

laomüügil osaleda.

4 (6)

3.9. Vastavalt VÕS § 208 lg-s 1 sätestatule on ostja kohustuseks tasuda müügilepingu järgi

müüjale asja ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Tuvastatud asjaoludel muutus müügilepingute

alusel kostjale müüdud pesu eest tasumise kohustus sissenõutavaks kauba kättesaamisega.

Järelikult saab hageja nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Kokku tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 569,90 eurot (= 423,90 + 146).

3.10. Menetluskulud jaotas maakohus § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel. Hagi jäi läbi vaatamata

summas 1,82 eurot, mis moodustab 0,3% algsest nõudesummast. Hagi osaliselt läbi vaatamata

jätmise tulemusel jäi 0,3% kuludest hageja kanda ja ülejäänud hai rahuldamise tõttu 99,7%

kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast sisulise lahendi jõustumist.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja

menetluskulude jaotuse osas tühistada. Kostja soovib hagi tervikuna rahuldamata jätmist või

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub ta panna hageja kanda.

Kostja järgib oma seniseid vastuväiteid ja teeb maakohtule järgmised etteheited:

-

nõude kvalifitseerimine müügilepingu alusel oli üllatuslik;

-

tunnistajate ütlused on vastuolulised:

o tunnistaja L. L ütlusest on vastuolu seoses hagi lisana nr 5 esitatud tabeli

koostamisega; lisaks selgub ütlustest, et hagejal on kombeks laost väljunud kaup

maha kanda ja arveid ei vormistaud. Sel juhul ei oleks hagejale üldse kahju

tekkida saanud, kui tooted väärtusetuna maha kanti;

o tunnistaja S. J seletus sama lisa kohta oli erinev, tema ütluste järgi pidid olema

eraldi templitega paberid. Tõenditena selliseid dokumente ei esitatud;

-

maakohus viitas hageja esitatud tabelile, aga kuna selle koostas hageja, siis ei saa see

tõendada hageja väiteid – kostja ei ole oma nime tabelisse kirjutanud;

-

hagi lisana nr 5 esitatud tabelis on arvutusviga, selles hageja nimega märgistatud

kaupade summa on 420,90 eurot.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles kostjalt mõisteti välja suurem summa kui 566,90 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt ja menetluskulud jaotatakse vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

7. Maakohus jättis hagi 1,82 euro saamiseks läbi vaatamata ja muus osas rahuldas. Menetlus-

kuludest jäi 0,3% hageja ja 99,7% kostja kanda. Kostja vaidlustas hagi rahuldamise ja kulude

tema kanda jätmise. Seega on maakohtu otsus hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskuludest

0,3% hageja kanda jätmise osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Kaebuse väide maakohtu otsuse üllatuslikkuse kohta ei too kaasa otsuse muutmist.

8.1. Hageja leidis, et kostja tekitas laost pesu võtmisega talle õigusvastaselt kahju, mis tuleb

VÕS § 1043 alusel hüvitada. Maakohus kvalifitseeris ka selles osas nõude lepinguliseks.

Toimikust ei nähtu, et kohus oleks kõnealuses osas pooltega arutanud, et hageja esile toodud ja

kohtu tuvastatud asjaolud võimaldavad tuvastada pooltevahelise müügilepingu. Teataval

määral küll viitab sellisele võimalusele kohtuniku küsimus 20. märtsi 2019 istungil hagejale

mingisuguse eelneva kokkuleppe olemasolu kohta, aga sellele ega järgmisel istungil ei arutatud

konkreetselt, kuidas tuleks hageja nõue 423,90 euro (algselt 425,72 euro) osas kvalifitseerida.

Seega oli maakohtu õiguslik hinnang kõnealuses osas üllatuslik.

5 (6)

8.2. Kuigi õigusliku hinnangu andmisel on kohus sõltumatu poolte seisukohtadest, siis on õige

kostja arusaam, et see ei tohiks olla pooltele üllatuslik vt (Riigikohtu 12. juuni 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-7296, p 22 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Poolte võimalik

üllatamine ei tähenda alati, et lahend on sisuliselt ebaõige. Kostjal oli võimalik esitada kaebuses

seisukohad puhuks, kui laost saadud pesu eest raha nõuet lahendada lepingulisel alusel, aga

kaebusest ei nähtu, milles seisneb kostja arvates sellise kvalifikatsiooni ebaõigsus. Ringkonna-

kohus andis pooltele võimaluse esitada sellest lähtuvalt täiendavaid seisukohti, st praeguseks

on kvalifitseerimist müügilepinguna pooltega piisavalt arutatud. Ringkonnakohtu hinnangul

kvalifitseeris maakohus nõude õigesti (vt selle kohta järgnevas p 9.7).

9. Kaebuse väited tõendite ebaõigest hindamisest on põhjendatud osaliselt.

9.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistajate ütluste

(dtl 187–193), laost saadud pesu kajastava tabeli (hagi lisa nr 5, dtl 88, tl 78) ja laomüügil

koostatud arvete (dtl 85–87, tl 75–77) põhjal saab tuvastada mõlemal juhul nii pesu

üleandmises ja ostuhinnas kokkuleppimise kui ka pesu kostjale üleandmise. Viidatud tõendid

moodustavad kaudsete tõenditega võrreldava kogumi.

9.2. Kaudne tõend on lubatud, kui selle põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgselt kindlaks teha

poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja

õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu

ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava

asjaolu esinemist või puudumist järeldada. Kui otsus põhineb kaudsetel tõenditel, tuleb seda

otsuses selgelt märkida ning näidata, kuidas kaudsed tõendid tõendavad vaidlusaluse asjaolu

olemasolu või puudumist (Riigikohtu 25. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-124505, p 14.3.3

teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).

9.3. Ringkonnakohtu hinnangul jaotus tõendamiskoormis käesolevas asjas nii, et kui hageja

tõi esile mõlema nõude raames, et kostja võttis vastu teatavad pesutooted ja kostja eitas sellise

elusündmuse toimumist, siis on hageja oma tõendamiskoormise täitnud tõendades pesu

üleandmise sündmuse toimumise. Kostjal oli sellises olukorras vaja tuua esile ja tõendada, et ta

sai mingid muud pesutooted, kokku lepiti teistsugused hinnad või tal puudub kohustus pesu

eest tasuda. Kuna kostja selliseid asjaolusid esile ei toonud ega tõendanud, siis ei saa

maakohtule ette heita, et ta hindas tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgides valesti, vaatamata

tõsiasjale, et konkreetselt nõuete alusena märgitud pesu saamine ning selle müümises ja

ostmises hageja ja kostja vahel kokkuleppimine on tõendatud üksnes kaudselt.

9.4. Tunnistajate ütlused ei ole vastuolulised. Tunnistaja L. L avaldas selgelt, et ta käis koos

kostjaga hageja laos ja nad võtsid sealt pesutooteid, mis märgiti hiljem üles. Kohus näitas

tunnistajale hagi lisa nr 5 ja tunnistaja nõustus, et tema kirjutas summad. Samuti tunnistas L. L,

et tooted kirjutati üles selleks, et nende eest tuleb pärast maksta. Neid ütlusi ei muuda

vastuoluliseks tunnistaja selgitus, et arvet ei koostatud ja maksmise korral tegi laojuhataja

mahakandmise akti. Hageja nõuet kostja vastu ei mõjuta see, kuidas hageja oli otsustanud

korraldada samas hoones töötavatele inimestele pesu müümise oma laost. Pooltevahelise

müügilepingu tuvastamiseks vajalikud asjaolud nähtuvad tunnistaja ütlustest piisava selgusega.

Vastuolu ei esine ka tunnistaja S. J ütlustega. Pelgalt märkus, et tavaliselt märgiti kaup

templitega paberitele, ei tähenda vastuolu konkreetsel juhul. Kohus näitas ka sellele tunnistajale

sama tabelit ja tunnistaja tuvastas tabeli dokumendina selle kohta, kui kostja võttis kotiga pesu.

9.5. Õige on kaebuse väide, et maakohus ei kontrollinud kostja vastuväidet hagi lisas nr 5

kostja ostudena märgitud ridade summeerimise kohta. Vastavate ridade summa on kostja

väidetud 420,90 eurot. Maakohus tuvastas selle summana ekslikult 424,90 eurot ja rahuldas

vastava nõude lähtudes hageja määratletud ulatusest summas 423,90 eurot. Vahe 3 eurot

(= 423,90 – 420,90) osas tuleb maakohtu otsus seetõttu tühistada ja kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud summat selle võrra vähendada.

6 (6)

9.6. Samuti on õige kaebuse väide, et maakohus käsitles vaidlustatud otsuse p-s 24

põhjendamatult hageja koostatud Exceli tabeleid tõendina selle kohta, et kostja on hageja

nõudega varasemalt nõustunud. Hageja esitas e-kirja väljatrükid (dtl 135–136) ja ekraani-

tõmmise tabelist (dtl 137), aga nende põhjal ei saa tuvastada, et ekraanitõmmis on tehtud samast

tabelist, mille kostja saatis koos oma vastusega hagejale. Seetõttu tuleb vastavad põhjendused

maakohtu otsusest välja jätta.

9.7. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Maakohtu õiguslik kvalifikatsioon oli õige. Hageja tõi esile, et kostja sai hageja laost ja

soodusmüügilt pesu. Hageja ei väitnud, et kostja oleks võtnud pesu salaja või muul viisil

õigusvastasele käitumisele viitaval moel. Hageja esile toodud asjaoludest ja tunnistaja ütlustest

nähtus, et mõlemal juhul olid pooled leppinud kokku pesu üleandmises koos selle kui

vallasasjade omandiõiguse üleminekuga, mille eest tuli kostjal tasuda. Maakohus leidis

põhjendatult, et selline õigussuhe vastab müügilepingu tunnustele. Puuduvad tõendid selle

kohta, et hagejal oleks olnud tahe laomüügilt ostetud pesu osas sõlmida kokkulepet kostja

tütrega. Võttes arvesse eespool p-des 9.2–9.4 märgitut, hindas maakohus tunnistajate ütlusi,

laost saadud pesu kajastavat tabelit ja laomüügil koostatud arveid nende kogumis õigesti ning

tuvastas mh hageja üleandmiskohustuse täitmise ja kostja tasumiskohustuse täitmata jätmise.

Maakohus vastas piisavalt kostja vastuväitele ja tuvastas, et xxxxxx viibimine ei takistanud

laomüügil osalemist.

9.8. Seega tuli hagi VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada. Arvestades eespool p-s 9.5

laost saadud pesu kohta tuvastatud väiksemat kogusummat oli põhjendatud mõista kostjalt

hageja kasuks välja 566,90 eurot (= 420,90 + 146).

10. Eelneva põhjal tuleb kostjal tasuda hageja algselt nõutud summast 99% (≈ 566,90 : 571,72).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et läbi vaatamata jäänud nõude osas jäävad kulud TsMS

§ 168 lg 4 alusel hageja kanda. Ülejäänud kulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt

hagi rahuldamise ulatusele. Kokku jääb hageja kanda 1% kuludest ja kostja kannab 99%. TsMS

ei näe ette võimalust jaotada apellatsioonimenetluse kulud vastavalt kaebuse rahuldamise

ulatusele, mistõttu tuleb need jaotada samamoodi nagu jaotusid maakohtu kulud (Riigikohtu

3. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 16 teine lõik). TsMS § 177 lg 2 kohaselt

määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

11. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtu-

otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Lahendi selguse huvides lisab kohus

resolutsiooni poolte rollid, aga jätab välja sõna „võlgnevus“, millel ei ole lahendi täitmise

seisukohalt tähtusust. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgitakse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotus.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm