2-19-9948/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-19-9948

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-9948

Tsiviilasi

Tarmo

Pütsepp

avaldus

avalikult

kasutatavale

teele

juurdepääsu määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

 Avaldaja: Tarmo Pütsepp (isikukood XXX, e-post XXX)

 Puudutatud isikud:

 XXX vald XXX Vallavalitsuse kaudu (registrikood

XXX, asukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siret Saks (e-post menetlus@rask.ee)

 Kairi Sirendi (ik XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post

XXX)

 Heli Paal (ik XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tarmo Pütsepp avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks.

2. Määrata Tarmo Pütsepale kuuluvale Tartu maakonnas XXX vallas XXX alevikus

asuvale KKK kinnistule (registriosa XXX ) juurdepääs avalikult kasutavalt teelt

(UUU ) üle XXX vallale kuuluva Tartu maakond, XXX vald, XXX alevik, LLL

kinnistu (registriosa XXX ) ja XXX vallale kuuluva Tartu maakond, XXX vald,

XXX alevik, MMM kinnistu (registriosa XXX ) järgmiselt:

- Määrata KKK kinnistu (registriosa XXX ) igakordse omaniku kasuks tähtajatu

ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (UUU tänavale) jalgsi ja

igat liiki mootorsõidukitega vastavalt KKK kinnistu (registriosa XXX )

kasutamisotstarbele, mööda Tarmo Pütsepa poolt Tartu maakond, XXX vald,

XXX alevik LLL (registriosa XXX ) kinnistule rajatavat teed (pikkusega 142 m

ja laiusega kuni 4 m) ja Tartu maakond, XXX vald, XXX alevik, MMM

(registriosa XXX ) kinnistule rajatavat teed (pikkusega 92 m ja laiusega kuni 4 m)

kuni avalikult kasutatava teeni – UUU tänavani.

3. Määrata, et KKK kinnistu (registriosa nr XXX ) igakordne omanik on kohustatud

juurdepääsuteed hooldama ning kandma kõik juurdepääsutee hooldamisega seotud

kulud.

4. Kohustada

XXX

Vallavalitsust

andma

tahteavaldus

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX ja registriosa nr XXX kolmandasse jakku

märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu

igakordsel omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus

igal ajal jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistutel asuvat teed, mis on

tähistatud kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil punase värviga.

5. Kohustada KKK kinnistu (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva

määruse resolutsiooni p 2 alusel seatud talumiskohustuse eest LLL kinnistu

(registriosa XXX ) igakordsele omanikule 50 eurot kalendriaastas, hooldama

juurdepääsuteed ja kandma kõik selle hooldamisega seotud kulud.

6. Kohustada KKK kinnistu (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva

määruse resolutsiooni p 2 alusel seatud talumiskohustuse eest MMM kinnistu

(registriosa XXX ) igakordsele omanikule 20 eurot kalendriaastas, hooldama

juurdepääsuteed ja kandma kõik selle hooldamisega seotud kulud.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta avaldaja ja XXX valla menetluskulud nende endi kanda ning Kairi Sirendi

menetluskulud avaldaja kanda.

9. Määrata Kairi Sirendi menetluskulude suuruseks 744 eurot

10. Välja mõista Tarmo Pütsepalt Kairi Sirendi kasuks menetluskulud 744 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD

1. 02.07.2019 esitatud ja 09.07.2019 täiendatud avalduses esitas Tarmo Pütsepp (avaldaja)

kohtule taotluse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks.

Avaldajale kuulub KKK kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX vald,

XXX alevik, Tartumaa. Nimetatud kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: KKK

katastritunnusega XXX ja NNN katastritunnusega XXX . Esitatud avalduse kohaselt ei

piirne kinnistu mitte üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnistul

vajalik juurdepä ä s avalikult kasutatavale teele. Kinnistut soovib avaldaja kasutada

aastaringselt

mahepõllumajanduslikul

eesmärgil

(maasikakasvatus)

ja

puhkamistegevusteks (kalastamine jne).

Esialgses avalduses esitas avaldaja viis alternatiivset juurdepääsu, sh ka üle kinnistute

OOO ja PPP , kuid sellest alternatiivist avaldaja menetluse kestel loobus, kuna

juurdepääsu rajamine nende kinnistute kaudu oleks kõige keerulisem ja ebamõistlikum

(tlk 109). Sellise põhjendusega nõustus ka XXX vald.

Asja arutamisel käsitleti järgmisi nelja võimalikku juurdepääsuteed. Tee nr 1 kulgeks

mööda RRR kinnistut 313 m ulatuses. Avaldaja ei soovi seda võimalust kasutada, kuna

juurdepääsutee läbiks RRR kinnistut keskelt ja teele jääksid ette kasvuhoone ja

kõrvalhoone, mis tuleks lammutada. Tee nr 2 kulgeks 60 m ulatuses mööda SSS

kinnistut (katastritunnus XXX) ja edasi mööda RRR kinnistut (katastritunnus XXX)

135 m ulatuses. Sellise juurdepääsu rajamine tähendaks SSS kinnistul haritud põllumaa

vähenemist ning kinnistule RRR rajatud vaarikaistanduse ja kasemetsa osalist

väljajuurimist. Tee nr 3, mis oleks ka avaldaja eelistuseks, kulgeks 92 m mööda

munitsipaalomandis (XXX vald) olevat elamumaad MMM (katastritunnus XXX),

millel paikneb lagunenud hoone. Edasi kulgeks tee 142 m mööda munitsipaalomandis

(XXX vald) olevat üldkasutatavat maad LLL (katastritunnus XXX). Tee rajamiseks

tuleks puhastada võsastunud KKK otsad ja paigaldada 5 teetruupi. Tegemist on

heinamaaga, mida niidetakse paar korda aastas. Avaldaja soovib tee rajamiseks

servituuti mõlema kinnistu servast 10 meetrit, kuna tee rajamiseks tuleb rajada ka

mõlemale poole teed kraav. Sõidutee laius oleks sellisel juhul 4-5 m. Teed kasutatakse

aastaringselt ning ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega registrimassiga kuni 3,5 tonni.

Mootorsõidukiga juurdepä ä s on avaldaja kinnisasja kasutamise otstarvet silmas pidades

eluliselt vajalik, kuna juurdepääs on vajalik põllumajanduslikul eesmärgil (tuleb tagada

põllumajandustehnika juurdepääs) ja puhketegevuse eesmärgil (juurdepääs tuleb tagada

sõiduautodele nt paadi transportimiseks veekogu äärde jne) ning kinnistu korrashoiuks

(niitmiseks). Servituut oleks tähtajatu ja tasuline. Avaldaja on valmis talumistasuna

maksma juurdepääsu eest aastas 100 eurot MMM kinnistu omanikule ja 200 eurot LLL

kinnistu omanikule. Juurdepääsu rajamine ja tee hooldamine jääb KKK kinnistu

omaniku kanda. Lõplikes seisukohtades on avaldaja möönnud, et pakutud talumistasud

on siiski liiga suured ning palub kohtul talumistasu kindlaks määrata vastavalt kehtivale

kohtupraktikale. Avaldaja soovib vastava märkuse sissekandmist kinnistusraamatusse.

Tee nr 4 kulgeks 113 m ulatuses mööda olemasolevat teed munitsipaalomandis (XXX

vald) olevat üldkasutatavat maad TTT (katastritunnus XXX) ja 20 meetrit teed tuleks

teed rajada ka heinamaale. Edasi kulgeks tee 325 m mööda munitsipaalomandis (XXX

vald) olevat üldkasutatavat maad LLL (katastritunnus XXX). KKK kinnistule

saamiseks tuleks paigaldada 1 teetruup.

2. XXX vald (puudutatud isik) on kirjalikus vastuses (tlk 75-83) selgitanud, et KKK

kinnistu asub XXX valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikul maastikul. Alternatiivide

hindamisel on XXX vald lähtunud avaldaja poolt märgitud kinnistu tulevasest

kasutusotstarbest, milleks avalduse kohaselt on nii maasikakasvatus, SPA rajamine,

puhkamisega seotud tegevused (kalastamine, paadirent jne).

XXX vald soovib rõhutada, et avaldaja poolt märgitud soovitav teemaa laiusega 10

meetrit on ebamõistlikult lai. Ehitatava tee näol ei ole tegemist avaliku teega, mistõttu

juurdepääsutee, mis muuhulgas avaldaja nägemuse kohaselt hõlmaks ka kõnniteid, ei

oleks arvestades soovitavat kasutust (maasikakasvatus ja kalastus) vajalik ega mõistlik.

XXX vald toetab juurdepääsu määramist mööda RRR kinnistut (tee nr 1), kus tee

kulgeks 313 meetrit mööda hoonestatud maatulundusmaad, kuna nimetatud kinnistu

läänepoolses osas on juba rajatud pinnasetee, mistõttu on nimetatud asukohast

juurdepääs kõige lühem ja osaliselt juba loodud. Samuti ei ole tee pikkus 313 meetrit,

vaid arvestada tuleks ka seda, et tee on osaliselt juba valmis ehitatud (ca 100m). Samas

nähtub, et tee ei jookseks elamu kõrvalt, vaid ligikaudu 40 m kauguselt, mistõttu on

omanike võimalik omandiõiguse riive väiksem. Arvestades soovitavat kasutust on tee

kasutus vähe intensiivne. Nimelt on avaldaja soovitatavad ja planeeritavad tegevused

hooajalised, mistõttu on kinnistu omandiõiguse riive väike. Nimetatud juhul ei ole

vajalik ka ületada mitmeid kraave nagu MMM kinnistu puhul. Ilmselgelt eeldab iga

KKK ületus ka teetruubi ületust ning täiendavat kulu.

Tee nr 2 puhul üle SSS ja RRR kinnistu ei ole tegemist sobivaima alternatiiviga.

Olukorras, kus tee kulgeb mööda elamumaa krunti SSS (kasutuses põllumajanduses,

suurusega 34,5 ha, pikkus ca 56 m) ning seejärel mööda RRR kinnistut (kasutuses

maatulundusmaana, suurusega 47,3 ha, pikkus ca 170 m) ei taga juurdepääsu avaldaja

omandis olevale NNN katastriüksusele, mistõttu tekitaks nimetatud viisil juurdepääsu

määramine võimaluse, et NNN katastriüksuse võõrandamise puhul, tuleb ikkagi tagada

ka juurdepääs NNN katastriüksusele, mis võib eeldada ka vajadust uue õigusvaidluse

järgi. SSS krundilt on olemas mahasõit ja tee (Lisa 5 ja Lisa 5-1 fotod SSS

mahasõidust), kuid seonduvalt tee ehitusliku olukorraga on tegemist kuluka

lahendusega. Nimelt tuleb ületada 6 kuivendus KKK , mis tähendab 6 teetruubi

ehitamist ning RRR kinnistu jääb osaliselt maaparandussüsteemi alasse ning kõik

ehitustegevused (tee ehitamine) tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Juurdepääs (tee nr 3) läbi MMM (elamumaa) ja LLL , ei ole XXX valla hinnangul

mõistlik. Nimelt tuleb paigaldada 5 teetruupi, mis teeb tee ehitamise oluliselt kallimaks.

MMM on elamumaa, millisel asuvast elamust planeeritav tee liiga lähedalt mööduks, s.o

15-20 m kauguselt. MMM majas ei ole hetkel küll elanikke, kuid nimetatud asjaolu ei

tähenda seda, et juurdepääsu planeerides peaks nimetatud asjaolu tähelepanuta jätma.

Samuti on avaldaja ise välja toonud, et tee rajamiseks tuleb täiendavalt rajada kraave

ning süvendada, mistõttu ei ole selge, kas nimetatud tegevused on üleüldse täna

lubatavad. Tee ehitamine on keerukuse ja maksumuse osas võrreldav juurdepääsuga SSS

kaudu, truupe on küll 5, kuid ületada tuleb peakraav KKK kinnistule saamiseks.

Samuti ei ole liiklusohutuse kohaselt tegemist kõige ohutuma mahasõiduga.

Vasakpöörde sooritamine jääks UUU kõige kitsamale alale (KKK teetruup) ning antud

lõik on tähistatud ka vastava liiklusmärgiga nr 231 „ (Lisa 8 – foto märgist)

„Vastassuuna eesõigus“. Märk kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile,

kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde. Tuleb välistada liiklusohtlikke olukordi

ning mahasõitu käänulisele ja kitsale teelõigule ei saa liiklusohutuse mõistes rajada.

Siin tuleb arvestada ka LLL kinnistu piirangutega ning asjaoluga, et LLL jääb

maaparandussüsteemi alasse ning kõik ehitustegevused (tee ehitamine) tuleb

kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Tee nr 4 määramine üle TTT ja LLL ei ole samuti puudutatud isiku arvates mõistlik.

Tartu maavanema XX.XX.XXXX korraldusega nr XXX anti LLL maaüksus XXX

valla munitsipaalomandisse sihtotstarbega sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa.

Maaüksuse arendamist piiravad Emajõe kaitseks seatud piirangu-, ehituskeelu- ja

veekaitsevööndid.

XXX vald soovib LLL maaüksust tulevikus kasutusele võtta sportimiseks, vabaaja

veetmiseks ja puhkamiseks mõeldud rajatiste jaoks. Käesoleval ajahetkel on XXX

aleviku puhkeala koos sadama-alaga välja arendamisel ja XXX vald soovib tulevikus

LLL maaüksuse siduda arendatava puhkealaga terviseradade, puhkekohtade jms näol.

Kuna puhkeala terviklik lahendus ja see kuidas LLL maaüksus puhkealaga seotakse

selgub hiljem, ei ole LLL maaüksusele kavandatavad objektid ning nende asukohad

XXX vallale veel teada. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik LLL maaüksusele täiendava

piirangu seadmine tee servituudi seadmisega, sest sellega luuakse täiendavad

kitsendused maa kasutamiseks.

Maakorraldusseaduse §5 lg 2 sätestab maakorralduse nõuded. LLL kinnisasjale

juurdepääsutee rajamine võib takistada kinnisasja otstarbekat ja sihtotstarbelist

kasutamist, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju ning terve elukeskkonna tagamist.

Samuti peab maakorraldust läbi viies olema tagatud maaparandussüsteemide otstarbekas

rajamine ja kasutamine.

XXX aleviku puhkeala ja selle kasutamine on mõeldud laiemale avalikkusele,

erakinnistu jaoks rajatav tee ning sellest tulenevate täiendavate kitsenduste lisandumine

LLL kinnisasjale ei ole mõistlik ja otstarbekas. Puhkeala ja transpordimaa on oma

maakasutuselt erinevate eesmärkidega ning transpordimaa lisandumine puhkealale võib

tekitada tulevikus liiklusohtlikke olukordasid ja õnnetusjuhtumeid (konfliktne

maakasutus ja on selgusetu kui suur liikluskoormus rajataval teel olema hakkab).

3. Kairi Sirendi (RRR omanik) ei nõustu juurdepääsu määramisega üle RRR kinnistu.

Avaldaja oli juba enne maa ostu teadlik, et puudutatud isik ei soovi servituudi seadmist.

RRR on Kairi Sirendi ja tema perekonna kodu. Nende kinnistu läbimine raskendaks

oluliselt puudutatud isiku pere eraelu ja liikumisvabadust krundil ning tükeldaks

kinnistu ebaloogiliselt kaheks osaks. Juurdepääsu rajamine läbi elamumaa oleks suur oht

pere lastele, kes on koduhoovis harjunud igapäevaselt mängima.

Avaldaja poolt soetatud KKK ja NNN maaüksused on kaetud enamuses

ehituspiirangutega ning avaldaja ei pea autoga antud maatükkidele ligi pääsema. Oma

kinnistule saab avaldaja juurde pääseda ka jalgsi üle XXX vallale kuuluva LLL

kinnistu. XXX vald on andnud avaldajale ka võimaluse paar-kolm korda aastas sealt

masinaga üle sõita, et oma maad hooldada. Osa ajast aastas on avaldajale kuuluvad

maatükid üle ujutatud ja vee all ning seega ka kasutuskõlbmatud. Avaldaja poolt

soovitud maasika kasvatamine antud maa-alal on võimatu ja ebareaalne, sest suurvesi

hävitaks kevadel taimed.

Puudutatud isik ei nõustu XXX valla seisukohaga, et ainult läbi RRR asuva kinnistu on

kõige mõistlikum avaldajale juurdepääsuteed tagada. XXX vald viitab oma 11.10.2019

vastuses, et RRR kinnistul asub 100 m valmis ehitatud teed. Reaalsuses mingit teed ei

eksisteeri. Autodega sõidetakse hoonete juurde nende teenindamiseks, mitte läbi

kinnistu avaldaja kinnistuni. RRR kinnistu sissesõidetud rada ei kannataks igapäevast

sõitmist, sest on kaetud muruga, mida mööda sõitmine muudaks sissesõidetava raja õige

ruttu läbimatuks porimülkaks. Soovitatud tee asukoht asub ka kuuri ja kasvuhoone

vahel, mis teeb igapäevase elu väga ebamugavaks ja ohtlikuks kõigile pereliikmetele.

Samuti viitab vald, et RRR kinnistult pääseb NNN maaüksusele, mis ei vasta tõele.

NNN ja KKK maaüksust eraldab lai kraav. NNN maaüksusele pääsemiseks on vaja

ületada VVV või WWW kinnistu. Lisaks ei ole teada ka tegelik teekasutuse maht.

Avaldaja on viidanud võimalikule maasikakasvatusele, seejärel kalastus- ja puhkekoha

rajamisele, siis SPA rajamisele. Puudutatud isik ei ole kindel, et tema hoovi ei hakka

läbima ohtlikud veosed, suured autod või liialt tihe turistide vool SPA-sse, mis

puudutatud isiku igapäeva elu segama ei hakka. Seega on arusaamatud ja ebamõistlikud

valla põhjendused, miks ei ole võimalik juurdepääsu tagada üle munitsipaalmaa. Selline

juurdepääs ei rikuks ühegi valla elaniku omandiõigust ega riivaks nende privaatsust.

Avaldaja on kirjeldanud 10 meetrise tee rajamist. Vajadus sellise laiusega tee jaoks

puudub. Lisaks 313 m pikkuse tee korral, rööviks see alusetult puudutatud isiku

kinnistust 3130 m² väärtuslikku pinda, mida ta ei saa elatusallikana kasutada ning

vähendaks ka oluliselt kinnisasja väärtust.

Oma

põllulapil

on

puudutatud

isikul

kavas

laiendada

juba

olemasolevat

vaarikaistandust, millest saadav tulu oleks pere sissetulekuks. Seega leiab puudutatud

isik, et see oleks väga suur rahaline kaotus, kui ta ei saaks üle 3000 m² maad kasutada.

Oma kinnistul kasvatab puudutatud isik ka mesilasi ja ehitatav tee häiriks nende elu ja

saagi korjet ning taas kannaks pere materiaalset kahju.

Teise võimaliku alternatiivi korral peaks minema tee läbi SSS ning seejärel mööda

RRR kinnistu piiri, kuhu on juba rajatud perekondlikult olulised, väärtuslikud ja

sentimentaalse väärtusega kolm kasemetsa (nende seas ka väärispuud Betula pendula

var. Carelica istandus), mis on istutatud perepoegade sünni puhul ja neile

pärandamiseks. Puudutatud isik ei ole nõus metsa ja pärandit hävitama tee rajamise

nimel, kuna kogu pere kannataks nii varalist kui emotsionaalset kahju.

Puudutatud isik on nõus avaldaja poolt välja pakutud tee võimalustega nr 3 ja 4, mis

riivab kõige vähem osapoolte huve, kasutades ligipääsuks LLL ja MMM kinnistuid.

Selliselt määratud juurdepääsutee ei läbiks kellegi koduõue ega häiriks kellegi

privaatsust.

4. Heli Paal ei nõustu avalduses käsitletud juurdepääsutee rajamisega üle SSS kinnistu.

Puudutatud isik on seisukohal, et kinnistule juurdepääs peaks olema tagatud eelkõige

kohaliku omavalitsuse maade kaudu. Kinnistu SSS kaudu puudub ikkagi juurdepääs

taotleja maadele. Loogiline juurdepääs oleks MMM ja LLL kinnistute kaudu, mida ka

servituudi taotleja soovib. Valla poolsed põhjendused selle variandi mittesobivusest on

kaheldavad. Tulevane ristmik on hea nähtavusega ja piisab STOP märgist. Samuti ei tule

rajatav tee olemasolevale hoonele lähemale kui praegune UUU , vaid on sellest ca kaks

korda kaugemal.

6. DETSEMBRIL 2019 TOIMUNUD VAATLUS (tlk 113-138)

5. Kohus tuvastas, et KKK kinnistule ei ole juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt.

Kohus vaatles kõiki nelja juurdepääsuteed, s.o läbi kinnistute RRR , SSS , MMM , TTT

ja LLL .

18. MÄRTSI 2020 KOHTUISTUNG

6. Avaldaja selgitas, et soovib KKK kinnistule rajada avalikku puhkekohta, kus oleksid

varjualused, pingid, lõkke tegemise koht, suitsuahi ja võimalused grillimiseks. Avaldaja

korraldaks paadi- ja haagissuvilate renti ja paadimatkasid. Seetõttu on vajalik

juurdepääs kinnistule sõiduautodega. Läbitavuse mahuks peab avaldaja ca 20 autot

päevas. Suuremate sõidukitega ta juurdepääsu ei vaja (nt prügiautod). Ta kinnitab, et

panustab ise tee ehitusse ja hooldamisse. Juurdepääsu rajamist läbi RRR ei pea

avaldaja mõistlikuks, kuna see poolitaks olemasolevat elamukrunti ning tee tõstmisel

tuleks elamu lammutada. Juurdepääsu läbi SSS ja RRR krundi peab avaldaja kõige

kallimaks lahenduseks. Avaldajal tuleks ehitada 6,5 teetruupi, samuti kaasneks

kinnistute omanikele ulatuslik omandiõiguse riive, kuna SSS kinnistul jääks vähemaks

haritavat põllumaad ning RRR kinnistult tuleks välja juurida vaarikaistandus ja

kasemets. Juurdepääsutee rajamine üle MMM ja LLL on avaldaja arvates kõige

kohasem. Seal tuleks rajada 5 teetruupi. Tee rajamisel läbi pakutud kinnistute oleks

omandiõiguse riive väiksem kui tee rajamisel läbi SSS ja RRR kinnistute. MMM

kinnistul on lagunenud maja, mida taastama kindlasti ei hakata ning lisaks on tegemist

munitsipaalmaaga. Kõige odavam juurdepääs avaldaja jaoks oleks läbi TTT ja LLL

kinnistute, kuid üldplaneeringu muutmine oleks vallale kulukas. LLL kinnistu on

üldkasutatav maa, seda kinnistut mööda saab käesoleval ajal avaldaja oma kinnistule.

Lisaks kaasneks LLL kinnistu poolitamisega olukord, kus tekiks kaks iseseisvat

maaüksust, milledele oleks rakenduse leidmine keeruline. Avaldaja selgitab, et tema

kinnistul ei ole looduskaitse all olevaid taimi ning tal ei ole kohustust oma kinnistut

niita.

7. XXX vald on seisukohal, et juurdepääs läbi SSS ja RRR kinnistute on kõige lühem ja

omandiõiguse riive kõige väiksem. Tee rajamisel läbi MMM ja LLL on omandiõiguse

riive suur, sest tee rajatakse elamu lähedale. Samuti ei ole teada kas Põllumajandusamet

ja Keskkonnaamet lubaksid sinna teed rajada. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist

ehituskeeluvööndiga. Kõikide rajatiste tegemiseks on vaja algatada üldplaneeringut

muutev detailplaneering. Vald ei saa tagada, et sellise juurdepääsu tegemiseks antakse

luba. LLL puhul on tegemist maareformi käigus tagastatud maaga, mille sihtotstarve

oli üldkasutatav maa. Riik peaks siis andma nõusoleku sihtotstarbe muutmiseks. Sellist

nõusolekut täna ei ole. Vald on andnud nõusoleku, et avaldaja saab mööda jõe äärt

minna määratlemata arv kordi traktori või mõne muu vahendiga ilma teed ehitamata

oma kinnistule. On aastaid, kui avaldajale kuuluvad kinnisasjad on mingi aja vee all.

8. Kairi Sirendi on seisukohal, et juurdepääsu rajamine üle RRR kinnistu ei ole võimalik,

kuna tee nr 1 puhul poolitaks see elamukrunti ning tekitab suure liiklusohtliku olukorra,

kuna tee läheks elumaja kõrvalt. Tee nr 2 puhul viiks see istutatud kasemetsa

väljajuurimiseni, mis on põhjendamatu ja millest tekiks suur kahju omanikele.

9. Heli Paal ei nõustu samuti juurdepääsu rajamisega üle SSS kinnistu, sest kinnistut

ostes ei olnud neile teada, et üle nende maa soovitakse juurdepääsu rajama hakata.

KOHTU SEISUKOHT

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Hagita menetluses lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu asjad (AÕS § 156 lg 1).

11. Avaldaja esitas 02.07.2019 avalduse ja 09.07.2019 täiendatud avalduse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale

hoonestamata KKK kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX vald, XXX

alevik, Tartumaa. Nimetatud kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: KKK

katastritunnusega XXX ja NNN katastritunnusega XXX . Esitatud avalduse kohaselt ei

piirne kinnistu mitte üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnistul

vajalik juurdepä ä s avalikult kasutatavale teele. Seega soovib avaldaja saada KKK

kinnistult juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (munitsipaalomandis olevale

tänavale) (UUU ).

12. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1

järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse,

omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Vaidlust ei ole selles, et avaldajal puudub igasugune juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt KKK kinnistule (sh kinnistu erinevatele katastriüksustele KKK ja NNN , kui

maaüksuse eraldi seisvatele osadele).

13. Esialgses avalduses esitas avaldaja viis võimalikku juurdepääsu oma kinnistule. Ühe

võimalusena soovis ta juurdepääsu ka üle kinnistute OOO ja PPP , kuid sellest

alternatiivist avaldaja menetluse kestel loobus, kuna juurdepääsu rajamine nende

kinnistute kaudu oleks kõige keerulisem ja ebamõistlikum (tlk 109). Sellise

põhjendusega nõustus ka XXX vald. Seega menetles kohus avaldaja poolt esitatud nelja

võimalikku juurdepääsu alternatiivi (tee nr 1, tee nr 2, tee nr 3 ja tee nr 4). Avaldajale

kõige sobivam juurdepääs oleks üle MMM ja LLL kinnistu (tee nr 3). Avaldaja

põhjendas juurdepääsutee valitud asukohta sellega, et tee rajamine MMM ja LLL

kinnistule riivaks kõige vähem eraisikute omandiõigust, kuna tegemist on munitsipaal –

ja sotsiaalmaaga, kus puuduvad eramud ja seeläbi oleks kahju kõige väiksem.

14. Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-04 punkti 18 kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eesmärk

võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja

oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku

huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku

suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormavam. Seda saab hinnata vaid kõiki

osapoolte huvisid kaaludes. Kusjuures kaalumisel saab lähtuda vaid objektiivsetest

kriteeriumidest ning naabrite vaheline isiklik suhe ei tule huvide kaalumisel arvesse.

Tihti koormab võimalikult lühike juurdepääs naaberkinnisasja(de) omanikku/ omanikke

kõige vähem, kuid see ei tarvitse nii olla.

15. Kohus selgitab, et naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb

juurdepääsu

määramisel

lähtuda

ka

juurdepääsutee

efektiivsuse

printsiibist

(juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada ära lõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja

majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamisel tuleb

kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel

tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue

juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Ka Riigikohtu otsuse 3-2-1-14-06 punkti

28 kohaselt tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab

avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku

kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam

ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seejuures on kaalumine

kohtu diskretsiooniotsus. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks

kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule

kinnisasja kohase majandamise võimalust. Nii õigustatud kui ka kohustatud kinnisasja

omanike huvide arvestamise nõue välistab selle, et kord juba määratletud juurdepääs

jääb sellisel kujul igavesti kehtima, sest olude muutumise korral võib kohustatud

kinnisasja omanik nõuda, et juurdepääs määrataks läbi teise kinnisasja. Selle jaoks peab

ta ära näitama, et mujalt kulgev juurdepääs oleks vastava kinnisasja omaniku jaoks

vähem koormavam.

16. Juurdepääsu nõude rahuldamise teiseks eelduseks on juurdepääsu maakorralduslik

võimalikkus. XXX vald on seisukohal, et 1) RRR kinnistul on olemas juba ehitatud

muldkeha ning täiendavaid finantseeringuid olulisel määral muldkeha ei vaja. Samuti ei

koorma RRR kinnistu läbimine kinnistu omanikke kui avaldaja teeb seda jalgsi või

põllu hooldamiseks mõned korrad aastas traktoriga; 2) SSS kinnistu kaudu juurdepääsu

kasuks räägib olemasolev mahasõit ja vähene õiguste riive, kuivõrd võimaliku tee

lähedal ei ole kinnistul elumaju. Negatiivsena tuleb välja tuua SSS haritava põllumaa

vähenemine ja RRR kinnistul oleva istanduse mõningast elimineerimist ning olulist tee

rajamise kulukust, kuivõrd rajada tuleb tee üle 6 kuivendusKKK ; 3) MMM kinnistu

riive on kõige suurem arvestades selle kasutust. Hetkel MMM kinnistul asuvas elamus

inimesi ei ela, kuid negatiivsena tuleb välja tuua mahasõidu ohtlikkust, millele ei saa

XXX vald nõusolekut anda. Kulukas on ka tee ehitus (keerukuse ja maksumuse juures

võrreldav SSS kaudu asuva tee ehitusega), kus lisaks tee ehitusel üle kuivendusKKK

dele tuleb ületada ka peakraav; 4) LLL kinnistu kasuks argumendid puuduvad, kuivõrd

maakorralduslikult kinnistu jagamine ei ole võimalik ega otstarbekas. Avaldaja on ka

ise kinnitanud, et LLL poolitamine ei ole mõistlik ega põhjendatud.

Kairi Sirendi on vastu vaielnud juurdepääsu rajamisele üle RRR kinnistu, kuna

juurdepääs läheks kinnistu keskelt, elumaja kõrvalt ning häiriks elanike tavapärast elu

ja liikumist. Samuti viitab M. Sirendi, et juurdepääsu rajamisel üle SSS ja RRR

kinnistu jääks kinnistu omanikul saamata tulu 3130 m² maatüki kaotuse tõttu.

Heli Paal on selgitanud, et üle SSS juurdepääsu rajamine on ebaõiglane, kuna kinnistut

ostes ei olnud temale teada, et üle tema omandis oleva kinnistu plaanitakse rajada

tulevikus juurdepääsuteed. Samuti ei nõustu ta valla põhjendustega, et juurdepääsu

rajamisel üle MMM saaks olla takistuseks avalikule teele pealesõidu ohtlikkus ning

juurdepääsu liigne lähedus elumajale. H. Paali arvates on tulevane ristmik hea

nähtavusega ja piisab STOP märgist. Samuti ei tule rajatav tee olemasolevale hoonele

lähemale kui praegune UUU , vaid on sellest ca kaks korda kaugemal.

Kohus, kaaludes erinevad maakorralduslikke võimalusi nõustub, et arvestades

rajatavale teele tehtavaid kulutusi oleks kõige odavam rajada tee nr 1 läbi RRR

kinnistu. Samas tuvastas kohus paikvaatluse raames, et teed kui sellist RRR kinnistule

rajatud ei ole, vaid reaalselt on tegemist sõidukite poolt sissesõidetud rajaga, mida

mööda saab autoga sõita elumajani. Teostatud paikvaatlusel selgus, et RRR kinnistul

olevat sissesõidetud rada elamust jõe poole oli raske läbida isegi jalgsi. Kinnistu

jõepoolses osas on muldkeha (kuivendusKKK kõrval), mis aga ei võimalda

vihmaperioodil ning kevadel läbida teed autoga, mistõttu vajaks ka nimetatud

juurdepääs täiendavaid investeeringuid juurdepääsu rajamiseks. Samas oleks taoliselt

määratud juurdepääs teenivat kinnisasja kõige koormavam, kuna tee poolitaks kinnistu

kaheks kulgedes otse elamu kõrvalt ning sellega kaasneks oht kinnistu omanikule ja

tema pereliikmetele.

Tee nr 2 ja 3 rajamine on avaldajale kulukad, kuid avaldaja on kinnitanud, et

juurdepääsu rajamise rahaline kulu ei ole juurdepääsutee rajamist takistav faktor.

Avaldaja on esitanud kohtule Põllumajandusameti vastuse (I kd, tlk 148) avaldaja

kirjale (I kd, tlk 146-147), millest nähtub, et Põllumajandusametil ei ole vastuväiteid

ühegi avaldaja poolt pakutud kolmest variandist juurdepääsutee rajamiseks. Küll on

viidatud, et truupide rajamiseks eesvooluKKK dele pääsuks LLL kinnistult KKK

kinnistule ja KKK katastriüksuselt NNN katastriüksusele tuleb Põllumajandusametilt

taotleda projekteerimistingimused. KuivendusKKK dele truupide rajamine tuleb

kooskõlastada kinnistu omanikega. Samuti on avaldaja esitanud Keskkonnaameti

vastuse (I kd, tlk 162), millest nähtub, et ühelgi võimalikul teetrassi asukohas ei ole

kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitstavate liikide elupaiku.

MaaparandusKKK d, millest üle tuleb rajada tee, on alla 10 km² valgalaga, mistõttu

alates 01.10.2019 ei kehti neile enam ehituskeeluvööndit. Seega pole Keskkonnaametil

vastuväiteid ükskõik millise teetrassi kasutamiseks. Eeltooduga on tuvastatud, et

juurdepääsude rajamine üle MMM , LLL (tee nr 3) ja SSS , RRR (tee nr 2) kinnistute

on võimalik.

Käsitlemist vajab ka avalikult kasutatavalt teelt mahasõidu küsimus. XXX vald on

viidanud, et teelt mahasõit SSS kinnistule on juba olemas, kuid MMM kinnistule

tuleks mahasõit rajada. Rajatav mahasõit jääks aga UUU a kõige kitsamale alale, ning

antud lõik on tähistatud ka vastava liiklusmärgiga „Vastassuuna eesõigus“. Kuna

liiklusohtlikke olukordi ja mahasõitu käänuliselt ja kitsalt teelõigult ei tohiks lubada, ei

ole liiklusohutust arvesse võttes võimalik mahasõitu MMM kinnistule rajada. Avaldaja

on aga seisukohal, et pealesõidul MMM krundilt UUU ale on mõlemas suunas

nähtavus ca 200, mis annab võimaluse hinnata läheneva auto kiirust ja otsustada kas

ületada parempöörde korras teekitsend enne või pärast vasakult või paremalt lähenevat

autot (I kd, tlk 169). Antud teelõigul on lubatud kiirus 30 km/h ning liiklus ei ole eriti

tihe. Piisaks „Peatee“ või „Peatu ja anna teed“ liiklusmärgi paigaldamisest loodavasse

teede ristumiskohta. Kuna UUU XXX alevikus on munitsipaalomandis (I kd, tlk 173),

siis Maanteeametilt ei ole vaja taotleda õigust tee ühendamiseks olemasoleva riigiteega.

Munitsipaalomandis oleva tee korral peab nõusoleku andma XXX vald. XXX vald on

vastavasisulise nõusoleku andmisest keeldunud. Kohus tuvastas paikvaatluse käigus (I

kd, tlk 135), et ristmik on piisavalt hea nähtavusega ning liiklusmärkide abil on

võimalik reguleerida liikluskorraldust nii, et liiklusohtlikkus viiakse minimaalsele

tasemele. Samuti peab kohus oluliseks viidata, et XXX vald on korduvalt viidanud SSS

mahasõidule, mis on XXX valla poolt aktsepteeritav mahasõit, kuigi see paikneb

mõned meetrit kaugemal kui rajatav mahasõit MMM kinnistule. Kohus ei pea

käesoleval juhul XXX valla poolset keeldumist põhjendatuks, kuna eeltooduga on

tuvastatud, et UUU tänaval XXX alevikus ei ole liikluskoormus väga suur ning

liiklusohutuse suurendamiseks saab paigaldada loodavale teede ristumiskohale

liiklusmärke.

Tee nr 4 osas üle TTT ja LLL on kohus seisukohal, et juurdepääs ei ole

maakorralduslikult võimalik, kuna XXX valla kehtiva detailplaneeringu „XXX

Jõesadama puhkeala II etapp“ kohaselt ei ole TTT kinnistul teed enam olemas ning üle

LLL ei saaks teed rajada. Samuti ei oleks mõeldav LLL maaüksuse poolitamine teega,

kuna erinevate maatükkide rakendamiseks on vähe võimalusi ning see vajaks

detailplaneeringu muutmist.

17. Järgmiseks analüüsib kohus taotleja huvi ülekaalukust, võrreldes kinnisasja, mille

kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega.

Avaldaja on selgitanud, et soovib KKK kinnistul hakata tegelema nii

maasikakasvatusega kui ka vaba aja veetmise võimaluste arendamisega. Algul võiks

liikluskoormus päevas olla 10 sõiduautot päevas, teenust arendades 20 sõidukit päevas.

Peamiseks XXX valla vastuväiteks on see, et KKK kinnistu sihtotstarve on 100 %

maatulundusmaa. Mis tahes avaliku teenuse osutamiseks tehtavad hooned või rajatised

eeldavad kinnistu sihtotstarbe muutmist (ärimaa vmt), mis samas ei ole üldplaneeringu

kohaselt võimalik. Kuna tegemist on ehituskeeluvööndiga, siis ilma üldplaneeringut

muutmata ei oleks võimalik, et kinnistule ehitusõigusi oleks võimalik määrata ning

avaldajal neid realiseerida. Asja menetluse käigus on tuvastatud, et käesoleval ajal on

kinnistu hoonestamata ning ei ole teada, kuidas avaldaja oma kinnistut tulevikus

kasutama hakkab. Kuna tegemist on maatulundusmaaga, siis tõenäoline on

mahepõllumajandusega tegelemine. Võimalused puhketegevuse arendamiseks on asjas

kogutud andmete alusel piiratud, kuna maaüksusel puudub ehitusõigus ning

üldplaneering seda ette ka ei näe. Samas ei sõltu juurdepääsu määramine sellest, millise

maaüksusega on tegemist ja mis on selle sihtotstarve. Küll saab kohus neid asjaolusid

arvestada juurdepääsuõiguse sisu määramisel. Kohus on eelpoolmotiveerinud, et

juurdepääsu rajamine läbi RRR kinnistu ei ole mõistlik ja otstarbekas ning piiraks väga

suures ulatuses kinnistu omanike privaatsust. Ka neljas variant juurdepääsutee

rajamiseks ei olnud võimalik (vt määruse p 16). Kohus on seisukohal, et võrreldes

kõrvuti asuvate kinnistute (MMM , LLL ja SSS , RRR ) huve juurdepääsu rajamisel,

on selge, et tee nr 2 rajamine üle SSS ja RRR kinnistute riivaks olulisel määral

eraisikute põhiõigusi, kuna kinnistute ostmisel ei olnud ettenähtav (jõeäärsed kinnistud

ei ole üldplaneeringu kohaselt elamumaa otstarbega, seal ei ela käesoleva ajani ühtegi

inimest ega ole ehitatud ühtegi elamut, tegemist on ehituskeeluvööndiga), et läbi nende

kinnistute soovitakse tulevikus juurdepääsuteed rajama hakata. Samuti väheneks

juurdepääsutee rajamisel SSS haritav põllumaa ning RRR kinnistul tuleks välja juurida

kasemetsa ja vaarikaistandust. Kuna MMM on aga munitsipaalomandis olev

elamumaa, kinnistul olev elamu ei ole elamiskõlblik, seal ei ela käesoleval ajal ühtegi

inimest ning planeeritav juurdepääs kulgeks mööda kinnistu serva, st elamust ca 20 m

kaugemal, ei ole sellise juurdepääsu rajamise korral põhiõiguste riive nii suur. Samuti

on LLL maaüksuse puhul tegemist XXX valla munitsipaalomandis oleva

maaüksusega - sihtotstarbega sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. Käesoleval ajal

on tegemist nö heinamaaga ning rajatav juurdepääs kulgeks mööda kinnistu piiri. Seega

on kohus seisukohal, et avaldaja huvi juurdepääsu vastu KKK kinnistult üle LLL ja

MMM avalikult kasutatavale teele on menetluses kindlaks tehtud asjaoludel

ülekaalukam võrreldes puudutatud isikule – MMM ja LLL kinnistute omanikule

tekkivate kitsendustega (rajatava tee algus ja tee ise jääb eemale MMM kinnistul

asuvast hoonest ning LLL kinnistut läbiv osa asub inimtegevusest asustamata

piirkonnas). Seega on XXX vald kohustatud taluma juurdepääsu avaldaja kinnistule üle

oma kinnistute ning vastav kitsendus tuleb seada. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et põhjendatud on määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt KKK

kinnistule üle MMM ja LLL kinnistute. Seega on kohtu hinnangul nimetatud

juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse tehtav märkus KKK kinnistu igakordse

omaniku kasuks kõige vähem mõlema poole huve rikkuv lahendus. Avaldaja on küll

taotlenud servituudi seadmist, kuid kohus viitab, et reaalservituudi seadmiseks vajalik

asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 173). AÕS § 141 lõike 3

kohaselt kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse

muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on

kinnistusraamatusse kantud. AÕS § 63 lg 1 p 4 sätestab, et kinnistusraamatusse võib

kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude

nähtavakstegemiseks (märkus). Eeltoodust tulenevalt tuleb kinnistusraamatusse kanda

märkus juurdepääsu kohta.

18. Juurdepääsu ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühelt poolt ära lõigatud

kinnisasja vajadustest, so sellest vajadusest, mida saab pidada ära lõigatud kinnisasja

kasutamiseks objektiivselt vajalikuks. Juurdepääsu õigus võib anda õiguse kasutada

naaberkinnisasja jalgsi, või mõne transpordivahendiga.

19. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et avaldaja vajab juurdepääsu oma kinnisasjale nii

jalgsi kui ka põllutöömasinatega, kuna ta soovib tegeleda mahepõllumajandusega

(maasikakasvatusega). Samuti tuleks võimaldada juurdepääsu ka mootorsõidukiga, et

tagada avaldajale õigus kasutada oma kinnistut hobitegevusega seonduvalt

(kalastamiseks). Loetletud juhtudel ligipääsu võimaldamisele ei ole XXX vald ka vastu

vaielnud. On alust eeldada, et neil juhtudel ei ole sekkumine puudutatud isiku

kinnisomandi teostamisse igapäevane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud

on anda KKK kinnistule tähtajatu juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukitega vastavalt

KKK kinnistu kasutusotstarbele.

20. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks. Seoses sellega rahuldab kohus ka avaldaja taotluse

kohustada XXX Vallavalitsust andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa XXX ja registriosa XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille

sisu on järgnev: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud

kinnistu igakordsel omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus

igal ajal jalgsi ja mootorsõidukitega kasutada kinnistutel registriosa nr XXX ja

registriosa XXX asuvat teed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil

punase värviga.

Tasu avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu kasutamise eest

21. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise

tasu kohus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.03.2018 määruses nr 2-14/60492 p 16

selgitanud,

et

„…koormatud

kinnisasja

omanikule

määratav

hüvitis

peab

põhimõtteliselt sisaldama ka hüvitist omandiõiguse riive eest (vt Riigikohtu 16. juuni

2016. a tehtud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 33). Kolleegium selgitas lisaks, et

hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise

maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid. Kolleegium

selgitas, et eelkõige tuleb võtta arvesse seda, millistel asjaoludel on juurdepääsu taotleja

juurdepääsust avalikule teele ilma jäänud, ning kui juurdepääsu puudumine on tingitud

juurdepääsu taotlejast sõltumatutest asjaoludest (nt maareformist), võib see anda aluse

hüvitise vähendamiseks (vt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p

40). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.“

22. Avaldaja hinnangul võiks juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu olla iga-aastane

tasu. Avaldaja oli algses avalduses nõus tasuma MMM omanikule 100 eurot aastas ja

LLL omanikule 200 eurot aastas, kuid lõplikes seisukohtades viitas, et tegemist on

ülemääraste summadega ning palus kohtul talumistasu kindlaks määrata vastavalt

kehtivale kohtupraktikale. Avaldaja on avaldanud nõusolekut tee rajamiseks ning ka tee

hooldamiseks.

23. Koormatava kinnisasja omanik XXX Vallavalitsus ei ole tee kasutamise eest soovitava

tasu suurust märkinud (II kd, tlk 5). Kui juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanik

ei avalda vaatamata kohtu ettepanekule, kas ja kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu eest

saada, peab kohus tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist

(vt määruse p 13) ise koguma tõendeid, et õiglane juurdepääsutasu kindlaks määrata

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-

13, p 16; 16. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 11).

24. Eeltoodud kaalutlusi ning senist kohtupraktikat arvestades peab kohus juurdepääsu eest

tasu määramisel sobivaks koormatava kinnisasja igakordsele omanikule perioodilise

hüvitise maksmist kinnisasja ainukasutusõiguse kaotuse eest. Kinnisasja omanik, kes

jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, peab saama

selle eest hüvitist. Asja kasutuseeliseks on kõik need eelised, mis tulenevad asja

kasutamisest valduse abil.

25. Menetlusosalised ei ole esitanud juurdepääsu tasu määramiseks või sellest

vabastamiseks kohtule ühtegi tõendit, sh maamaksu suurust tõendavat tõendit.

Kohtupraktikas ja erialakirjanduses (P. Pärna. Asjaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne. Tallinn 2004) on asutud seisukohale, et reeglina on hüvitis tee talumise eest

iga-aastane

rahaline

makse,

kuigi

tasu

maksmine

võib

piirduda

ka

tee

korrashoiukohustuse kandmisega juurdepääsuõiguse kasutaja poolt. Tasu maksmise

kohustuse puhul ei ole tegemist kahju hüvitamise kohustusega. Tasu peaks heastama

juurdepääsutee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva

kinnisasja kasutusvõimaluse. Tasu suuruse kujunemisel on määravaks koormatud

kinnisasja kahjustamise ulatus. Tasu suuruse määramisel võib lähtuda juurdepääsutee

alla jääva maa-ala üüritasu suurusest, millest tuleks maha arvata need kulutused, mida

üürileandja tavaolukorras kinnisasja välja üürides kinnisasjale teeks. Neid asjaolusid, et

kui palju on kinnisasja väärtus (müügihind) juurdepääsu talumise kohustuse tõttu

väiksem, ei peeta tasu arvestamise alusena kohaseks. Samas tuleb tasu suuruse

määramisel lähtuda ka juurdepääsuõiguse omaja huvidest, st, et selle õiguse kasutamine

ei saa olla talle majanduslikult ebamõistlikult koormav. Avaldaja omandab

juurdepääsuõigusega siiski üksnes õiguse läbida XXX vallale kuuluvaid kinnistuid.

Puudutatud isiku kinnistud jäävad terviklikuks ning jätkuvalt tema omandisse.

26. Kohus on seisukohal, et arvestades järgnevaid asjaolusid: juurdepääsu puudumine on

tingitud juurdepääsu taotlejast sõltumatutest asjaoludest (nt maareformist); avaldaja on

nõustunud tee rajamisega oma vahendite arvel avalikult kasutatavast teest kuni KKK

kinnistuni; valitseva kinnisasja omanik on lubanud teed hooldada ja juurdepääsutee

hooldamise kulud kanda; seatav juurdepääs jääb tõenäoliselt ainult avaldaja ja tema

poolt nõusoleku saanud isikute kasutusse; XXX vald ei ole varasema juurdepääsu

kasutuse eest tasu nõudnud; juurdepääsu alla jääks LLL kinnistul 568 m2 ja MMM

kinnistu puhul 368 m2 ning juurdepääs paikneks piki mõlema krundi välispiiri;

eelduslikult ei ole puudutatud isikul võimalik LLL ehituseks kasutada – on koormatud

kinnisasja omanikule omandiõiguse riive eest LLL kinnistule rajatava juurdepääsu

tõttu õiglaseks tasuks 50 eurot aastas ning MMM kinnistule rajatava juurdepääsu tõttu

õiglaseks tasuks 20 eurot aastas (arvestades teede pikkust). Antud summa tagab

kinnistute omanikele mõistliku hüvitise omandiõiguse kitsenduse eest.

Menetluskulud

27. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kohtu arvates kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 172 lõike

1 teine lause, mille kohaselt mitme isiku osalemisel hagita menetluses võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane.

28. Avaldaja on palunud jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja

menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. XXX vald on palunud enda

menetluskulud summas 2088 eurot avaldajalt välja mõista. Puudutatud isik Kairi

Sirendi on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

menetluskulude suuruseks 744 eurot.

29. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada

menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane (Riigikohtu 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Kuna kohtul

on siinjuures lai kaalutlusõigus on põhimõtteliselt avatud kõik TsMS § 162 ja § 163

juures kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid (U. Volens ja M. Maksing teoses V.

Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn. 2017, § 172, lk 809).

30. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus rahuldamisele kuulub avaldaja juurdepääsutee

nõue, on põhjendatud jätta avaldaja ja XXX valla menetluskulud poolte endi kanda.

Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on ennast menetluses ise esindanud ning tal

puuduvad õigusabikulud. Samas on kohalik omavalitsus pidanud vajalikuks palgata

vandeadvokaat olukorras, kus vallavalitsuses töötavad maanõunik, ehitus- ja

keskkonnanõunik, planeeringutenõunik ning vallasekretär. Kohtu hinnangul puudus

vallal vajadus täiendava õigusabi küsimiseks, kuivõrd puudutatud isiku ülesandeks oli

antud menetluses seisukoha avaldamine võimaliku tee rajamise asukoha osas ning

selles küsimuses oli vallal vajalik spetsialiteet olemas.

31. Kairi Sirendi menetluskulude osas on kohus seisukohal, et need on põhjendatud jätta

avaldaja kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kairi Sirendi on füüsiline isik, kes oli

sunnitud menetluses osalema seetõttu, et tema kinnistu piirneb avaldaja maaga.

32. Kairi Sirendi menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenust 5

tunni ja 10 minuti ulatuses, kokku maksumusega 744 eurot (koos km-ga). Kohtu

hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga arvestades asja mahtu ja

menetluses esitatud võimalike juurdepääsuteede hulka. Puudutatud isiku esindaja on

esitanud kohtule seisukoha 4 leheküljel. Eelnevast tulenevalt määrab kohus Kairi

Sirendi menetluskulude suuruseks 744 eurot ning mõistab selle avaldajalt välja Kairi

Sirendi kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik