2-18-16010/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

2. juuli 2020

Tsiviilasja number

2-18-16010

Tsiviilasi

GG, RR, LL avaldus M&M Vara OÜ erikontrolli

korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020 määrus

Kaebuse esitajad ja liik

M&M Vara OÜ ja UU määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I: GG (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja OO

Avaldaja II: RR (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja SS

Avaldaja III: LL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Timo Kullerkupp

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): M&M

Vara OÜ (registrikood 11223950), seaduslik esindaja

juhatuse liige UU

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja II): UU

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute I ja II ühised lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents

Puudutatud isik III (erikontrolli läbiviija kandidaat I): JJ

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV (erikontrolli läbiviija kandidaat II):

vandeaudiitor TT

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. M&M Vara OÜ ja UU 1. juuli 2020 taotlused määruskaebuse tagamiseks ja

täiendava tõendi vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020 määrus jätta muutmata.

3. UU määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tema osas kaebuse ja punktis 1

märgitud taotlustega seonduvad menetluskulud UU kanda.

4. M&M Vara OÜ määruskaebus jätta rahuldamata ning tema osas kaebuse ja

punktis 1 märgitud taotlustega seonduvad menetluskulud M&M Vara OÜ kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

2 (7)

Kohtumääruse (v.a resolutsiooni punkti 1) peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul alates kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1. GG (avaldaja I), RR (avaldaja II) ja LL (avaldaja III, edaspidi koos: avaldajad) esitasid

24. oktoobril 2018 Harju Maakohtule avalduse M&M Vara OÜ (puudutatud isik I, edaspidi:

ühing) erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks. Avaldajad soovivad

erikontrolliga saada vastust järgmistele küsimustele:

(1) millistel tingimustel on ühing teinud UU (puudutatud isik II, kes on ühingu ainus

juhatuse liige, edaspidi: juhataja) ja temaga tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 tähenduses

seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud olid tehtud

õiguspäraselt ja kooskõlas turutingimustega;

(2) selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt Swedbank AS-st (edaspidi: pank)

laenu summas 460 000 eurot võtmine ning kas laenu võtmine ja juhatajaga seotud

OÜ Bürgermeister (endise nimega Osaühing Experience, edaspidi: OÜB) omaniku-

laenu tagastamine teostati kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega;

(3) selgitada välja ühingu ja OÜB vahel tehtud tehingud ning võtta seisukoht küsimustes

kas tehingud olid tehtud õiguspäraselt ja kooskõlas turutingimustega, mh kas OÜB on

saadud tasude eest ühingule ka faktiliselt teenust osutanud.

Erikontrolli läbiviijaks palusid nad määrata Audit & Consult OÜ või vanemaudiitori TT.

Avaldajate peamised väited on järgmised:

-

avaldajad on ühisosanikud, kellele kuulub ühingu osa nimiväärtusega 1278 eurot, mil-

lele vastab 50% osakapitalist. Avaldajad pärisid osa isalt, kes suri 12. jaanuaril 2016.

Ühingu teine osanik on juhataja, kellele kuulub samuti 50% suurune osa;

-

avaldajad esitasid 9. aprillil 2018 ühingu juhatusele teabenõude seoses ühingu ja

juhataja või temaga seotud isikute vaheliste tehingutega. Avaldajate andmetel tehti

ühingu ja juhataja ning ühingu ja OÜB vahel korduvalt tehinguid, kuid avaldajatele ei

ole teada nende sisu, majanduslik otstarve, samuti on ilmselt vastu võtmata vajalikud

otsused. Juhataja teabenõudele sisuliselt ei vastanud;

-

avaldajad esitasid 28. mail 2018 ühingu juhatusele nõude erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumiseks, et otsustada erikontrolli läbiviimine, aga 3. septembri 2018 koos-

olekul erikontrolli läbiviimise otsust vastu ei võetud, sest juhataja hääletas vastu;

-

avaldajatel on kahtlus, et juhataja on ulatuslikult kahjustanud ühingu ja osanike huve

ja õigusi. Avaldajad soovivad erikontrolliga teha kindlaks, kas esinevad alused kahju

hüvitamise nõude esitamiseks juhataja vastu tema kohustuse rikkumise tõttu;

-

avaldajatele teadaolevalt on juhataja teinud ühingu nimel väljamakseid iseendaga

seotud OÜB-le. Selgitusteks märgiti üürilepingu vahendustasu, aga pole teada, mille

3 (7)

eest ja mis alusel maksed tehti. Samuti ei ole teada maksete täpne aeg. Tehinguteks

puudus osanike nõusolek ja on põhjust arvata, et tegelikult OÜB teenust ei osutatud;

-

ühing esitas 7. märtsil 2017 pangale laenutaotluse summas 460 000 eurot, mille arvel

tasuti täies ulatuses OÜB omanikulaen summas 230 000 eurot ja osaliselt MAVE

VARAHALDUS Osaühingule (edaspidi: MVOÜ) laen summas 230 000 eurot. Laenu

võtmine on tehing, mis väljub igapäevasest majandustegevusest ja vajab tulenevalt

ühingu põhikirjast ja seadusest osanike otsust. Seda mh põhjusel, et laenu arvelt tehti

tehinguid seotud isikutega. Avaldajad leivad, et laenu võtmine ja omanikulaenu

tagastamine juhatajaga seotud isikule võib olla ühingu huvidega vastuolus.

2. Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu kokkuvõtvalt järgmiselt:

-

avaldus on pahatahtlik ja esitatud vastukaaluks ühingu hagile. Avaldus ei ole piisavalt

põhistatud ning puudub nii põhjus kui ka sisuline alus erikontrolli läbiviimiseks;

-

ühingu ja OÜB vaheliste tehingute tegemiseks oli osanike otsus olemas;

-

ühingu ja panga vaheliste laenulepingute sõlmimine ei väljunud igapäevasest

majandustegevusest. Samuti oli pank teadlik laenu tagastamisest MVOÜ-le ja OÜB-le.

Tehingud tehti ühingule majanduslikult soodsatel tingimustel ja need olid põhjendatud;

-

ühingul pole nõukogu. Seadusest ei tulene kohustust laenulepingute sõlmimiseks

küsida osanike nõusolekut. Avaldajate ning puudutatud isikute I ja II vahel on vaidlus,

kas vaidlusaluste tehingute tegemiseks oli üleüldse vajalik osanike koosoleku otsus või

osanike heakskiit või mitte. Eksperdil ei ole pädevust vastata sellisele küsimusele;

-

avaldajate küsimused sisaldavad õiguslikke eriteadmisi eeldavaid küsimusi, millele ei

saa vastata riiklikult tunnustatud ekspert finantsalal. Küsimustest tuleb kõrvaldada

osad, millele vastamine nõuab õiguse väljaselgitamist ja tõlgendamist;

-

ei ole selge, kas avaldajad on üldse pärijad;

-

erikontrolli läbiviijaks määrata (riiklikult tunnustatud) ekspert JJ ja kohustada

avaldajaid tasuma erikontrolli tasu osas ettemaksu kohtu deposiiti.

3. Maakohus kaasas 21. oktoobri 2019 määrusega menetlusse puudutatud isikutena III ja IV

erikontrolli läbiviimise kandidaatidena riiklikult tunnustatud eksperdi JJ ja vandeaudiitori TT.

Mõlemad kandidaadid olid nõus erikontrolli läbi viima.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, otsustas

korraldada ühingu suhtes erikontrolli ja määras selle läbiviijaks vandeaudiitori TT ning

erikontrolli läbiviija tasuks maksimaalselt 8000 eurot (lisandub käibemaks). Erikontrolli

aruandes tuleb vastata järgmistele küsimustele:

(1) millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud

isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud olid tehtud

kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud;

(2) selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt pangast laenu summas

460 000 eurot võtmine (20. juuni 2013) ning kas laenu võtmine ja juhatajaga seotud

OÜB omanikulaenu tagastamine teostati kooskõlas äriühingule esitatavate nõuetega

seesuguste tehingute tegemiseks;

(3) selgitada välja ühingu ja OÜB vahel kirjalikult ja suuliselt tehtud tehingud ning võtta

seisukoht küsimustes, kas tehingud olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja majan-

duslikult põhjendatud, mh kas OÜB on saadud tasude eest ühingule ka faktiliselt

teenust osutanud.

Erikontrolli aruande valmimise ja osanikele kättesaadavaks tegemise tähtaeg on võimaluse

korral kuus kuud peale määruse jõustumist.

4 (7)

Ühtlasi selgitas maakohus, et ühingu juhatuse liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal

tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli

läbiviija peab hoidma ühingu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe

andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija kahe nädala jooksul, alates keeldumise

saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, esitada

hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse liikmete kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama.

Menetluskulud (sh erikontrolli läbiviija tasu) jäid ühingu kanda, aga kindlaks määramata.

4.1. Maakohus kontrollis, kas avaldajad on ühingu osanikud. Avaldajate kasuks

19. aprillil 2016 väljastatud pärimistunnistuse järgi nad ühingu 50% suuruse osa ühisomanikud

ja osanikena seega õigustatud äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 2 alusel avaldust esitama.

4.1.1. MM (edaspidi: pärandaja) testament ja 25. jaanuari 2016 testamendijärgse pärija KK

pakkumus avaldajatele lepingu sõlmimiseks oli juhatajale teada juba 25. jaanuaril 2016, kuna

ta oli selle pakkumuse notariaalse allkirjastamise juures, samuti oli ta maakohtu 4. märtsi 2016

määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1540 nimetatud pärandi hooldajaks. Kuni 27. juuni 2019

ostueesõiguse avalduse esitamiseni käsitles juhataja avaldajaid osanikena.

4.1.2. Erikontrolli määramise avaldus esitati 24. oktoobril 2018, aga avaldajate pärimisõiguse

vaidlustamine kerkis esile hiljem. Kõikide muude vaidluste lahenemist oodates võib erikontrolli

määramine lükkuda edasi määramatu aja võrra. See ei ole mõistlik ega kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud eesmärgiga. Erikontrolli läbiviimine

on kõigi menetlusosaliste huvides, sest see võimaldab nii avaldajatel kui ka puudutatud isikutel

veenduda ja kinnitust saada analüüsitavate toimingute ja tehingute majandusliku sisu kohta.

4.1.3. Samuti on erikontrolli määramine vajalik, et välja selgitada, kas osanikel või ühingul

võib olla kahju tekitamisest tulenevaid nõudeid juhataja vastu. Juhatuse liikme vastutus on

ajaliselt piiratud (ÄS § 187 lg 3), seega tuleks erikontrolli määramise avalduse läbivaatamise

põhjendamatut viivitamist vältida.

4.2. Avaldajad tõid esile asjaolud, milles avaldub mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks.

Kuni oma surmani 12. jaanuaril 2016 tegutses pärandaja ühingu osanikuna ja osales juhtimises.

Avaldajad said osanikeks pärimise teel. Seejärel selgus asjaolusid ühingu tegevuses ja

juhtimises, millel pole nähtavat arusaadavat majanduslikku põhjendust. Seetõttu tekkisid

küsimused, mida pole lahkhelide tõttu juhatajaga suudetud lahendada. Avaldajate põhjendatud

kahtlus tingib vajaduse saada erapooletu arvamus, millised tehingud tegi ühing seotud

isikutega, kas need on majanduslikult põhjendatud ja tehtud turutingimustel. Samuti on põhjen-

datud analüüsida pangast laenu võtmise asjaolusid, kuna selle arvel täideti kohustusi seotud

isikute ees. Lisaks tueb analüüsida erinevatel alustel tehtud väljamakseid.

4.3. Maakohus määras erikontrolli läbiviijaks audiitori TT, kes ta vastab ÄS § 191 lg-s 3

kirjeldatud tunnustele. JJ ei ole ei audiitor ega vandeadvokaat.

4.4. Erikontrolli eesmärk ei ole õiguslik analüüs või võimalike nõuete esitamise hindamine.

Küll aga peab erikontrolli läbiviija suutma analüüsida, kas tehingud vastavad majanduslikule

otstarbele, on sõlmitud turutingimustel jms. See võib eeldada õiguslikele argumentidele

tuginemist. Maakohus kõrvaldas avaldajate küsimustes hulgast õiguse sisu ja tõlgendamist

puudutavad küsimused ja määras erikontrolli läbiviijale esitatavad küsimused.

4.5. ÄS § 191 lg 3 viimase lause ja TsMS § 605 lg 1 alusel tuleb erikontrolli läbiviimise kulu

kanda ühingul. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda erikontrolli läbiviija tasu ettemakset,

sest erikontroll teenib kõigi osanike huve.

5 (7)

MÄÄRUSKAEBUS

5. Puudutatud isikud I ja II esitasid 17. veebruaril 2020 ühise määruskaebuse, milles paluvad

vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata

või teise võimalusena

-

kohustada avaldajaid tasuma erikontrolli kulude katteks kohtu määratud summas

ettemaks kohtu nimetatud deposiitkontole. Juhul kui kohtu määratud summat kohtu

määratud tähtpäevaks ei tasuta, siis jätta avaldus läbi vaatamata

või kolmanda võimalusena

-

tühistada vaidlustatud määrus osaliselt erikontrolli läbiviija määramise osas ning

nimetada erikontrolli läbiviijaks JJ

või neljanda võimalusena

-

tühistada määrus erikontrolli läbiviijale esitatud küsimuste osas ning kohustada

erikontrolli läbiviijat erikontrolli aruandes vastama alljärgnevatele küsimustele:

(1) millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja temaga TuMS § 8 tähenduses

seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul;

(2) selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt pangast laenu summas

460 000 eurot võtmine (20. juunil 2013);

(3) selgitada välja ühingu ja OÜB vahel kirjalikult ja suuliselt tehtud tehingud.

Puudutatud isikud I ja II jäävad seni esitatud vastuväidete juurde, leides et:

-

erikontrolli läbiviimiseks puudus mõjuv põhjus ning esitatud küsimused on suunatud

eelkõige

õiguslike

järelduste

tegemisele

ja

majandusliku

põhjendatuse

väljaselgitamisele, mitte ettevõtte juhtimise või varalise seisundi väljaselgitamisele;

-

maakohus oleks pidanud määrama erikontrolli läbiviijaks riiklikult tunnustatud

finantseksperdi JJ, kes tegi madalama hinnapakkumise;

-

maakohus oleks pidanud nõudma avaldajatelt erikontrolli kulude katteks tagatist;

-

erikontrolli teostajale esitatavatest küsimustest tuleb jätta välja kõik hinnangulised

küsimused.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele

vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

16. märtsil 2020.

7. Puudutatud isikud I ja II esitasid 1. juulil 2020 taotluse määruskaebuse tagamiseks, paludes

peatada vaidlustatud määruse täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Puudutatud isikute I ja II taotlus määruskaebuse tagamiseks jääb rahuldamata. TsMS § 478

lg 4 esimese lause näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd

maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust eraldi reguleerida selle täitmise aega.

Koos määruskaebusega esitasid puudutatud isikud I ja II täiendavad tõendid (vandeaudiitor TTi

9. juuni 2020 teabenõue ja maakohtu 29. juuni 2020 elektronkiri). TsMS § 238 lg 1 p 1, § 652

lg 4 ja § 659 alusel jääb taotlus rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise

tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.

6 (7)

9. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II (juhataja) osas tuleb määruskaebus jätta

TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata ja selles osas menetluskulud tema kanda.

Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

TsMS § 606 lg 2 kohaselt võivad isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata

jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada avaldaja ja juriidiline

isik. Seadus ei näe ette, et määrust saaks vaidlustada juriidilise isiku juhatuse liige, kes on

menetlusse kaasatud. Seega on puudutatud isiku II osas kaebus ebaõigesti menetlusse võetud.

10. Puudutatud isiku I (ühingu) kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks ega ühelgi alternatiivselt taotletud viisil muutmiseks. Maakohtu määrus jääb

TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja ühingu kaebus rahuldamata. Ühingu kaebuse

osas jäävad menetluskulud ühingu kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ega korda neid.

11. Vastuseks kaebuse sisulistele väidetele tuleb märkida järgmist. ÄS § 191 lg 1 kohaselt

võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu

juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja

erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui

osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud

vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist

kohtu poolt. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajad on ühingu osanikud ja ÄS § 191 lg 1 järgne

eeldus on täidetud.

11.1. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et esile toodud ja tuvastatud asjaolud võimaldavad

määrata ühingu erikontrolli.

11.1.1. Kohus võib määrata erikontrolli üksnes mõjuval põhjusel. Siiski piisab mõjuva põhjuse

olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Kui avaldaja on

tõstatanud põhjendatud kahtluse, et äriühingu juhtorgani liige on tekitanud ühingule kahju,

tuleks erikontroll vähemalt üldjuhul määrata. Erikontrolli võib kirjeldatud olukorras jätta

määramata vaid juhul, kui selleks esinevad ülekaalukad põhjused (vt Riigikohtu

9. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p-d 15 ja 16).

11.1.2. Käesoleval juhul ajendas erikontrolli taotlemist kahtlus, et ühingu vara ei kasutatud

ühingu huvides ja sellega võidi põhjustada kahju. Maakohus leidis õigesti, et sel viisi sisustatud

põhjus on mõjuv eelmises alapunktis märgitud tähenduses. Avaldajate küsimused on suunatud

ühingu vara kasutuse otstarbekuse väljaselgitamisele. Avaldajad tõid piisavalt esile asjaolud,

millele tuginedes nad soovivad erikontrolli läbiviimis, sh ühing on teinud tehingud seotud

isikutega, mis ei pruugi olla majanduslikult põhjendatud ega vastata turutingimustele; ühing

võttis pangast laenu, millega täideti kohustusi seotud isikute ees; juhatajale on erinevatel alustel

tehtud väljamakseid. Neil asjaoludel on tõstatud põhjendatud kahtlus, et ühingu juhtimisega

võidi tekitada ühingule kahju.

11.1.3. Puudutatud isik I ei esitanud ülekaalukaid põhjendusi, miks peaks erikontrolli jätma

määramata. Pigem saab puudutatud isiku I esitatud asjaolude põhjal järeldada, et erikontroll on

vajalik. Menetlusosaliste omavaheliste vaidluste arvukus kinnitab erimeelsusi ühingu tehingute

osas. Erikontroll võimaldab tekkinud keerulistes suhetes selgust saada.

11.1.4. Järelikult leidis maakohus õigesti, et esineb mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks.

7 (7)

11.2. Erikontrolli läbiviija määramisel ei pea kohus lähtuma odavamast hinnapakkumisest, vaid

tuleb kontrollida, kas erikontrolli läbiviija kandidaat vastab seaduses sätestatud tingimustele.

Puudutatud isikute I ja II esitatud asjatundja neile tingimustele ei vastanud, mistõttu ei saanud

teda erikontrolli läbiviijaks määrata. Maakohus ei ületanud erikontrolli läbiviija nimetamisel

diskretsioonipiire. Erikontrolli läbiviija peab andma enda määramiseks nõusoleku (TsMS § 603

lg 3) ja kohus peab veenduma määratava isiku vastavuses seaduse nõuetele, sh võimes

erikontrolli ülesandeid vajalikul määral täita (TsMS § 603 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole alust

kahelda maakohtu määratud erikontrolli läbiviija professionaalsetes teadmistes ja kogemuses

ning sõltumatuses.

11.3. ÄS § 191 lg 1 ei välista hinnanguliste küsimuste esitamist erikontrolli läbiviijale.

Üldjuhul ei ole erikontrolli eesmärk lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute

sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud tehti turu-

tingimustel). Kui erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud tehti turutingimustel, peab

erikontrolli läbiviija küsimusele vastama, vajadusel hinnanguna. Selline kohustus tuleneb

erikontrolli eesmärgist, mis on osanikele ühingu varaga seotud asjaolude kohta sõltumatu

arvamuse andmine. Kui erikontrolli läbiviija ei saa mingil põhjusel mõnele küsimusele vastata,

peab ta seda aruandes märkima (vt Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-

16, p-d 12 ja 14). Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse etteheide, et vaidlustatud määruses

toodud küsimusi ei saa erikontrolli läbiviijale esitada, kuna need on hinnangulised. Maakohus

kuulas ka ära erikontrolli läbiviijaks määratud isiku, kes kinnitas, et küsimused on selged ja

neile on võimalik vastata.

11.4. TsMS § 605 lg 2 ei kohusta kohut nõudma avaldajatelt erikontrolli läbiviija tasu katteks

tagatist, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus selgitas vaidlustatud määruses, miks ta ei pea

vajalikuks erikontrolli läbiviija tasu ettemaksu nõudmist. Siinjuures on kohane võtta arvesse, et

TsMS § 172 lg 6 järgi kannab juriidilise isiku erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud

menetluse kulud juriidiline isik. Määruskaebuses ei ole esile toodud, et ettemaksu nõudmine

avaldajatelt on erandkorras põhjendatud, nt ühingu varalise seisundi tõttu. Kui ühingul on kohtu

hinnangul piisavalt vara, et erikontrolli kulu reaalselt kanda, siis ei ole avaldajate suhtes õiglane

ega põhjendatud kohustada neid vastava kulu arvel tegema küllaltki olulises summas ettemakse

kohtu arvele.

12. Ühingu määruskaebuse ja selle tagamise taotlusega seonduvad menetluskulud jäävad

TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 6 esimese lause alusel ühingu kanda. Juhataja määruskaebuse ja

selle tagamise taotlusega seonduvad kulud jäävad analoogia korras TsMS § 171 lg 1 ja § 172

lg 6 teise lause alusel tema kanda (Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-

8339, p 15 teine lõik). Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude

rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist. Maakohtul tuleb anda menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade

esitamiseks ja neile vastamiseks.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 606 lg 2

alusel võib puudutatud isik I esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Puudutatud

isik II saab TsMS § 659 kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel esitada kaebuse tema

määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas (Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas

nr 2-17-8339, p 13). Kaebuse tagamata jätmise ega täiendavate tõendite vastuvõtmisest

keeldumise peale ei saa kaevata.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm