3-20-1225/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedStanislav Ivanov esitas 28.05.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. seoses sellega hüvitamisnõudega kaebuse Viru Vangla vastu. Avalduse kohaselt ei suuda
Legislator headnote
AI generated3-20-1225/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: seoses sellega hüvitamisnõudega kaebuse Viru Vangla vastu. Avalduse kohaselt ei suuda
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-20-1225
Määruse kuupäev
01.07.2020
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotlus
Menetlusosalised
Taotleja – Stanislav Ivanov
RESOLUTSIOON
Jätta Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu
Ringkonnakohtule
päeva
jooksul
määruse
kättetoimetamisest
arvates
(riigi
õigusabi
seaduse
(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 119 lg 1, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
ASJAOLUD
1. Stanislav Ivanov esitas 28.05.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Taotleja selgitab, et viibib juba 44 päeva ilma jalutuskäikude ja värske õhuta ning soovib esitada
seoses sellega hüvitamisnõudega kaebuse Viru Vangla vastu. Avalduse kohaselt ei suuda
taotleja iseseisvalt menetluses osaleda ning vajab seetõttu riigi õigusabi.
2. Viru Maakohus keeldus kohtuasjas nr 2-20-7811 02.06.2020 määruse resolutsiooni
punktiga 1 S. Ivanovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ning edastas taotluse
25.06.2020 Tartu Halduskohtule.
KOHTU SEISUKOHT
3. S. Ivanov on esitanud kohtule taotluse talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
Kohus tõlgendab seda taotlust selliselt, et taotleja on palunud määrata talle riigi õigusabi tema
esindamiseks halduskohtumenetluses, sh halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks
(RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu
pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
4. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku
seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab
seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast
õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. S. Ivanovi taotluse esitamisele eelneva nelja
kuu (28.01.2020–27.05.2020) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus
tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks
ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7
sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.
3-20-1225
5. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld taotlejale riigi
õigusabi andmiseks, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on S. Ivanov esitanud 05.05.2020 Tartu Halduskohtule
kaebuse, sh 17.05.2020 kaebuse täienduse, milles soovis õiglast hüvitist kohtu äranägemisel
seoses moraalse ja tervisekahju põhjustamisega ajavahemikul 16.03.2020 kuni 29.04.2020
õigusvastastes tingimustes kinnipidamisega, kuna talle ei võimaldatud värskes õhus jalutamist,
aknaid polnud võimalik avada, ventilatsioon oli ebapiisav ning ta kannatas õhupuuduse tõttu
peavalu ja depressiooni käes (haldusasi nr 3-20-871).
7. Kohtu hinnangul on taotleja haldusasjas nr 3-20-871 suutnud nii kohtule 05.05.2020
esitatud kaebuses ja selle 17.05.2020 täienduses kui ka vanglale 15.05.2020 esitatud taotluses
selgelt kirjeldada asjaolusid, millega seoses ta kahju hüvitamist soovib. Nende asjaolude pinnalt
oleks kohtul (juhul, kui taotleja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitab seejärel
kohtule kaebuse) võimalik tema kaebust lahendada. Kui kohus peaks leidma, et taotleja
pöördumises esineb puudusi, palub ta taotlejal need puudused kõrvaldada, selgitades, mida on
vaja
puuduste
kõrvaldamiseks
teha.
Halduskohtumenetluses
tuleb
kohtul
igas
menetlusstaadiumis oma selgitustega tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus
ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist
takistavad vormivead kõrvaldataks (HKMS § 2 lg 5). Lisaks kehtib halduskohtumenetluses
uurimispõhimõte, mis tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel tagada asja lahendamiseks
oluliste asjaolude väljaselgitamine ning koguda vajaduse korral tõendeid ise või teha nende
esitamine kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole
halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule
esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest (nt haldusorganilt kahjuhüvitise
väljamõistmise taotlemisest) ning asjaolude arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab
vajadusel omal initsiatiivil välja asjaolud ja kogub tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat.
8. Lisaks eelnevale esineb riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks RÕS § 7 lg 1 p-s 6
sätestatud alus, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude
esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib taotleja talle
riigi õigusabi korras esindaja määramist kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude
esitamiseks ning kohtule ei ole teada, et asjas esineks tungiv avalik huvi.
9. Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud
(RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 6) ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
10. Kohus on eelnevalt haldusasjas 3-20-871 26.05.2020 määruse punktis 7 S. Ivanovile
selgitanud, et kui tema 15.05.2020 kahju hüvitamise taotlusena pealkirjastatud pöördumisele
vastatakse kui märgukirjale ning S. Ivanov leiab, et tegemist oli siiski hüvitamisnõudega, on tal
õigus pöörduda uuesti hüvitamiskaebusega halduskohtusse. Seejärel saab kohus hinnata, kas
kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks. Kohus selgitab täiendavalt, et kahju hüvitamise
kaebusega tuleb pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehakse
teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Riigivastutuse seaduse
(RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu
jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb
isikul juhul, kui haldusorgan jätab tema kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (s.o selle
nõuetekohasest esitamisest kahe kuu jooksul) lahendamata, pöörduda soovi korral kaebusega
halduskohtusse 30 päeva jooksul alates kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/