2-18-19127/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-19127

Tsiviilasi

Veiko Tigasoni hagi MM BYGG OÜ, Mammut Element OÜ

ja Paju Arendus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

27 411,80 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veiko Tigasoni ja MM BYGG OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellatsioonkaebus I

Apellant: Veiko Tigason (hageja), ik XXXXXXXXXXX;

esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Vastustajad:

1) MM BYGG OÜ (kostja I), rk 11107416;

2) Mammut Element OÜ (kostja II), rk 14006779;

3) Paju Arendus OÜ (kostja III), rk 12656639;

kostjate esindaja advokaat Henri Torop

Apellatsioonkaebus II

Apellant: MM BYGG OÜ (kostja I), rk 11107416; esindaja

advokaat Henri Torop

Vastustaja: Veiko Tigason (hageja), ik XXXXXXXXXXX;

esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 7. veebruari 2020 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Jätta Veiko Tigasoni ja MM BYGG OÜ menetluskulud nende endi kanda.

4. Jätta Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ menetluskulud Veiko Tigasoni kanda.

5. Mõista Veiko Tigasonilt välja Mammut Element OÜ kasuks 180 eurot menetluskulude

katteks. Tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Mõista Veiko Tigasonilt välja Paju Arendus OÜ kasuks 202,50 eurot menetluskulude katteks.

Tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Veiko Tigason esitas 19.12.2018 hagi, milles palus MM BYGG OÜ-lt (edaspidi kostja I või

kostja), Mammut Element OÜ-lt (kostja II) ja Paju Arendus OÜ-lt (kostja III) solidaarselt välja

mõista põhivõlg 42 190,80 eurot ja viivised seadusjärgses määras (hageja täpsustatud nõue).

Hageja esitas nõude esialgu hinna alandamise nõudena ning selgitas menetluse kestel, et hageja

nõue tuleneb kahju hüvitamise nõudest.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja MM BYGG OÜ-lt (endine ärinimi Mammut Kinnisvara

OÜ) 16.11.2016 müügilepinguga korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXX. Lepingu p 2.2.

alusel tasus hageja korteri eest 127 500 eurot, kostja andis korteri otsese valduse hagejale üle

16.11.2016.

Pärast hageja sissekolimist ilmnesid korteril puudused. 19.10.2018 tegi riiklikult tunnustatud

ekspert Tanel Seppel korterile ülevaatuse ning leidis, et vald ega arendaja pole väljastanud

omanikule kogu konstruktiivse osa projekti ning ehitustööde dokumenteerimine pole vastanud

nõuetele. Hageja teatas 01.08.2019 kostjale puudustest ja nende kõrvaldamise maksumusest.

Kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud.

Hageja võttis ekspertiisi alusel kolm erinevat hinnapakkumist. OÜ Virton 10.07.2019

hinnapakkumise järgi on ekspertiisiaktis nimetatud puuduste kõrvaldamise hind 38 590,80

eurot. Uus OÜ Virton hinnapakkumine ei sisalda elektritöid, nende tööde hind on Pomer Ehitus

OÜ hinnapakkumise kohaselt 1650 eurot (koos käibemaksuga 1980 eurot). Kõikide elamul

lasuvate puuduste kõrvaldamise maksumus on 40 570,80 eurot. Lisaks on hagejal enne

kohtumenetlust tekkinud kohtueelne õigusabikulu ja ekspertiisikulu kokku 1620 eurot.

Korter ei vasta lepingutingimustele, sest korteril ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja selgitas,

et avastas esimesed korteri puudused vahetult pärast sissekolimist, mistõttu tuleb eeldada, et

puudused olid olemas juba korteri üleandmisel. Hageja teavitas vastavatest puudustest kostjat

vahetult peale nende avastamist, mõistliku aja jooksul 04.01.2017. Kostja I on korteri eelmine

omanik ja seotud kogu korterelamu ehitamisega, seega pidi ta olema korteri puudustest teadlik.

See, et hageja oli nõus korteriomandi ostma sellises seisus nagu ta on, ei võta hagejalt õigust

tugineda korteriomandi mittevastavusele. Antud juhul ei ole tegemist garantiitöödega,

müügilepingu alusel polnud poolte vahel garantii kokku lepitud.

Hageja leidis, et Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ vastutavad solidaarselt MM BYGG

OÜ-ga, sest on toimunud ettevõtte üleminek. Arendustegevus ja vara on tõstetud teistesse

ühingutesse, MM BYGG OÜ on muudetud varatuks. Kostjate registreeritud põhitegevusalad

on mingitel ajahetkedel kattunud. Nii kostja 1 endises ärinimes kui ka kostja 2 ärinimes sisaldub

sõna „Mammut“, mis viitab samuti ettevõtte üleminekule.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt ei vastuta teised kostjad MM

BYGG OÜ kohustuste eest. MM BYGG OÜ on kinnisvaraarendaja, Mammut Element OÜ

tegeleb aga betoonist ehitustoodete tootmisega. Paju Arendus OÜ on kinnisvaraarendusega

tegelenud alates asutamisest 05.05.2014. Ettevõtted on iseseisva juhtimisstruktuuriga. Kostjate

käibemahtude muutumise vahel ei ole seost. MM BYGG OÜ on jätkanud iseseisvalt

majandustegevust.

Hageja ei saa pärast hinna alandamist nõuda kahju hüvitamist. Pool ei saa alandada hinda ja

nõuda kahju hüvitamist samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks, seega

ei ole enam kahju hüvitamise nõude esitamine võimalik.

Müügilepingu esemeks oli XXXXXXXXXX asuva kasutusloata elu- ja mitteeluruum nr 1.

Lepingu p 1.6.6 kohaselt ei ole lepingu esemel mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi

ning müüdav elu- ja mitteeluruum vastab projektile. Enne korteri ostmist vaatas hageja korteri

üle. Korter anti üle juba 16.11.2016 ja seega on VÕS § 220 lg-s 1 nimetatud mõistlik tähtaeg

puudustele tuginemiseks möödunud.

Kostjad leidsid, et suures osas ei ole tegemist puudustega või ei vastuta kostjad puuduste

kõrvaldamise eest. VÕS § 218 lg 4 kohaselt on välistatud kostjate vastutus kõikide visuaalselt

tuvastatavate puuduste eest. Osaliselt on puudused tekkinud hageja elutegevuse käigus (parketi

kriimud ja täkked, esiku siseukse defekt). Hageja on I korruse vannitoa põranda osas VÕS

§ 101 lg 3 mõttes loonud olukorra, kus puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada – pooltel tekkis

11.06.2018 – 12.06.2018 konflikt ning hageja takistas kostjal puuduste kõrvaldamist. Selles

osas ei ole hagejal võimalik VÕS § 224 p 2 järgi puudustele tugineda. Hageja nõue on

ülepaisutatud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis rahuldamata hagi Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ vastu.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt MM BYGG OÜ vastu. Maakohus mõistis MM BYGG OÜ-lt

välja hageja kasuks kahju hüvitamiseks 14 779 eurot. Maakohus mõistis MM BYGG OÜ-lt

välja hageja kasuks viivise 14 779 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

07.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus tühistas määrustega seatud hagi tagamised.

Hageja ja MM BYGG OÜ menetluskulud jäeti nende endi kanda. Mammut Element OÜ ja

Paju Arendus OÜ menetluskulud jäeti hageja kanda. Hagejalt mõisteti Mammut Element OÜ

kasuks välja menetluskulud 1350 eurot. Hagejalt mõisteti Paju Arendus OÜ kasuks välja

menetluskulud 1350 eurot ja viivis kuni täitmiseni.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis korteri müügilepingu MM BYGG OÜ-

ga. Maakohus analüüsis esmalt, kas teised kostjad vastutavad MM BYGG OÜ kohustuste

täitmise eest.

Hageja väitel on tegemist ettevõtte üleminekuga, seega peaks teiste kostjate vastutus tulenema

VÕS § 183 lg-st 1.

Esitatud tõenditega ei ole tõendatud ettevõtte üleminek. Alates 2016. aastast on kõigi

äriühingutega seotud Marko Perv ja/või Karin Raid. Kõigi kostjate tegevusvaldkonnad on

mingil ajal kattunud (kinnisvara ost ja müük). Samas ei ole seadusega keelatud mitme ettevõtte

omanikuks olemine või juhtimine ka siis, kui need ettevõtted tegelevad samas valdkonnas. Ka

juhtorganite liikmete ja osanike kattuvuse puhul ei saa eeldada, et üks osaühing vastutab teise

osaühingu tegevusest tekkinud kohustuste eest.

Tõendite alusel ei saa asuda üheselt seisukohale, et MM BYGG OÜ käive oleks vähenenud

ning teiste osaühingute oma selle võrra suurenenud. Hageja ei ole viidanud konkreetsemalt, et

üks kostjatest oleks teistele oma majandustegevuse (majandustegevuseks olulised kinnistud,

kliendid, tarnesuhted jms) üle andnud ning kohtule esitatud tõenditest seda ka ei tulene. Seega

ei ole võimalik öelda, et osaühingute käibe või töötajate arvu muutus oleks teise osaühingu

tegevusega seotud. Ei ole võimalik välja tuua, et Mammut Element OÜ ning Paju Arendus OÜ

käive oleks seotud sellega, et osaühingud ostsid MM BYGG OÜ-lt kokku kolm kinnistut.

Kuna Mammut Element OÜ ning Paju Arendus OÜ ei ole hagejaga lepingulistes suhetes, tuleb

nende vastu esitatud hagi jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostis MM BYGG OÜ-lt (endine ärinimi Mammut

Kinnisvara OÜ) 16.11.2016 müügilepinguga korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXX.

Lepingu p 2.2. alusel tasus hageja korteri eest 127 500 eurot, kostja andis korteri otsese valduse

hagejale üle 16.11.2016.

Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 217 lg 1, mille järgi peab ostjale üleantav

asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab

võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene

lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt

keskmise kvaliteediga. Asja lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 100, § 101 ja § 218

lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele. Kuna pooled ei leppinud 16.11.2016 lepingus kokku elamu

kvaliteedis, tuleb lähtuvalt VÕS § 77 lg-st 1 kvaliteedi kohta arvestada ehitamisele seaduses

sätestatud nõudeid ja head ehitustava.

Maakohus arvestas hageja esitatud Tanel Seppeli kirjalikku arvamust ning tema tunnistajana

kohtuistungil antud ütluseid kui asjatundja arvamust. Tegemist on riiklikult tunnustatud

ekspertide nimekirja kantud isikuga (valdkond ehitustehniline ekspertiis, projekteerimis

ekspertiis ja omanikujärelevalve ekspertiis) ning kohtul on alust arvata, et tegemist on

asjatundjaga.

Väljast kiviparketi korrastamine. Kostja väitel on praeguseks hageja nimetatud puudus

parandatud ja parkett korrastatud. Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Maakohus luges

kostja esitatud fotodega tõendatuks, et puudus on VÕS § 222 kohaselt kõrvaldatud.

Uute ventilatsiooniavade tegemine otsaseina; vanade ventilatsiooni aukude kinni ehitamine.

Tehnoruumi viimistlus; uus ventilatsiooni seadme tarne ja paigaldus, ventilatsioonitööd

Asjatundja Tanel Seppeli antud arvamuse kohaselt ei vasta paigaldatud seade kehtivatele

energiatõhususe nõuetele ning seda ei oleks tohtinud alates 01.01.2016 paigaldada. Maakohus

leidis, et kuivõrd hoonele anti ehitusluba 03.03.2015, tuleb elamule kohaldada ka ehitusloa

väljaandmise ajal kehtinud nõudeid. Asjatundja hinnangul vastas ventilatsiooniseade enne

01.01.2016 kehtinud nõuetele. Seega ei saa lugeda paigaldatud ventilatsiooniseadet normidele

mittevastavaks, tegemist ei ole elamu puudusega.

Maakohus luges asjatundja arvamusega tõendatuks, et ehitatud ventilatsiooniavad ei vasta

normidele ning võivad olla ohtlikud, kuna ventilatsiooni ja gaasiseadme väljavise on õhuvõtule

liiga lähedal. Kostja oleks pidanud esitama tõendid, et nende ventilatsioonilahendus vastab

ventilatsiooni projekteerimisnormidele. Esitatud ventilatsioonisüsteemi mõõdistuspass kinnitab

ainult ventilatsiooni õhuhulkade piisavust. Üldteadaolevalt on gaasiseadme suitsugaaside

sattumine õhuvõttu ohtlik ning see võimalus peab olema täielikult välistatud.

Hageja nimetatud töödest on põhjendatud uute ventilatsiooniavade tegemine otsaseina, vanade

ventilatsiooni aukude kinni ehitamine ja sellega seoses tehnoruumi viimistlus. Asjatundja

arvamusega on tõendatud, et kõik vajalikud tööd (sh tehnoruumi viimistlus) võiks maksta 920

eurot. Maakohus leidis, et asjatundja arvamus on kooskõlas kõige odavama hinnapakkumisega

840 eurot, arvestades, et see on tehtud 20.11.2018.

Välisukse demontaaž, sisemiste uksepõskede avamine, uue ukse montaaž, avatäidete viimistlus

väljast, uute uksepõskede ehitus seest, viimistlemine. Asjatundja hinnangu ja AS-i Tevo Kaup

arvamusega on tõendatud, et välisuks on valesti paigaldatud. Selle tagajärjel ei pea välisuks

külma, nurkadest paistab valgus. Seega on tõendatud, et välisuks on puudustega. Ukse vahetus

koos viimistlusega võiks olla umbes 1300-1400 eurot. Kuna ukse vahetus tähendab ka vana

piida äravõtmist, uue panekut ning viimistlust, ei saa lähtuda ainult ukse hinnast. Kohus loeb

puuduse kõrvaldamise hinnaks 1400 eurot.

Esimese korruse duširuumi vanade plaatide eemaldus, alumise rea plaatide eemaldus, põranda

tasandamine, uue hüdroisolatsiooni paigaldus, põranda plaatimine. Asjatundja arvamusega on

tõendatud, et esimese korruse duširuumi põrand on vajunud, viimistlusplaadid on lahti tulnud

ja purunenud, põrandasse on tekkinud aste. Lisaks puudusid juba algul põrandal vajalikud

kalded. Kuni pooled ei ole eraldi kokku leppinud, et elamu kvaliteet ei pea mingis osas vastama

tavapärasele keskmisele kvaliteedile, tuli nii ehitise projekteerimisel kui ehitamisel lähtuda

kehtestatud normidest. Kostja ei ole esitanud täpsemat elamusisest projekti, mille oleks

koostanud või kinnitanud asjatundja ning kust oleks üheselt selge, et duširuumide planeeritud

kalle oli 0° ning see vastab nõuetele. See, et vesi voolab põhimõtteliselt ära (vesi ju kuhja ei

jää), ei ole keskmisele uuselamu kvaliteedile vastav. On tõendatud, et duširuum on ehitatud

puudustega.

Kostja leidis, et kuna duširuumi põranda pind on 5,4 m2 ning koos alumise seinaplaadi reaga 8

m2, on hageja aluseks võetud hinnapakkumine 22 m2 ebaõige. Tööde maksumus oleks 832

eurot. Asjatundja hinnangul võiks saada miinimumtööd tehtud 1500 euroga. Kuivõrd asjatundja

sõnutsi ei tea ta, mida selle 1500 eurot eest teha saaks, tuleb hageja nimetatud tööde

maksumuseks lugeda OÜ Virton hinnapakkumises nimetatud 2745 eurot (2288 eurot +

käibemaks).

Teise korruse duširuumi vale kalle. Teise korruse duširuumi hüdroisolatsioon ja plaatimine.

Asjatundja tuvastas oma arvamuses, et mõlemas duširuumis olevad kalded ei vasta nõuetele,

mis on esitatud RT 84-11166-et. Asjatundja hinnangul maksaks teise korruse duširuumi

nõuetekohaseks ehitamine 1500 eurot. Maakohus lähtus kahjude suuruse määramisel asjatundja

hinnangust. Samas tuleb lisada põrandakütte maksumus, kuna elamu eelprojekti kohaselt on

elamusse ette nähtud põrandaküte. Kohtule ei ole esitatud ehitusprojekti ning ei ole ka ühtegi

mõistlikku põhjust, mille kohaselt ei peaks duširuumis põrandakütet olema. Kokku on kahjude

kõrvaldamise hinnaks 5144 eurot (1500 + (3037 + km)).

Esimese ja teise korruse duširuumi niiskuskindla ukse paigaldus, defektsete siseuste

väljavahetus ja mõranenud lengid, uksepakkude paigaldus. Asjatundja arvamusega on

tõendatud, et duširuumide uksed peaksid olema niiskuskindlad, aga on tavalised. Lisaks on

asjatundja arvamusega tõendatud, et ülemise duširuumi uks on valesti paigaldatud, uksepiit on

defektiga ja pundunud. Kostja vastuväide, et niiskete ruumide uksed olid välja valitud hageja

poolt, ei ole asjakohane. Kuna kostja paigutas uksed ette hageja juhiste kohaselt, kuulub

kohaldamisele VÕS § 641 lg 3 - töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Kostjal kui eriteadmistega

isikul (hoone ehitajal) oli kohustus hagejale selgitada, millised uksed peavad olema niiskete

ruumide ees. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja valis tavalised uksed kostja

selgitustest hoolimata. Hiljem on kostja esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et

tegemist ei ole niiskuskindlate ustega. Kuna kostja ei ole enne 17.12.2019 sellist vastuväidet

esitanud, loeb kohus asjatundja ütlustega tõendatuks, et tegemist ei ole niiskuskindlate ustega.

Kostja ei ole omapoolseid uste vahetamise hindu nimetanud ning asjatundja on kinnitanud, et

ühe ukse vahetamise hind võib olla 370 eurot, kokku niiskuskindlad uksed 740 eurot.

Asjatundja on siseuste kohta tuvastanud, et esiku siseuksel on defekt, WC ukse leng viltu,

ülemine toauks on valesti paigaldatud. Tõendatud on, et kolm siseust ei vasta tavapärasele

kvaliteedile. Kuna hageja ei ole neid tootjatelt tellinud või ostnud, hageja omandile pani enne

korteri üleandmist uksed ette kostja, ei saa hagejale panna kohustust ka nõuda tootjalt garantii

korras toodete väljavahetamist. Hageja jaoks oli lepingupooleks kostja ning hageja ei pidanud

teadma, kellelt uksed on tellitud. Seega loeb kohus kahju suuruseks kõigi kolme ukse

vahetamise hinna 860 eurot. Kokku on uste vahetamise kulu 1830 eurot.

Esimese korruse parketi demontaaž, põranda tasandamine, uue parketi paigaldus, teise korruse

parketi vahetus, vajadusel põranda tasandamine, uute põrandaliistude paigaldus; köögi

demontaaž, montaaž. Asjatundja arvamuse kohaselt on elutoa-köögi seina äärde paigaldatud

vale materjal, parketi lippidel on nähtav värvi, mõni lipp on defektiga. Asjatundja selgitas

kohtuistungil, et parketi paisumist ei tuvastanud. Lincona Konsult AS vaatlusakti kohaselt oli

parkett paisunud elutoas ruumi sisenedes ja terrassi ukse ees umbes paari meetri ulatuses. Elutoa

parketi viimase rea puhul on kasutatud põranda lõpetamisel vale materjali. Parketil on

elutegevuse käigus tekkinud kriimud ja täkked põhilistes käigukohtades ja köögimööbli all.

Vaatluse otsuseks oli, et esimesel korrusel saab järgmiste mõõtmiste tulemusel otsustada, kas

põrand vajab lahti võtmist. Parketi ülesvõtmise järel tuleb mõõta aluspinna niiskus ja

ebatasasus.

Seega on hageja enda esitatud tõendid vastuolulised. Kohus ei lugenud tõendatuks, et parketil

oleksid paisumisega või värvierinevuse või defektidega seotud puudused. Arvamustes on

viidatud sellele, et elutoa-köögi seina äärde on paigaldatud vale materjal, samas nähtub hageja

enda seisukohast, et tema sai sellest aru 2017. aasta aprillis. Kuna korter anti üle 16.11.2016.

Seega kasutas hageja eluruumi, kuid teda ei häirinud ebaõige materjali kasutamine. Tegemist

ei ole järelikult hageja jaoks puudustega asjaga.

Esimese korruse aknapalede korrastamine, aknaaluse tihendamine. Asjatundja arvamusega on

tõendatud, et kõik aknaplekid on ebapiisava kaldega (kuni 7° nõutava 15° asemel). Samas on

asjatundja kohtuistungil selgitanud, et selle puuduse ümbertegemine ei lõppe hästi, siis läheks

veel hullemaks. Asjatundjal ei olnud märget, et akna aluseid tuleks tihendada. Seega ei ole

võimalik seda puudust ilma asja kahjustamata kõrvaldada. Aknaplekkide vale kalle võib

tekitada siiski kahjustusi, mida peaks hakkama tulevikus parandama (vee valgumine akna

vahele, akna ja seina vahele jms) ning selliste kahjude hüvitamine on kooskõlas VÕS §-ga 128

lg 3. Hageja on praegu akendega seotud kuludeks nimetanud 460 eurot. Aknapalede

korrastamise ja aknaaluse tihendamise vajadus ei ole hetkel tõendanud, kuid nimetatud summa

tuleks välja mõista tulevikus tekkiva kahju katteks.

Elutoa seina parandustööd (mõra), viimistlemine. Teise korruse avatäidete viimistlus

(parandustööd, uus silikoon, mõrad, uus värv)

Kostja on viidanud, et mõra oli olemas korteri üleandmise ajal 16.11.2016, kuid parandati samal

päeval. Samas on asjatundja 2018. a novembris tuvastanud, et mitmes kohas on praod seintes.

Asjatundja kinnitas kohtuistungil, et elutoa seintes olid mõrad ning nende likvideerimise hind

võiks olla 400 eurot. Isegi kui üleandmise ajal olnud mõra likvideeriti, ei tähenda see, et hiljem

tekkinud uusi mõrasid parandama ei peaks. Maakohus lähtus asjatundja nimetatud hinnast,

kuivõrd see on kõige objektiivsem.

Asjatundja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et teise korruse akna ja seina

ühenduskohas olid praod, vaja on akrüülimine ning selle hind on kokku kuni 100 eurot koos

materjaliga. Seega on seina ja avatäidete viimistluse kulud kokku 500 eurot.

Rõdu plekkide korrastamine, uue hüdroisolatsiooni paigaldus. Rõdulaudade korrastamine.

Asjatundja on oma arvamuses leidnud, et rõdult ei voola vesi ära, mistõttu võib hävineda

puitlaudis. Laudis on ühes tükis ja seda pole käsitsi võimalik tõsta. Kuna puudub projekt, ei

saanud asjatundja kontrollida rõdu katte ülespöörde vastavust nõuetele. Kohtuistungil lisas

asjatundja, et tehniliselt see rõdu hüdroisolatsioon täna töötab, kuigi ta ei vasta nõuetele.

Asjatundja arvamusega on tõendatud, et rõdul olevad plekid on 5-7 kraadise kaldega, mis ei

vasta normidele. Kuna tegemist ei saa olla puudusega, mille märkamiseks on vaja eriteadmisi,

tuleb lugeda, et rõdu laudis vastab keskmisele kvaliteedile.

Elektrikilp ja juhtmed. Asjatundja on juhtinud oma arvamuses tähelepanu sellele, et koos

elektripaigaldisega ei olnud üle antud auditit. Asjatundja täpsustas kohtuistungil, et tal ei ole

elektriku pädevust, et kilbi kohta arvamust anda.

Kostja on esitanud Inspecta Estonia OÜ elektripaigaldise auditi, mille kohaselt 27.01.2017

vastas elektripaigaldis ohutusnõuetele. Lisaks on hageja esitanud korteri kilbijoonised ja

peakilbi joonise. Seega ei ole tõendatud, et hageja elektrikilp oleks puudustega ning audit

puudub. Kui hagejale ei ole mingeid dokumente üle antud, tuleks esitada pigem vastav nõue,

seda ei saa lugeda rahaliseks kahjuks.

Korteri mööbli kinnitamine, vajadusel demontaaž, lõppkoristus. Prügi utiliseerimine, transport.

Asjatundja selgitas kohtuistungil, et mööbel tuleks kinni katta seina lihvimiseks ja värvimiseks,

aga tavapäraselt on see juba seina värvimise hinnas sees. Seega ei lugenud maakohus selle

summa eraldi väljamõistmist põhjendatuks. Prügi äravedu koos konteineriga võiks asjatundja

arvates olla 160 eurot. Arvestades võimalike tekkivate ehitusjäätmete väikest mahtu (põhiliselt

duširuumide plaadid ja uksed), on see kulu põhjendatud. Tegemist on kuluga, mis tuleb teha

puuduste kõrvaldamiseks.

Vastutus. VÕS § 218 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab müüja põhimõtteliselt

alati selle eest, kui asi ei vasta lepingutingimustele.

VÕS § 220 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja

väitel sai ta mittevastavusest teada 19.10.2018, kui asjatundja elamu üle vaatas. Kuna

hagiavaldus on esitatud kahe kuu jooksul, teatas hageja mittevastavusest kahe kuu jooksul.

Seda, et ventilatsiooniavad on üksteisele liiga lähedal, ei saa lugeda puuduseks, millest hageja

oleks pidanud aru saama juba korteriomandit üle vaadates.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et maja ehitas kostja. Sellises olukorras tuleb lugeda müüja

raskelt hooletuks VÕS § 221 lg 1 p 1 mõttes. Samuti tuleneb kostja vastutus lõike punktist 2,

kuna maja ehitajana pidi kostja teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. Müüja

vastutust välistavad asjaolud puuduvad ning kostja vastutab asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

Üleandmise-vastuvõtmise aktis 16.11.2016 on fikseeritud puudusena, et wc-uksel on

vigastused. 2018. jaanuaris on hageja saatnud kostjale kirja selle kohta, et uksed on vaja

vahetada. Kuna kostja müüjana uksed paigaldas, pidi ta neist puudustest ka teadma ega saa

tugineda sellele, et hageja puudustest õigeaegselt ei teavitanud. Uste peamiseks puuduseks on

lengide valesti paigaldamine, mitte elutegevuse jooksul tekkinud jäljed. Järelikult ei saa kostja

tugineda sellele, et lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas hageja tegu.

Esimese korruse aknapalede puudustest sai hageja teada 19.10.2018 asjatundja arvamusest.

Kostja vastuväite kohaselt on hageja tuginemine puudustele hilinenud VÕS § 220 lg 1 ja 3

mõttes. Kuivõrd puuduseks on aknaplekkide vale kalle, vastutab kostja ehitajana VÕS § 221 lg

1 alusel.

Tulenevalt VÕS §-st 115 lg 1 ja 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist koos

kohustuse täitmisega või selle asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal on

õigus nõuda VÕS § 100 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1, 2 alusel kahju hüvitamist.

Hinna alandamise alusel nõude esitamine ei välista selle ümber kvalifitseerimist kahju

hüvitamiseks.

Hageja on palunud välja mõista kostjalt kohtueelne õigusabikulu 900 eurot ja asjatundja tasu

720 eurot. Hageja nõue nende kulude hüvitamiseks on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgi

ning tuleb rahuldada. Kokku on hageja menetluse eelsed kulud 1620 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja tühistati hagi tagamise abinõud. Hageja palub

teha uue otsuse, millega mõista täiendavalt MM BYGG OÜ-lt, Mammut Element OÜ-lt ja Paju

Arendus OÜ-lt solidaarselt välja hageja kasuks summa 27 411,80 eurot ning jätta maakohtus

kantud hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt MM BYGG OÜ, Mammut Element OÜ

ja Paju Arendus OÜ kanda ning jätta hagi tagamise abinõu jõusse.

Maakohus lähtus ebaõigesti puuduste kõrvaldamise maksumuse hindamisel asjatundja (keda

kuulati üle puuduste olemasolu kohta) arvamusest, aga mitte ehitusettevõtete esitatud

hinnapakkumistest selle kohta, kui palju puuduste likvideerimine maksab ja mis hinnaga on nad

valmis puudused likvideerima. Maakohus lähtus vastuoluliselt mõne puuduse juures asjatundja

arvamusest ja mõne puuduse juures hinnapakkumisest.

Maakohus leidis ebaõigesti, et pole toimunud ettevõtte üleminekut kostjalt 1 kostjatele 2 ja 3

ning et kostjad 2 ja 3 ei vastuta solidaarselt kostjaga 1. Asjaolusid ja hiljutist Riigikohtu

praktikat arvestades ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et on toimunud ettevõtte üleminek.

Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 183 lg 1, mis sätestab, et enne ettevõtte üleminekut

tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad

sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees

solidaarselt omandajaga.

Ettevõtte üleminekut kinnitab kinnistute võõrandamine lähikondsetele, osanike ja juhatuse

liikmete kattuvus, e-posti aadresside kattuvus, ärinimede sarnasus, kostja 1 käibe langust ja

kostjate 2 ja 3 käivete tõus.

Maakohus jättis ebaõigesti osade tööde puhul tuvastamata, et tegemist oleks elamu puudusega.

5. Kostjad vaidlesid hageja apellatsioonkaebusele vastu.

Kohus on õigesti tuvastanud, et kiviparketil, ventilatsiooniseadmel, rõdulaudisel ning

elektrikilbil puudusi ei esine. Kokku oli lepitud, et „asi ostetakse nii, nagu see on“, mistõttu ei

saa hageja tugineda väitele, et asi pidi vastama keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes.

Hageja ei saa tugineda ka muudele kvaliteedinõuetele, kuna pooled ei ole mistahes

kvaliteedinõuete siduvuses pooled müügilepingus kokku leppinud.

Maakohus on väidetavate puuduste kõrvaldamise maksumuse hindamisel põhjendatult

lähtunud asjatundja märgitust. Hageja märkis ise kohtuistungil, et ekspert võiks iga puuduse

kohta öelda, kas see konkreetne töö on vajalik arvamuses toodud puuduse likvideerimiseks.

Kinnistute võõrandamisel ning selle kohtuvaidluse pidamisel puudub igasugune seos. See

kohtuvaidlus on saanud alguse 19.12.2018. Kostja I oli XXXXX 15 ja XXXXX 17 kinnistud

võõrandanud juba 26.07.2017, XXXXX 13 kinnistu võõrandati 11.04.2018.

6. MM BYGG OÜ (kostja I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja menetluskulude jaotuse

osas. MM BYGG OÜ palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et korteriomand ei vasta lepingutingimustele,

kohaldades ebaõigesti materiaalõigust VÕS § 217 lg 1 ja VÕS § 77 lg 1 näol. Samuti on kohus

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8, TsMS § 436 lg 1 ja

TsMS § 230 lg 1 näol.

16.11.2016 müügilepingu esemeks oli vaidlusalune korteriomand sellises seisukorras, nagu see

müügi hetkel oli. Hageja kinnitas, et ta on eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ridaelamu

ning lepingueseme reaalosaks olevad ruumid koos dokumentatsiooniga üle vaadanud ning on

teadlik lepingueseme seisukorrast. Ka 16.11.2016 korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis

kinnitas hageja veelkord, et ostja on objekti seisukorraga tutvunud ning on nõus valduse vastu

võtma üleandmise päeva seisukorras.

Gaasiseadme väljaviske kaudu väljuvad suitsugaasid ei satu ventilatsiooni ning vingugaas ei

levi korteri ruumidesse. Vastav väide ei ole mistahes tõendiga tõendatud ning põhineb üksnes

asjatundja spekulatsioonil.

Välisukse läbipaistvusest pidanuks hageja teatama kohe ja on kaotanud õiguse puudusele

tugineda. Samuti ei esine ukselehel puudusi.

Kostja on ehitanud kalded vee äravoolu trapi ümbrusesse, mille tulemusel voolab vesi ära ehk

vannituba on eesmärgipäraselt kasutatav (ning seda ka on tänaseni kasutatud). Vastupidist ei

ole hageja ka kunagi väitnud.

II korruse duširuumi põrand ei ole puudustega ning see vastab lepingutingimustele, kuna

duširuumis voolab vesi korrektselt ära vannitoa äravoolu. Vesi ei kogune vannitoa nurkadesse,

ei voola uksest välja ega jää põrandale pidama.

Asjatundja ei ole tuvastanud, et duširuumide uksed ei ole niiskuskindlad ja on tavalised.

Olenemata uste niiskuskindluse tasemest on kostja vastutus VÕS § 218 lg 4 kohaselt välistatud,

kuna uksed olid välja valitud hageja poolt. Kostja siseviimistluspakett nägi ette melamiinist

puidutoonis siledate siseuste paigaldamist.

Uste tootja JELD-WEN Eesti AS on olnud valmis ühe ukselehe 8x21 Style 1 välja vahetama

(hagiavalduse lisa 6). Kostja jääb seisukoha juurde, et kui hageja ise on minetanud õiguse

garantiiaja sees tootjalt toote väljavahetamist nõuda, ei pea vastavate kulutuste kandmise eest

vastutama ka kostja.

Hageja ei ole I korruse aknaplekkide korrastamise nõuet üldse esitanud. Esitatud on ainult

rõduplekkide korrastamise nõue. Aknaplekkide kohta puuduvad ka mistahes asjaolud, mis

võimaldaksid väita, et tegemist on lepingutingimustele mittevastavate aknaplekkidega –

aknaplekkidelt voolab vesi ära, vesi ei jää plekkidele seisma ega valgu hoone

konstruktsioonidesse.

7. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata. Hageja ja kostja I menetluskulud jätab ringkonnakohus

nende endi kanda. Kostjate 2 ja 3 menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda.

Esmalt analüüsib ringkonnakohus asja puudusi ja nende kõrvaldamise maksumust, hinnates nii

hageja kui kostjate apellatsioonkaebustes esitatud väiteid (I) ; seejärel hindab ringkonnakohus,

kas on toimunud ettevõtte üleminek (II) ning lõpuks võtab seisukoha menetluskulude kohta

(III).

I

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme.

TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

Kohtuotsus peab olema põhjendatud, sh peab põhjendatud olema siseveendumuse tekkimine ja

selle kujunemine. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 ja

§ 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maakohus on tuvastanud kostja I vastutuse eeldused, kahju

tekkimise ja analüüsinud iga hageja nimetatud puudust ning jälgitavalt tuvastanud, kas puudus

esineb või mitte ning põhjendanud, milline on puuduse kõrvaldamise maksumus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga hagi rahuldamise põhjenduste, sh puuduste tuvastamise

ja nende kõrvaldamise maksumuse hindamise osas ja ei korda maakohtu otsuse põhjendusi

vastavalt TsMS § 654 lg-le 6.

10. Hageja väide, et maakohus oli puuduste hinna määramisel ebajärjekindel, ei ole õige.

Ringkonnakohus leiab, et kuna ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu võis maakohus tugineda

kõikidele asja juurde võetud tõenditele. Maakohus ei ole puuduste kõrvaldamise maksumuse

hindamisel tuginenud ainuüksi asjatundja arvamusele, vaid on kõrvutanud asjatundja pakutud

maksumust hageja esitatud hinnapakkumistega. Nii leidis maakohus, et ventilatsiooniavade

parandamise kohta antud asjatundja arvamus on kooskõlas hageja esitatud kõige odavama

hinnapakkumisega. Duširuumi plaatide parandamise maksumuse hindamisel tugines maakohus

ainult hinnapakkumisele. Õige ei ole hageja seisukoht, et asjatundja on pädev andma ütlusi

puuduste olemasolust, kuid ei ole pädev andma õiget hinnangut tööde võimaliku maksumuse

kohta. Maakohus leidis õigesti, et asjatundja pädevust saab eeldada, kuna hageja tegevusalaks

on ehituslike ekspertiiside tegemine.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et maakohus jättis osad puudused tuvastamata.

11. Maakohus tugines kiviparketi puuduste hindamisel asjaolule, et kostja I on kiviparketi

puudused VÕS § 222 lõike 1 alusel kõrvaldanud ja hindas tõendina sellekohast fotot. Seega ei

ole õige hageja seisukoht, et kiviparketi puudused endiselt esinevad.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lõike 4 alusel asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele

lisatud foto kui uue tõendi. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses

või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi

esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud

juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik

fotot esitada juba maakohtu menetluses.

Kostja I on tõendanud, et ta on kiviparketi ja kapega seotud puudused kõrvaldanud ehk need

puudused heastanud VÕS § 107 lg 1 alusel. Kostja 1 seletuse kohaselt toimus heastamine

korteriühistu palvel. Selline heastamine ei ole lubamatu, arvestades seda, et kiviparkett asub

väljaspool hoonet ja tegu on kaasomandiga.

12. Väär on hageja seisukoht, et ventilatsiooniseadme energiatõhusus pidi vastama paigalduse

aegsetele nõuetele, mitte ehitusloa ja projekti väljastamise aegsetele nõuetele. On üldteada, et

ehitis tuleb ehitada ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt. Seega ei ole tegu puudusega ja asi ei

ole alla keskmise kvaliteedi ega sobimatu otstarbekohaseks kasutamiseks, kui see vastab

projektile ja sel ajal kehtinud nõuetele.

13. Hageja ei ole tõendanud, et rõdu laudise vahelt valgub vesi hoone konstruktsioonidesse.

Asjatundja arvamuses (hagi lisa 8a) ei ole tuvastatud, et vesi oleks konstruktsioonidesse

langenud. Asjatundja sedastas, et sademete langemiseks ehituse konstruktsioonidesse võib olla

küll oht, kuid asjatundja ei ole tuvastanud sademete konstruktsioonidesse valgumist. Seega ei

ole nimetatud puudus selgelt tuvastatav ja piisavalt tõendatud.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et gaasiseadme väljaviskest ei või vingugaas sattuda

ventilatsiooni õhuvõttu. Asjatundja on leidnud, et gaasiseadme väljavise ja ventilatsiooni

õhuvõtt on 20 cm kaugusel ning on märkinud, et see on äärmiselt ebatervislik. Selline puudus

on usutavat tõendatud asjatundja arvamusega. Samuti on üldteada, et gaasid võivad õhus levida

20 cm vahega ja põlemisgaaside tuppa jõudmine on ohtlik. Kostja ei ole tõendanud, et gaaside

tuppa jõudmist takistaks mõni kasutatud tehniline lahendus.

15. Väär on kostja I väide, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 220 lõike 1.

Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik üheselt tuvastada, et hageja pidi ukseavade

puudustest saama teada kohe pärast korteri ostu. Hageja on selgitanud, et toas leidunud lumi

võis olla laste tuppa toodud, samuti pidanuks lumi tuiskama kindla nurga alt, et avavuste kaudu

tuppa jõuda. Kostja I ei ole seejuures tõendanud, et ukseavaga seotud puudused olid lihtsalt ja

arusaadavalt tuvastatavad varem.

16. I korruse duširuumi puuduste tuvastamisel on maakohus tuginenud õigesti asjatundja

arvamusele. Asjaolu, et hageja valis ise põrandaplaadid, ei tähenda, et hagejal ei ole õigust

nende paigalduse puudustele tugineda.

17. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et ei ole tuvastatud, et duširuumide uksed ei ole

niiskuskindlad. Ainuüksi

asjatundja arvamusele lisatud

piltidelt on nähtav uste

niiskuskahjustus. Kostja I ei ole tõendanud, et kahjustus tekkis ustele muul viisil või hageja

ebasobiva tegevuse tõttu.

Asjaolu, et hagejal võis olla nõue uste tootja vastu garantii alusel, ei välista kostja I vastutust.

Müüja vastutus tekib VÕS § 218 lõike 1 alusel ostja ees, kui asi ei vasta lepingutingimustele,

sõltumata sellest, kas mõnele ehitusmaterjalile on antud tootjagarantii või mitte. Kuna puudub

vaidlus, et hageja ei ole garantiist tekkinud nõuet esitanud ja hüvitist saanud, võib hageja nõuda

kahjuhüvitamist kostjalt I. Juhul, kui hageja oleks saanud hüvitise garantii alusel, oleks

võimalik, et hagejal on kahju tekkimine äralangenud.

18. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et parketil olid puudused, mis annaks alust hüvitise

väljamõistmiseks. Kostja on õigesti viidanud vastuses apellatsioonkaebusele, et asjatundja

kinnitas istungil, et parkett ei ole paisunud. Parketi visuaalsed puudused pidid olema hagejale

nähtavad korteri üleandmisel ning tegu ei saa olla varjatud puudustega.

19. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud elektrikilbi puuduseid. Maakohus viitas

õigustatult asjatundja märkusele, et tal puudub elektriku pädevus. Samuti ei ole hageja

selgitanud, mis viisil takistavad kilbi puudused asja kasutamist; seega võib eeldada, et

elektripaigaldis on töökorras ja vastab otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Kostja on

esitanud Inspecta Estonia OÜ elektripaigaldise auditi, mille kohaselt 27.01.2017 vastas

elektripaigaldis ohutusnõuetele.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et aknaplekkidega seonduvat kahju ei võinud

maakohus välja mõista. VÕS § 218 lg 1 ei välista tulevikus tekkiva kahju väljamõistmist, kui

puudus oli olemas asja üleandmise hetkel. Hageja on puuduse olemasolu tõendanud asjatundja

arvamusega.

II

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud ja ei korda

kõiki maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena apellatsioonkaebuses

esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

VÕS § 180 lg 1 sätestab, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda

andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. VÕS

§ 180 lg 2 ja § 182 lg 2 esimese lause järgi läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle

ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja

õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek

teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. TsMS § 230 lg 1 järgi on

hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud (vt ka RKTKo 2-16-5282, p 9).

Hageja on tõendanud, et kostja I võõrandas XXXXX 17 kinnistu 26. juulil 2017 kostjale II,

XXXXX 15 kinnistu 26. juulil 2017 kostjale II ja XXXXX 13 kinnistu 11. aprillil 2018

kostjale III. Siiski ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul see ettevõtte ülemineku lepingu

sõlmimist VÕS § 180 lg 1 kohaselt, kuna ei ole tõendatud, et kostja 1 ettevõte koosnes nende

kinnistute majandamisest. Kostja I tegevusala oli enda kinnisvara ost ja müük ja tegevuse vältel

on kostja I võõrandanud palju kinnisasju. Seega oli kostja I ettevõtte tuumaks ja sisuks

kinnisasjade võõrandamine kui tegevus, mitte konkreetsete kinnisasjade omamine ja

majandamine. Sel põhjusel ei saa olla üksikute kinnisasjade võõrandamine tõendiks ettevõtte

ülemineku lepingu sõlmimisest. Samuti on hageja nimetatud kolm kinnisasja võõrandatud enne

selle kohtuvaidluse tekkimist.

Kinnistute võõrandamine lähikondsetele võib olla tagasivõitmise aluseks pankroti- või

täitemenetluses.

22. Ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimist ei tõenda ka see, et äriühingutel on sarnased nimed

ja kattuvad osanikud ja juhatuse liikmed. Maakohus märkis õigesti, et üks isik võib omada ja

juhtida erinevaid äriühinguid, andmata seejuures ettevõtet üle. Ka elektronposti aadresside

samasus ei tõenda ettevõtte üleandmist, kuna isik võib kasutada üht aadressi erinevate ühingute

aadressina, samuti erinevate ettevõtete tegevuses.

23. Kuigi hageja on tõendanud kostja I käibe vähenemise, ei ole tõendatud kostja II ja III käibe

kasvamine kostja I tegevuse arvelt. Hageja on küll seletanud, et kostja II ja III käive on 2018.

a I kvartaliga võrreldes samal aastal kasvanud, kuid ei ole tõendanud seda, et kasv tekkis

ülevõetud ettevõtte tegevusest.

III

24. Kuna

hageja

apellatsioonkaebus

jäetakse

rahuldamata,

tuleb

hageja

ja

kostja I menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel nende endi kanda. Kostjate II ja III

menetluskulud ringkonnakohtus jäetakse TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja II menetluskulu 180 eurot ja kostja III menetluskulu 202,50 eurot on vastavuses asja

keerukuse ja mahuga, arvestades, et nende vastuväited sisaldasid vastuväiteid ettevõtte

ülemineku kohta.

Ringkonnakohus märgib menetlusosalise taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi