2-19-114279/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-114279

Tsiviilasi

Ferratum Bank LTD hagi K. V. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

127,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ferratum Bank LTD (registrikood C 56251;

asukoht Malta, Silema, Level 6, 14 high Street, 1551)

lepinguline

esindaja

Marilin

Palts

(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

hagiavalduses: XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult 23.05.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. V.lt Ferratum Bank LTD kasuks 24.08.2017 K. V. ja Ferratum Bank

LTD vahel sõlmitud laenulepingust nr 466390 tulenev võlgnevus kokku 119,39 eurot

(millest 100,00€ põhivõlgnevus; 3,00€ intress; 16,39€ põhivõlalt perioodi 24.09.2017 kuni

11.10.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista K. V.lt Ferratum Bank LTD kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 100,0 eurot) alates 12.10.2019 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 30.06.2020 summas 5,75 eurot.

4. Välja mõista K. V.lt Ferratum Bank LTD kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o

100,00 eurot) alates 01.07.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8% aastas).

5. Menetluskulud jätta K. V. kanda.

6. Määrata Ferratum Bank LTD põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 155

eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 75€, ja 80€

hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista K. V.lt Ferratum Bank LTD kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-19-114279

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. V. kohustatud tasuma Ferratum Bank LTD

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale K. V.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 22.05.2019 Ferratum Bank LTD esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult K. V.lt 247,60 euro saamiseks. Kohus tegi 03.06.2019 makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.09.2019 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Tsiviilasi nr 2-19-114279

3 (5)

2. Ferratum Bank LTD esitas 11.10.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. V. vastu

põhivõlgnevuse 100,00 euro, intressi 3,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 16,39 euro ja

viivise nõudes alates 12.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75,00 eurot ning

hageja õigusabikulud 240,00 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale 01.06.2017 laenutaotluse, mille alusel väljastas

hageja kostjale laenu 100,00 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt

23.09.2017, kuid kostja ei teostanud kohustuse katteks ühtegi makset.

3. 16.10.2019 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja leidis, et asi tuleb kohtualluvuse järgi

edastada Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

4. Pärnu Maakohus võttis 28.11.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 07.05.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 23.05.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

08.06.2020 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud hagejaga 24.08.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevat

rahalist kohustust ning leping lõppes makse tähtaja saabumisega 23.09.2017. Hagiavalduses

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja andis laenulepingu

Tsiviilasi nr 2-19-114279

4 (5)

alusel kostjale laenu summas 100,00 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu ettenähtud

tähtajaks. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS

§ 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 100,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja

ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 36,5% aastas. Kostja

intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 3,00 eurot.

Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 3,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

10. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 100,00 eurot seadusjärgses

määras 0,022% päevas ajavahemiku eest 24.09.2017 – 11.10.2019 summas 16,39 eurot. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §

94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva

otsuse koostamiseni on 0,00%.

Kohus ei nõustu hagejaga, et seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr on 8% aastas, mitte 0,022% päevas. Samas hagiavalduse lisaks olevast

viivisearvestusest nähtub, et viivise arvestamisel on hageja võtnud viivisemäära 8% aastas,

mistõttu kohus rahuldab hageja viivise nõude summas 16,39 eurot.

11. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 21.03.2020 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 5,75 eurot ning alates 01.07.2020 protsendina VÕS

§ 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv kokku 75,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240,00 eurot. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja §

175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele

Tsiviilasi nr 2-19-114279

5 (5)

lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 240,00 eurot

(ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi (1 tund

= 120 €) ja summas 240,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 80 eurot (1 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma

käibemaksuta.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik