1-09-10714/7 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-10714 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.G

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.G

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus 6 klassi, rahvuselt ukrainlane, elukoht xxx töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.05.2009 ja lõpp 09.11.2010 RESOLUTSIOON Jätta P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.G on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 17.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121, §215 lg.2 p.1, §266 lg.1, §209 lg.2 p.1, §263 p.1 ja §199

lg.2 p.4, 5 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud 28 päeva alates 12.05.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus ja ta on osalenud erinevates intsidentides. Kinnipeetav õpib Jõhvi Gümnaasiumi 7-ndas klassis, alates jaanuarist osaleb noorteprogrammis EQUIP ja alates novembrist töötab majandustöödel. Kinnipeetaval puudub iseseisev majandusliku toimetuleku oskus. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi võlgnevusi 120 krooni

ulatuses. Vanglas on kinnipeetavat külastanud ema, vanaema, onu ja vend.

2 Materiaalselt toetavad kinnipeetavat ema ja vanaema. Vabaduses süstis kinnipeetav

ülepäeva amfetamiini. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral,

väärtegude toimepanemise eest kolmel korral. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leiab, et puudub alus eeldada,

et katseajal täidab kinnipeetav talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käitub seaduskuulekalt.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on rikkunud kontrollnõudeid ja

kuriteod sooritanud katseajal. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et kinnipeetava isikuomaduste ja väärtushinnangute tõttu suudab ta järgida KarS §75 lg.1 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustusi. Vabanedes puudub kinnipeetaval töökoht ning võimalused leida antud elukohas tööd on minimaalsed,

arvestades kinnipeetava vähest töökogemust ja puudulikku haridust. Lisaks on kinnipeetaval madal motivatsioon oma eluolu vabaduses parandada seaduslikul moel. Kinnipeetav on väitnud, et tal ei ole vaja õppida ega haridust omada, kuna saab ka teistmoodi. Kuna kinnipeetav tarbib psühhotroopseid aineid ning on sõltlane, siis see

soodustab uue kuriteo toimepanemist ka edaspidi. Oma sõltuvusprobleemide tõttu võivad peres tekkida suhtlemisprobleemid – pinged. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et kinnipeetav on nii lühikese vangistusaja jooksul muutunud ja vabanenud kõigist

oma pahedest. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanaemale kuuluvasse korterisse, mis vajab sanitaarremonti. Kinnipeetava ema elab eraldi

elukaaslase juures. Kinnipeetava ema ei tööta, saab 60%-list töövõimetuspensioni. Emal on hea meel, et poeg on vanglas, kuna ta on suur mees ja peab õppima oma

tegude eest ise vastutama. Kinnipeetaval on lisaks narkosõltuvusele diagnoositud hüperaktiivsus ja kleptomaania. Kinnipeetav ei oska teha vahet sellel, mis on õige ja mis on vale. Kui arvestada kinnipeetava õiguserikkumisi, siis nende põhjusteks on

vajadus, sõltuvus ja mõjutatavus. Kinnipeetaval ei ole piisavalt töökogemusi ja haridust. See suurendab uue kuriteo toimepanemist, kuna pere majanduslik olukord pole piisavalt kindlustatud. Kinnipeetava sõltuvusprobleemid võivad tekitada pingeid peresuhetes ja vajaduse sooritada ühe uusi õiguserikkumisi. Samuti on vabaduses

võimalik kinnipeetava kokkupuude kriminogeense seltskonnaga. Kinnipeetava

võlgnevusi tasub ja hüvitab ema, mitte kinnipeetav ise. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: võimalik lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega, vähene haritus ja haridustase, puudulikud teadmised ja oskused,

mõjutatavus teiste isikute poolt, teiste inimestega manipuleerimise oskus, võimalik

psühhotroopsete ainete kuritarvitamise jätkamine, võimalik alkoholi kuritarvitamise

jätkamine, vähene/puudulik oskus määratleda ja lahendada probleeme, riskiv ja hoolimatu elustiil, ebakõlad peresuhetes, nõrk enesevalitsus – kõrgenenud erutus, mis

võib viia agressioonini, liigne närvilisus ja puudulik keskendumisvõime, vähene

toimetuleku oskus ning puudulik sotsiaalne võrgustik, motivatsiooni puudumine, kõrgenenud enesehinnang – väärastunud mina-pilt.

Maakohtu istung

Kinnipeetav P.G taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega ja seletas, et soovib asuda edasi õppima Paide

Gümnaasiumisse. Samuti kinnitas kinnipeetav, et enamus kriminaalhooldusametniku arvamusest ei vasta tõele.

3 Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi märkis, et enamus kuritegudest, mille eest kinnipeetav praegu karistust kannab, on toime pandud katseajal. Karistus on kinnipeetavale mõistetud paljude kuritegude eest. Kinnipeetaval on diagnoosituid kleptomaania, ise ta oma probleeme ei tunnista.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist

korda, vangistuses viibib esimest korda. Pärnu Maakohtu 14.01.2009 otsusega oli

kinnipeetavale mõistetud karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust 18-kuulise katseajaga. Uue kuriteo pani ta toime juba 11 päeva hiljem, 25.01.2009. Vangistuses viibimise aja jooksul on tall määratud 1 distsiplinaarkaristus, kuid lisaks sellele on ta osalenud mitmetes intsidentides.

Maakohus leiab, et seega on kinnipeetav isik, kes jätkuvalt eirab ühiskonnas kehtestatud reegleid ja ei suuda neid täita isegi vangistuses olles. Karistuse eesmärk – hoiduda kuritegude toimepanemisest – ei ole kinnipeetava puhul eesmärki täitnud.

Talle oli juba kord kohtu poolt antud võimalus, kuid seda usaldust ta ära ei

kasutanud ja pani 11 päeva peale kohtuotsuse kuulutamist toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab ta vangistust 6 erineva sätte järgi toimepandud II astme kuritegude eest.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht, ise ta soovib hoopis edasi õppima asuda. Seega ei ole

käesoleval ajal selge, missuguste legaalsete sissetulekuallikate toel kavatseb

kinnipeetav elada. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et

kinnipeetava ema ei tööta ja pere sisstulekuallikaks on vaid tema 60%-line töövõimetuspension. Seega ei ole emal võimalik poega üleval pidada. Kinnipeetava enda töövõimetuspensionist ilmselgelt ei jätku, kuna arvestama peab siinkohal ka

kinnipeetava sõltuvusprobleeme ja tema iseseisva toimetuleku oskuse puudumist. Kinnipeetava kriminaalne minevik, madal haridustase, töökogemuse ja -vilumuse ning

eriala puudumine teevad vähetõenäoliseks kohese töökoha ja seega ka legaalse sissetulekuallika leidmise.

Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustab ema, kes aga ei ole väga toetaval seisukohal. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et emal on hea meel selle üle, et poeg on vangistuses, kus ta saab õppida vahet tegema heal ja halval. Samuti on ema kinnitanud, et poja sõbrad on sellised, kes suunasid poja õiguserikkumistele.

4 Kuna kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama endisesse elukohta, siis on tõenäoline, et ta hakkab taas lävima oma endise suhtlusringkonnaga.

Kindla elukoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kuigi kinnipeetaval jääb karistust kanda veel 7 kuud ja vabastades ta käesoleval ajal, on võimalik kohaldada talle katseaega 1 aasta, leiab maakohus siiski, et arvestades eelkõige kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine vangistusest põhjendatud ja tal tuleb kogu talle mõistetud karistus ära kanda. Maakohus leiab, et nii noore isiku puhul võib kogu

esimese karistuse täieliku ärakandmisega saavutada eesmärgi edaspidi kuritegusid mitte toime panna.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik