2-20-3375/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3375

Kohtuasi

Osaühingu Saare Tõrv avaldus Mailase OÜ

sundlõpetamise

otsustamiseks

ja

likvideerimismenetluse läbi viimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Saare Tõrv määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja

Osaühing

Saare

Tõrv,

esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

Puudutatud isik Mailase OÜ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 11.03.2020 määrus ja saata asi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluse käik

1. Osaühing Saare Tõrv (avaldaja) esitas 02.03.2020 Pärnu Maakohtule avalduse Mailase OÜ

(puudutatud isik) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

Äriregistri kohaselt lõppes puudutatud isiku viimase juhatuse liikme RP volitus 30.05.2017.

Puudutatud isiku osanikuks oli mittetulundusühing AGROSTAR, kelle viimane juhatuse liige

oli samuti RP. RP kannab vanglakaristust ning tema suhtes kohaldati viieaastast

ettevõtluskeeldu.

Puudutatud isiku majandustegevus on seiskunud. Alates 2016 ei ole äriühing esitanud

majandusaasta aruandeid. Registripidaja tegi puudutatud isikule 26.04.2018 hoiatusmääruse

nr Ä30045238/M5 registrist kustutamiseks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.

Registripidaja väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavat teadet ei avaldanud. Avaldaja on

puudutatud isiku võlausaldaja, kellel on õigus nõuda puudutatud isiku sundlõpetamist ja

likvideerimismenetluse läbiviimist.

Maakohtu määrus

2. Maakohus

keeldus

11.03.2020

määrusega

avalduse

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna kohus ei olnud pädev asja

lahendama. Avaldaja oleks pidanud avalduse esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale, mitte

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Registriosakond oli pädev läbi viima menetlust

juhul, kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele. Äriühingu

sundlõpetamise otsustamise peab registripidaja andma üle pädevale kohtunikule, kuid sellele

eelneva menetluse läbiviimiseks on pädev registriosakond. Registripidaja edastas maakohtu

nõudmisel puudutatud isiku kustutamishoiatuse teate, mis oli avaldatud 01.11.2018 väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Selles teatati, et puudutatud isiku võlausaldajatel oli võimalik oma

nõuetest ühingu vastu teatada ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul

alates teate avalikustamisest (so kuni 02.05.2019). Seega saanuks avaldaja puudutatud isiku

likvideerimismenetlust taotleda vastava teate edastamisega registripidajale.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata avaldus

tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks või alternatiivselt saata avaldus

lahendamiseks registripidajale. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldajal kui puudutatud isiku võlausaldajal oli õiguslikult võimalik esitada kohtule avaldus

puudutatud isiku sundlõpetamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldus tuli esitada Tartu

Maakohtu registriosakonnale. Avaldaja esitas avalduse puudutatud isiku viimase teadaoleva

asukoha kohtule. Juhul kui maakohus leidis, et tal puudus territoriaalne pädevus, siis tulnuks

avaldus saata lahendamiseks kohtualluvusel. Pärnu Maakohus sai lahendada sundlõpetamise

küsimust ka Tartu Maakohtu registriosakonnale vastavat avaldus esitamata.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja avaldus saata tagasi maakohtusse selle menetlusse võtmise

otsustamiseks.

6. Maakohus keeldus sundlõpetamise algatamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise

avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides, et maakohus ei olnud pädev

asja lahendama. Maakohtu hinnangul tuleb avaldus esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Praeguse vaidluse asjaolusid hinnates ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

7. Kohus vaatab juriidilise isiku sundlõpetamise asju läbi hagita menetluses TsMS § 475 lg 121

kohaselt. Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine äriseadustiku (ÄS) § 205 kohaselt.

Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab

kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS §

629 lg 1 näeb ette, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või

asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 3 kohaselt annab registripidajal

määruse või kande tegemise üle kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine.

Lisaks sätestab ka ÄS § 203 lg 2, et osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus,

nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib

sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sätete

kohaselt oli maakohtul pädevus sundlõpetamise menetluse algatamiseks nii omal algatusel kui

ka huvitatud isiku avalduse alusel. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et tal puudus pädevus

avalduse lahendamiseks.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et üksnes Tartu Maakohtu registriosakond

on praegu õigustatud avaldust menetlema. Tartu Maakohus peab äriregistrit ning

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ja registripidaja ülesandeks on sisuliselt

järelevalvefunktsiooni teostamine. Kui registripidaja oma ülesannete täitmise käigus leiab, et

esineb alus juriidilise isiku sundlõpetamiseks, siis peab ta andma avalduse TsMS § 595 lg 2 p

5 kohaselt lahendamiseks pädevale kohtunikule. Tegemist on sel juhul menetluse algatamisega

kohtu algatusel.

Kui kuue kuu jooksul alates puudutatud isiku kohta kustutamishoiatuse avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded teatatakse registripidajale oma nõuetest puudutatud isiku suhtes,

edastab registripidaja avalduse sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse

läbiviimiseks samuti maakohtule lahendamiseks. Nimetatud õigusnorm ei välista huvitatud

isiku õigust pöörduda otse maakohtusse ja ei anna alust maakohtul keelduda avalduse

menetlusse võtmisest põhjendusel, et kohus ei ole pädev asja lahendama. Sundlõpetamise

esinemise aluseid tuleb avalduse saanud maakohtul kontrollida vaatamata sellele, kas avalduse

esitab selleks õigustatud isik otse kohtule või sellest annab kohtule teada registripidaja.

TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (uurimisprintsiip). Eeltoodust

tulenevalt tuli maakohtul kontrollida, kas avalduses toodud asjaoludel esineb alus

sundlõpetamise menetluse algatamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Krista Kirspuu