2-19-139935/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-139935

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1008,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

(e-post anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja: A. B. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

XXX; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. B.lt OK Incure OÜ kasuks 07.08.2016 A. B. ja IPF Digital Estonia OÜ

vahel sõlmitud krediidilepingust nr 3171952 tulenev võlgnevus kokku 1008,02 eurot

(millest 700,00€ põhivõlgnevus, 185,64€ intress, 122,38€ põhivõlalt perioodi eest

28.02.2018 kuni 05.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ viivise nõue A. B. vastu summas 0,36 eurot.

4. Jätta menetluskulud 99,96% ulatuses A. B. kanda ja 0,04% ulatuses OK Incure OÜ

kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 225 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv) millest 224,91

eurot mõista A. B.lt OK Incure OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. B. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

Tsiviilasi nr 2-19-139935

2 (5)

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ esitas 30.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1323,34 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik A. B.

esitas makseettepanekule vastuväite. 16.03.2020 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue

anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 16.03.2020 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada

oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt

riigilõivu.

3. OK Incure OÜ esitas 17.04.2020 hagiavalduse A. B. vastu võlgnevuse põhinõude 700,00

euro, intressi 185,64 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 359,90 euro nõudes. Samuti palus

hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 225 eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-139935

3 (5)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ ja kostja A. B. 07.08.2017

krediidilepingu nr 3171952, mille alusel anti kostjale kokku krediiti 1250,00 eurot ning mille

kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kostja kasutas limiiti, kuid tagasimakseid

vajalikus ulatuses ei sooritanud. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 45% aastas ja

krediidikulukuse määras aastas 56,50%. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid

kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 27.02.2018 ning

loovutas nõude hagejale. Kostja on inkassomenetluse raames tasunud kokku 550 eurot, mille hageja

arvestab maha põhivõlast.

Kohtu nõudel hageja 05.05.2020 korrigeeris oma viivise nõuet selliselt, et nõuab kostjalt viivise

tasumist summas 122,74 eurot perioodi eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020, määras 0,022 %

päevas.

4. Pärnu Maakohus võttis 06.05.2020 hagiavalduse menetlusse. Kostja kinnitas hagimaterjalide

ja kohtumääruse kätte saamist 02.06.2020, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 16.06.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja

on

esialgselt

võlausaldajalt

omandanud

nõude

loovutamise

teel

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 3

järgi krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga 07.08.2017 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust tulenevat rahalist kohustust, mistõttu on esialgne võlausaldaja

kooskõlas VÕS § 416 lg 1 tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Nõude loovutamisest on hagejat

kooskõlas VÕS § 412 lg 1 teavitatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu

esitatud nõue tarbijaga sõlmitud tarbijalepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS

§ 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda

krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest

Tsiviilasi nr 2-19-139935

4 (5)

maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse

krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. IPF

Digital Estonia OÜ andis tarbijakrediidilepingu nr 3171952 alusel kostjale kasutada krediiti

1250,00 eurot ning kostja kohustus saadud krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste

maksetena. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid

rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas

700,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja

ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 45% aastas. Kostja

intressivõlgnevus kuni krediidilepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 185,64 eurot.

Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 185,64 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 700,00 eurot määras 0,022%

päevas ajavahemiku eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020 summas 122,74 eurot. VÕS § 101 lg 1 p

6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise

kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.

Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on seadusjärgse viivise, milline on 8%

aastas,

kõigepealt

teisendanud

päevamääraks

ja

ümmardanud

0,022%-ni.

Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr on 8% aastas, mitte 0,022% päevas. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse

viivisemäära järgi arvutatud viivis perioodi eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020 on summas 122,38

eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,36 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel

rahuldamata.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

Tsiviilasi nr 2-19-139935

5 (5)

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

13. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

99,96 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 224,91 eurot kostja kanda ja

0,09 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik