2-19-120595/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-120595

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi TRC Viru Osaühingu (endine

ärinimi TRC Tubaka Ida-Virumaa Osaühing) vastu 320

euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

320 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TRC Viru Osaühingu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

2. juuni 2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: TRC Viru Osaühing (endine ärinimi TRC

Tubaka Ida- Virumaa Osaühing) (kostja) (registrikood

10156140); esindaja juhatuse liige Argo Pungas

Vastustaja: AS ÜHISTEENUSED (hageja) (registrikood

11052490); esindaja Helen Prins

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TRC Viru Osaühingu apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 28. veebruari 2018 otsus,

millega rahuldati AS ÜHISTEENUSED hagi TRC Viru

Osaühingu (endine ärinimi TRC Tubaka Ida-Virumaa

Osaühing) vastu 320 euro väljamõistmiseks.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS ÜHISTEENUSED

hagi TRC Viru Osaühingu vastu rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS

ÜHISTEENUSED kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 9. oktoobril 2019 hagi TRC Viru Osaühingu (endine

ärinimi TRC Tubaka Ida-Virumaa Osaühing) (kostja) vastu 320 euro väljamõistmiseks.

Hageja parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja

parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt peab sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud korras. Parkimistingimused on parklasse sissesõidul

infotahvlil. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas nii, et rikub sellega

parkimistingimustes sätestatud korda, on parklaoperaatori nõudmisel sõidukijuhil kohustus

tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot.

Sõidukile registreerimismärgiga nr 012MDX vormistati Kaarli pst 2 parklas kaheksa

leppetrahvi: nr 0178005221 10. oktoobril 2016 summas 40 eurot; nr 0093005499 21. veebruaril

2017 summas 40 eurot; nr 0031035088 22. märtsil 2017 summas 40 eurot; nr 0031035384

1. aprillil 2017 summas 40 eurot; nr 0093005641 14. juunil 2017 summas 40 eurot; nr

0031039033 23. septembril 2017 summas 40 eurot; nr 0031040274 12. jaanuaril 2018 summas

40 eurot; nr 0254001302 22. detsembril 2018 summas 40 eurot. Leppetrahvid vormistati

parkimistasu maksmata jätmise tõttu. Leppetrahvikviitungid pandi pärast vormistamist sõiduki

kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid on tasumata.

Maanteeametist saadud andmete kohaselt oli kostja leppetrahvide vormistamise ajal sõiduki

registreerimismärgiga nr 012MDX vastutav kasutaja/omanik. Maanteeamet hakkas sõiduki

omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast.

Operaatoril on parkimistingimuste kohaselt õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav

kasutaja on sõiduki juht ja lepingu pool.

Hageja saatis 8. juulil 2019 kostja e-posti aadressidele tasumata leppetrahvide kohta

meeldetuletuskirja. Kostja ei vastanud meeldetuletuskirjale.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei kõrvaldanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid. Hageja ei

märkinud, millist asjaolu millise tõendiga hageja soovib tõendada. Hageja esitatud tõendid ei

ole selged ja need tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata. Hageja ei ole vastuolus

TsMS § 236 lõikega 3 põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks hageja

soovib tõendeid esitada.

Hageja ei ole selgitanud, kas hageja nõuab kaheksat leppetrahvi sama lepingu alusel või on iga

leppetrahvi aluseks eraldi leping või muu õigussuhe.

Hageja ei ole tõendanud poolte vahel lepingu olemasolu. Kostja ei ole teinud tahteavaldust

hagejaga lepingu sõlmimiseks. Pilt teadetetahvlist ei ole leping ega tõenda selle sõlmimist.

Hagiavalduses välja toodud ja hageja esitatud infotahvli väljavõttel olev leppetrahvi kokkulepe

on erinevad. Hagiavalduses on märgitud, et kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas

eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on parklaoperaatori nõudmisel sõidukijuhil

kohustus tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Hageja esitatud infotahvli väljavõttel on

kirjas, et lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi

57 eurot. Kui lugeda leping sõlmituks hageja esitatud tingimustel, puuduks selles

diskretsiooniõigus valida nõutava leppetrahvi suurust. Hageja ei saa oma äranägemise järgi

iseenda esitatud tekste tõlgendada ja teisele poolele kohustusi luua.

Hageja ei ole tõendanud, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Hageja esitatud

parkimislepingust ei nähtu, mis ajal on tingimused kehtestatud ja kuidas ning millal need on

kostjale teatavaks tehtud. Kui iga leppetrahvi aluseks on eraldi leping, tuleks iga lepingu

sõlmimisel eraldi konkreetsetele tingimustele viidata.

Kui tüüptingimused said lepingu osaks, on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi

tühine. Tallinna südalinnas oli väidetavate rikkumiste ajal parkimistasu suurus 4 eurot 8 senti

tunnis. Hageja leppetrahvi nõue on peaaegu pool ööpäeva tasu. Leppetrahv on ebamõistlikult

suur. See, et hageja nõuab üksnes osa, ei tähenda, et leppetrahvi kokkulepe muutub kehtivaks.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Sõiduki mobiilse

parkimise väljavõtted ei tõenda parkimistasu maksmata jätmist, kuna mobiiltelefoniga

parkimistasu maksmine on vaid üks võimalikest viisidest parkimistasu maksta. Sõiduki

mobiilse parkimise väljavõtted pärinevad hageja süsteemist. Hageja esitatud pildimaterjalilt ei

saa tuvastada, kus pildid tehti ning kas tuuleklaasi alla on asetatud tasu maksmise kviitung.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutab nõude täitmise eest.

Hageja ei nõudnud leppetrahvi mõistliku aja jooksul ja kaotas seetõttu nõudeõiguse. Tõendatud

ei ole, et leppetrahvikviitungid pandi pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Hageja

esitatud piltidelt nähtub, et sõiduki kojameeste all ega läheduses ei ole dokumente.

Parkimislepingu puhul on VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistlik aeg maksimaalselt kuus kuud.

Hageja 8. juuli 2019. a kiri edastati kostjale pärast mõistliku aja möödumist. Isegi kui kostja

oleks selle kätte saanud, oleks see jõudnud kostjani hilinenult. Hageja 8. juuli 2019. a kirja sisu

ei ole selge, kuid sellest nähtub, et tegemist on esmakordse leppetrahvi nõudmisega.

Kui kohus leiab, et leppetrahvi nõude eeldused on täidetud, palub kostja leppetrahvi vähendada

mõistliku ulatuseni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 28. veebruari 2020 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 320 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja riigilõivu 75 eurot.

Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses ja piirdus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele kohtu järeldused rajati, märkimisega. Kohus võib

TsMS § 405 lg 5 alusel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid,

muuhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Pooled ei vaidle, et kostja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõiduki registreerimismärgiga

012MDX vastutav kasutaja/ omanik. Pooled ei vaidle ka selle üle, et seoses sõiduki

registreerimismärgiga 012MDX parkimisega hageja opereeritavale parkimisalale esitati

kostjale

hagiavalduses

märgitud

kuupäevadel

parkimistingimuste

rikkumise

tõttu

leppetrahvinõuded, mis on tasumata.

Kostja ei vaidlusta sõiduki registreerimismärgiga 012MDX parkimist hagis väidetud ajal ja

kohas. Kostja ei väitnud, et sõiduk oli hagis loetletud parkimisaladel pargitud mingil teisel ajal.

Hageja väited sõiduki registreerimismärgiga 012MDX parkimise kohta hagiavalduses

nimetatud kuupäevadel ja kohtades on seega tõendatud.

Eraparkla parkimistingimuste ehk pakkumuse tingimuste punkti 1 kohaselt sõlmib sõiduki

omanik või kasutaja eraparkla kasutamise lepingu ja parkides sõiduki parklasse aktsepteerib

sõidukijuht parkla operaatori poolt esitatud tingimusi ning leping loetakse sõlmituks. Pooled ei

vaidle selle üle, et parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud teavitus- ja liiklusmärgid, mis

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Parkimistingimustes on väljendatud

asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks

pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja

lepingu sõlmimiseks. Parkimisalades tähistatud vaidlusalune teade oli pakkumus. Vaidlusaluse

sõiduki parklatesse parkimine oli aktsept.

Hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud

samadel tingimustel. Parkimistingimuste rikkumise korral tuli maksta leppetrahvi kuni 57

eurot. Kostja ei tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu.

Tegemist oli VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimustega lepinguga. Leppetrahvi kokkulepe ei ole

tühine tüüptingimus. Leppetrahvi suurus on mõistlik, kuna lepingu tingimuste kohaselt oli

leppetrahvi võimalikuks suuruseks kuni 57 eurot ja parkla asukoht oli kesklinnas.

Hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõuetest mõistliku aja jooksul, sh 8. juuli 2019

meeldetuletuskirjaga. Kostja sai parkimislepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvidest

teada mõistliku aja jooksul juba seetõttu, et asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et kostja

parkis kohati vahetult tasulist parkimist märkiva sildi alla, kust pidi aru saama, et sinna

parkimisega aktsepteerib ta parkimistingimusi. Kostja ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid,

mis annaksid alust kahelda selles, et ta ei saanud leppetrahvide teateid kätte.

Kostja taotlus leppetrahvide vähendamiseks ei ole VÕS § 162 lg 1 järgi põhjendatud. Tallinna

kesklinnas parkimistingimuste rikkumise eest 40 eurose leppetrahvi nõudmine ei ole

ebamõistlik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus

lahend, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Kostja

palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja jaoks on arusaamatu, miks kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Hageja ei kõrvaldanud

kohtu poolt antud tähtaja jooksul hagiavalduse puudusi. Hageja ei märkinud, millist asjaolu

millise tõendiga hageja soovib tõendada. Hageja tõendid ei ole selged ja need tuleb jätta asja

materjalide juurde võtmata.

Maakohtu otsuses ei ole põhistatud, miks kohus eelistab ühtesid tõendeid teistele. Otsuses

puudub jälgitav tõendite analüüs. Tõendite vale hindamine, hindamata jätmine viis kohtu

ekslikule seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud.

Kostja ei nõustu maakohtu väitega, et ta sõlmis hagejaga lepingu. Maakohus viitab, et

parkimistingimuste kohaselt tuli kostjal maksta leppetrahvi kuni 57 eurot. Maakohus ei

täpsustanud, milliseid tingimusi ta silmas peab. Hageja ei tõendanud, et hagiavaldusele lisatud

parkimistingimused kehtisid väidetavate lepingute sõlmimise ajal. Hagiavaldusele lisatud

parkimistingimuste p 8 näeb ette, et lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma

operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Hagiavaldusele lisatud parkimistingimustes puudub sõna

„kuni“. Hagejal puudus õigus määrata leppetrahvi suvalises suuruses. Hagejal oleks tingimuste

kehtimise korral õigus nõuda 57 euro tasumist.

Isegi kui poolte vahel oleks leping, ei ole hageja esitatud tüüptingimused saanud lepingu osaks.

Hageja esitatud tüüptingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ka tühised, kuna neis märgitud

leppetrahvi summa 57 eurot on ebamõistlikult suur. Tühine on tüüptingimus on tühine algusest

peale. See ei muutu kehtivaks selle väiksemas ulatuses kohaldamise tõttu.

Maakohtu järeldus, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole parkimistasu tasunud, on ekslik.

Hageja ei tõendanud, et kostja jättis parkimistasu maksmata. Kostja ei ole omaks võtnud, et ta

jättis parkimistasu maksmata. Hageja esitas maakohtule tõendid selle kohta, et kostja ei tasunud

parkimistasu mobiiltelefoni vahendusel. Hageja esitatud pildimaterjali kvaliteet on nii kehv, et

sellest ei võimalik aru saada, kas kostja ei tasunud parkimistasu läbi parkimisautomaadi. Kostja

on alati eelistanud tasumist läbi parkimisautomaadi. Perioodil, mille kohta hageja nõuab

leppetrahvi, tasus kostja parkimistasu valdavalt sularahas läbi parkimisautomaadi.

Hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Parkimistingimuste

kehtestamine ei anna poolele teavet selle kohta, et teine pool soovib leppetrahvi nõuda. Hageja

ei tõendanud, et ta nõudis leppetrahvi kohe väidetava rikkumise ajal, nt pannes

leppetrahvikviitungid kojamehe vahele. Hageja ei tõendanud, et ta esitas kostjale leppetrahvi

nõude enne mõistliku aja, so kuue kuu, möödumist. Kostja ei ole hageja 8. juuli 2019 kirja kätte

saanud. Hageja ei tõendanud vastupidist. Isegi kui kostja oleks hageja kirja kätte saanud, oleks

see temani jõudnud hilinenult, kuna viimasest leppetrahvist oli möödunud rohkem kui kuus

kuud. Hageja 8. juuli 2019 kirja sisu ei ole selge. Kirjas ei ole viiteid trahvide kuupäevadele

ega nende nõudmise alusele.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Maakohus menetles asja lihtmenetluses. Maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks.

Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud. Maakohus ei kohaldanud materiaalõiguse norme

valesti ega rikutud menetlusõiguse norme ega hinnanud tõendeid valesti.

Hageja põhjendas hagiavalduses, millist asjaolu millise tõendiga hageja soovib tõendada.

Kostja sõiduk parkis parkimistasu maksmata. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses väiteid

ega tõendeid selle kohta, et ta on parkimistasu maksnud, sh et ta maksis parkimistasu

parkimisautomaadi vahendusel. Hageja esitatud fotodel on näha, et sõiduki esiklaasi juures ja

armatuurlaual ei ole parkimispiletit.

Parkimistingimused võimaldavad lepingu rikkumise korral määralata leppetrahv 57 eurot.

Hageja peab leppetrahvi määramisel arvestama rikkumise asjaolusid ja seda, et see oleks

rikkumisega proportsionaalne. Leppetrahvinõue 40 eurot ei ole ebamõistlikult suur.

Leppetrahvi määramisel ei ole parklaoperaatorile teada, kui kaua on sõiduk parkinud ega kui

kaua see edasi pargib. Sõiduki parkijal on võimalik tõendada parkimisaja kestust. Kostja ei

tõendanud parkimisaja kestust ega tegelikku kahju suurust. Lepingus kokku lepitud

maksimaalsest leppetrahvist väiksema summa nõudmine ei ole teist osapoolt kahjustav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi kostjaga sõlmitud auto parkimislepingu rikkumise eest.

Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271

mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil

(üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-

1-82-16 p 22). TsMS § 230 lg 1 alusel tuleb hagejal esmalt tõendada kostjaga parkimislepingu

sõlmimist ja selle lepingu tingimusi.

Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid menetluses sellele, et ta oli ajavahemikul, mis hageja

nõuet hõlmab, sõiduki registreerimismärgiga 012MDX valdaja. Kostja ei ole menetluses

vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk hageja nõudes viidatud ajal (kokku kaheksal korral,

dtl 23) hageja poolt hallataval tasulisel parkimisalal parkis.

Kostja vaidlustab esmalt hagis esitatud parkimislepingu tingimusi (vastus hagile dtl 151).

Üldjuhul on parkimistingimused tasulisel parkimisalal tüüptingimused, mille muutumist

lepingu osaks tuleb hagejal tõendada. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole oma

tõendamiskoormist täitnud. Hageja esitatud fotolt parkimislepinguga (dtl 69) ei tulene selle

asukohta parklas, samuti üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivusaega. Hageja on esitanud

mitmeid väga erineva kvaliteediga fotosid kostja poolt pargitud sõidukist, kuid ka nendelt ei

ole näha kehtivaid parkimistingimusi.

8. Kostja ei vaidlusta menetluses, et tal tuli tasuda hageja hallataval parkimisalal viibimise eest.

Seega olukorras, kus hageja ei ole menetluses tõendanud tüüptingimuste muutumist

parkimislepingu osaks, võib-olla hagejal kostja vastu siiski VÕS § 108 lg 1 alusel lepingu

täitmise (parkimistasu maksmise) nõue. Kostja väitel ei tõenda hageja esitatud fotod, et kostja

ei tasunud parkimiskoha kasutamise eest parkimisautomaati kasutades. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, üheltki hageja esitatud fotolt ei ole aru saada, et parkimiskviitungit ei ole

paigutatud esiklaasi taha.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit hagiavalduse

väite kohta, et leppetrahvi nõue on edastatud kohe pärast selle vormistamist sõiduki kojameeste

vahele (nt fotod, mis seda kinnitaksid).

Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud

riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146,

p 12). Hageja on esitanud menetluses leppetrahvi nõude esitamise kohta üksnes 8. juuli 2019

(seega ligikaudu kolm aastat hiljem esimesest väidetavast lepingurikkumisest ja üle poole aasta

hiljem viimasest lepingurikkumisest) kostja e-postile saadetud meeldetuletuskirja (dtl 87).

Hageja väitel hakkas maanteeamet väljastama sõiduki omanike või vastutavate kasutajate

andmeid alles alates 2019. aastast. Samas ei ole hageja selgitanud, miks ta esitas kostjale nõude

alles 2019. a juulis.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et hagejale ei olnud väidetava lepingurikkumise ajal alust

eeldada, et maanteeamet asub väljastama sõiduki omanike või vastutavate kasutajate andmeid.

Seega pidi hageja oma majandustegevuses kandma hoolt selle eest, et tal oleks olemas vajalikud

tõendid võimalike lepingurikkumistega seotud nõuete esitamiseks.

Seega isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud tüüptingimuste muutumist lepingu osaks ja seda,

et kostja on oma kohustust tasuda parkimise eest rikkunud, on praegusel juhul põhjendatud jätta

hagi rahuldamata ka VÕS § 159 lg 2 alusel seetõttu, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et

ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse kasutajale mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.

9. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

(vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke