1-10-4329/3 · 1-10-4329/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-4329 1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2010.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-4329 (10250100146) Kohtunik Igor Pütsep Kriminaalasi T.R süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 209 lg 1; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav T.R

isikukood: xxx,

Kriminaalkorras karistatud: 1. 27.04.2004.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 183 alusel rahalise karistusega 150 päevamäära summas 7500.- krooni. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.R KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus 150 päevamäära ulatuses (päevamäär 50.- krooni), s.o. summas 7500.- (seitse tuhat viissada) krooni.

Süüdi tunnistada T.R KarS § 209 lg 1 - § 25 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg

1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses (päevamäär 50.- krooni), s.o. summas 9000.- (üheksa tuhat) krooni.

KarS § 63 lg 2 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks

rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses (päevamäär 50.- krooni), s.o. summas 9000.- (üheksa tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, täitmise tähtajaga 10 kuud. Igakuine makse 900.- (üheksasada)

1-10-4329 2 (3) krooni tasuda hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks, esimese makse tähtaeg on 10.05.2010.a.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 4100064858.

Välja mõista T.R-ilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu riigi õigusabi eest 840.- (kaheksasada nelikümmend) krooni, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 4420.- (neli tuhat nelisada kakskümmend) krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

T.R

tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049696 ning selgitus: „T.R , 1-10-4329, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõendid: T.R-i poolt A. D. nimel koostatud ja allkirjastatud avaldus, mis asub kriminaalasja juures pakendis nr 1, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10

päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

Asjaolud ja menetluse käik

T.R-ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles alates 2009.a septembrist asunud elukaaslasest A. D.-st ja nende ühisest lapsest eraldi elama, pöördus 17.12.2009.a Metsa 14 Pärnu

asuva Pärnu linna hoolekandekontori sotsiaalkonsultandi K. T. poole sooviga, et kolmeliikmelise pere igakuine toimetulekutoetus (mis on üle 1000 krooni kuus) kantaks tema arvelduskontole,

selgitades konsultandile tegelikkusele mittevastavalt, et ta elab A. D. ja lapsega koos ühise

leibkonnana ning esitas varalise kasu saamiseks 21.12.2009.a posti teel Metsa 14 Pärnu

hoolekandekontorile A. D. nimel võltsitud kirjaliku avalduse, milles paluti kanda A. D. poolt taotletav igakuine sotsiaaltoetus T.R-i arvelduskontole nr X AS SEB pangas.

Kelmus jäi lõpule viimata, kuna 18.12.2009.a külastas A. D. Metsa 14 Pärnu hoolekandekontori sotsiaalkonsultanti K. T.-d, kellele selgitas, et ta ei ela T.R-iga koos ning ei ole avaldanud soovi toimetulekutoetuse kandmiseks T.R-i arvelduskontole, mistõttu toimetulekutoetust T.R-i arveldusarvele ei makstud. Sellega T.R, tahtliku teoga, mis oli suunatud varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime KarS § 209 lg 1 - § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti T.R koostas ajavahemikul 17.12.2009.a kuni 21.12.2009.a A. D. nimel, A. D. Eesti Vabariigi ID-kaardi nr X valguskoopiaga varustatud käsikirjalise avalduse, milles palus kanda

igakuise sotsiaaltoetuse - A. D. poolt taotletava pere toimetulekutoetuse - T.R-i arvelduskontole nr X AS SEB pangas. T.R allkirjastas avalduse A. D. nimel, võltsides

1-10-4329 3 (3) viimase allkirja. Sellega T.R, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti T.R , olles A. D. nimel võltsinud avalduse, milles taotles igakuise

sotsiaaltoetuse (A.D. poolt taotletava pere toimetulekutoetuse) kandmist T.R

arvelduskontole, esitas A. D. nimel võltsitud avalduse 21.12.2009.a posti teel Metsa 14 Pärnu

asuvale Pärnu linna hoolekandekontorile, eesmärgiga omandada õigus A. D. poolt taotletava igakuise pere toimetulekutoetuse kandmisele enda arvelduskontole.

Sellega T.R , võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ringkonnaprokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada T.R süüdi KarS

§ 344 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära (päevamäär 50.- krooni) summas 7500.- krooni, KarS § 209 lg 1 - § 25 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära (päevamäär

50.- krooni) summas 9000.- krooni. KarS § 63 lg 2 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskemaga, liitkaristuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära (päevamäär 50.- krooni) summas 9000.- krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi võrdsetes

osades 10 kuu jooksul, arvestades, et ühes kuus tasutav rahalise karistuse suurus on 900.- krooni.

Maakohtu seisukoht

T.R-i süü on tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, milleks on Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna avaldus, koopia A. D. avaldusest sotsiaalosakonnale, koopia A. D.

nimelt tehtud avaldusest, väljatrükk lisatoetuste maksmisest, dokumentide üleandmise – vastuvõtmise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, vastus nõudekirjale, ekspertiisiakt nr DK-0025- 10/688, tunnistaja K. T. ütlused, kannatanu A. D. ütlused, kahtlustatava T.R ütlused. Kohus T.R-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et T.R pani toime KarS § 25 lg 1 - § 209 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 näevad karistusena ette nii rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.R on varem

kriminaalkorras karistatud, kuid üle 5 aasta tagasi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.R-i

väärteokorras karistatud 12-l korral. Karistust kergendava asjaoluna loeb kohus

puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Lähtudes

eeltoodust, leiab kohus, et T.R-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 alusel nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. T.R-ilt sissenõutava menetluskulu

hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu riigi õigusabi eest 840.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 4420.- krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2

kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.- krooni.

Igor Pütsep Kohtunik