2-18-12643/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-12643

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi MVu vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. jaanuar 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MVu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1199,12 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja MV (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada viga Harju Maakohtu 25.01.2019 otsuse resolutsiooni punktis 3, milles

maakohus märkis põhivõla, intresside ja sissenõutavaks muutunud viivise

koguvõlgnevuseks 1147,25 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 25

senti) ja märkida põhivõla, intresside ja sissenõutavaks muutunud viivise

koguvõlgnevuse õigeks suuruseks 1147,24 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend

seitse eurot ja 24 senti).

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.01.2019 otsus muutmata.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluse peatamiseks.

3.2 Rahuldada hagi.

3.3 Välja mõista kostjalt MV’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks

põhivõlgnevus 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot, sissenõutavaks muutunud

2-18-18958

viivised 101,73 eurot, st kokku 1147,24 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse

eurot ja 24 senti) ja viivised põhinõudelt (648,55 eurot) alates 25.08.2018 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

3.4 Jätta menetluskulud kostja MV’u kanda.

3.5 Välja mõista kostjalt MV’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks

menetluskulud 440 (nelisada nelikümmend) eurot.

3.6 Välja mõista kostjalt MV’ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta MVu kanda. Aktsiaseltsil PlusPlus Capital

puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus.

6. Vabastada MV apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 200 eurot riigituludesse

tasumise kohustusest.

7. Keelduda MVu poolt apellatsioonimenetluses 28.06.2020 esitatud täiendavate

seisukohtade ja tõendite vastuvõtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 24.08.2018 Harju Maakohtule MVu (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista välja põhivõlgnevuse 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot,

viivise 101,73 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 25.08.2018.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (pank) ja kostja 24.08.2012

tarbijakrediidilepingu nr 1208877/96tt, mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidisumma

1300 euro kasutamist ning kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste

maksetena alates 24.08.2012 kuni viimase osamakseni 15.09.2017. Kostja jättis tasumata

põhiosamaksed alates 15.07.2016. Samuti jättis kostja tasumata intressi osamaksed alates

15.09.2015 kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni 07.09.2016. 29.03.2018 loovutas pank

oma nõuded kostja vastu hagejale.

2-18-18958

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingus on märgitud kaks intressi – intress 32,9277% ja

intress tagastamata krediidisummalt aastas 49,1405%. Kostja jaoks on arusaamatu, millist

intressi pank kasutas. Hageja peab tõendama, et kostjale on laen välja makstud. Hageja peab

kohtule esitama lepingu, kus on panga ja kostja allkirjad. Hageja väide, et kostja ei ole teinud

osamakseid alates 15.07.2016 kuni lepingu lõpetamiseni, on ebaõige, sest kostja on 22.07.2016

tasunud pangale 50 eurot, mida tõendab maksekorraldusega. Kostja tervisliku seisundi tõttu

tuleb kohtuotsuse tegemine lükata edasi viieks aastaks kuni kostja tervenemiseni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 25.01.2019 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse 1147,25 eurot, sh põhivõlgnevuse 648,55 eurot, intressi 396,96 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 101,73 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

seadusjärgse viivise põhinõudelt alates 25.08.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 440 eurot

koos lisanduva viivisega. Kostja taotluse menetluse peatamiseks jättis maakohus rahuldamata.

5. Maakohus tuvastas, et pank ja kostja sõlmisid 24.08.2012 tarbijakrediidilepingu nr

1208877/96tt, millega pank andis kostjale laenu summas 1300 eurot. Pank teostas nimetatud

lepingu alusel kostja arvelduskontole 27.08.2012 ülekande summas 1274,44 eurot.

Krediidisummast 1300 eurot on laenulepingust tulenevalt maha arvestatud lepingu sõlmimise

tasu 25,56 eurot. Kostja kohustus vastavalt maksegraafikule krediidisumma osamaksetena

tagastama hiljemalt 15.09.2017. Pank ütles lepingu 07.09.2016 ennetähtaegselt üles ja loovutas

lepingust tulenevad nõuded 29.03.2018 hagejale.

6. Maakohus tuvastas, et lepingust nähtuvalt on kogu perioodi intressi kogusumma

2165,27 eurot, mis teeb intressimääraks 32,9277% eurot. Lisaks on lepingus välja toodud, et

intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas on 49,1405% arvestatuna lähtuvalt 30

päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Hageja on selgitanud, et lepingus märgitud esimene

intressimäär 32,9277% on arvestatud krediidi kogusummalt ning seda kohaldatakse juhul, kui

krediidisaaja taganeb lepingust lepingu üldtingimuste 5.1. järgi. Teine intressimäär 49,1405%

on arvestatud krediidijäägilt ning lepingujärgses maksegraafikus kokku lepitud intressisummad

on arvestatud selles intressimääras. Maakohtu hinnangul on hageja arusaadavalt selgitanud, et

vastavalt lepingule kuulub osamaksete arvestamisel kohaldamisele intressimäär 49,1405%.

Samuti on hageja selgitanud osamaksete intressisummade arvutamise käiku, mis kattub

maksegraafikujärgsete summadega ning milles pooled omavahel ka lepingut sõlmides kokku

leppinud on.

7. Hageja on välja toonud, et kostja on laenulepingu alusel tasunud 651,45 eurot põhiosa

katteks, 1605,50 eurot intresside katteks ning 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks.

Hageja on selgitanud, et kostja kohustus tasuma laenusumma igakuiste maksetena alates

24.08.2012 kuni viimase osamakseni 15.09.2017. Kohtu hinnangul on hageja piisaval määral

ning arusaadavalt põhivõla kujunemist selgitanud. Kostja ei ole kohtule esitanud ka omapoolset

arvestust ega tõendeid selle kohta, millised summad on ta laenulepingu alusel pangale tasunud

ning mille alusel oleks kohtul alust kahelda hageja arvestuse õigsuses.

8. Kostja ei tasunud maksegraafikus ette nähtud osamakseid nõuetekohaselt alates

15.09.2015 osamaksest, st millest alates jättis tasumata intressi osamaksed. Pank on esitanud

kostjale 18.08.2016 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 07.09.2016 lepingu ülesütlemise

2-18-18958

avalduse. Maakohtu hinnangul on asjas leidnud tuvastamist, et kostja on laenulepingut

rikkunud, jättes osaliselt tasumata enam kui kolme järjestikuse maksegraafikujärgse makse,

mistõttu tulenes pangale õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Hageja on arvestanud

intressijääki alates 15.09.2015 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 07.09.2016 summas

396,96 eurot, mida kohus peab põhjendatuks. Võttes arvesse krediidisummat 1300 eurot ning

kostja poolt tasutud summat 651,45 eurot, on hageja põhivõla nõue 648,55 eurot samuti

põhjendatud. Kuna kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees täitnud, on hageja viivisenõue

summas 101,73 eurot põhjendatud. Samuti on põhjendatud edasiulatuva viivise nõue.

9. Kostja esitas menetluse käigus kohtule taotluse menetluse peatamiseks, kuna kostja

tervislik seisund ei võimalda tal oma kohustusi täita. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse

menetluse peatamiseks, kuna kohtu hinnangul ei esinenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 355 kohaldamiseks olukorda, kus kostja ei saaks oma tervisliku seisundi tõttu

menetluses osaleda. Kostja on menetluses aktiivselt osalenud ning esitanud kohtule oma

vastuväited hagile.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles leiab, et maakohus oleks pidanud asjas

menetluse peatama. Maakohus jättis kostjale riigi õigusabi korras advokaadi määramata, kuid

advokaadita ei tea kostja seadusi. Hageja ei tõendanud võlgnevuse kujunemist ega esitanud

laenuosamaksete kohta tabelit. Kohus ei arvestanud sellega, et hageja on arvestanud lepingutasu

25,56 eurot kaks korda ja kostja 22.07.2016 tehtud makset 50 eurot ei ole arvestatud. Kostjale

ei ole selge, kuidas on hageja kostja tehtud makseid põhivõlgnevuse ja intressi katteks

arvestanud. Kohus ei nõudnud kostjalt tõendite esitamist. Maakohtu otsus on põhiseadusega

vastuolus.

11.

03.03.2019 selgitas kostja, et ta on laenulepingu katteks teinud makseid ka 2017. aastal.

Vastustaja seisukoht

12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada arvutusviga.

Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 3 mõistnud kostjalt välja põhivõla 648,55

eurot, intressid 396,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 101,73 eurot, kokku 1147,25

eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 25 senti). Kolleegium märgib, et põhivõlg

648,55 eurot, intressid 396,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 101,73 eurot on kokku

1147,24 eurot, mitte 1147,25 eurot. Kuna maakohus on resolutsioonis märkinud, millistest

summadest koguvõlgnevus koosneb, siis saab maakohtu märgitud koguvõlgnevuse summat

käsitleda arvutusveana, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohus saab selle parandada.

Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud võlgnevuse kogusummaks tuleb

märkida 1147,24 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 24 senti) (TsMS § 447

lg 2).

2-18-18958

15. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja selgitas ringkonnakohtu

menetluses, et lisaks Bigbank AS-i ja kostja vahel 24.08.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingule

nr 1208877/96tt oli Bigbank AS-i ja kostja vahel 19.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping nr

SL 14-01-14-1011558. Hageja on ringkonnakohtu menetluses esitanud detailse selgituse,

millises osas on kostja tehtud maksed arvestatud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva

laenulepingu katteks ja konkreetselt milliste võlgnevuste katteks maksed arvestatud on

(sealhulgas on hageja selgitanud, et osaliselt on 22.07.2016.a tehtud makse ja 2017.a tehtud

maksed arvestatud käesoleva lepingu katteks ja osaliselt teise lepingu katteks). Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid, millest saaks järeldada, et hageja on jaotanud võlgnevuste katteks tehtud

makseid valesti. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid, mille pinnalt saaks asuda

seisukohale, et hageja nõuaks võlgnevust suuremas summas, kui tal on õigus nõuda. Ebaõige

on kostja seisukoht, et hageja on arvestanud lepingutasu 25,56 eurot kaks korda. Laenu

väljamakse on tehtud lepingutasu võrra väiksemas summas ning hageja ei nõua kostjalt

käesolevas asjas lepingutasu.

16. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui

jättis menetluse peatamata. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei olnud olukorda, kus

kostja ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu menetluses osaleda. Seetõttu puudus alus ka

menetluse peatamiseks TsMS § 355 alusel. Samuti on põhjendamatud apellatsioonkaebuses

esitatud etteheited, et maakohus jättis kostjale määramata riigi õigusabi. Maakohus jättis

21.11.2018 määrusega rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kui kostja leidis,

et maakohus jättis ebaõigesti tema taotluse rahuldamata, siis saanuks ta esitada maakohtu

määruse peale määruskaebuse.

17. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

18. Kostja esitas ringkonnakohtule 28.06.2020 täiendavad seisukohad ja tõendid. Kostja

selgitas, et ta jäi juunis haigeks, mistõttu ei saanud vastata määratud tähtajaks. Kostja märkis,

et sai materjalid kätte 28.06.2020. Ringkonnakohus selgitab, et teavitas 11.06.2020 kirjaga

menetlusosalisi, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja andis seni esitamata avalduste ja

seisukohtade esitamiseks aega 22. juunini 2020. Kohus edastas pooltele kirja Kohtute

Infosüsteemi kaudu 11.06.2020. Lisaks edastas kohus kostjale kirja e-posti teel 18.06.2020.

Täiendavalt edastas kohus kostjale e-kirjaga hageja 16.01.2020 ja 09.06.2020 seisukohad ning

ringkonnakohtu 11.06.2020 määruse, mis olid kostjale eelnevalt edastatud ka Kohtute

Infosüsteemi kaudu. Eelnimetatud dokumente ei pidanud kohus kostjale kätte toimetama, vaid

piisas üksnes edastamisest (TsMS § 310 lg 1). Seega tuleb lugeda, et kostja on nimetatud

dokumendid saanud ning kostjal on vastamiseks olnud piisav aeg. Kostja ei ole enda

haigestumise kohta 2020.a juunis esitanud ühtegi tõendit, mistõttu on paljasõnalised kostja

viited, et ta ei saanud kohtu materjalidega tutvuda ega nendele vastata haigestumise tõttu.

Kolleegium leiab, et täiendavad seisukohad ja tõendid on esitatud hilinenult, mistõttu tuleb

nende vastuvõtmisest keelduda (TsMS § 331 lg 1). Kuna dokumendid on esitatud

elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud

ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja ei esitanud menetluskulude

nimekirja. Seega puuduvad hagejal ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks

määrata.

2-18-18958

20. Tallinna Ringkonnakohus andis 17.09.2019 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas

ta riigilõivu summas 200 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades kostja

majanduslikku olukorda ja tuginedes TsMS § 190 lg-le 7 peab ringkonnakohus põhjendatuks

vabastada kostja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 200 eurot riigituludesse tasumise

kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu