2-19-121857/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-121857

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Galina Novikova vastu

põhivõla 1820 euro, intressi 164 euro 86 sendi, lepingutasu

15 euro, haldustasu 4 euro 80 sendi, võla sissenõudmise

kulude 35 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2580 eurot 20 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(hageja)

(registrikood 11919806), esindaja Marjana Šestel

Vastustaja:

Galina

Novikova

(kostja)

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Aivar Haava

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2

2. Jätta Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 otsuse

resolutsioon

muutmata.

Ringkonnakohus

muudab

maakohtu ostuse põhjendusi.

3. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

Menetluskulude

rahalise

suuruse

määrab

kindlaks

maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Galina Novikova (kostja)

vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1820 eurot, intressi 164 eurot

86 senti, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 4 eurot 80 senti, võla sissenõudmiskulu 35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 141 eurot 96 senti ning viivise põhivõlalt alates

1. oktoobrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,06% päevas. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Lux Eesti OÜ ja kostja sõlmisid 12. novembril 2018 osamaksetega müügilepingu nr L07626.

Lux Eesti OÜ loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu faktoorile, so

Inbank AS-le. Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel igakuiste maksetega

kaheteistkümnendaks kuupäevaks. Esimese osamakse 97 euro 40 sendi tasumise tähtaeg oli

12. jaanuaril 2019. Viimase osamakse 97 euro 16 sendi tasumise tähtaeg on

12. detsembril 2020. Intressimäär on 12,9 % aastas. Kostja maksis lepingu sõlmimisel

sissemakse 160 eurot. Kostja ei tasunud ülejäänud osamakseid.

Kostjal ei olnud õigust lepingut tühistada. Kostjale jäetud lepingudokumentides olid kirjas

lepingupoolte andmed, kauba maksumus ja selle eest tasumise tingimused ning muud

lepingutingimused. Kostja kinnitas allkirjaga, et ta on lepinguga tutvunud, talle on antud

piisavalt selgitusi ning ta nõustub lepingu sõlmimisega. Kostja märkis lepingus, et ta töötab

kassapidajana, tema sissetulek on 400 eurot kuus ja tal puuduvad krediidikohustused. Osamakse

suurus oli ¼ kostja sissetulekust. See ei olnud kostja jaoks liiga suur. Lux Eesti OÜ esindaja ei

kasutanud kostja lepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid, sh eksitavaid ega agressiivseid,

kauplemisvõtteid. Lux Eesti OÜ esindaja andis enne lepingu sõlmimist kostjale lepingueelse

teabe. Lux Eesti OÜ esindaja järgis vastustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu

3

sõlmimist kostja krediidivõimelisust. Kostja esitas andmed oma töökoha, sissetuleku ja

kohustuste kohta. Lux Eesti OÜ esindaja ei saanud teada, et kostja ei tööta. Hageja ei vastuta

selle eest, et kostja esitas teadlikult valeandmeid. Lux Eesti OÜ esindaja kontrollis, et kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireregistris kehtivaid võlgnevusi.

Inbank AS teavitas 7. mail 2019 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt

20. maiks 2019 võlgnevuse tasumise kohustust. Kostja ei täitnud kohustust. Inbank AS ütles

lepingu 23. mail 2019 üles. Inbank AS saatis lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise

teatise kostja e-postile e-tähtkirjana. Kostjal oli võimalus nendega tutvuda. Lepingu

ülesütlemise avalduse saab esitada ka kohtumenetluse ajal. Kui kostja ei saanud lepingu

ülesütlemise teatist enne kohtumenetlust, sai ta selle koos hagimaterjalidega.

Inbank AS loovutas 27. mail 2019 oma nõuded hagejale. Inbank AS ja hageja teavitasid kostjat

nõude loovutamisest kirjalikult.

Kostja ei ole kaupa Inbank AS-le tagastanud. Kostja põhivõlgnevus on 1820 eurot, intressi

võlgnevus 164 eurot 86 senti, lepingutasu võlgnevus 15 eurot ja haldustasu võlgnevus 4 eurot

80 senti.

Inbank AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d nõudma

kostjalt võlgnevuse sisse. PlusPlus Baltic OÜ edastas hagejale teadaolevale kostja aadressile

XXXXXXXXXXX kolm võlateatist. Hagejal tekkisid sellest võla sissenõudmise kulud 35

eurot.

Lepingu kohaselt on viivise määr 21,93% aastas või 0,06% päevas. Hageja arvestab viivist

põhivõlalt alates 24. maist 2019 kuni 30. septembrini 2019 kokku summas 141 eurot 96 senti.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja tühistas 21. detsembri 2018 avaldusega Lux Eesti OÜ ja kostja vahel 12. novembril 2018

sõlmitud osamaksetega müügilepingu nr L07626. Tehingu tühistamise alused on lepingu

tühistamise avalduses märgitud. Kostja edastas lepingu tühistamise avalduse nii Lux Eesti

OÜ-le kui ka Inbank AS-le, kes kinnitasid avalduse kättesaamist e-kirjadega. Kostja teavitas

tehingu tühistamisest ka hagejat. Leping on algusest peale kehtetu. Inbank AS-l ega hagejal ei

ole kostja vastu nõudeid.

Kostja tühistas tehingu olulise eksimuse ja pettuse tõttu, kuna Lux Eesti OÜ esindaja kandis

lepingusse kostja töökoha kohta valed andmed. Kui Lux Eesti OÜ esindaja ei oleks märkinud

valesid andmeid, ei oleks lepingut saanud sõlmida.

Lux Eesti OÜ müügitaktika põhineb ebaeetiliste ja agressiivsete müügivõtete kasutamisel ja

klientide psühholoogilisel survestamisel. Lux Eesti OÜ survestas kostjat lepingut sõlmima.

Krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning jättis tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamata ja kostja esitatud andmed kontrollimata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on piisav selleks, et leping tühistada. Kostja

ütles lepingu sõlmimisel Lux Eesti OÜ esindajale, et ta on töötu, kuid Lux Eesti OÜ esindaja

märkis lepingusse kostja endise töökoha andmed. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulek

õppetoetus 220 eurot kuus. Krediidiandja ei kontkontrollinud kostja sissetuleku ja kohustuste

kohta esitatud teavet ega nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kostja pangakonto

väljavõttelt oleks ilmnenud, et kostja ei saa töötasu. Sellest, et kostja tasus esimesest

sissemaksest üksnes 60 eurot, saab ka järeldada, et kauba soetamine ja osamaksete tasumine

käib kostjale üle jõu.

Hageja väide, et kostja tasus esimese sissemakse 160 eurot, ei ole õige. Kostja tasus 60 eurot.

Pärast lepingu sõlmimist pöördus Lux Eesti OÜ müügiesindaja kostja poole nõudega, et kostja

4

maksaks talle täiendavalt 100 eurot, mille ta väidetavalt tasus kostja eest Lux Eesti OÜ-le. Kuna

kostja ei palunud müügiesindajalt makse teostamist, keeldus kostja talle raha maksmisest.

Kostjal ei ole võimalik müügieset tagastada, kuna Lux Eesti OÜ ega Inbank AS ei soovi seda

vastu võtta. Kostja märkis 21. detsembri 2018 avalduses, et ta on valmis lepingu alusel saadud

tolmuimeja Lux Eesti OÜ-le tagastama, kui Lux Eesti OÜ tagastab kostjale lepingu sõlmimisel

sissemaksena tasutud 60 eurot. Kuna Lux Eesti OÜ ja Inbank AS jätsid sissemakse 60 eurot

kostjale tagastamata ega saatnud oma esindajat kaubale järele, on nad sattunud

vastuvõtuviivitusse.

Kostja ei ole hagiavalduse lisas 1.1 nimetatud teenuselepingut ja maksegraafikut sõlminud. Neil

puudub kostja allkiri.

Kostjale ei edastatud lepingu ülesütlemise hoiatust ega lepingu ülesütlemise teatist. Inbank AS

saatis lepingu ülesütlemise hoiatuse ja teatise e-tähtkirjaga lepingus nimetamata

kontaktandmetele. Kostja ei kinnitanud nende kättesaamist. Puudub alus eeldada, et kirjad on

kostjani jõudnud. Isegi, kui teated e-tähtkirjade saabumise kohta oleksid jõudnud kostja e-posti

aadressile, ei saaks e-tähtkirjade sisu lugeda kostjale kättetoimetatuks. Postiasutuse poolt

saajale e-tähtkirja kohta edastatav teavitus ei sisalda teavet e-tähtkirja saatja ega selle sisu kohta.

E-tähtkirja vastuvõtmiseks peab saaja end ID-kaardi või Mobiil ID-ga e-teeninduses

identifitseerima. Kostja ei sisenenud e-teenindusse ega avanud e-tähtkirju. Kostjal ei olnud

seega mõistlikku võimalust e-tähtkirjade sisuga tutvumiseks. Inbank AS tüüptingimus, mille

kohaselt tuleks lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis lugeda kostjale kättetoimetatuks

sõltumatult sellest, kas need jõudsid kostjani ning kas kostjal oli mõistlik võimalus nendega

tutvuda, on tühine. Lepingut ei saa lugeda hagimaterjalide kättetoimetamisega ülesöelduks,

kuna tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud.

Inbank AS ei teavitanud kostjat nõude loovutamisest. Hageja ei esitanud kostjale senise

võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Isegi, kui Inbank AS-l oleks

kostja vastu nõue, oli kostjal enne hagi esitamist õigus keelduda kohustuse hagejale täitmisest.

Kostja sai kätte 28. mai 2019 nõude loovutamise teatise ning 2. juuli 2019 võlanõude. Kostja

esitas neile 3. juunil 2019 ja 3. juulil 2019 vastuväited. Kostja ei ole saanud kätte hagiavalduse

lisas 4.1 nimetatud nõude loovutamise teatist ega hagiavalduse lisas 5 nimetatud võlateatiseid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 28. jaanuari 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus märkis, et määrab kohtukulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kostja tühistas 21. detsembri 2018 avaldusega 12. novembri 2018 osamaksetega tasumise

müügilepingu nr L01626. Leping on algusest peale kehtetu. Inbank AS-l ega hagejal, kellele

Inbank AS loovutas lepingust tulenevad nõuded, ei saa olla kostja vastu võlanõudeid. Lepingu

tühistamist ei vaidlustatud.

Tühistamisavalduse kohaselt kasutas Lux Eesti OÜ esindaja kostja müügilepingu sõlmimisele

kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid, mis on tarbijakaitseseaduse järgi keelatud. Lux Eesti

OÜ esindaja pidi teadma, et kostjal ei ole piisavat sissetulekut põhjendamatult kalli tolmuimeja

ostmiseks ja 160-eurose sissemakse tegemiseks. Lux Eesti OÜ esindaja kallutas kostjat ikkagi

lepingut sõlmima. Kostja maksis esimesest sissemaksest 60 eurot ja Lux Eesti OÜ esindaja

100 eurot selleks, et tehing saaks teoks. Lux Eesti OÜ esindaja soovitas kostjal näidata

töökohana XXXXXX OÜ, kus kostja lepingu sõlmimise ajal tegelikult ei töötanud.

5

Kostja töötas XXXXXX OÜ-s perioodil juuni kuni august 2018. Töötasu väljamakseid tehti

perioodil juuli kuni september 2018. Kostja asus XXXXXX OÜ-sse uuesti tööle alates

veebruarist 2019. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulek õppetoetus 220 eurot kuus.

Kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal suuteline tasuma lepingujärgseid osamakseid. Kostja

pidi arvestama ka sellega, et lisaks osamaksetele, pidi kostja olema suuteline ostma Lux Eesti

OÜ-st

ainult

selle

tolmuimeja

mudelipõhiseid

kulumaterjale,

mille

hind

ületab

tavatolmuimejate kulumaterjalide hinna mitmekordselt. Asja materjalidest ei nähtu, et Lux

Eesti OÜ esindaja oleks seda lepingu sõlmimisel kostjale selgitanud.

Kostja ei allkirjastanud hagiavaldusele lisatud teenuselepingut ega maksegraafikut. Kostja ei

ole teenuselepingut ja maksegraafikut seega sõlminud. Kostjale ei edastatud hagiavalduse

lisades 2 ja 3 nimetatud lepingu ülesütlemise hoiatust ega lepingu ülesütlemise teatist ega

hagiavalduse lisas 5 nimetatud võlateatiseid. Kuna tahteavaldused muutuvad TsÜS § 69 järgi

kehtivaks kättesaamisega, ei oleks lepingu ülesütlemine kehtiv isegi juhul, kui kostja ei oleks

lepingut eelnevalt tühistanud.

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib

TsÜS § 90 lg 1 järgi seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud

alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb

TsÜS § 90 lg 2 järgi tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kostja on palunud teatada, kuhu ja kellele tolmuimeja tagastada, ning öelnud,

et pole seda kasutanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha tühistatud

osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi

rahuldada. Hageja palub jätta hagi- ja apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.

Maakohus viitas, et Lux Eesti OÜ esindaja kasutas kostja müügilepingu sõlmimisele

kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid. Kostja ei ole aga selgitanud, milliseid ebaausaid

kauplemisvõtteid kasutati ega esitanud selle kohta tõendeid. Isegi kui Lux Eesti OÜ esindaja

kasutas ebaausaid kauplemisvõtteid, ei too see kaasa tehingu tühisust.

Maakohus leidis, et lepingu tühistamist ei ole vaidlustatud. Lux Eesti OÜ ei ole lepingu

tühistamisega nõustunud, kuna selleks puuduvad alused.

Kostja ei tõendanud, et tehing on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.

Tehingu tühistamise avalduse esitamine ei too seega kaasa tehingu tühisust.

Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et Lux Eesti OÜ esindaja pidi teadma, et kostjal ei

ole piisavat sissetulekut põhjendamatult kalli tolmuimeja omandamiseks ja 160-eurose

sissemaksu tegemiseks ning et kostja oli lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu. Maakohus ei

põhjendanud, kuidas pidi Lux Eesti OÜ esindaja teadma, et kostja on töötu.

Inbank AS ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtetet ja kontrollis kostja

krediidivõimelisust piisavalt. Kostja märkis lepingus, et ta töötab XXXXXX kassapidajana ja

tema sissetulek on 400 eurot kuus. Igakuine osamakse moodustas ¼ kostja sissetulekust. Kostja

märkis, et tal puuduvad igakuised krediidimaksed. Lepingu sõlmimise seisuga ei olnud kostjal

maksehäireregistris kehtivaid võlgnevusi. Kostja kinnitas, et lepinguga võetav kohustus vastab

tema finantsolukorrale ning et tema esitatud andmed ja dokumendid on tõesed ja terviklikud.

See andis Inbank AS-le aluse arvata, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal osamakseid

tasuda. Inbank AS-le ei saa ette heita vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumist olukorras,

kus kostja ise esitas ebaõigeid andmeid. Inbank AS ei saa eeldada, et temale esitatud andmed

6

ei ole õiged. Kostja pangakonto väljavõtte nõudmine ei oleks viinud soovitud tulemuseni, kuna

kostja soovis teist lepingupoolt eksitada ja käituda VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kuna

kostja oli krediidivõimeline, ei ole leping heade kommete ega avaliku korraga vastuolus.

Kohus heitis ette, et Lux Eesti OÜ esindaja ei selgitanud kostjale, et kostja peab ostma Lux

Eesti OÜ-st

tolmuimeja mudelipõhiseid

kulumaterjale.

Tolmuimeja mudelipõhiste

kulumaterjalide ostmine ei ole kohustuslik. Kui kostjal tekiks vajadus tolmuimeja kulumaterjali

ostmiseks, ei mõjutaks see oluliselt kostja sissetulekut, kuna kulumaterjale ei osteta igakuiselt.

Hagiavalduse lisas 1.1 toodud andmed vastavad kostja poolt allkirjastatud lepingule. Hageja

esitas maksegraafiku, et võlgnevuse kujunemist oleks lihtsam jälgida. Kostja kinnitas lepingu

allkirjastamisel, et ta on tutvunud teenuselepingu, teenuselepingu tingimuste, hinnakirja ja

üldtingimustega ning saanud kätte ja tutvunud Euroopa tarbijakrediidi teabelehega. Kostjal oli

lepingu info p 2.8 järgi õigus saada tasuta maksegraafikut. Inbank AS-il ei olnud kohustust

väljastada kostjale maksegraafikut, kui kostja seda ei küsinud. Kõik maksegraafikust tulenevad

maksed on kirjeldatud lepingu tingimustes. Kostjal ei olnud vaja maksegraafikut allkirjastada.

Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teatis saadeti 8. mail 2019 ja

23. mail 2019 kostja e-postile. Kostja väide, et ta ei ole hoiatust ja teatist kätte saanud, on

tõendamata. Inbank AS üldtingimuste p 10.1 järgi edastab Inbank AS kliendile teateid

sidevahendi teel (s.h e-kiri, telefon) või veebilehe kaudu. Inbank AS loeb õigeks kliendi

sidevahendiandmed, mille klient on pangale edastanud. Inbank AS üldtingimuste p 10.2 järgi

loetakse panga poolt saadetud personaalsed teated kliendi poolt kätte saaduks ja pangapoolne

teavitamiskohustus täidetuks, kui panga teade on saadetud kliendi poolt viimati näidatud

aadressil või sidevahendiaadressil. Sidevahendiaadressi kaudu edastatud teated loetakse kliendi

poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Kostjale edastatud lepingu ülesütlemise

hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatise saab lugeda kostjale kättetoimetatuks, kuna need

jõudsid kostja e-posti aadressile ja kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Leping on kostja 21. detsembri 2018 avaldusega tühistatud. Hageja väide, et ebaausate

kauplemisvõtete kasutamine ei too kaasa tehingu tühisust, on õige. Kostja ei tugine aga tehingu

tühisusele, vaid selle tühistamisele. Lepingu tühistamist ei vaidlustatud. Lux Eesti OÜ ja Inbank

AS said kostja 21. detsembri 2018 avalduse kätte. Tehingu tühistamise avaldus on kehtiv.

Inbank AS ei esitanud tehingu tühistamisele vastuväiteid. See, kas Lux Eesti OÜ vastuväiteid

esitas, ei oma tähtsust, kuna hageja ega kostja ei tuginenud sellele kohtumenetluses.

Leping sõlmiti olulise eksimuse mõjul, mis andis kostjale õiguse tehingu tühistada. Kostja ei

suutnud lepingu sõlmimise ajal oma lepingujärgseid makseid tasuda ning Lux Eesti OÜ

esindaja kasutas kostja müügilepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid.

Lux Eesti OÜ ja Inbank AS rikkusid lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja avaldas Lux Eesti OÜ esindajale, et ta on töötu. Lux Eesti OÜ esindaja kajastas sellest

hoolimata Inbank AS-le esitatavas laenutaotluses kostja endise töökoha andmed. Kostja ei

esitanud valesid andmeid. Need esitas Lux Eesti OÜ esindajana. Krediidiandja ja -vahendaja ei

või tugineda tarbijale krediidi andmise otsustamisel ja krediidi vahendamisel üksnes tarbija

antavale teabele, vaid on kohustatud tarbija esitatavat teavet kontrollima krediidiandjate ja –

vahendajate seaduse ((KAVS) § 47 lg 2, § 49 lg 1, § 50 lg 3, lg 4). Lux Eesti OÜ ja Inbank AS

ei teinud seda. Kuna kostja esitas piisavalt andmeid ja tõendeid vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise kohta, pöördub tõendamiskoormus ümber ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist peab tõendama hageja. Hageja aga ei esitanud tõendeid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta.

7

Tolmuimeja mudelipõhiste kulumaterjalide ostmine ei olnud kohustuslik. Samas olukorras, kus

kostja sissetulek ei võimaldanud tal lepingu sõlmimise ajal lepingujärgseid makseid tasuda,

pidanuks Lux Eesti OÜ esindaja pidanuks selgitama, millised täiendavad kulutused tolmuimeja

soetamisel kaasnevad.

Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud teenuselepingut ja maksegraafikut sõlminud.

Teenuselepingul on märgitud allkirjastajateks müüja esindajana ja kostja, kuid lepingul ei ole

poolte allkirju.

Lepingu ülesütlemine ei oleks kehtiv ka juhul, kui kostja ei oleks lepingut eelnevalt tühistanud.

Kostjale tehtud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatist ei saa lugeda

kättesaaduks. Ainuüksi e-tähtkirjade kohta teavituse edastamine ei tõenda, et teavitus ja

e-tähtkiri oleksid saajani jõudnud. Hageja pidi tõendama, et kostja on e-tähtkirjad kätte saanud.

Hageja ei teinud seda. Isegi kui postiasutuse teavitused e-tähtkirjade kohta oleksid jõudnud

kostja e-posti aadressile, ei saaks e-tähtkirju lugeda kostjale kättetoimetatuks. Postiasutuse

poolt saajale e-tähtkirja kohta edastatav teavitus ei sisalda teavet e-tähtkirja saatja ega kirja sisu

kohta. E-tähtkirja nägemiseks ja vastuvõtmiseks peab saaja end ID-kaardi või Mobiil-ID-ga

e-teeninduses identifitseerima. Kostja ei ole iseteenindusse sisenenud ning e-tähtkirju avanud

ega näinud. Kostjal ei olnud mõistlikku võimalust e-tähtkirjade sisuga tutvuda. Inbank AS

tüüptingimus, mille kohaselt tuleks lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis lugeda kostjale

kättetoimetatuks sõltumatult sellest, kas need jõudsid kostjani ning kas kostjal oli mõistlik

võimalus nendega tutvuda, on tühine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

7. Hageja nõuab kostjalt Lux Eesti OÜ, AS Inbank ja kostja vahel 12. novembril 2012 sõlmitud

osamaksetega tasumise müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Müügilepingu info p 2.1

teise lause järgi on müüja poolt ostjale antavaks krediiliigiks järelmaks (tarbijakrediit asja

omandamiseks), seega on sõlmitud lepingul nii müügilepingu kui sellele lisaks ka

tarbijakrediidilepingu tunnused. Hagile lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

kohaselt (dtl 29) oli krediidiandjaks Inbank AS. Hageja väitel ei ole kostja osamakseid tasunud

ning leping on krediidiandja poolt 23. mail 2019 kehtivalt üles öeldud. Hageja sai krediidiandja

nõude omanikuks selle loovutamise teel (dtl 44).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hageja nõude rahuldamata.

8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et müügileping ja tarbijakrediidileping sõlmiti kostja

elukohas. Kostja on maakohtus vande all antud ütlustega selgitanud lepingu sõlmimise

asjaolusid (120jj). Kostja ütluste kohaselt tuli Lux Eesti OÜ esindaja A. Jefremova eelnevalt

telefonitsi kokkulepitud ajal kostja elukohta, et teha tolmuimeja presentatsiooni. Hageja ei ole

lepingu sõlmimise koha ja aja suhtes vastuväiteid esitanud.

Leping, mis on sõlmitud ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja

äriruum, on väljaspool äriruume sõlmitav leping VÕS § 46jj mõttes.

9. Ringkonnakohus peatub esmalt kostjapoolsetel Lux Eesti OÜ ja AS-ga Inbank sõlmitud

lepingu tühistamis avaldustel. Kostja tegi Lux Eesti OÜ esindajale 10. detsembril 2018

avalduse, milles ta soovis eset tagastada ning oma sissemakset tagasi saada. Lux Eesti OÜ

8

esindaja sai avalduse kätte ja vastas kostjale, et hetkel ei ole põhjust toodet tagasi võtta (dtl

111). Nimetatud avaldus on tehtud ainult ühele lepingupoolele.

Teise avalduse, milles kostja soovis tehingut tühistada, tegi kostja esindaja vahendusel Lux

Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank 21. detsembril 2019. Mõlemad adressaadid kinnitasid avalduse

kättesaamist (dtl-d 66 ja 67). Tühistamise avalduses selgitab kostja tühistamise aluseid ning

soovib tagastada saadud kauba müüjale ning saada tagasi tasutud raha. Seega on poolte

sõlmitud leping kostja tühistamisavalduse adressaadini jõudmisest alates TsÜS § 90 lg 1 teise

lause järgi algusest peale kehtetu. Vaidlust ei ole asjas selles, et Lux Eesti OÜ ja AS Inbank

kostja tühistamisavaldusele vastu ei vaielnud ega avalduse tühisuse tuvastamise nõuet esitanud,

kuigi nad said kostja avalduse kätte.

10. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. Ringkonnakohus on seisukohal, et

juhul kui seda nõuet käsitleda mittenõustumisena kostja tühistamisavaldusega, on kostja

menetluses tõendanud, et ta on kehtivalt lepingu tühistanud.

VÕS § 48 lg 1 nimetab teabe, mida ettevõtja peab esitama tarbijale enne lepingu sõlmimist või

selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil. Mh tuleb

ettevõtjal esitada tarbijale lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu

eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada,

hinna arvutamise viis (p 6) ning tasumise kord (p 9).

Hageja väitel tasus kostja lepingu sõlmimisel 160 eurot (dtl 25). Kostja on terve menetluse

kestel olnud seisukohal, et ta tasus 60 eurot, ülejäänu 100 eurot tasus tema eest müügiesindaja.

Kostja esitas oma väidete tõendamiseks müügileping/arve nr 18/11/5082/605, mille kohaselt

on tasutud sissemakse 60 eurot (dtl 78), arve kohaselt „-100 eurot maksab kuni 6.12.2018.“

Kostja esitas ka maksekorralduse 60 euro tasumise kohta ning leidis, et puuduoleva 100 eurot

tasus krediidiandjale Lux Eesti OÜ esindaja. Hageja ei ole menetluses kostjapoolse esimese

sissemakse kohta sisulisi vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et kostja, mitte müüja esindaja,

oleks esimese sissemakse tasunud.

Hageja on lepingule lisanud osamaksetega tasumise müügilepingu ja maksegraafiku, millel

mõlemal puudub poolte allkiri. Apellatsioonkaebuse kohaselt on osamaksetega tasumise

müügilepingu nr L07626 allkirjastamisel kostja kinnitanud, et käesoleva lepingu

allkirjastamisega ta on tutvunud teenuselepinguga, teenuselepingu tingimustega, hinnakirjaga,

üldtingimustega ning kätte saanud ja tutvunud Euroopa tarbijakrediidi teabelehega.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oli osamaksetega tasumise müügilepingu info p. 2.8 järgi kostjal

õigus saada kogu lepingu kehtivuse jooksul tasuta maksegraafiku väljastamist.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sellega on täidetud tarbija teavitamiskohustus

lepingueseme hinna tasumise viisi ja tasumise korra kohta. Sellisel hulgal tüüptingimustega,

millede sõnakasutus on keeruline ning mis viitavad üksteisele, ei ole mõistlik viis tarbija

teavitamiseks ostja põhikohustuse – ostuhinna tasumise arvutamise suhtes.

Praegusel juhul on kostja tõendanud, et ta ei teinud esimest osamakset nii, nagu see oli hageja

poolt esitatud maksegraafikus, seega ei vasta hagile lisatud maksegraafik lepingu sõlmimise

asjaoludele. Lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumine võib anda tarbijale õiguse lepingu

tühistamiseks, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse eksimuse või pettuse eeldused on täidetud.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 nimetatud

tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. Nimetatud sätte järgi võib tehingu teinud isik olulise

eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt

teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine

oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. TsÜS § 98 lg 1 järgi tuleb teha tehingu tühistamiseks

9

avaldus teisele poolele. Tõendamiskoormis eksimuses olemise kohta tehingu sõlmimisel on

kostjal.

VÕS § 14 lg 1 ja 2 järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed

olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu

teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbijale on oluline saada

teada müügilepingu eseme nii esimese osamakse suurust kui ka hilisemate maksete suurusi.

Esimese avalduse lepingu ülesütlemiseks on esitanud kostja Lux Eesti OÜ esindajale

10. detsembril 2018. Avalduses nimetas kostja esimese osamakse suuruseks 60 eurot. Kostja

tugineb avalduses ka müügiesindaja kinnitusele, et vaid esimestel kuudel on vaja maksta 97

eurot 40 senti, hiljem võib maksta vähem. Kostja soovis eset tagastada ning oma sissemakset

tagasi saada. Lux Eesti OÜ esindaja sai avalduse kätte ja vastas kostjale, et hetkel ei ole põhjust

toodet tagasi võtta (dtl 111). Müüja esindaja ei esitanud vastuväiteid sellele, et esimene

osamakse oli vaid 60 eurot ning müügiesindaja poolt oli kostjale antud informatsioon, mille

kohaselt osamaksete tasumise kohustus hiljem muutub. Teise tehingu tühistamise avalduse tegi

kostja esindaja Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank 21. detsembril 2019. Mõlemad adressaadid

kinnitasid avalduse kättesaamist. Kostja esindaja viitas avalduses esmalt sellele, et müüja

esindaja on jätnud avaldamata selle, millised kohustused kostjale lepingu sõlmimisega

kaasnevad (dtl 62). Ühtegi sisulist vastuväidet Lux Eesti OÜ ja AS Inbank kostjale ei teinud.

Kostja on tõendanud, et kui ta oleks teadnud täpselt, kui suur on tema igakuine kohustus, ei

oleks ta tehingut teinud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on eksimuses viibimist ostuhinna

tasumise tingimuste suhtes tõendanud. Kostja on Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank

21. detsembril 2019 tehtud avaldusega tehingu kehtivalt tühistanud.

12. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja eksimuse tingis ka krediidiandja poolne

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 kohustab

krediidiasutust laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise

põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille

rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste

kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi

jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-14-21710, p 25.2). Kostja on andnud vande all ütlusi, mille kohaselt ta selgitas esindajale,

et ta ei tööta ning õpib XXXXXX. Kohtul puudub alus kahelda kostja ütlustes. Kostja tugineb

esimeses taganemisavalduses sellele, et müügiesindaja kinnitas talle, et vaid esimestel kuudel

on vaja maksta 97 eurot 40 senti, hiljem võib maksta vähem. Kostja ütles vande all, et ta lootis

saada tööd.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja (vt Riigikohtu 31. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 26.) A. Jefremova keeldus ütluste andmisest kohtus (dtl

179), kuid tema kirjalike ütluse kohaselt (dtl 168) oli kostja avaldanud lepingu sõlmimisel, et

ta töötab kassapidajana XXXXXX OÜ-s ja tema igakuine sissetulek on 400 eurot kuus.

Ringkonnakohus leiab, et A. Jefremova ütluste põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et

A. Jefremova täitis laenutaotluse kostja ütluste alusel. Hageja ei selgitanud maakohtu istungil

vaatamata kohtu küsimustele tarbijakrediidilepingu sõlmimise asjaolusid (dtl 179), kuidas

laenutaotlus krediidiandjale esitati ning kuidas krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimet.

Põhjendatud on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt on allkirjastatud vaid leping, mitte

laenutaotlus. Kostja on allkirjastanud 12. novembril 2018 ühe lepingu: mis vastab nii

müügilepingu kui ka tarbijakrediidilepingu tunnustele.

Kostja väitel oli tema sissetulek tehingu tegemise hetkel õppetoetus 220 eurot. Kostja on

esitanud tõendina konto väljavõtted (dtl 136jj) ja väljavõtte e-maksuametist (dtl 136).

10

Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kostja sissetulek oleks olnud igakuiselt 400 eurot, ei

ole kostja võimeline tasuma sellest ligikaudu veerandit ilma, et ta seaks ohtu oma igapäevast

toimetulekut. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud talle esitatud

andmeid ja arvutanud kostja jaoks mõistliku laenukoormuse. VÕS § 4035 lg 1 järgi on

krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma

tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab

tema vajadustele ja finantsolukorrale. Ringkonnakohus leiab, et kui krediidiandja oleks

nimetatud kohustust täinud, ei oleks kostja olnud eksimuses enda võimekuse hindamisel

krediidi tagastamisel. Seega on ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhul

täidetud TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 nimetatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei määranud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Ringkonnakohus ei

määra TsMS § 174 lg 4 viimase lause järgi seega menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks

maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke