2-20-9044/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9044

Tsiviilasi

Tahe Outdoors OÜ avaldus kande tegemiseks

Vaidlustatud määrus

Tartu Maakohtu kohtunikuabi 29. mai 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tahe Outdoors OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tahe Outdoors OÜ (registrikood 11761765),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja

vandeadvokaat Andres Kalm

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 29. mai 2020. a määrus

registriasjas nr Ä 10136485/M14 ja saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

2. Tahe Outdoors OÜ määruskaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja esitas 22. mail 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale (registripidaja) avalduse

juhatuse muudatuse registrisse kandmiseks. Avaldaja nõukogu võttis 22. novembril 2019. a

vastu otsused, millega kutsuti juhatusest tagasi JP ning valiti uueks juhatuse liikmeks KK.

Samasisulised otsused kinnitati üle ja otsustati veelkord nõukogu 20. detsembri 2019. a

otsusega ning nõukogu 11. veebruari 2020. a otsusega.

2. Kohtunikuabi tegi 29. mail 2020 kandemääruse (vaidlustatud määrus), millega otsustas

mitte kannet 22. mail 2020 esitatud kandeavalduse alusel teha. Kohtunikuabi leidis, et kande

tegemine ei ole võimalik, sest samasisulise kandeavalduse menetlemine on pooleli.

Registripidaja on registriasjas nr Ä 10136485/M12 peatanud 29. jaanuaril 2020 esitatud

kandeavalduse menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-19-20083, mille

peale on esitatud määruskaebused. Enne määruskaebuste lahendamist ei pea registripidaja

kande tegemist võimalikuks. Kohtunikuabi viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-

le 598.

MÄÄRUSKAEBUS

2 (3)

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha

avalduses taotletud kanded.

Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrus ebaseaduslik ja tuleb tühistada.

Registripidaja määrus on nõuetekohaselt põhjendamata. Määruse resolutsiooni kohaselt on

tegemist negatiivse kandemäärusega, kuid määruse põhjendustes on viidatud TsMS §-dele 598

ja 356, mis käsitlevad menetluse peatamist. Samas on registripidaja teinud lõpliku otsuse kande

tegemata jätmise kohta.

Määruskaebuse väite kohaselt puuduvad takistused kande tegemiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 33

lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad

dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõeutele. Kande tegemisest keeldumiseks ei anna

alust asjaolu, et avaldaja on registriosakonna varasemad määrused vaidlustanud. Kande

tegemisest saab keelduda üksnes ÄS § 33 lg-s 5 sätestatud alustel.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20083 kinnitab valitud

juhatuse liikme ametiseisundi kehtivust. Ringkonnakohus märkis, et kuigi avaldaja senise

seadusliku esindaja (JP) tagasikutsumine ja uue seadusliku esindaja (KKe) valimine on

vaidlustatud, saab vaidlustatud 22. novembri 2019. a otsusega valitud juhatuse liiget

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 kohaselt lugeda seaduslikuks esindajaks, sest uue

juhatuse liikme valimise otsuse tühisust ei ole jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud.

Avaldajale jääb arusaamatuks, millisel alusel keeldub registripidaja tegemast kannet, mis

kajastab tegelikku õiguslikku olukorda. Ringkonnakohus on eelpool viidatud määruses

osundanud, et maakohtu 28. veebruari 2020. a määrus (mille alusel on JP hetkel ühise

esindusõigusega registrisse kantud) on ebaõige ja see on toime kaotanud. Täiendavalt tegi

ringkonnakohus 11. juunil 2020 määruse, milles leidis, et määruskaebuse tagamise abinõu

tühistamine ei ole vajalik, sest abinõude kehtivus on maakohtu 28. veebruari 2020. a määruse

järgi piiratud kaebuse lahendamisega.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS §

663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule.

5. Harju Maakohus jättis 22. juuni 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis

selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Avaldaja

määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Praegusel juhul on registripidaja teinud negatiivse kandemääruse, mida on põhjendanud

viitega TsMS §-dele 598 ja 356. Vaidlustatud määruse resolutsioonis ei ole otsustatud avalduse

menetlemine peatada.

Avalduse läbivaatamisel võib registripidaja otsustada: kandeavalduse rahuldada ja teha selle

alusel kande; määrata esitatud dokumentides esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtaja; või

keelduda kande tegemisest. Praegusel juhul on registripidaja ÄS § 33 lg 4 järgi teinud otsuse,

millega keelduti kande tegemisest.

Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et vaidlustatud määruses toodud põhjendused ei ühti

selle resolutsiooniga ning põhjendustest ei selgu seaduses sätestatud kande tegemisest

keeldumise alus. Registripidaja põhjendus ei anna alust kande tegemata jätmiseks. ÄS § 33 lg

5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

Registripidajal ei ole ÄS § 33 lg 6 järgi õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses

nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Registripidaja õigus kontrollida

esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud.

3 (3)

8. Kolleegium märgib, et avalduse uuel läbivaatamisel tuleb kaaluda, kas olemasolevatel

andmetel on avaldus võimalik lahendada või tuleb kandemenetlus peatada, sest registripidaja

võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on siiski piiratud. Eelkõige ei saa

kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada

üksnes hagimenetluses (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,

p 29).

TsMS § 598 annab registripidajale võimaluse kandemenetluse peatamiseks, kui see nõuab

registrisse kande tegemiseks vaidlusalusele õigussuhtele hinnangu andmist. Registriasja

menetluse võib registripidaja peatada ka TsMS § 356 sätestatud juhul. Kandeavalduse

menetluse peatamine on registripidaja diskretsiooniotsus ja ringkonnakohus saab kontrollida

eelkõige seda, ega ei ole ületatud diskretsiooni piire ja kas esinesid peatamise aluseks olevad

asjaolud. Seega peab selline kohtunikuabi määrus sisaldama põhjendusi, sest tegemist on

kaalutlusotsusega. Selline otsustus peab nähtuma ka kohtunikuabi poolt tehtava määruse

resolutsioonist, sh mis ajani on kandeavalduse menetlus peatatud.

Seetõttu tuleb maakohtu kandemäärus tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks

maakohtu registriosakonnale.

9. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2

esimese lause järgi avaldaja kanda.

10. Tulenevalt TsMS §-st 599 ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar