2-20-7816/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-7816 Lk 1/ 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020. a, Tartu Tsiviilasja number 2-20-7816

Tsiviilasi

K. M. A. hagi V. A. vastu elatise nõudes Hagi hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: K. M. A. (ik: XXX; elukoht: XXX); • Hageja seaduslik esindaja: M. A. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX); • Kostja: V. A. (ik: XXX; e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

26. juuni 2020 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. M. A. hagi V. A. vastu elatise nõudes.

2. Mõista V. A. K. M. A. kasuks välja elatis alates 1. juulist 2020 kuni K. M. A. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras (see on 2020. aastal 292 eurot kuus). Seadusjärgse elatise miinimummäära muutumisel muutub automaatselt ka tasutava elatise suurus.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Elatis tuleb tasuda iga kuu eest hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks lapse eestkostja M. A. arveldusarvele nr XXX SEB pangas.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatisoonkaebuse esitamise taotletakse menetlusabil, siis seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Tsiviilasi nr 2-20-7816 Lk 2/ 3

ASJAOLUD

1. 29.05.2020 esitas M. A. oma eestkostetava K. M. A. nimel kohtusse hagiavalduse V. A. vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on V. A. (kostja) K. M. A. (hageja) isa. Kostja ei osale hageja kulude kandmisel. Kuna laps on kasvueas on tema vajaduste katmiseks kuluvad summad suurenenud. Hageja seaduslik esindaja taotles elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimumsummas.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole last kasvatanud ega näinud teda ühtegi korda, mistõttu puudub ka kostjal elatise tasumise kohustus. Raha peaks maksma see isik, kes aitas pettusega lapse võõrasse perre.

3. Asjas toimus kohtuistung 26.06.2020. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on kohtukutse kätte saanud ning teatas 22.06.2020 e-kirjaga, et ei tule kohtusse. Hageja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde ning taotles elatise väljamõistmist alates 01.07.2020.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis seadusjärgses miinimumsummas alates 01.07.2020. Kostja on kohtukutse 26.06.2020 kohtuistungile kätte saanud ja 22.06.2020 teatanud, et ei soovi ilmuda kohtuistungile. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Praegusel juhul peab kohus võimalikuks TsMS § 410 ja 414 lg 1 alusel lahendada asi sisuliselt. Kostja on selgitanud, et enda hinnangul tal elatise tasumise kohustus puudub, ning teatanud, et ei soovi istungil osaleda (tlk 9 ja 11). Seetõttu leiab kohus, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sisulise otsuse tegemiseks antud juhul piisavalt välja selgitatud.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkti 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Elektroonilise rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 5) nähtub, et hageja põlvneb kostjast ning M. A. on määratud hageja eestkostjaks. Seetõtu on kostjal kohustus maksta hageja ülalpidamiseks elatisraha. Kostja väited, mille kohaselt tal puudub elatise tasumise kohustus, kuna ta pole oma last kunagi näinud ega teda kasvatanud, ei ole asjakohased. Elatise tasumise kohustus tuleneb üksnes põlvnemise faktist ning ei sõltu sellest, kes last faktiliselt kasvatab. Oma lapse ülalpidamiskohustus lõppeb isal kas lapse täisealiseks saamisel või teise isiku poolt lapsendamisel. Praegu on K. M. A. alaealine ega ole teise isiku poolt lapsendatud, mistõttu on V.

A. tema isana lapse ülalpidamiskohustus. Üksnes see, et lapse eestkostjaks on määratud teine isik, kes teda esindab ja faktiliselt kasvatab, ei välista lapse isa ülalpidamiskohustust.

6. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

Tsiviilasi nr 2-20-7816 Lk 3/ 3 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks oli 2020. aastal 584 eurot ning miinimumelatis on seega 292 eurot. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid alust vähendada elatist alla miinimummäära või mõista välja seadusjärgsest miinimummäärast suuremat elatist. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning mõista V. A. K. M. A. kasuks välja elatis alates 1. juulist 2020 kuni K.

M. A. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras (see on 2020. aastal 292 eurot kuus). Seadusjärgse elatise miinimummäära muutumisel muutub automaatselt ka tasutava elatise suurus.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning kohus ka menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik