Legislator Case Law & Legislation
3-20-1225/4 AI generated

3-20-1225/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-20-1225/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Stanislav Ivanov esitas 28.05.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. seoses sellega hüvitamisnõudega kaebuse Viru Vangla vastu. Avalduse kohaselt ei suuda

Legislator headnote

AI generated

3-20-1225/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: seoses sellega hüvitamisnõudega kaebuse Viru Vangla vastu. Avalduse kohaselt ei suuda

Keywords

AI generated
authorization to sue standing against building permit grounds of challenge invocation of statutory grounds extension of visiting rights visa
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1225

Määruse kuupäev

01.07.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – Stanislav Ivanov

RESOLUTSIOON

Jätta Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(riigi

õigusabi

seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD

1. Stanislav Ivanov esitas 28.05.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotleja selgitab, et viibib juba 44 päeva ilma jalutuskäikude ja värske õhuta ning soovib esitada

seoses sellega hüvitamisnõudega kaebuse Viru Vangla vastu. Avalduse kohaselt ei suuda

taotleja iseseisvalt menetluses osaleda ning vajab seetõttu riigi õigusabi.

2. Viru Maakohus keeldus kohtuasjas nr 2-20-7811 02.06.2020 määruse resolutsiooni

punktiga 1 S. Ivanovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ning edastas taotluse

25.06.2020 Tartu Halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

3. S. Ivanov on esitanud kohtule taotluse talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

Kohus tõlgendab seda taotlust selliselt, et taotleja on palunud määrata talle riigi õigusabi tema

esindamiseks halduskohtumenetluses, sh halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks

(RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu

pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

4. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. S. Ivanovi taotluse esitamisele eelneva nelja

kuu (28.01.2020–27.05.2020) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus

tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks

ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.

3-20-1225

5. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld taotlejale riigi

õigusabi andmiseks, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on S. Ivanov esitanud 05.05.2020 Tartu Halduskohtule

kaebuse, sh 17.05.2020 kaebuse täienduse, milles soovis õiglast hüvitist kohtu äranägemisel

seoses moraalse ja tervisekahju põhjustamisega ajavahemikul 16.03.2020 kuni 29.04.2020

õigusvastastes tingimustes kinnipidamisega, kuna talle ei võimaldatud värskes õhus jalutamist,

aknaid polnud võimalik avada, ventilatsioon oli ebapiisav ning ta kannatas õhupuuduse tõttu

peavalu ja depressiooni käes (haldusasi nr 3-20-871).

7. Kohtu hinnangul on taotleja haldusasjas nr 3-20-871 suutnud nii kohtule 05.05.2020

esitatud kaebuses ja selle 17.05.2020 täienduses kui ka vanglale 15.05.2020 esitatud taotluses

selgelt kirjeldada asjaolusid, millega seoses ta kahju hüvitamist soovib. Nende asjaolude pinnalt

oleks kohtul (juhul, kui taotleja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitab seejärel

kohtule kaebuse) võimalik tema kaebust lahendada. Kui kohus peaks leidma, et taotleja

pöördumises esineb puudusi, palub ta taotlejal need puudused kõrvaldada, selgitades, mida on

vaja

puuduste

kõrvaldamiseks

teha.

Halduskohtumenetluses

tuleb

kohtul

igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus

ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist

takistavad vormivead kõrvaldataks (HKMS § 2 lg 5). Lisaks kehtib halduskohtumenetluses

uurimispõhimõte, mis tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel tagada asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamine ning koguda vajaduse korral tõendeid ise või teha nende

esitamine kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule

esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest (nt haldusorganilt kahjuhüvitise

väljamõistmise taotlemisest) ning asjaolude arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab

vajadusel omal initsiatiivil välja asjaolud ja kogub tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat.

8. Lisaks eelnevale esineb riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks RÕS § 7 lg 1 p-s 6

sätestatud alus, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib taotleja talle

riigi õigusabi korras esindaja määramist kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks ning kohtule ei ole teada, et asjas esineks tungiv avalik huvi.

9. Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud

(RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 6) ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kohus on eelnevalt haldusasjas 3-20-871 26.05.2020 määruse punktis 7 S. Ivanovile

selgitanud, et kui tema 15.05.2020 kahju hüvitamise taotlusena pealkirjastatud pöördumisele

vastatakse kui märgukirjale ning S. Ivanov leiab, et tegemist oli siiski hüvitamisnõudega, on tal

õigus pöörduda uuesti hüvitamiskaebusega halduskohtusse. Seejärel saab kohus hinnata, kas

kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks. Kohus selgitab täiendavalt, et kahju hüvitamise

kaebusega tuleb pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehakse

teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu

jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb

isikul juhul, kui haldusorgan jätab tema kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (s.o selle

nõuetekohasest esitamisest kahe kuu jooksul) lahendamata, pöörduda soovi korral kaebusega

halduskohtusse 30 päeva jooksul alates kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/