2-19-5341/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5341

Tsiviilasi

QQ hagi YY vastu annaku üleandmise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30.10.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

QQ vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuapellant,

apellatsioonkaebuse

suhtes vastustaja): QQ (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Teet

Lehiste

Kostja (apellant,

vastuapellatsioonkaebuse

suhtes

vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsiooni otsustusega kohustada

kostjat andma korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks vajalikud tahteavaldused.

Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

2. Lugeda Harju Maakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt: 2.1. Hagi rahuldada.

2.2. Kohustada YY andma QQ-le üle korteriomandi, asukohaga XXX (registriosa

number XXXXXXX), omandiõigus ning kohustada YY selleks andma

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses järgmise sisuga

tahteavaldused:

-

Tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega pooled lepivad kokku

korteriomandi, asukohaga XXX

(registriosa number XXXXXXX) omandiõiguse üleandmises QQ-le;

-

Nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatu

registriosa number on XXXXXXX, teises jaos omanikukande, mille kohaselt

Tsiviilasi nr 2-19-5341

2 (8)

on kinnisasja ühisomanikud OO (isikukood XXXXXXXXXX), HH (isikukood

XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXX), kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnisasja ainuomanikuna

kinnistusraamatusse QQ (isikukood XXXXXXXXXXX).

2.3. Välja mõista kostjalt YY-lt hageja QQ kasuks menetluskulud 1688 eurot.

2.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb YY-l tasuda QQ-le käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta YY kanda.

6. Rahuldada QQ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata YY

poolt QQ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 558 eurot.

7. Mõista YY-lt QQ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 558

eurot.

8. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb YY-l tasuda QQ-le viivist alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

9. Määrata tsiviilasja hinnaks QQ vastuapellatsioonkaebuse esitamisel 0 eurot.

10. Jätta kostja 03.03.2020 taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 25 eurot rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punktid 9 ja 10) võib esitada kassatsioonkaebuse

vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata vaid juhul, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. QQ esitas 05.04.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu. Hageja palub kohustada kostjat

üle andma annakuna korteriomandi asukohaga XXX (registriosa number XXXXXXX)

omand ning omandi üleminekuks vajaliku tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatus

korteriomandi registriosa II jao senise omaniku kande kustutamiseks ja uue ainuomanikuna

hageja sisse kandmiseks ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. NN määras 03.03.2006 notariaalse testamendiga temale kuulunud korteriomandi,

asukohaga XXX (kinnistu registriosa nr XXXXXXX), annakuna hagejale.

Tsiviilasi nr 2-19-5341

3 (8)

Hagejale on väljastatud annakusaaja tunnistus. Kinnistusraamatu andmetel on hagejale

määratud annaku (korteriomandi) ühisomanikeks NN pärijad OO, HH ja YY. OO ja HH on

18.02.2019 andnud hagejale notariaalse volikirja ja sellega omapoolse nõusoleku annaku

üleandmiseks hagejale.

3. Kostja on keeldunud annaku üle andmisest hagejale. Hageja on kirjalikult pöördunud

kohtuväliselt kostja poole ettepanekuga vormistada notariaalne asjaõigusleping, kuid kostja

ei ilmunud teatatud ajal notaribüroosse ega vastanud hageja eelnevatele küsimustele

notariaja sobivuse kohta.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hagi esitamiseks puudus igasugune põhjus. Kostja ei vaidle vastu korteriomandi

üleandmisele hagejale. Kostja on selleks juba hagejale nõusoleku andnud ja ei pea

vajalikuks uuesti notari juurde tulla. Kostja avaldab, et ei soovi hagejaga mingit tegemist

teha.

Maakohtu otsus

6. Harju Maakohus rahuldas 30.10.2019 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

7. Maakohus leidis, et vaidlus puudub selles, et NN koostas 03.03.2006 testamendi, millega

määras annakuna Tallinnas XXX asuva korteriomandi, registriosa numbriga XXXXXXX,

hagejale. Vaidlus puudub ka selles, et vastavalt 28.09.2009 pärimistunnistusele on NN

pärijateks OO, HH ja kostja. Seega peavad maakohtu hinnangul tulenevalt

asjaõigusseaduse §-st 120 kõik pärijad ehk ühisomanikud annaku üleandmiseks hagejale

sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu. Vaidlus puudub selles, et kolmest pärijast

kaks (OO ja HH) andsid 18.02.2019 annakusaajale volituse sõlmida asjaõiguslepingu

annakuks oleva korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks.

8. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole hagejale notariaalselt tõestatud vormis volikirja andnud

ega ole sõlminud asjaõiguslepingut korteriomandi omandi üleandmiseks hagejale. Kostja

väited selle kohta, et ta on hagejale vajaliku nõusoleku andnud, on paljasõnalised ja

tõendamata.

9. Maakohtu hinnangul on tõendatud hageja soov lahendada vaidlus kohtuväliselt, milleks on

hageja teinud kostjale ettepaneku sõlmida 29.03.2019 notaris vajalik asjaõigusleping.

Samuti on tõendatud kostja keeldumine notarisse ilmumiseks.

10. Maakohus leidis, et kostja tahteavaldus korteriomandi, registriosa numbriga XXXXXXX,

omandi üleandmiseks hagejale tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

alusel asendada kohtuotsusega.

11. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus

märkis, et 20.09.2019 kohtumäärusega andis kohus pooltele võimaluse esitada

menetluskulude nimekirjad hiljemalt 07.10.2019 ning tähtaja seisukoha esitamiseks

vastaspoole menetluskulude nimekirjale hiljemalt 14.10.2019. Hageja esitas oma

menetluskulude nimekirja 07.10.2019, kuid kostja sellele vastuväiteid ei esitanud.

12. Maakohus leidis, et hageja menetluskulude suurus 1688 eurot on mõistlik ja põhjendatud,

arvestades seadusest tulenevat riigilõivu suurust ning hagi koostamise ja selle

menetlemisega kaasnenud lepingulise esindaja töömahtu.

Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-19-5341

4 (8)

13. Maakohtu otsuse peale esitas kostja 29.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha

selles osas uue otsuse, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse

põhilised väited on järgmised.

14. Maakohus on määranud valesti hagi hinnaks 90 000 eurot, mille tõttu on kostja nüüd

sunnitud hagejale maksma riigilõivu 1200 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et

korteriomandi väärtus võiks olla 90 000 eurot.

15. Menetluskulud tulnuks jätta hageja kanda, kuna hagejal puudus põhjus kohtusse

pöördumiseks. Kostja oli kinnistusraamatusse kantud kinnistusosakonna poolt tehtud

trahvihoiatuse tõttu. Kostjal hagejaga kontakt puudus ja hageja ei viibinud pikka aega

Eestis. Kostja pole olnud vastu annakuna korteriomandi üleandmisele, kuid hageja eksib,

kui leiab, et kostja peab olema teadlik notari ajast.

16. Kostja ei ole saanud alusetut hagi õigeks võtta. Kostja pole saanud tõendada, et ta on

varasemalt hagejale nõusoleku andnud, kuna kostja valduses ei ole üle kümne aasta

vanuseid dokumente.

17. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja mõistis kostjalt menetluskulud välja

ebaõiglaselt. Asi ei ole ei keerukas ega mahukas, mistõttu hageja ei vajanud üldse

advokaadi abi. Maakohus ei toimetanud kostjale kätte hageja menetluskulude nimekirja.

Kostjal puudus seetõttu võimalus nendele vastu vaielda.

18. Apellatsioonkaebuse täienduses märgib kostja, et juhul kui ringkonnakohus on määranud

ebaõigesti kostja poolt täiendavalt tasumisele kuuluva riigilõivu 25 eurot, palub kostja see

tagastada.

Vastuapellatsioonkaebus

19. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub täiendada

maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastusega – „Kohustada YY üle andma annakuna

korteriomandi asukohaga XXX (registriosa number XXXXXXX) omand.“

20. Maakohus on otsuse resolutsioonis jätnud lahendamata ja sõnastamata kostja tahteavalduse

asendamise nõude annaku ehk korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks. Olukorras, kus

maakohus ei ole lahendanud korteriomandi omandiõiguse üleandmise tahteavalduse

asendamise nõuet, ei saa hageja kohtuotsuse alusel notaris vajalikku asjaõiguslepingut

sõlmida annaku ehk korteriomandi üleandmiseks hagejale.

Menetlusosaliste seisukohad

21. Hageja leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja selles esitatud väited

ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

22. Kostja leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebuse võib rahuldada, kuid menetluskulud tuleb

jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduse osas jätta muutmata, kuid

otsuse resolutsiooni on vajalik täiendada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus parandab ka ebaõigesti määratud

tsiviilasja hinna vastuapellatsioonkaebuse esitamisel.

Tsiviilasi nr 2-19-5341

5 (8)

24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud, sellest tulenevalt

menetluskulud õigesti jaotanud ja need põhjendatult kostjalt välja mõistnud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 alusel ei

korda.

25. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebuse väited maakohtu poolt

menetlusõiguse normide olulise rikkumise osas on põhjendatud, kuid rikkumine on

võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada. Kolleegium nõustub vastuapellatsioonkaebuses

esitatuga, et maakohtu otsuse resolutsioonist on välja jäänud otsuse täitmiseks vajalik kostja

tahteavaldus omandiõiguse üleandmiseks.

Hagiavalduses on hageja esitanud esitanud järgmise sisuga nõude: „Kohustada YY üle andma

annakuna korteriomandi asukohaga XXX (registriosa number XXXXXXX) omand ja omandi

üleminekuks vajaliku tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatus korteriomandi registriosa II

jao senise omaniku kande kustutamiseks ja uue ainuomaniku QQ (ik XXXXXXXXXXX) sisse

kandmiseks.“ Maakohus rahuldas hagi täielikult, märkides otsuse põhjendavas osas, et kohustab

kostjat andma üle korteriomandi omandiõiguse ja asendab kostja tahteavaldused, kuid

resolutsioonis ei märkinud seda, et kostja on kohustatud andma hagejale omandiõiguse üle ja

andma ka tahteavalduse korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu

sõlmimiseks. TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt

ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohus oma otsuse

resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita. Riigikohus on rõhutanud, et resolutsiooni täpsus on eriti oluline lahendite puhul,

millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma (vt

Riigikohtu 17.12.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13; 28.04.2010 otsust tsiviilasjas nr

3-2-1-31-10, p 13). Kohtuotsuse täidetavuse seisukohalt on oluline lisaks sellele, et maakohus

on hagi täielikult rahuldanud, märkida ka täpselt, millise sisuga tahteavaldused peab kostja

andma, et need saaks TsÜS § 68 lg 5 alusel lugeda kohtuotsusega asendatuks. Ringkonnakohus

saab maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada otsusega kohustada kostjat andma hagejale üle

korteriomandi omandiõigus ja andma selleks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks

tahteavaldus.

26. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis

õigesti, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult. Tõenditest nähtuvalt pöördus hageja

korduvalt (13.03.2019, 18.03.2019 ja 26.03.2019) kostja poole sooviga omandi üleandmise

tehingu tegemiseks (tl 9-10 ja 11). Kostja 18.03.2019 vastuskirjast nähtuvalt on kostja

hageja 13.03.2019 kirja kätte saanud (tl 11 pöördel). Kostja vastas oma vastuskirjas, et ta

ei saa aru, miks ta peab notarisse tulema ning ei soovi hagejaga mingit tegemist teha. Kostja

hageja poolt pakutud ajaks notari juurde ei ilmunud. Hagiavaldusele vaidles kostja samuti

vastu ja ütles, et ei võta hagi õigeks. 27. Kostja väitel on ta varasemalt andnud hagejale

nõusoleku tehingu tegemiseks. Hagimenetluses kehtib üldjuhul põhimõte, et väite esitanud

pool peab oma väidet ka tõendama. Maakohus märkis sellest lähtuvalt õigesti, et kostja ei

ole varasema nõusoleku andmise kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud.

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud.

Ükski teine säte antud juhul menetluskulude jaotamiseks ei kohaldu. Seejuures ei ole alust

kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, kuna ei nähtu ühtegi asjaolu, millest tulenevalt saaks järeldada

kostja jaoks äärmiselt ebaõiglast või ebamõistlikku olukorda. Asjaolust, et hageja ei olnud pikka

aega Eestis, ei saa kostja jaoks ebaõiglast olukorda järeldada.

Tsiviilasi nr 2-19-5341

6 (8)

29. Kostja leiab, et maakohus on temalt menetluskulud välja mõistnud ebaõigesti ja

menetlusnorme rikkudes. Esmalt leiab kostja, et maakohus määras hagihinna valesti ja seetõttu

peab kostja tasuma hagejale suuremat riigilõivu. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Maakohus

määras hagi hinnaks 90 000 eurot õigesti. Maakohus juhtis menetluse alguses hageja tähelepanu

sellele, et hagi hind (3500 eurot) on vale ja see tuleb määrata asja väärtuse järgi lähtudes TsMS

§-st 126. Tsiviilasja hinna nimetab TsMS § 135 alusel hageja. Hageja nimetas korteriomandi

väärtuseks ja ühtlasi hagi hinnaks 90 000 eurot ning maksis selle järgi riigilõivu. Kostja märkis

vastuses hagile, et hageja on korteri väärtuse üle paisutanud, samas jättes märkimata, mis see

õige väärtus oleks. Sellises olukorras puudus kolleegiumi hinnangul maakohtul vajadus nõuda

hagejalt välja tõendeid korteri väärtuse kohta. Lisaks sellele ei ole kostja ka

apellatsioonkaebuses esile toonud, milline on korteri väärtus. Kohtul on õigus ka TsMS § 136

alusel omal algatusel määrata tsiviilasja hind, kuid seda juhul, kui kohtul tekib kahtlus hageja

poolt hagis märgitud hinna õigsuses. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud omapoolset

seisukohta hagi hinna osas, ei saanud maakohtul ega saa ka ringkonnakohtul antud juhul

kahtlust hageja poolt märgitu osas tekkida. Seda tulenevalt ka sellest, et 90 000 euro puhul ei

saa järeldada, et tegemist oleks ilmselgelt tegelikkusele mittevastava korteri väärtusega.

30. Kostja hinnangul ei ole käesolevat asja arvestades hagejal olnud vajadust advokaadi abi

kasutamiseks ning arusaadav ei ole, mida on advokaat teinud 3,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul

on advokaadi abi olnud käesolevas asjas vajalik. Menetlusosalisel on õigus kasutada lepingulist

esindajat (TsMS § 217 lg 1 ja 2). Hageja lepinguline esindaja on koostanud hagiavalduse,

tutvunud kostja vastusega, kohtumäärustega ning on koostanud seisukoha kostja vastusele.

Hagimenetluses ei saa üldjuhul eeldada, et menetlusosaline ise peaks olema suuteline

menetlusdokumente koostama. Isegi käesoleva asja väikest mahtu ja vähest keerukust arvesse

võttes ei saa eeldada, et menetlusosaline peab ise sellega hakkama saama. See on

menetlusosalise enda valik, kas ta kasutab lepingulise esindaja abi või mitte. Antud juhul on

hageja seda kasutanud.

31. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja

tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus,

mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p

14; 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-

2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul

õiguspäraselt teostanud ja ringkonnakohtul puudub alus sellesse sekkumiseks. Maakohus on

leidnud, et arvestades hagi koostamiseks ja selle menetlemisega kaasnenud lepingulise esindaja

töömahtu, on hageja menetluskulude suurus mõistlik ja põhjendatud. Kolleegium nõustub

maakohtuga. Käesolevas asjas on lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg 3 tunni ja 30 minuti

ulatuses põhjendatud.

32. Kolleegium nõustub kostjaga, et kostja ei ole maakohtu menetluses hageja

menetluskulude nimekirja kätte saanud. TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetatakse menetluskulude

nimekiri vastaspoolele viivitamata kätte. Jättes kostja ilma võimalusest esitada vastuväiteid

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldusele,

rikkus

maakohus

oluliselt

menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 06.04.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-2-3-09, p 9).

Riigikohus on leidnud, et selline menetlusõiguse normi rikkumine on ringkonnakohtus

kõrvaldatav, mistõttu puudub vajadus maakohtu lahendi tühistamiseks (vt Riigikohtu

30.03.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-21-16-11, p 14). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu

poolne menetlusõiguse normi rikkumine ringkonnakohtus kõrvaldatud sellega, et kostja on

Tsiviilasi nr 2-19-5341

7 (8)

saanud maakohtus hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga tutvuda ja on esitanud ka

oma vastuväited sellele. Seega puudub antud juhul vajadus maakohtu otsuse osaliseks

tühistamiseks.

33. Ringkonnakohus määras vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel ebaõigesti selle

hinnaks 90 000 eurot. Üldreeglina on kinnistusraamatu kande parandamise nõude puhul

tsiviilasja hinnaks TsMS § 126 lg 1 kohaselt asja väärtus. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb

arvestada TsMS § 137 lg 1 kohaselt kaebuse ulatust. Käesolevas asjas rahuldas maakohus

hageja nõude omandiõiguse üleandmiseks ja kinnitusraamatu kande muutmiseks vajalike

tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, kuid jättis ekslikult otsuse resolutsioonis märkimata

osad kostja tahteavaldused. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse esitamisel

puuduolevate tahteavalduse lisamiseks ei kohaldu TsMS § 126 lg 1, vaid sellise kaebuse puhul

on tsiviilasja hinnaks 0 eurot. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud

määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Eeltoodust tulenevalt määrab

ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse hinnaks 0 eurot, mistõttu tuleb riigilõivu osas seega

lähtuda riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel lisas 1 toodud kõige madalamast määrast, s.o

75 eurost. Hagejal on võimalik vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 taotleda enamtasutud riigilõivu

tagastamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Kuna kostja apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

36. Hageja esitas 19.06.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1821 eurot

(käibemaksuga), millest riigilõiv moodustab 1200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 621 eurot.

37. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale

apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 115 eurot (koos

käibemaksuga 138 eurot). Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 25.11.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis

lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seega kontrollib kohus menetluskulude

põhjendatust ka siis, kui nendele ei ole vastuväiteid esitatud (vt Riigikohtu 03.06.2013 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

38. Kolleegium ei pea põhjendatuks hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingut – 18.02.2020 Tallinna Ringkonnakohtule päringu tegemine kostja

apellatsioonkaebuse osas, tutvumine ringkonnakohtu vastusega ning TsMS § 3141 lg 1 kohase

kohtumääruse kättetoimetamise võimaluse edastamine ringkonnakohtule. Nimetatud toimingu

tegemiseks puudus vajadus. Kohus ei toimeta menetlusdokumente kätte vastavalt teise

menetlusosalise soovitustele, vaid teeb seda lähtudes seaduses toodud võimalustest.

Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingud on

põhjendatud, kuid ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja

apellatsioonimenetluse ajakulu. Maakohtus kulus hageja lepingulisel esindajal õigusabi

osutamiseks kokku 3,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja põhjendanud

ringkonnakohtus ühe tunni võrra suuremat ajakulu võrreldes maakohtu menetlusega. Ehkki

Tsiviilasi nr 2-19-5341

8 (8)

tegemist on kahe kaebusega, ei ole nende sisust tulenevalt poolte vaheline vaidlus

ringkonnakohtus mahukam kui see oli maakohtus. Eeltoodust tulenevalt vähendab

ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse ajakulu ühe tunni võrra.

39. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 115 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes, arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahtu,

mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt

1. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(vt 2. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos

käibemaksuga (vt 14. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma

käibemaksuta (vt 11. veebruari 2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot

koos käibemaksuga (vt 26. aprilli 2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Seega ei ületa

hageja lepingulise esindaja tasumäär sarnaste asjade keskmist tasumäära.

40. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et

ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt

Riigikohtu 03.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuna hageja on kinnitanud, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada, tuleb

lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulu arvesse võtta koos käibemaksuga.

41. Ringkonnakohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hageja taotluse apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 558 eurot, millest 75 eurot moodustab riigilõiv ja

483 eurot lepingulise esindaja tasu (koos käibemaksuga).

42. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

43. Kostja esitas oma apellatsioonkaebuse täienduses taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna

riigilõiv on õigesti määratud. Kostja vaidlustas lisaks menetluskulude kindlaksmääramisele ka

menetluskulude jaotuse. Seega ei saa RLS § 59 lg-t 16 kohaldada, vaid lähtuda tuleb RLS § 59

lg 1 alusel lisas 1 toodud kõige madalamast määrast, s.o 75 eurost. Kostja on tasunud sellest

tulenevalt õigesti riigilõivu 75 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav