2-17-18657/116 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2010 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18657

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi KEVELT hagi Logitrans Consult OÜ

vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

129 068,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts KEVELT (registrikood 10418580),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu ja

advokaat Silvia Urgas

Kostja

Logitrans

Consult

OÜ

(registrikood

11019600), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Katrin Orav ja Olavi-Jüri Luik

Kolmas isik HDI Global Speciality SE (varasem

ärinimi International Insurance Company of Hannover

SE)

(registrikood

HRB

211924

(Saksamaa

Liitvabariik)), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Vesse Võhma

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.05.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks veolepingu

rikkumisest tekitatud kahju 115 453,18 eurot ja viivis 2 546,30 eurot, kokku

117 999,48 eurot.

3. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks viivis 5% aastas

põhinõudelt (115 453,18 eurot) alates 14.12.2107 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks muu otsene

kahju 4904 eurot.

5. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (4904 eurot)

alates 14.12.2107 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud kostja Logitrans Consult OÜ kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.06.2017 veolepingu, mille järgi pidi

kostja vedama ravimeid Eestist Ukrainasse hageja poolt valitud vastuvõtjale. Hageja kohustus

veo eest tasuma 2300 eurot. Lastiks oli temperatuuritundlik ravim „Vasostenoon“ ning

temperatuur pidi veo ajal olema vahemikus +2 - +8 kraadi. Kostja võttis 26.06.2017 ravimid

veoks vastu Tallinnas ning pidi 29.06.2017 hommikuks kohale toimetama Ukrainasse

(mahalaadimise koht Chaiki, Kiiev). Kostja ei jõudnud hagejale teadmata põhjustel õigeks

ajaks sihtpunkti, ei taganud külmutusseadme rikke tõttu ettenähtud temperatuurirežiimi ega

teavitanud kauba saatjat või saajat, et temperatuurirežiimi järgimine veo ajal ei ole võimalik.

Ravimid muutusid veoteekonnal kasutuskõlbmatuks ning tuli seetõttu hävitada.

2. Kostja on rikkumist tunnistanud ja kahju osaliselt hüvitanud, kuid vaidlus on vedaja

vastutuse piiramise üle (raske hooletus). Hageja leiab, et kostja on kahju tekitanud raskest

hooletusest, mistõttu ei ole kostjal õigus kahjuhüvitist piirata. Hageja kindlustusandja hüvitas

hagejale kauba väärtuse piiratud vastutuse ulatuses ning veotasu ja kahju summas 1283,82

eurot. Kahju suuruseks on ravimite maksumus, mis oli kauba vastuvõtmise kohas

kokkulepitud müügihind summas 109 100 eurot ja tollimaks summas 7637 eurot. Kauba saaja

pidi tollimaksud tasuma ega saanud nö tagasiarvestust teha, sest kauba saaja sai

temperatuurirežiimi rikkumisest teada alles siis, kui sõiduk oli tollirežiimi läbinud ja jõudis

saaja lattu. Kui kauba saaja (või kauba saatja) oleks teadnud temperatuurirežiimi rikkumisest,

rikkumise ajast ja ravimite hävimisest, siis ei oleks kauba saaja ravimeid tollis vormistanud ja

sellega oleks saanud ära hoida tollimaksu kohustuse tekkimise. Hüvitamata kahju (ravimite

müügihind ja tollimaks) suuruseks on 109 100 + 7 637 – 1283,82 = 115 453,18 eurot. Hageja

on kulutanud enne kohtusse pöördumist õigusabile, mis on seotud vaidluse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamise, tõendite kogumise, nõudekirja koostamise, suhtlusele vedaja ja

vedaja kindlustusandjaga kokku 4904 eurot (km-ta). Hageja õigusabikulud olid kantud

lootuses vaidlust kohtuväliselt lahendada ning edasiste kulude tekkimist vältida.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 115 453,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

2 546,30 eurot ja viivis 5% aastas põhivõlalt 115 453,18 eurot alates 14.12.2017 kuni

põhivõla tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude

katteks 4904 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (4904 eurot)

alates 14.12.2107 kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja autojuht võttis koheselt ühendust kostja

transpordi eest vastutava töötaja YYga, et kirjeldada talle tekkinud olukorda ja küsida juhiseid

edasiseks käitumiseks. Kostja autojuht tegutses vastavalt hageja juhistele, katkestas

puhkepausi ja alustas koheselt sõitu sihtkohta. Kooskõlas hageja juhistega jahutas kostja

sõidukit külma veega, millel oli oluline mõju temperatuuri tõusu pidurdamisel. Paraku võttis

Valgevene-Ukraina piiriületus oluliselt kauem aega, mistõttu jõudis sõiduk sihtkohta alles

hilisõhtul. Kostja tegi kõik endast oleneva, et tagada ravimite kvaliteedi säilimine. Ajal, mil

kostja seisis piiripunkti ületamise järjekorras, ei olnud võimalik võtta tarvitusele ühtegi

täiendavat meedet. Hageja väide justkui oleks kostja saanud ühendada seadme vooluvõrku, ei

vasta tegelikkusele, kuna piiripunkti järjekorras sellised vooluvõrgud puudusid. Samuti ei

andnud hageja kostjale vastavaid juhiseid.

5. Sihtkohta jõudes avastati, et temperatuuri pikaajalise ülemise tõttu, mis oli tingitud

külmutusseadme rikkest, ei olnud ravimid enam kõlblikud ning need tuli hävitada. Tegemist

oli õnnetusjuhtumiga. Kostja ei ole käitunud raskelt hooletult. Vahetult enne ravimite vedu,

teostas Foilpoint OÜ kostja sõiduki külmutusseadme hoolduse ja kontrolli, mille käigus

kinnitati, et see on töökorras. Seega, ei ole kostja käitunud raskelt hooletult ning esineb alus

tema vastutuse piiramiseks. Kostja kindlustusandja on hüvitanud hagejale kokku 3584 eurot

ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt mistahes täiendavat hüvitist. Vastavalt CMR-i

saatelehele kohaldus antud veole INCOTERMS 2010 tarneklausel CIP- Carriage and

Insurance Paid to Chaiki, Kiev (vedu ja kindlustus makstud kuni Chaiki, Kievini), mis

tähendab, et müüja ehk hageja oli kohustatud kindlustama kauba ehk ravimid ostja OOO

Valartin Pharma kasuks veo ajal veosekindlustuslepinguga. Ravimite üleandmisel vedajale

ehk kostjale oli tarne sooritatud ja säilimise riisiko läks üle ostjale. Seega, isegi juhul, kui

kohus asuks seisukohale, et kostja I on käitunud raskelt hooletult (millega kostja I ei nõustu),

puudub hagejal nõue kostja I vastu, kuivõrd tarneklausli CIP alusel pidi ravimite saaja OOO

Valartin Pharma tasuma kauba eest tasu ja saatja ehk hageja kindlustama veose saaja kasuks.

Juhul, kui kindlustusleping oli sõlmimata või kindlustusandjale ei esitatud kahju hüvitamise

nõuet, on tegemist hageja mõjusfääri kuuluva asjaoluga.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

6. Kolmas isik toetab kostja vastuväiteid hagile ja leiab, et kogu hageja nõue kostja vastu on

alusetu ja tõendamata. Kostja ei ole vaidlusaluse veolepingu täitmisel käitunud raskelt

hooletult ning vastavalt CMR art 23 lg 3 on kostja vastutus piiratud. Kostja autojuht käitus

vastavalt hageja juhistele ja tegi kõik võimaliku, et tagada ravimite säilimine. Piiratud

vastutuse ulatuses on hagejale ravimite müügihinna kahju hüvitatud ning seetõttu on hageja

ravimite müügihinna hüvitamise nõue kostja vastu alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.

Alusetu on ka tollimaksude hüvitamise nõue. Olukorras, kus veos läks hävitamisele, oli

kaubasaajal võimalik taotleda veoselt tasutud tollimaksude tagastamist ja/või tasaarvestamist.

7. Põhjendamatu on ka hageja alusetute nõuete esitamiseks kantud kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõue. Kuna kõik hageja kahjuhüvitise nõuded kostja vastu

alusetud, põhjendamatud ja tõendamata, on alusetu ka nendelt nõuetelt arvestatud hageja

viiviste nõue.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest

10. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et kostja rikkus veolepingut, kuna ei taganud

rahvusvahelise maanteveo ajal kokkulepitud temperatuurirežiimi ja ravimid tuli hävitada.

Hageja hinnangul tekitas kostja kahju vähemalt raskest hooletusest ning kostja ei või vastutust

piirata. Kostja on seisukohal, et kostja ei käitunud raskelt hooletult, kuna autojuht tegutses

vastavalt hageja juhistele ning esineb alus kostja vastutuse piiramiseks. Pooled vaidlevad

selle üle, kas kostjal on õigus oma vastutust piirata.

11. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 26.06.2017 veolepingu, mille

kohaselt kohustus kostja vedama Eestist Ukrainasse ravimeid „Vasestenoon“ ning hageja

kohustus veo eest tasuma 2300 eurot. Veolepingu tingimused on kokku lepitud CMR-

saatelehel ja tellimiskirjal (I kd, tlk 9-11 pöördel). Tellimiskirja ja CMR-saatelehe kohaselt

pidi temperatuur veo ajal olema vahemikus +3-+8 kraadi (I kd, tlk 9-11). Ravimit

„Vasostenoon“i võib lühikest aega, näiteks laadimisel, säilitada temperatuuril kuni 25 kraadi.

Pikaajaline säilitamine toatemperatuuril ei ole lubatud (I kd, tlk 58-59 pöördel). Kostja võttis

ravimid veoks vastu Tallinnas 26.06.2017 (I kd, tlk 11). Kostja ei taganud veo ajal

tellimiskirjas ja SMR-saatelehel kokkulepitud temperatuuri (I kd, tlk 11 pöördel-12). Kostja

poolt kasutatud sõidukil ilmnes külmutusseadme rike. Kostja sõiduk jõudis sihtkohta

29.06.2017 kl 22.01 (I kd, tlk 13-14). Kauba saaja Valartin Pharma LLC esitas 04.07.2017

hagejale pretensiooni temperatuurirežiimi rikkumise tõttu (I kd, tlk 14 pöördel-16). Ravimeid

ei saanud ülekuumenemise tõttu realiseerida ja hävitati (I kd, tlk 16 pöördel-19). Kostja ja

Marine Underwriting Services SIA vahel on sõlmitud kindlustusleping nr 201711488, mille

kohaselt on rahvusvahelistest vedudest tulenevad nõuded kindlustatud (I kd, tlk 20 pöördel –

25). Hageja esitas kostjale 05.07.2017 reklamatsiooni ja pretensiooni nõudega hüvitada kogu

tekitatud kahju (I kd, tlk 26-29 pöördel). Kostja on piiranud oma vastutust CMR art 23 lg 3

alusel. Kindlustusmaakler Vagner Insurance Broker A/S, kes tegutseb kostja nimel ja

vastavalt kostja kindlustusandja juhistele piiras kostja vastutust tekitatud kauba eest ja oli

nõus hüvitama hagejale kauba väärtuse piiratud vastutuse ulatuses 1284 eurot, veotasu 2300

eurot ja kauba hävitamisega seotud kulud (I kd, tlk 48-49).

12. Rahvusvahelistele maanteevedudele kohaldatakse rahvusvaheliste maanteekaubavedude

lepingu konventsiooni (CMR konventsiooni). CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle

konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lepingus näidatud kaupade

vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, 2) vähemalt üks neist

riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja 3)

kaupade transpordi eest makstakse tasu. Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja

üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Nii Eesti kui ka ja Ukraina on CMR-iga ühinenud

ning seega on täidetud CMR-i konventsiooni kohaldamise tingimused. Küsimustes, mis ei ole

reguleeritud CMR-iga, kohaldatakse kohtu asukohariigi rahvusvahelise eraõiguse sätete

kohaselt määratavat riigisisest lepinguõigust. Riigikohus on leidnud, et CMR ei reguleeri

kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule

kohaldada siseriiklikku õigust (Vt RKTKo nr 3-2-1-3-09, p 12). Seega kuulub kohaldamisele

nii CMR konventsioon, kui ka eesti seadusandlus.

13. Eeltoodust tulenevalt võiks veolepingu rikkumisest tulenev kahjunõue summas 115

453,18 eurot kuuluda rahuldamisele CMR konventsiooni art 17 lg 1 alusel. Vedaja vastutab

kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise

hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest (CMR-

konventsiooni art 17 lg 1). Vedaja (kostja) vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui

kaup sai kahjustada nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud

juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale

omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei

suutnud vältida. CMR-i kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata oma

süüst.

14. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on rikkunud veolepingut sellega, et ta ei taganud

tellimiskirjas ja CMR-saatelehel kokkulepitud temperatuurirežiimi +2 - +8 kraadi kogu veo

kestel, mistõttu ei olnud ravimeid võimalik enam turustada ja need tuli rikkumise tagajärjel

hävitada.

15. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb välja selgitada, kas vedaja käitus kõrgendatud

hoolsusega, et kahju tekkimist ära hoida. Vedajal ei ole õigust välistada või piirata oma

vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud

tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis

vastavalt asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku

õigusvastase tegevusega (CMR art 29 lg 1). Riigikohus on märkinud, et vedaja vastutus ei

sõltu vedaja süüst. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel,

mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel (Vt RKTKo

nr 3-2-1-127-05, p 13).

16. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kasutatud autol ilmnenud tehniline rike oli

ettenägematu ning rikke ilmnemisel puudub kostja süü. Kohtule esitatud Foilpoint OÜ arvest

nähtuvalt läbis nimetatud auto mais 2017 külmiku diagnostika ja kontrolli (kd I, tlk 83). Seega

näitas kostja üles käibes vajalikul määral hoolt. Küll aga jättis kostja oma kohustused

mittenõuetekohaselt täitmata temperatuuri tõusust hagejat koheselt teavitamata jättes ning ka

seetõttu, et kostja ei takistanud temperatuuri tõusu. Poolte vahel puudub vaidlus, et WW

jõudis sihtkohta hilinenult ehk pärast brokeri tööpäeva lõppu. WW andis 25.05.2020

toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta viibis 29.06.2017 hommikul kell 4 Valgevenes

Rečyca linnas, pidades režiimijärgset puhkepausi, kuna oli eelnevalt sattunud Valgevenes

mitu tundi kestvasse politseikontrolli (vt 25.05.2020 kohtuistungi protokolli, III kd tlk 29

pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et teavitas hagejat koheselt temperatuuri tõusust.

Tõendamist on leidnud, et 29.06.2017 pöördus esimesena hageja poole kostja töötaja CC, kes

üritas teada saada kostja autojuhi WW asukohta. Nimetatu on tõendamist leidnud CC

25.05.2020 toimunud kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et kostja autojuht temaga

ühendust ei võtnud. CC hakkas uurima kus on autojuht. Tunnistaja helistas kostja töötajale

YYle ning küsis kus auto on. Hageja esindaja Ukrainas ütles, et neil on seal väga palav ja

ootavad, et auto tuleks võimalikult kiiresti, et jõuaks kauba vastu võtta. YY ütles, et kõik on

kontrolli alla ja tunnistaja ei pea muretsema. Probleemidest temperatuuriga juttu ei olnud.

Probleemist temperatuuriga sai CC teada alles 29. juuni õhtul kostja töötaja Ri käest (III kd,

tlk 27). Tunnistaja CC ütlused on kooskõlas ka kirjalike tõenditega, so kohtule 11.02.2020

esitatud väljavõttest Skype vestluse kohta (II kd, tlk 158-159 pöördel). Samuti on YY

ütlustega tõendatud, et enne tööle tulekut helistas CC ja küsis mis autojuhiga juhtus, et temaga

ei saa ühendust. Temperatuuri kohta ta ei teadnud siis midagi (III kd, tlk 31). Seega on

tõendamist leidnud, et hageja ei andnud kostjale mingeid juhiseid, kuna hageja sai

temperatuuri tõusust alles 29.06.2017 õhtul teada.

17. Kohus on seisukohal, et kostja oleks suutnud kahju tekkimist ära hoida kõrgendatud

hoolsuse ülesnäitamisel. Autojuht WW selgitas 25.05.2020 toimunud istungil, et

külmutusseade töötab kas liikumisel mootorist või parkimise ajal vooluvõrgust (vt 25.05.2020

kohtuistungi protokoll, III kd tl 29 pöördel). Autojuhi poolt sõiduki veega jahutamine ja

sõiduki pöörete tõstmine ei taastanud veoks nõutud temperatuuri, mis oleks maksimaalselt +8

kraadi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ainuõige käitumine olnuks külmutusseade

vooluvõrku ühendada ning kui autojuht leidis koha, kus autot veega jahutada, oli tal samas

pesulas või tanklas võimalik külmutusseadet ka vooluvõrku ühendada. Kostja ei ole

tõendanud, et puudus võimalus külmutusseadme vooluvõrku ühendamiseks. Veetavaks

kaubaks olnud ravimi „Vasostenoon“ kriitiline temperatuur oli 25 kraadi, mille ületamisel ei

ole tootjal võimalik tagada ravimi kvaliteedi säilimist (hagi lisa 24). Seega, kui oleks

toimunud lühiajaline temperatuuritingimuste rikkumine, oleks ravimi kvaliteedi säilimise

tagamine veel võimalik olnud. Temperatuuri väljavõttest nähtub, et temperatuur ületas

ettenähtud vahemiku (+2 - +8 kraadi) 29.06.2017 kell 8:43 ning 25 kraadi piiri kell 14:43 (I

kd,

tlk

3).

Hagejat

ei

teavitatud

enne

kriitilise

temperatuuri

ületamist

temperatuuriprobleemidest. Enne kriitilise temperatuuri ületamist oleks autojuht jõudnud

lülitada külmutusseadme vooluvõrku ja tagada nõutavad temperatuuritingimused.

18. Kostja oleks pidanud ühendust võtma hageja või kauba saaja esindajatega ning neid

probleemist teavitama. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et samal ajal kui kostja oleks

külmutusseadet vooluvõrgus hoides taganud nõutava temperatuuri hoidmise, oleks hageja või

kauba saaja saanud organiseerida Kiievist töötava külmutusseadmega asendusauto või

korraldada kostjale peatuse mõnes vahelaos. Seega saanuks vältida ravimi kasutuskõlbmatuks

muutumist. Hilinemise tõttu oli kaup ka pikemat aega tõusva temperatuuri tingimustes. Kostja

autojuht tegutses kutsetegevuse raames ning pidi teadma, kuidas tegutseda külmutusseadme

mootori rikke korral ja tegema kõik võimaliku, et välistada temperatuuritundliku kauba

riknemine. Kostja ei rakendanud vajalikke meetmeid, kuigi kostja pidi teadma

külmutusseadme tehnilisi omadusi ja omama tegutsemisjuhist juhuks, kui ilmneb, et

külmutusseadme mootor ei tööta. Seega on kostja käitumine käsitatav raske hooletusena.

19. Vedaja on piiranud oma vastutust CMR art 23 lg 3 alusel, st arvutanud hüvitise ravimite

kaalu ja rahvusvahelise valuutaühiku SDR korrutise järgi, mis on lubatud, va juhul, kui vedaja

on kahju tekitanud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase

täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele

võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega (CMR art 29 lg 1). Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-191-13 (p 12) täpsustanud, et CMR-st tulenevale vastutusele ei ole põhjust esitada

teistsuguseid kriteeriume, kui on kehtestatud riigisiseses õiguses. Riigisiseselt reguleerib

kaubaveolepingust tulenevate nõuete vastutuse piiramist VÕS § 798. VÕS § 798 alusel ei

kehti vastutuse piirangud, kui vedaja on kahju tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

20. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei vabane vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel,

kuna kostja ei ole tõendanud, et rakendas kõrgendatud hoolsust kahju ärahoidmiseks. Selle

tõendamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile

kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud mõne asjaolu tõttu, lasub CMR artikli 18 punkti 1

kohaselt vedajal. Eelmärgitut arvestades pidi kostja välja tooma ja tõendama asjaolud, mis

andsid tema hinnangul aluse vedaja vastutuse välistamiseks CMR artikli 17 punkti 2

kohaldamiseks. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui vedaja, vaatamata rakendatud

kõrgendatud hoolsusele, ei suutnud ravimite riknemist ja kahju tekkimist vältida. Seega on

tõendamist leidnud, et kostja on kahju tekitanud raskest hooletusest ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista ravimite müügihind 109 100 eurot. Vaidlus puudub, et ravimid kuulusid

hävitamisele. Samuti ei esitanud kostja ravimite müügihinnale 109 100 eurot vastuväiteid.

21. Kohus võtab seisukoha kas kostja on kohustatud hüvitama tollimaksu summas 7637

eurot. CMR art 23 p 1 kohaselt, kui vedaja on vastavalt konventsiooni sätetele kohustatud

hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva

summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba

maksumuse alusel. CMR art 23 p 4 järgi kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed,

tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja

tekitas hagejale kahju raskest hooletusest. Hageja on tasunud tollimaksu summas 7637 eurot

(I kd, tlk 45). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud tollimaks

summas 7637 eurot.

22. Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet summa 4904 eurot.

Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

(VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse

määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS §

127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on

mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3

kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud,

et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks

vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10).

23. Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 4904 eurot. Advokaadibüroo TGS Baltic

on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot töömahuga 36,2 tundi, mis on

kujunenud järgmistest tegevustest:

12.07.2017 materjalide analüüs, õiguslik analüüs (CMR) konventsioon 2,10h;

13.07.2017 materjalide analüüs, õiguslik analüüs (Incoterms 210, CMR) konventsioon 2,10h;

14.07.2017 telefoninõupidamine kliendiga 0,6h;

17.07.2017 nõupidamine kliendiga (võimalikud lahendused) 1h;

20.07.2017 kindlustuslepingute analüüs 2,6h;

21.07.2017 kindlustuspoliisi ja keeldumise otsuse ja õigusliku olukorra analüüs (ravimite

transpordi ja säilitamise nõuetega seonduvad aspektid 0,8h;

21.07.2017 kindlustuslepingute analüüs, kliendiga suhtlus (lisaküsimused) 0,4h;

24.07.2017 lisamaterjalide analüüs 0,9h;

25.07.2017 lisamaterjalide analüüs, e-kiri kliendile (ülevaade) 1h;

26.07.2017 lisamaterjali (kindlustuse pakkumised ja e-kirjavahetus kindlustustega) analüüs

ning õigusliku korra analüüs 1,1h;

03.08.2017 veosekindlustuslepingu õiguslik analüüs (24h piirang), kindlustusandjate praktika

analüüs 1,5h;

08.08.2017 materjalide analüüs, tehnilise eksperdiga suhtlus, taustauuring (külmutusseadmed)

1,9h;

08.08.2017 materjalide analüüs, tehnilise eksperdiga suhtlus, taustauuring (külmutusseadmed,

kindlustus) 1,9h;

08.08.2017 õigusliku olukorra analüüs (õiguslik hävimine) 0,3h;

10.08.2017 materjalide ja kohtupraktika analüüs (raske hooletus) 0,9h;

11.08.2017 kohtumiseks valmistumine, kliendiga kohtumine 1,4h;

14.08.2017 lisamaterjalide analüüs (e-kirjad, kiri Logitransile kauba hüvitamiseks) 1h;

14.08.2017 täiendava materjali (kiri) ja õigusliku olukorra analüüs 0,4h;

15.08.2017 kauba hävimise temaatika analüüs, e-kiri kliendile 2,3h;

15.08.2017 nõudekirja koostamine 1,6 h;

17.08.2017 nõudekirja koostamine 3,2 h;

21.08.2017 kauba hävitamise e-kirjade ja dokumentide ülevaatamine, e-kiri kliendile 0,4h;

21.08.2017 nõudekirja täiendamine 2,1h;

28.08.2017 vedaja kindlustusandja vastuse analüüs, suhtlus kliendiga (edasine tegevus) 0,4h;

30.08.2017 kohtumenetluse riskide analüüs 1,4h;

31.08.2017 vabatahtliku kindlustuslepingu mõju kahju hüvitamise nõudele (analüüs) 1,2h;

19.09.2017 vedaja kindlustusandja otsuse analüüs, kliendiga suhtlus, Läti bürooga suhtlus

0,7h;

21.09.2017 kindlustuslepingu küsimuste analüüs, e-kirjavahetuste analüüs (veotasu

hüvitamine, tollimaksu tagastamine) 0,4h;

22.09.2017 Ukraina riigimaksu tagastamise analüüs, kindlustusandjaga suhtlus 1h.

Õigusabiteenusega seotud kulu on 29.09.2017 tasutud TGS Baltic Latvia arve nr 509/17

summas 560 eurot.

24. Kohtu hinnangul on nimetatud õigusabitoimingud tehtud lähtuvalt põhjendatud

vajadustest ning õigusabitoimingute tööaeg vastab kohtu hinnangul panusele asja õigesse

kohtueelsesse lahendamisesse. Seetõttu ei leia kohus alust õigusabitoimingutega kaasnenud

kulude välja mõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks väiksemas ajalises ulatuses kui

menetluskulude nimekirjast nähtub. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tund

(km-ta) on kohtu hinnangul kohtupraktikas mõistlikuks peetav õigusabi tunnitasu määr.

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on rikkunud veolepingut ning vastutab tekitatud kahju eest.

Kuivõrd kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eesmärk on hüvitada eelduslikult kahju, mis

tekib kohustuse rikkumise tagajärjel, siis esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel.

Õigusteenuse osutamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik. Kohtule esitatud TGS

Baltic arve nr 172216 tõendab hageja õigusabikulude tekkimist summas 4904 eurot. Kostja

õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust asub kohus

seisukohale, et hageja õigusabikulude hüvitamise nõue 4904 eurot tuleb rahuldada.

25. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hageja põhinõuded, tuleb rahuldada ka

viivisenõue. Hageja palub kostalt välja mõista viivis summalt 115 453,18 eurot 5% aastas

kirjaliku nõude esitamise päevast, so alates 06.07.2017 kuni nõude täitmiseni. Samuti palub

hageja välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 4904 eurot alates 14.12.2017 kuni põhinõude

täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. CMR art 27 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda

hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist 5% aastas vedajale kirjaliku nõude saatmise

päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast. VÕS § 113 lg 1 esimene

lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks

mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja

viivise perioodi ja suurust ei vaidlusta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue

rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivis perioodi 06.07.2017 kuni 13.12.2017 eest summas 2546,30 eurot. Samuti tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis 5% aastas põhinõudelt 115 453,18 eurot alates hagi

esitamisest, so alates 14.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks ka

välja mõista viivis põhinõudelt 4904 eurot alates 14.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses viivisemääras.

26. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja veose

hävimisega tekitatud kahju 109 100 eurot ja tasutud tollimaksu 7637, millest tuleb maha

arvestada kindlustuse poolt hüvitatud 1283,82 eurot, kokku 115 453,18 eurot. Samuti mõistab

kohus välja muu otsese kahju 4904 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude välja mõista

kostjalt hageja kasuks põhinõudelt 115 453,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivise

2546,30 eurot ja alates 14.12.2017 viivise 5% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Välja mõista

tuleb ka põhivõlalt 4904 eurot viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 14.12.2017

kuni nõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

28. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

29. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2020. a otsusega nr 2-17-

18657.