2-18-18958/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-18958

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

AViDBIZ OÜ hagi Swedbank AS vastu lepingu

kehtivuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AViDBIZ OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AViDBIZ OÜ (registrikood 12840231),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Jüri Puust

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06. mai 2019 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AViDBIZ OÜ kanda. Swedbank AS-il

puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

4. Võtta vastu Swedbank AS-i poolt esitatud Politsei- ja Piirivalveameti juhend

kahtlaste tehingute tunnuste kohta.

5. Keelduda Swedbank AS-i poolt esitatud Konkurentsiameti teate vastuvõtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-18-18958

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AViDBIZ OÜ (hageja) esitas 16.12.2018 Harju Maakohtule Swedbank AS (kostja)

vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja ja kostja vahel 28.07.2016 sõlmitud leping

arvelduskonto nr EE632200221064698790 haldamiseks on kehtiv ning kehtib edasi pärast

27.12.2018. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.07.2016 lepingu

arvelduskonto haldamiseks. Hageja on Eestis registreeritud rahvusvaheline õigusbüroo, kellel

on laiaulatuslik koostöövõrgustik üle maailma, mh asuvad kliendid Eestis. Konkreetse riigi

põhjalikumaks õigusanalüüsiks palkab hageja kohapealseid juriste ning tasub neile teenuste

eest, klient aga hüvitab kulud ja maksab hageja teenuste eest. Seetõttu on hagejal laekumised

klientidelt ja maksed alltöövõtjatest kohalikele õigusbüroodele.

3.

07.08.2018 teavitas kostja hagejat, et lõpetab poolte vahel sõlmitud lepingu ning

pangateenuste osutamine lõpetatakse alates 11.10.2018. Kostja tõi lepingu lõpetamise

põhjusena välja, et hageja tehingud ja nende eesmärgid ei ole kostja jaoks selged ja

arusaadavad. Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi tehingute selguse tuvastamiseks, kuid

24.10.2018 teatas kostja hagejale, et pärast analüüsi ei ole kostja siiski valmis jätkama

ärisuhteid ja lõpetab sõlmitud lepingu 27.12.2018. Kostja tõi sulgemise põhjusena välja

järgmised asjaolud: hageja kasusaajad ja juhatuse liikmed on Ukraina kodanikud ja residendid;

tehingud tundmatute ja suurema riskiga geograafilise piirkonna isikutega; hagejal puudub seos

Eestiga – lepingupartnerid, töötajad, kinnisvara jne.

4. Kostja esiletoodud asjaolud ei saa olla aluseks lepingu lõpetamiseks. Kostja ei toonud

ülesütlemisavalduses välja ühtegi konkreetset tehingut või lepingupartnerit, kes oleks jäänud

ebaselgeks või kelle kohta poleks hageja esitanud ammendavaid selgitusi. Ebaõige on kostja

väide, et hagejal ei ole Eestis lepingupartnereid. Kuigi tähtajatu lepingu ülesütlemise õiguses

oli kokku lepitud, on põhjuseta ülesütlemist võimaldavad tüüptingimused tühised ja antud juhul

puudusid ülesütlemist õigustavad põhjused.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt lõpetati leping hagejaga

põhjusel, et hageja profiil (läbipaistmatute osapooltega arveldamine; tegevusala, mille puhul

teenuse osutamise reaalsust on raske kontrollida; nõrk side Eestiga) ei ole kostja riskiisuga

kooskõlas ja kostja ei soovi sellise kliendiga koostööd jätkata. Vaid 8 % hageja arveldustest on

kohalikud arveldused. Krediidiasutustele kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevad kohustused ebaseadusliku, kõrge

riskiga ning kahtlase tegevuse ennetamiseks ja lõpetamiseks. Muutunud majanduskeskkond

ning tehnilised vahendid võimaldavad senisest enam tegeleda õigusvastase tegevusega, mille

ärahoidmiseks tuleb finantsasutustel analüüsida ja kaaluda kohaselt majandustegevuses

2-18-18958

võetavate riskide taset ja riskide tüüpide kogumit. Nõuete mittetäitmise ning liigse riskiisu

tagajärjeks võib olla krediidiasutuse majandustegevuse lõpetamine. Krediidiasutus on vaba

otsustama, keda teenindada ja keda mitte. Kostja ei pidanud hagejale ette heitma konkreetseid

tehinguid, vaid piisas sellest, et hagejaga seotud asjaolude ning tehingute kogum oli arusaamatu

ning hageja tegevus kostja jaoks liiga kõrge riskiga. Kostjal pole teenuse osutamise kohustust

ning ta võib oma klienti ja kliendi riskitaset ise valida. Hageja saab kasutada teisi

teenusepakkujaid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 06.05.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks

0 eurot.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse

lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses

kokku leppinud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esile toodud asjaoludel

võimalik asuda seisukohale, et kostja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. Hageja ei ole esile

toonud, et makseteenus oleks hagejale hädavajalik sellistel tingimustel nagu seda kostja osutab.

Puudub alus asuda seisukohale nagu hagejal oleks võimatu saada sarnast makseteenust teiselt

teenuseosutajalt. Hageja ei ole esile toonud, et Eestist tegutsevad krediidiasutused on keeldunud

hagejaga makseteenuse lepingut sõlmimast. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et kostjal

on loomulik monopol. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt hagejal ei ole

võimalik sõlmida makseteenuse lepingut muude krediidiasutustega Eestis või välisriikides,

mille residentidega hagejal ärisuhted on. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest

nähtuks, et kostja ei kohaldanud hagejale kõikide klientide suhtes kehtivaid üheseid tingimusi,

vaid on hagejat diskrimineerinud. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja arvelduskonto

üldtingimuste punktid 13.3 ja 13.6, mis näevad ette kostja õiguse leping korraliselt ilma

põhjuseta üles öelda, hagejat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Samuti pole

üldtingimused vastuolus seadusega, heade kommetega, avaliku korraga, heas usus tegutsemise

kohustusega ega Riigikohtu juhistega lepinguvabaduse piirangute osas. Et hageja esile toodud

asjaoludest tulenevalt oli kostjal õigus leping üles öelda mõjuva põhjuseta, puudub vajadus

käsitleda lepingu ülesütlemiseks mõjuva põhjuse olemasolu või selle puudumist.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks lahendamiseks

esimese astme kohtule.

9. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust leides,

et kostjal on õigus öelda arvelduskonto leping üles korraliselt ning ilma põhjuseta. Maakohus

leidis, et kostjal on õigus kliente valida ehk lepingud ilma põhjuseta üles öelda, mistõttu pole

maakohus käsitlenud hageja väiteid, et kostja tüüptingimused on tühised ning et kostjal puudus

mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks antud juhul ei

kohaldu kostja üldtingimuste p 3.4, mille kohaselt keeldub pank lepingu sõlmimisest üksnes

mõjuval põhjusel. Maakohus pole põhjendanud, miks Riigikohtu juhised seoses sellega, et

osades valdkondades on lepinguvabadus piiratud, ei kehti hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingu puhul.

2-18-18958

10. Maakohus ei ole Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vahelise investeeringute

soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingule viidanud ega selgitanud, miks see kohaldamisele

ei kuulu. Nimetatud lepinguga on Eesti Vabariik võtnud endale kohustuse võimaldada

ukrainlastele Eesti territooriumil eestlastega võrdsed võimalused investeerimiseks. Samuti on

pangakonto sulgemine üksnes kliendi seotuse tõttu Ukrainaga vastuolus Euroopa Liidu

toimimise lepinguga.

11. Hageja vajab oma igapäevase tegevuse jaoks arvelduskontot Eestis ning seda teenust

pakub piiratud ring ettevõtjaid. Hageja ei teadnud, et ta peab esitama tõendeid selle kohta, et ta

ei saa teenust teistest pankadest. Sellega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust.

Vastustaja seisukoht

12. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

14. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teavitas kostja 07.08.2018 hagejat arvelduskonto

lepingu lõpetamisest arvelduskonto lepingu tingimuste punktide 13.3 ja 13.6 alusel, kuna

hageja tehingud ei ole kostjale arusaadavad (I kd tl 63). 24.10.2018 selgitas kostja, et hageja

riskiaste ei vasta kostja riskiisule - hageja kasusaajad ja juhatuse liikmed on Ukraina kodanikud;

hagejal on suuremahulised tehingud tundmatute ja suurema riskiga geograafilise piirkonna

isikutega; ettevõttel puudub seoses Eestiga, sh puuduvad ettevõttel Eestis lepingupartnerid,

töötajad, kinnisvara jne. Kostja selgitas, et ta on otsustanud ärisuhte hagejaga korraliselt

lõpetada ning sulgeb alates 27.12.2018 hageja arvelduskonto ja sellega seotud teenused (I kd tl

61-62).

15. Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda

teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 10 lg 3 järgi määrab krediidiasutus, millistele tunnustele

vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse

pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu

ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem

kui kaks kuud. Ülesütlemisavaldus tuleb teha käesoleva seaduse § 711 lõikes 2 sätestatud viisil.

VÕS § 73314 lg 6 järgi võivad pooled kokku leppida, et VÕS §-i 720 ei kohaldata osaliselt või

täielikult, kui makseteenuse pakkuja klient ei ole tarbija. Arvelduskonto lepingu tingimuste

punkti 13.3 järgi võib pank lepingu korraliselt üles öelda, teatades eraisikust kliendile sellest

ette 2 kuud ja juriidilisest isikust kliendile 1 kuu. Antud juhul on kostja teatanud hagejale

lepingu ülesütlemisest ette üle kahe kuu. Arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.6

kohaselt on lepingu ülesütlemisel pangal õigus lõpetada kõik teised panga ja kliendi vahel konto

käsutamiseks sõlmitud lepingud.

16. Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlaõigusseadus eristab kahte lepingu ülesütlemise

viisi: korralist ja erakorralist ülesütlemist. Eristamise aluseks on võimalus lõpetada sõlmitud

leping ühepoolselt sõltumata põhjusest (või põhjust avaldamata) (korraliselt) või üksnes

mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemisel ei saa pidada otstarbekaks lepingu jätkamist

2-18-18958

(erakorraliselt) (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk

954-955). VÕS § 720 lõikes 2 on krediidiandjale antud õigus makseteenuse leping korraliselt

üles öelda, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud.

Käesoleval juhul oli arvelduskonto leping tähtajatu (arvelduskonto lepingu tingimuste p 13.1),

lisaks olid pooled leppinud kokku kostja õiguses leping korraliselt üles öelda. Eeltoodust

tulenevalt oli kostjal õigus arvelduskonto leping korraliselt üles öelda ning lepingu

ülesütlemiseks ei olnud vaja mõjuvat põhjust. Ebaõige on hageja seisukoht, et mõjuva põhjuse

nõue tuleneb kostja üldtingimuste punktist 3.4, mis sätestab, et pank keeldub lepingu

sõlmimisest üksnes mõjuval põhjusel. Nimetatud lepingupunkt reguleerib lepingu sõlmimist,

mitte lõpetamist.

Seda, et seadusandja on soovinud krediidiasutusele anda arvelduskonto lepingu korralise

ülesütlemise võimaluse ilma mõjuva põhjuseta kinnitab VÕS §-i 720 kuni 21.01.2010 kehtinud

redaktsioon, mille lg-dest 2 ja 3 tulenevalt võis kontopidaja arvelduslepingu korraliselt üles

öelda juhul, kui kontol ei ole raha kontopidaja kehtestatud miinimumsumma ulatuses, muul

juhul võis kontopidaja tähtajatu arvelduslepingu üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, kui

kontopidajalt ei saanud asjaolusid arvestades lepingu jätkamist oodata. Alates 22.01.2010

kehtivas VÕS § 720 redaktsioonis ei ole korralisele ülesütlemisele kehtestatud mõjuva põhjuse

nõuet.

17. Hageja on tuginenud Riigikohtu 04.03.2010 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, mille

punktis 30 on Riigikohus sedastanud, et valdkondades, nagu side, ühistransport, haridus või

pangandus, aga ka elektri, soojuse ja veega varustamine, mis on inimestele esmavajalikud, tuleb

avalikult teenust pakkuvate ettevõtjate lepinguvabadust avalikes huvides paratamatult piirata

nii sõlmimise kui ka tingimuste vabaduse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud

otsusest, et kostja ei saanud arvelduskonto lepingut korraliselt üles öelda ilma mõjuva

põhjuseta. Riigikohus on viidatud otsuse punktis 31 märkinud, et isikuga võib lepingu

sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel olla

keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset

mõistlikku võimalust.

Hageja on avaldanud, et ta vajab arvelduskontot Eestis tegutsevas pangas. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et tal puudub võimalus sõlmida mõnes

Eestis tegutsevas pangas uut arvelduskonto lepingut. Hageja ei ole Eestis ainus

arvelduskontoteenuse pakkuja. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus ei selgitanud selle

tõendamise vajadust. Kostja on maakohtus tuginenud asjaolule, et hagejal on võimalus sõlmida

uus arvelduskonto leping mõnes teises pangas. Kui hageja oli seisukohal, et seda võimalust ei

ole, siis tulnuks tal selle kohta esitada tõendeid. Hagejal pidi olema teada, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Isegi kui hageja ei teadnud selle tõendamise

vajadusest maakohtus, oli tal võimalus taotleda selliste tõendite esitamist ringkonnakohtule,

kuid ka seda hageja ei teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et makseteenuse pakkujal on

VÕS § 7101 sätestatud eeldustel kohustus sõlmida kliendiga makseteenuse leping.

Kuna tõendamata on, et hagejal puudub alternatiivne mõistlik võimalus arvelduskonto teenuse

saamiseks, siis ei saa arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.3 pidada ka tühiseks

tüüptingimuseks VÕS § 42 alusel.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arvelduskonto lepingu korraline ülesütlemine

vastuolus ka hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt

2-18-18958

tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2

järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole hageja

tõendanud, et tal puudub võimalus sõlmida uut arvelduskonto lepingut. Samuti ei ole kostja

eesmärgiks olnud kahju tekitamine hagejale. Kostja selgitustest nähtuvalt lõpetas kostja

arvelduskonto lepingu põhjusel, et arvelduskonto lepingu jätkamine hagejaga on kostja jaoks

liiga kõrge riskiga.

19. Hageja leiab, et kostja käitumine on vastuolus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina

valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepinguga, mille kohaselt

on Eesti võtnud endale kohustuse võimaldada ukrainlastele Eesti territooriumil võrdsed

võimalused investeerimiseks. Samuti on hageja seisukohal, et pangakonto sulgemine üksnes

kliendi seotuse tõttu Ukrainaga on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Kolleegiumi

hinnangul on hageja viited tema ebavõrdsele kohtlemisele alusetud. Hageja ei ole tõendanud,

et kostja kohtleks hagejat sarnastel asjaoludel erinevalt võrreldes teiste klientidega. Kuigi

lepingu ülesütlemise teates oli viidatud hageja juhatuse liikmete ja kasusaajate Ukraina

kodakondsusele, siis asjas esitatud väidetest nähtuvalt ei olnud see lepingu ülesütlemise

sisuliseks põhjuseks. Kohtumenetluses esitatud kostja põhjendustest nähtuvalt oli

arvelduskonto lepingu ülesütlemise sisuliseks põhjuseks asjaolu, et hageja tehingute iseloom ei

ole kostjale piisavalt arusaadav, mistõttu ei vasta vaidlusalune arvelduskonto leping kostja

riskiisule.

20. Kostja on esitanud 12.06.2020 ringkonnakohtule Konkurentsiameti teate, samuti

Politsei- ja Piirivalveameti juhendi kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Hageja vaidles tõendite

vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et Konkurentsiameti teate vastuvõtmisest tuleb

keelduda. Hageja ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud

konkurentsiseadust. Kuna teade on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada.

Politsei- ja Piirivalveameti juhendiga kahtlaste tehingute tunnuste kohta soovib kostja tõendada,

et tal on piiratud võimalused lepingu ülesütlemise põhjenduste esitamiseks. Kolleegiumi

hinnangul tuleb nimetatud tõend TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtta. Ka hageja on saanud

võimaluse esitada ringkonnakohtus täiendavaid tõendeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud

ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei esitanud menetluskulude

nimekirja. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu