2-16-6665/117 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-6665

Tsiviilasi

Brave Capital OÜ hagi Arco Vara AS vastu domeeninime

kasutamise lõpetamiseks ja hagejale üleandmiseks

Arco Vara AS vastuhagi Brave Capital OÜ vastu

kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2017 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja

tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

Arco Vara AS-i apellatsioonkaebus; 7000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Brave Capital OÜ (registrikood

11903432), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants

Nõmper ja patendivolinik Mari Must

Kostja (apellant): Arco Vara AS (registrikood 10261718),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja

patendivolinik Indrek Eelmets

Istungi toimumise aeg

09.06.2020

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2017 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

2. Tunnistada Brave Capital OÜ ainuõigus kaubamärgina registreeritud tähisele

VESKIMÖLDRE (registreeringu nr 53399) tühiseks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a määrusega seatud hagi tagamise

abinõud.

5. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Brave Capital OÜ kanda.

6. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning vastus vastuhagile

1. Brave Capital OÜ (hageja) esitas 27.04.2016 Harju Maakohtule hagi Arco Vara AS

(kostja) vastu, milles palus keelata kostjal domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamine,

tuvastada kostja kohustus esitada registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele

tahteavaldus domeeninime üleandmiseks hagejale ja asendada vastav tahteavaldus

kohtuotsusega ning kohustada kostjat hoiduma tähist “veskimoldre“ sisaldava

domeeninime registreerimisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja alates 2013. a augustist ettevalmistusi ja alates 2014.

a märtsist arendab Saue vallas elamurajooni “Veskimöldre“ nime all. Kostja oli hageja

tegevusest teadlik, ent registreeris 29.11.2013 domeeninime „veskimoldre.ee“. Hageja

esitas 03.12.2014 Eesti Patendiametile taotluse kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“

registreerimiseks

kinnisvarateenuste,

sh

kinnisvaraarenduse

valdkonnas

ning

kaubamärk kanti 19.10.2015 registrisse (registreerimisnumber 53399) klassides 36 ja

37 nimetatud teenuste osas. Kostja domeeninimi „veskimoldre.ee“ on suunatud kostja

veebilehele „arcovara.ee“, millel on üleval kostja arendusprojektide müügipakkumised

ning kostja vahendatavad kinnisvarapakkumised. Veebilehe „arcovara.ee“ kohaselt

osutab kostja kinnisvara hindamise, vahenduse, ostu, müügi, rendi ning halduse

teenuseid, samuti kinnisvaraarenduse ja planeerimise teenuseid. Mingisugust iseseisva

sisuga kodulehte domeeninime „veskimoldre.ee“ taga ei ole ning veebilehel

„arcovara.ee“ toodud info kohaselt ei ole kostjal ühtegi töös või müügis olevat

arendusprojekti “Veskimoldre“ nime all.

3. Kostja tegevus domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamisel rikub hageja ainuõigust

kaubamärgile kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 ja lg 2 p-de 3 ja 5 tähenduses.

Kostja kasutab tähist “veskimoldre“ hageja kaubamärgiga identsetel teenustel, tähis

“veskimoldre“ on hageja kaubamärgiga “VESKIMÖLDRE“ sisuliselt identne ning on

tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas

kostja tähise assotsieerumine hageja kaubamärgiga.

4. Ühtlasi osutab kostja tähise “veskimoldre“ kasutamisega hagejale kõlvatut konkurentsi

konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 1 ja § 51 tähenduses. Domeeninime

„veskimoldre.ee“ kasutusele võtmine ja selle suunamine kostja kodulehele

„arcovara.ee“ võib tavalise tähelepanelikkuse juures jätta klientidele eksliku mulje

kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ all pakutavate kinnisvarateenuste päritolust ning neid

pakkuvast ettevõttest. Suunates hageja kinnisvaraarendusest huvitatud isikud oma

kinnisvarapakkumiste juurde, kahjustab kostja või võib kahjustada hageja

majandustegevust.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele ja vastuhagile selgitas hageja, et ta ei registreerinud

kaubamärki “VESKIMÖLDRE“ pahauskselt. Kostja ei ole tõendanud tähise

“VESKIMÖLDRE“ üldtuntust kostja kaubamärgina. Kostja ei ole olemasoleva

Veskimöldre nimelise elurajooni arendaja ega ehitaja, vaid selleks oli Arco

Investeeringute Aktsiaselts, kelle üheks aktsionäriks oli kostja. See kinnisvaraarenduse

projekt lõppes 2005. aastaks. Paljasõnaline on kostja väide, et ta soovib arendada

“Veskimöldre“ nime all elamuehitust. Kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ registreerimise

ajal ei esinenud selle registreerimist välistavaid asjaolusid, sealhulgas on tähisel

eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2) ning see ei koosne üksnes kaupu või teenuseid

kirjeldavatest tähistest (KaMS § 9 lg 1 p 3). Kostja ei ole tõendanud, et Veskimöldre

oleks ametlik asumi nimetus Tallinnas või et keskmine Eesti tarbija oleks sellisest

kohanimest teadlik, samuti, et seda seostatakse kogu Eestis ehitus- või

kinnisvarateenustega. Kaubamärgi registreerimisest keeldumine ei saa tugineda üksnes

väitele, et teoreetiliselt võib kohanimega tähistatud kohas kaupu toota või teenuseid

osutada. Asjaolude hindamisel tuleb arvesse võtta geograafilise päritolu tähtsust

konkreetsete kaupade või teenuste puhul, samuti tavapärast äripraktikat nende kaupade

või teenuste puhul. Kostja ei ole tõendanud, et kinnisvaraga seotud teenuseid osutavad

ettevõtted tavapäraselt rõhutaksid oma teenuste päritolu konkreetsest asukohast, et

viidata osutatavate teenuste objektiivsetele ja kvalitatiivsetele tunnustele. Tulenevalt

KaMS § 16 lg 1 p-st 1 ei takista kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ registreering selle

tähise kasutamist kohanimena aadressis.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on

kinnisvarateenuseid osutav äriühing, mis tegeleb mh kinnisvaraarendusega, kusjuures

üheks kostja suurimaks elurajooni ehitusprojektiks on olnud Tallinnas Nõmme linnaosa

ja Saue valla piirile rajatud Veskimöldre nime kandev uuselamupiirkond. Kostja

alustas elurajooni rajamist 1996. aastal ning võttis kasutusele nime “Veskimöldre“, mis

on tuletatud sellel maa-alal kunagi asunud Veski ja Möldre talude nimedest. Praeguseks

on

Veskimöldre

väljakujunenud

ja

hinnatud

elurajoon.

Kostja

kontserni

kinnisvaraportfelli kuulub arvukalt kinnistuid Veskimöldre piirkonnas.

7. Kostja ei osuta hagejale kõlvatut konkurentsi. Kostja on domeeninime „veskimoldre.ee“

kasutanud oma kinnisvarateenustega seoses juba 1990-ndate lõpust. Kuna enne 2010. a

juulis toimunud domeenireformi oli ühel isikul võimalik registreerida vaid üks

domeeninimi ja kostja nimele oli juba registreeritud domeeninimi „arcovara.ee“, siis

registreeriti „veskimoldre.ee“ kostja aktsionäri osalusega äriühingu OÜ HM

Investeeringud nimele. Tegelikult kasutas domeeninime kogu aeg kostja. Kui kostja

arendatud Veskimöldre projekt oli valminud, suunati domeeninimi „arcovara.ee“

kodulehele. Domeeninime kehtivust unustati pikendada aprillis 2013. a ja see oli

registrist kustutatud kuni 29.11.2013, kuid selle vea avastamisel registreeris kostja

domeeninime uuesti. Kostja kasutab tähist “Veskimöldre“ oma äritegevuse ja teenuste

kvaliteedi reklaamimisel, samuti Veskimöldre elurajoonis asuva kinnisvara müügil ja

vahendamisel. Hageja kuritarvitab kaubamärgi õiguskaitset ja osutab kõlvatut

konkurentsi ning kasutab ebaausalt ja pahauskselt ära seda, et kostja ei ole oma

arendusprojekti nime varem kaubamärgina registreerinud. Hageja arendatav

kinnisvaraprojekt Saue vallas (Koru kinnistu) asub kostja varem arendatud Veskimöldre

elurajooni lähistel, asudes teisel pool Laagri-Harku maanteed. Hageja on oma projektile

uue nime väljamõtlemise asemel võtnud kasutusele kostja tuntuks tehtud nime

„Veskimöldre“, kasutades ära selle tuttavust inimestele ning head mainet. Sellega jätab

hageja avalikkusele mulje, nagu oleks tema arendatav uuselamurajoon kostja arendatud

Veskimöldre elurajooni osa.

8. Kostja esitas 16.05.2016 vastuhagi hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks

kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ suhtes. Vastuhagi kohaselt on hageja võtnud tähise

“VESKIMÖLDRE“ kasutusele ja registreerinud selle kaubamärgina pahauskselt KaMS

§ 9 lg 1 p 10 tähenduses. Hageja kaubamärgi registreerimine on vastuolus ka KaMS §

10 lg 1 p-dega 1 ja 2. Kostjale kuulus enne hageja 03.12.2014 kaubamärgi

registreerimistaotluse

esitamist

registreerimata,

kuid

üldtuntud

kaubamärk

“VESKIMÖLDRE“ kostja poolt samade või samaliigiliste teenuste pakkumise osas.

Alternatiivselt

leiab

kostja,

et

“VESKIMÖLDRE“

on

hageja

kaubamärgi

registreeringus loetletud teenuste osas KaMS § 9 lg 1 p-de 2–4 tähenduses

eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, mis tähistab väljakujunenud elurajooni ja

näitab üksnes kinnisvaraga seotud teenuste osutamise asukohta.

Esimese astme kohtu otsus

9. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2017 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus keelas kostjal domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamise, kohustas kostjat

esitama registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele tahteavaldus domeeninime

„veskimoldre.ee“ hagejale loovutamiseks. Samuti kohustas maakohus kostjat hoiduma

tähist “veskimoldre“ sisaldava domeeninime registreerimisest. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda.

10. Maakohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kaubamärk

“VESKIMÖLDRE“ ja kostja kasutatav tähis “veskimoldre“ on KaMS § 14 lg 1 p 2

mõttes identsed ning neid kasutatakse identsete teenuste puhul, milleks on kinnisvara

hindamine ja vahendus, kinnisvara ostu, müügi, rendi ja halduse teenused, samuti

kinnisvaraarenduse ja planeerimise teenused, mistõttu nende äravahetamine tarbija

poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga on

tõenäoline.

11. Hageja poolt klassides 36 ja 37 registreeritud kaubamärk VESKIMÖLDRE ei ole

kaubamärgiregistreeringus loetletud teenuste osas eristusvõimetu, kirjeldav ja

tavapärane tähis, samuti ei ole tegemist hageja poolt pahauskselt registreeritud või

kostja üldtuntud kaubamärgiga. Ainuüksi asjaolust, et tähis VESKIMÖLDRE on

kujunenud Tallinnas Nõmme linnaosa ja Saua valla piiril paikneva elurajooni ja asumi

tavapäraseks nimetuseks, ei järeldu, et tegemist oleks selle asumi ametliku nimetusega

ja/või kogu Eesti laiemale avalikkusele hästi teada asumi nimega, mis seostuks

kinnisvarateenustest huvitatud inimeste jaoks eelkõige kui tuntud ja kvaliteetsete

kinnisvarateenuste osutamise kohana.

12. Kostja ei ole tõendanud, et klassides 36 ja 37 loetletud teenuseid osutavad ettevõtted

(ehitusfirmad, kinnisvarahooldusfirmad, - haldusfirmad või arendusfirmad) seostaksid

tavapäraselt oma teenuste päritolu Veskimöldre asumiga, rõhutamaks sellega teatud

kindlate objektiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste olemasolu enda poolt osutatavate

teenuste puhul. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et ehituse ja kinnisvaraarenduse

valdkonnas oleks Veskimöldre asumist pärit ettevõtjate teenused asjaomase avalikkuse

silmis tuntumad või parema kvaliteedi või vms objektiivse tunnusega, mistõttu oleks

vajalik rõhutada nende teenuste puhul päritolu Veskimöldre asumist. Seega ei ole tähis

eristusvõimetu või pelgalt kirjeldav KaMS § 9 lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses.

13. Vastavalt KaMS § 16 lg 1 p-le 1 ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel

isikutel kasutada äritegevuses teiste isikute aadresse, kui selle juures järgitakse häid

äritavasid. Kui nt kinnisvarakuulutuses avaldatakse müüdava või renditava kinnisvara

aadress, mis sisaldab asumi nime Veskimöldre, ei ole tegemist tähise kasutamisega

kaubamärgina ning tulenevalt KaMS § 16 lg 1 p-st 1 ei laiene sellisele kasutamisele

kaubamärgiomaniku ainuõigus.

14. Tähise VESKIMÖLDRE tavapärasus KaMS § 9 lg p 4 mõttes ei ole põhjendatud üksnes

sellega, et tegemist on tuntud kohanimega. Ainuüksi asjaolust, et tegemist on

geograafilist päritolu kirjeldava tähisega ei tulene veel automaatselt, et tähis

Veskimöldre on muutunud ehitus- ja kinnisvaravaldkonna keelekasutuses või heauskses

äripraktikas mingi teatud ehitus- või kinnisvarateenuse tähistamisel tavapäraseks.

15. Kuigi asjas ei ole vaidlust, et hageja kaubamärgi ja kostja tähise puhul on tegemist

identsete tähistega, puuduvad tõendid, et kostja oleks hageja poolt kaubamärgi

registreerimistaotluse esitamise ajal realiseerinud Veskimöldre nime all mingeid muid

(väljaspool Veskimöldre asumit asuvaid) uusi kinnisvaraprojekte. Asjaolu, et kostja

müüb ka käesoleval ajal Veskimöldre asumis asuvaid kinnisvaraobjekte seda ei tõenda.

Kuigi kostja on 2013 novembris oma nimele registreerinud domeeninime

veskimoldre.ee, siis domeeninime taga mingi iseseisva sisuga (Veskimöldre) kodulehte

ei ole ja see on suunatud kostja kodulehele www.arcovara.ee, kus samuti ei nähtu

nimetatud tähisega Veskimöldre seonduvalt mingeid uusi arendusi või projekte.

16. Veskimöldre elamurajooni/asumi arendajaks 1996-2005 ei olnud mitte kostja ise, vaid

tema tütarettevõte Arco Investeeringute Aktsiaselts ning Veskimöldre elamurajooni

arendustegevus oli lõppenud enne hageja poolt kaubamärgitaotluse esitamist ca 10

aastat tagasi, st 2000. aastate keskel. Isegi kui pidada tähist Veskimöldre elamurajooni

rajamisega seonduvaks kaubamärgiks, ei saanud sellest tulenevad kaubamärgiõigused

tekkida mitte kostjale, vaid elamuarenduse faktilisele läbiviijale ja ehitajale Arco

Investeeringute Aktsiaseltsile. Seega 2014 lõpuks, mil hageja tähise Veskimöldre suhtes

registreerimistaotluse esitas, oli nimetatud tähis kostja jaoks oma aktuaalsuse ja tähtsuse

minetanud, mis nähtub ka asjaolust, et kostjaga seotud isikud unustasid domeeninime

veskimoldre.ee ümber registreerida ja see oli 2013 poole aasta vältel kasutamiseks vaba.

17. Sellest, et hageja juhatuse liige VK oli Veskimöldre elamurajooni arendusperioodil

Arco Investeeringute Aktsiaseltsi juhatuse liige ja aktsionäri seaduslik esindaja ning

võis välja pakkuda elamuarenduse nimetusena Veskimöldre, ei tulene kaubamärgiõigusi

VK-le endale või hagejale.

18. Kostja

ei

ole

kaubamärgi

üldtuntust

tõendanud.

Kostja

poolt

esitatud

turundusmaterjalidest aastast 2005 (I kd tl 130-138) ei selgu, kas, kellele ja kui palju

sellist turundusmaterjali levitati. EKFL tegevdirektori TR 03.05.2016 kirja (I kd tl 139)

tuleb käsitleda tema isikliku arvamusena ning sellest ei nähtu, et see kajastaks

objektiivselt liitu kuuluvate isikute teadmisi. EKFL 10.10.2016 vastuskirjast nähtuvalt

(III kd tl 85-86) TR ei tea tegelikult, kes oli Nõmme linnaosa ja Saua valla piiril asuva

elurajooni arendaja, samuti, et kostja osutaks praegu tähise VESKIMÖLDRE all

mingeid teenuseid. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kostja vastuhagi rahuldamata ja

rahuldas hagi. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas 26.04.2017 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab

otsuse täies ulatuses.

20. Tähisel VESKIMÖLDRE puudub eristusvõime. Maakohus ei ole eraldiseisvalt

hinnanud KaMS § 9 lg 1 p 2 õiguskaitset välistavat asjaolu ja on jätnud hindamata, kas

tähis VESKIMÖLDRE on võimeline identifitseerima ja seostama kl 36 ja 37

kinnisvaravaldkonna

teenuseid

üksnes

hagejalt

pärinevatena.

Leides,

et

VESKIMÖLDRE ei näita mingeid kinnisvarateenuste kindlaid kvalitatiivseid ja

objektiivseid tunnuseid, järeldas maakohus, et tähis ei ole eristusvõimetu ja kirjeldav.

Seega kohus käsitles tähise VESKIMÖLDRE eristusvõime puudumist ekslikult koos

tähise kirjeldavuse aspektiga, mitte eraldiseisvalt.

21. Otsuses ei ole nõuetekohaselt tõendeid hinnatud. Kostja tõendas, et VESKIMÖLDRE

on laialdaselt kasutusel nii era- kui avalikus sektoris ning ajakirjanduses viidatakse

tähisega konkreetsele asukohale/elurajoonile, mis rajati kostja osalusel. Kinnisvaraga

seotud valdkonnas tegutsevad erinevad isikud kasutavad tähist oma teenuste osutamise

asukohale viitamiseks. Sealjuures näitavad tõendid asjaolusid enne hageja

kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva seisuga. Seetõttu ei ole tähis VESKIMÖLDRE

võimeline

täitma

kaubamärgi

peamist

funktsiooni,

s.o

identifitseerima

kinnisvarateenuseid üksnes hagejalt pärinevatena. Maakohus ei vastanud kostja

peamisele KaMS § 9 lg 1 p-ga 2 seonduvale väitele.

22. Kohtu eksimused seisnevad kokkuvõtlikult selles, et: määratletud on vääralt asjaomane

teenuste sihtgrupp; ei ole arvestatud asjaoluga, et kinnisvara asukoht on oluline

objektiivne tunnus kinnisvarateenuste osutamisel; ei ole arvestatud faktiga, et

olemasolevas Veskimöldre asumis reaalselt kinnisvarateenuseid osutatakse ja osutati

juba enne hageja kaubamärgitaotluse esitamist (st tegu ei ole üksnes teoreetilise teenuste

osutamise võimalusega konkreetses asukohas); on jäetud andmata hinnang kostja

seisukohale ja tõenditele, et Veskimöldre asumit teatakse (vähemalt kinnisvarasektoris)

kui Eesti suurimat kaasaegset elurajooni arendust ning asumil on hea ja kvaliteetse

kinnisvara maine (sh asukoha tõttu), mistõttu tähis võib tekitada asjaomases sihtgrupis

positiivseid seoseid.

23. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata fakti, et hageja kasutab

VESKIMÖLDRE nimetust teenuste osutamisel kohe olemasoleva Veskimöldre asumi

kõrval. Piirduda tuleb Tallinna ja Harjumaa piirkonnast huvitatud isikutega. Lisaks nn

tavatarbijatele tuleb sihtgruppi kuuluvaks lugeda ka kinnisvarasektoris tegutsevaid

isikuid. Olukorras, kus kinnisvarateenuste puhul on asukoht oluline tunnus, teab

asjaomane sihtgrupp Veskimöldre asumit. Maakohtu eksimused on viinud sisuliselt

valedele järeldustele, et Veskimöldre ei näita kinnisvarateenustega seoses teenuste

asukohta ning see asum on asjaomasele avalikkusele tundmatu.

24. Maakohtu järeldused on samuti vastuolus varasema kohtupraktikaga, mille kohaselt

teenuse osutamise asukohale viitavat tähist ei ole kaubamärgina kaitstavaks peetud

(Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-28468).

25. Maakohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et Veskimöldre asum on hinnatud ja

mainekas kinnisvara asukoht, mistõttu tähis võib tekitada asjaomases sihtgrupis

positiivseid seoseid ega analüüsinud asjaolu, et Veskimöldre asumit teatakse (vähemalt

kinnisvarasektoris) kui Eesti suurimat kaasaegset elurajooni arendust. Maakohtu

otsusest võib järeldada nagu võiks ka teisi piirkondi kaubamärgina registreerida, kuna

kinnisvarateenuste

osutamise

asukoha

nimetus

ei

näita

kinnisvarateenuste

„objektiivseid ja kvalitatiivseid tunnuseid“.

26. Kostja esitatud tõenditest järeldub, et tähis VESKIMÖLDRE on muutunud kinnisvaraga

seonduvate teenuste osas tavapäraseks enne hageja kaubamärgitaotluse kuupäeva. Seda

põhjusel, et tähist Veskimöldre kasutavad laialdaselt elurajooni nimetusena nii elanikud,

avalik sektor, ajakirjandus kui selles piirkonnas kinnisvaraga seonduvaid teenuseid

osutavad isikud.

27. Maakohus leidis, et hagejale ja tema juhatuse liikmele VK-le ei tulene tähisele

VESKIMÖLDRE mingeid kaubamärgiõigusi asjaolust, et VK tegutses Veskimöldre

elamurajooni arendusperioodil kostja kontserni kuuluva Arco Investeeringute

Aktsiaseltsi juhatuse liikme ja aktsionäri esindajana. Jääb arusaamatuks, miks kohus

selle hinnangu põhjalt siiski hageja pahausksust ei tuvastanud.

28. VESKIMÖLDRE on kinnisvarasektoris tuntud kui kostja üldtuntud kaubamärk.

29. Kohus jättis hindamata, kas veskimoldre.ee domeeninime kasutamine asumi

nimetusena kostja poolt on õigustatud. Seda eriti olukorras, kus kostja domeeninimi on

varasem hageja kaubamärgist ning arvestades, et kostjal võib tekkida vajadus see

domeeninimi uuesti kasutusele võtta tulevikus Veskimöldre asumis asuva kinnisvaraga

seoses. Kostja on tõendanud, et ta on tähist VESKIMÖLDRE ja veskimoldre.ee

domeeninime

kasutanud

pikka

aega

enne

hageja

tegevuse

alustamist

ja

kaubamärgitaotluse esitamist. Tegemist on kostja tegevusega tihedalt seotud

domeeninimega, mis vastab kostja ja tema tütarettevõtete poolt arendatud elurajooni

nimele. Kostjale kuulub Veskimöldre asumis kinnistuid ja Veskimöldre on elurajooni

nimi. Otsusest ei selgu, miks kostjal kinnisvara valdkonnas tegutsejana puudub

õigustatud huvi enda poolt arendatud elurajooni nimetuse kasutamiseks domeeninimes.

Samuti ei ole maakohus põhjendanud hageja teise nõude rahuldamist, millega kohustati

kostjat hoiduma tähist VESKIMOLDRE sisaldava domeeninime registreerimisest.

Nimetatud piirang ei ole millegagi põhjendatud ning piirab oluliselt kostja õigusi

geograafilist nimetust (elurajooni asukoha nime) sisaldava tähise kasutamisel oma

äritegevuses.

Vastustaja seisukoht

30. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Menetluse edasine käik

31. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.10.2017 otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas tegi

ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud

nende endi kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

32. Riigikohus tühistas 13.06.2018 otsusega ringkonnakohtu 09.10.2017 otsuse ja saatis

asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

33. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.01.2019 otsusega maakohtu otsuse, jättis hagi

rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Ringkonnakohus tunnistas hageja ainuõiguse

kaubamärgina registreeritud tähisele „VESKIMÖLDRE“ (registreeringu nr 53399)

tühiseks. Harju Maakohtu 29.04.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõud

tühistati. Menetluskulud jäeti hageja kanda.

34. Riigikohus tühistas 18.12.2019 otsusega ringkonnakohtu 29.01.2019 otsuse ning saatis

asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

35. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja

materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätab hagi rahuldamata ja

rahuldab vastuhagi.

36. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt domeeninime

„veskimoldre.ee“ hagejale üleandmist ja keelata kostjal tähise „veskimoldre“

domeeninimes kasutamist ning kas esinevad alused hagejale kaubamärgist

„VESKIMÖLDRE“ tuleneva ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

37. Kuna hageja saab nõude domeeninime üleandmiseks panna maksma eelkõige talle

kuuluvast kaubamärgist tulenevate õiguste kestma jäämise korral, peab kolleegium

põhjendatuks käsitleda esmalt vastuhagis esitatud nõuet.

38. Kostja taotleb vastuhagis hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist kaubamärgi

„VESKIMÖLDRE“ suhtes. Vastuhagi esitamise ajal reguleeris kaubamärgiomaniku

ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamist KaMS § 52. Sel ajal kehtinud

redaktsioonis nägi KaMS § 52 lg 1 ette, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi

kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks mh KaMS §-s 9

sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka

kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. KaMS § 59 lg 1 täpsustas, et isik, kelle

vastu on esitatud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku

ainuõiguse ka vastuhagis.

39. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 18.12.2019 otsuse p-s 14.3 selgitanud, et

KaMS § 52 lg-t 1 vastuhagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis tuleb mõista nii, et

põhjus kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-s 9 sätestatud

alusel esineb juhul, kui kaubamärgi registreerimise otsuse asemel oleks tulnud teha

otsus kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta. Kui kaubamärgi registreerimisest

oleks tulnud keelduda põhjusel, et taotluse esitamise kuupäeval ei vastanud kaubamärk

KaMS § 9 tingimustele, on pärast sellise kaubamärgi registreerimist võimalik nõuda

selle suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist.

40. KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või

teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade

tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest

või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud

tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Sellise arusaamise aluseks on

Euroopa

Kohtu

praktika

kohaselt

üldise

huviga

seotud

eesmärk,

et

registreerimistaotlusega hõlmatud kauba- või teenuseliike kirjeldavad märgid ja tähised

oleks vabalt kasutatavad kõigi poolt, sealhulgas kollektiivkaubamärgi või mitmeosalise

või graafilise kaubamärgi osana. Seega hoiab asjaomane säte ära selliste märkide ja

tähiste kasutamise ainuõiguse andmise ainult ühele ettevõtjale sel põhjusel, et need on

kaubamärkidena registreeritud (vt Euroopa Kohtu 6. septembri 2018. a otsus kohtuasjas

C-488/16 P, Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise v EUIPO

(Neuschwanstein), p 35; 4. mai 1999. a kohtuotsus liidetud kohtuasjades C-108/97

ja C-109/97, Windsurfing Chiemsee, p 25 ning selles viidatud kohtupraktika).

41. Eelnevast tulenevalt peab KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel hindama, kas geograafiline

nimetus, mida tahetakse kaubamärgina registreerida, tähistab kohta, mida asjaomane

avalikkus seostab asjassepuutuvate kaupade või teenuste kategooriaga või mille puhul

on mõistlik eeldada, et selline seos võib tulevikus välja kujuneda (vt Euroopa Kohtu 6.

septembri 2018. a otsus kohtuasjas nr C-488/16 P, Bundesverband Souvenir –

Geschenke – Ehrenpreise v EUIPO (Neuschwanstein), p 38; 4. mai 1999. a otsus

liidetud kohtuasjades nr C-108/97 ja C-109/97, Windsurfing Chiemsee, p 31; vt ka

Euroopa Kohtu 6. juuli 2017. a otsus kohtuasjas nr C-139/16, Moreno Marín jt, p 16).

Hinnates, kas geograafiline nimetus on võimeline tähistama asjaomase avalikkuse

silmis kõnealuste kaupade või teenuste päritolu, tuleb arvesse võtta kõiki olulisi

tingimusi, nagu tähistatud kaupade ja teenuste olemus, asjaomase avalikkuse teadlikkus

vastavast geograafilisest nimetusest ja sellega tähistatud kohast, tegevusharu

traditsioonid, sh kas asjassepuutuvate kaupade või teenuste puhul on kaubanduses

kombeks ära märkida nende geograafiline päritolu, samuti see, kas ja millisel määral

peetakse kõnealuste kaupade või teenuste geograafilist päritolu oluliseks nende

kvaliteedi või muude omaduste hindamisel (4. mai 1999. aasta kohtuotsus Windsurfing

Chiemsee, C-108/97 ja C-109/97, punkt 32 ja Euroopa Liidu Üldkohtu 25. oktoobri

2005. a otsus kohtuasjas nr T-379/03, Peek & Cloppenburg vs. OHIM

(Cloppenburg), p-d 49 ja 50).

42. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 13.06.2018 tehtud otsuse p-s 21 leidnud, et alama

astme kohtud ei ole eksinud vastuhagi lahendamisel asjaomase avalikkuse

määratlemisel. Seda silmas pidades jääb ringkonnakohus varasemalt väljendatud

seisukoha juurde, et asjaomaseks avalikkuseks, kelle perspektiivist tuleb hinnata

kaubamärgi eristusvõimet, kirjeldavust ja tavapärasust, on nende teenuste, mille osas

hageja kaubamärk on registreeritud, tarbijaks nii kinnisvaraärisektor kui ka lõpptarbijad

ehk kogu Eesti avalikkus.

43. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“

registreerimise taotluse 3. detsembril 2014 ja see kanti registrisse 19. oktoobril 2015.

Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 19.12.2019 tehtud otsuse p-s 14.3 leidnud, et

ringkonnakohus on KaMS § 9 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguskaitset välistava asjaolu

esinemise hindamisel põhjendatult lähtunud kaubamärgi registreerimise taotluse

esitamise kuupäevast. Seega lähtub ringkonnakohus eelkõige tõenditest, mis on olnud

avalikkusele kättesaadavad enne 3. detsembrit 2014.

44. Kostja on esitanud hulgaliselt ajakirjandusväljaannetes ilmunud artikleid, kus on

nimetatud Veskimöldret kui elurajooni ja asumit. Asja materjalidest nähtub, et enamik

ajakirjandusväljaannete artiklitest, millele kostja tugineb, on avaldatud ajavahemikus

2007 kuni märts 2014, s.o enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist. Sellisele

seisukohale on asunud ka Riigikohus käesolevas asjas tehtud 18.12.2019 otsuse p-s

14.4. Ka ka arupärimine Tallinna abilinnapea Taavi Aasale seoses Veskimöldre asumi

transpordiprobleemidega ( III kd, lk 48) ja Delfi.ee artikkel (III kd, tl 46-62), kus

korduvalt viidatakse Veskimöldrele kui asumile, pärinevad samuti kaubamärgi

registreerimise taotluse esitamisele eelnevast ajast.

45. Ringkonnakohus ei arvesta asjaomase avalikkuse teadlikkuse tuvastamisel kostja poolt

esitatud ajakirjandusväljaannete artiklite väljavõtetega, mis ei võimalda artikli

avaldamise kuupäeva hinnata (I kd, tl-d 152 ja 160), ekraanitõmmistega, mille puhul ei

ole võimalik hinnata, millal ekraanitõmmisel esitatud teave on avaldatud ( III kd, tl-

d 47, 52, 54 pöördel, 55 pöördel, 60), fotoga teeviidast (III kd, tl 39), millest ei nähtu

foto tegemise aeg, kolmandate isikute ja hageja poolt avaldatud kinnisvarakuulutustega

müügipakkumistes ja meediaväljaannetes (I kd, tl 141-143 ja III kd, tl 63-81), mille

põhjal pole võimalik hinnata, mis kuupäeval need müügipakkumised on avaldatud, aga

samuti arengukavaga ja ekraanitõmmisega, millel esitatud teave pärineb hilisemast

ajast ( III kd, tl-d 50 ja 51).

46. Vaatamata sellele on ringkonnakohtu hinnangul esitatud piisavalt tõendeid, mille alusel

saab tuvastada, et „VESKIMÖLDRE“ tähist seostati enne vaidlustatud kaubamärgi

registreerimistaotluse esitamise kuupäeva Tallinna linna ja Saue valla piiril asuva

hinnatud elurajooniga, mis tähistab geograafilist asukohta. Arvestades, et Veskimöldre

elurajoon rajati juba aastatel 1996 kuni 2005 ja oli hinnatud asukoht juba selle rajamisel,

oli Veskimöldre kui asukoht saavutanud 2014. aasta lõpuks piisava tuntuse.

47. Asjas ei oma tähendust see, kas Veskimöldre on ametlik asumi nimetus vastavalt Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lg-tes 1, 4 ja 5 sätestatule, kui asjakohane

avalikkus seda asumi või elamurajooni nimena tajub.

48. Hageja kaubamärk on registreeritud Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja

teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassides 36 ja 37, mis hõlmab järgmisi

teenuseid

klassis

36:

kindlustus;

rahalised,

finants-ja

kinnisvaratehingud;

kinnisvaramaaklerite teenused, kinnisvaravahendusteenused, kinnisvarainfo, sealhulgas

interneti vahendusel; kinnisvara hindamine; kinnisvara üürimine, rentimine, haldamine,

juhtimine, sh elu-, äri- kaubandus- või ametiruumide rentimine; kinnisvaraarendus;

kinnisvaraga seotud projektijuhtimisteenuste osutamine; üüri ja rendi kogumine;

kinnisvaraalased konsultatsioonid; kõigi eelnimetatud teenuste alased informatsiooni-

ja nõuande teenused ja klassis 37: ehitustegevus; ehitiste remont ehitiste osade ning

ehitiste sisustuse paigaldamise tööd; kaevetööd; kinnisvarahooldus, sh elu-, äri,,

kaubandus- või ametiruumide hooldamine; puhastusteenused, sh tänavate ja haljasalade

puhastus, ehitiste puhastamine (seestpoolt), ehitiste puhastamine (välispinnad); teede,

tänavate, parklate, sisehoovide, hooldus, lumekoristus ja libedusetõrje; elektri-, gaasi-,

vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont;

ehitusjärelevalve; kõigi eelnimetatud teenuste alased informatsiooni- ja nõuande

teenused.

49. Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjuste

kontrollimine peab puudutama iga kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärki soovitakse

registreerida, ning otsus, millega pädev asutus kaubamärgi registreerimisest keeldub,

peab olema põhimõtteliselt põhjendatud iga sellise kauba või teenuse osas (vt Euroopa

Kohtu 15. veebruari 2007. a otsus kohtuasjas nr C-239/05 BVBA Management, Training

en Consultancy, p 34). Sellest tuleneb pädevale ametiasutusele kohustus esitada oma

otsuses kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjendus iga registreerimistaotluses

nimetatud kauba või teenuse kohta eraldi (samas, p 38). Kui aga sama keeldumispõhjus

esitatakse kaupade või teenuste kategooria või rühma kohta, võib pädev ametiasutus

piirduda üldise põhjendusega, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaupu või teenuseid

(samas, p-d 37 ja 38). See võimalus hõlmab vaid kaupu ja teenuseid, mille vahel on

piisavalt otsene ja konkreetne seos selleks, et need moodustaksid kõnealuste kaupade

või teenuste piisavalt homogeense kategooria või rühma (vt Euroopa Kohtu 18. märtsi

2010. a määrus kohtuasjas nr C-282/09 P CFCMCEE vs. OHIM, p 40, vt ka Üldkohtu

28. juuni 2016. a otsus kohtuasjas nr T-134/15 salesforce.com vs. EUIPO

(SOCIAL.COM), p 27 ja 10. septembri 2015. a otsus kohtuasjas nr T-608/14 Laverana

vs. OHIM (ORGANIC WITH PLANT FLUID FROM OUR OWN PRODUCTION),

p 19).

50. Riigikohtu hinnangul on need juhised asjakohased ka olukorras, kus taotletakse

kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist.

51. Ringkonnakohus leiab, et kõik klassides 36 ja 37 nimetatud teenused, sealhulgas ka

kindlustus ning rahalised- ja finantstehingud, moodustavad piisavalt homogeense

kategooria, mida võib summeerida kinnisvarasektori teenustena, mis seostuvad eeskätt

kinnisvara arendusega ja -haldusega. Tegemist on otsese seosega, kuna üldteadaolevalt

toimub kinnisvaraarendus koostöös pankade ning kindlustusfirmadega. Ka füüsilised ja

juriidilised isikud soetavad endale kinnisvara üldreeglina pangalaenu abil, mil

kinnisvara kindlustamine on kohustuslik. Seega tuvastatud õiguskaitset välistav asjaolu

KaMS § 9 lg 1 p 3 järgi esineb kõikide teenuste, sh kindlustuse ning rahaliste- ja

finantstehingute puhul, mille suhtes hageja kaubamärk on registreeritud. Riigikohus on

käesolevas asjas tehtud 18.12.2019 otsuse p-s 16.6 märkinud, et sellisel juhul võib kohus

piirduda otsuses üldise põhjendusega, mis hõlmab kõiki asjaomaseid teenuseid.

52. Kinnisvarasektori teenuste puhul tuleneb ringkonnakohtu arvates nende olemusest seos

geograafilise asukohaga. TsÜS § 50 lg 1 ja § 54 lg 1 järgi on kinnisasi mh maapinna

piiritletud osa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised. Kinnisasja olemusliku seotuse tõttu

maatükiga ei ole võimalik kinnisasjade geograafilist asukohta muuta ja seepärast on ka

kinnisasjadega seotud arendus- või haldusteenused olemuslikult kinnisasjade

geograafilisest asukohast sõltuvad

53. Tegevusharu traditsioonide, sh küsimuse osas, kas asjassepuutuvate kaupade või

teenuste puhul on kombeks ära märkida nende geograafiline päritolu, jääb

ringkonnakohus seisukohale, et kinnisvarasektori teenuste puhul on see tavapärane.

Selline tava lähtub teenuste seotusest nende esemeks olevate kinnisasjadega, mis

omakorda on paratamatus seotuses nende geograafilise paiknemisega. Seda arvestades

on loomulik, et kinnisvarateenuse pakkuja viitab piirkonnale, kus teenust osutatakse, et

asjaomast sihtrühma paikse iseloomuga teenuse pakkumise asukohast informeerida.

Samuti on loomulik, et teenuse asjaomane sihtrühm, kes tunneb Veskimöldret

geograafilise piirkonnana, seostab kinnisvarateenust, mis viitab kindlale geograafilisele

asukohale, teenuse päritoluga sellest piirkonnast, arvates, et neid teenuseid osutatakse

Veskimöldre asumi piirkonnas. Eelnevast tulenevalt tuleb tähist Veskimöldre lugeda

klassides 36 ja 37 loetletud teenuseid kirjeldavaks, kuna asjaomane avalikkus juba

praegu või eelduslikult tulevikus seostab teenuseid, mille juures seda tähist kasutatakse,

Veskimöldre geograafilise piirkonnaga. Riigikohus on käesolevas kohtuasjas 13.06.

2018 tehtud otsuse p 23.4. viimases lõigus rõhutanud, et tähtsust ei oma seejuures

asjaolu, et asjassepuutuvatesse klassidesse 36 ja 37 kuuluvate teenuste osutamine ei ole

seotud üksnes Veskimöldre piirkonnaga, vaid neid saab osutada ka mujal.

54. Küsimuse osas, kas ja millisel määral peetakse kinnisvarasektori teenuste geograafilist

päritolu oluliseks nende kvaliteedi või muude omaduste hindamisel, tuleb samuti

arvestada kinnisvarateenuste seotust nende esemeks olevate kinnisasjade asukohaga.

Kinnisvarateenuse tarbija jaoks on kinnisvara asukoht otsustava tähtsusega, seda nii

elukeskkonna kui majandustegevust puudutava kinnisvara puhul. Kinnisvara soetaja,

üürija või muu kinnisvarasektori teenuse tarbija jaoks ei ole ükskõik, millises piirkonnas

teenuse esemeks olev kinnisvara asub, kuna sellest sõltub elukeskkonna kvaliteet ja

meelepärasus ning majandustegevuse puhul selle tasuvus. Riigikohus on käesolevas

tsiviilasjas 13.06.2018 tehtud otsuse p-s 23.5 samuti leidnud, et kinnisvarasektori

teenuste, eelkõige kinnisvaraarenduse puhul on nende asukoht teenuse olemusest

tulenevalt oluline asjaolu. Seetõttu on nende teenuste puhul keskmisest suurem

tõenäosus, et asjaomane avalikkus võib tajuda kaubamärgis kohanime kasutamist

viitena teenuse osutamise asukohale. Üksnes teoreetiline võimalus, et kõnealuse

kaubamärgi all oleks võimalik osutada kinnisvarateenuseid ka mujal, ei välista

eeltoodud järeldust. Järeldust.

55. Küsimuse osas, kas tähis „Veskimöldre“ oli kaubamärgina üldtuntud, ei ole

ringkonnakohtul põhjust varasemates lahendites väljendatud seisukohta muuta ning

kolleegium kordab varasemat põhjendust. KaMS ega Tööstusomandi kaitse Pariisi

konventsioon ei määra kindlaks tõendeid, millised kinnitaksid kaubamärgi üldtuntust.

Vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni liikmesriikide

assamblee 4. augusti 1999. a ühisresolutsioonile nr A/34/13 artikkel 2 lg-le 1 tuleb

arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust ja teisi asjaolusid.

Seejuures ei välista isegi andmete puudumine nimetatud asjaolude kohta kaubamärgi

üldtuntuks tunnistamist. Ühisresolutsiooni kohaselt peab arvesse võtma mistahes

asjaolu, millest võib järeldada kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt nimetatud

resolutsioonile ei pea kaubamärk olema sõna otseses mõttes üldtuntud, s.o tuntud laiale

üldsusele, et saada õiguskaitset. Selleks piisab ka kaubamärgi „hästi tuntusest“ vastavate

kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Sama põhimõte

tuleneb ka Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS)

artikkel 16 lg-st 2 ja KaMS § 7 lg-st 4, mille kohaselt tuleb üldtuntuse määramisel

arvesse võtta kolme avalikkuse sektorit, mille liikmete poolt kaubamärgi „tundmine“,

eriti aga „hästi tundmine“ võib olla määrav kaubamärgi üldtuntuse fakti tuvastamisel.

Nimetatud sektoriteks on tegelike või võimalike vastavat tüüpi kaupade või teenuste

tarbijate sektor, isikud, kes tegutsevad vastavat tüüpi kaupade või teenuste jaotusvõrgus

ja äriringkonnad, kes tegelevad vastavat tüüpi kaupade või teenustega.

56. Kohtule on kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ varasema tuntuse tõendamiseks esitatud

Veskimöldre arendusprojekti reklaamid ja ajakirjanduses kajastatud materjalid (III kd,

tl 31-38), samuti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kinnitus. Nendest materjalidest

ei selgu, kas, kellele ja kui palju sellist turundusmaterjali levitati ning ilma vastavaid

asjaolusid teadmata ei ole võimalik hinnata tähise aktiivset ja laiaulatuslikku kasutamist.

Isegi kui lähtuda eeldusest, et reklaammaterjali levitati asjaomases ärisektoris

laiaulatuslikult, nähtub kostja esitatud ekraanitõmmistelt (I kd, tl 130-132), et tähist

kasutatakse ja asjaomane avalikkus mõistab seda elamurajooni nimena ja mitte

kaubamärgi funktsioonis oleva tähisena viitena teenuste päritolule. Kaubamärgi

kasutamisel teenuse juures või reklaamis on oluline eelkõige see, et asjaomased

ringkonnad tajuvad seda kindlalt teenusepakkujalt pärineva teenusena ja mitte

kirjeldava tunnusena (ringkonnakohus tugineb sekundaarse tõlgendusallikana Saksa

kaubamärgiseaduse kommenteeritud väljaandele Ströbele/Hacker „Markengesetz”

8.Auflage, Carl Heymanns Verlag, 2006, lk 361, äärenumber 306). Teistsugust järeldust

ei saa teha ka kliendilehes sisalduvatest kinnisvara müügipakkumise kuulutustest ja

reklaamist (I kd, tl 133-138). Nende põhjal ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik

järeldada, et tähis „VESKIMÖLDRE“ tähistaks kinnisvara arendamise ja haldamise

teenust. Tegemist on viitega elamurajooni nimele ning tähise „VESKIMÖLDRE“ juures

asuvad südameke ja pilt (nt I kd, tl 136) teenivad üksnes kunstilist eesmärki.

57. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektori TR kirjade osas (I kd, tl 139 ja III

kd, tl 85-86) jääb kolleegium samuti varasema seisukoha juurde ning leiab, et tegemist

on TR isikliku arvamusega ning sellest ei nähtu, et arvamus kajastaks objektiivselt liitu

kuuluvate isikute teadmisi. Samuti tuleb arvesse võtta EKFL 10. oktoobri 2016. a

vastuskirjast (III kd, tl 85-86) nähtuvat asjaolu, et TR ei tea tegelikult, kes oli Nõmme

linnaosa ja Saue valla piiril asuva elurajooni arendaja ja et kostja osutaks praegu tähise

VESKIMÖLRE all mingeid teenuseid. Õige on küll kostja seisukoht, et kaubamärgi

üldtuntuse aspektist ei ole vahet, et asjaomane avalikkus teaks konkreetse äriühingu

nime, kes toodab kaubamärgiga tähistatud kaupu või osutab kaubamärgi all teenuseid.

Samas ei saa kaubamärgi üldtuntusest omandada õigusi äriühing, kes tähist

registreerimata kujul aktiivselt ja ulatuslikult kaubamärgi funktsioonis ei kasuta. EKFL

tegevdirektori 3. mail 2016. a allkirjastatud kirjast nähtub, et EKFL hinnangul teatakse

kinnisvarasektoris tegutsevate isikute hulgas, et „VESKIMÖLDRE“ tähistab Tallinnas

Nõmme linnaosa ja Saue valla piiril asuvat Veskimöldre elurajooni ning et selle arendas

Arco Vara AS (sh Arco Vara AS tütarettevõtted). Kiri ei tõenda, et tähist

„VESKIMÖLDRE“ kasutati kostja või tema kontserni kuuluva äriühingu poolt

kaubamärgi funktsioonis. Kirjast järeldub, et kinnisvarasektoris tegutsevad isikud

teavad seda kui elurajooni nime, mida kunagi arendasid kostja kontserni kuuluvad

äriühingud. Seega ei tõenda viidatud kirjad kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ varasemat

üldtuntust.

58. Eeltoodut tulenevalt jääb ringkonnakohus seisukohale, et asjas ei ole leidnud

tõendamist, et tähis „VESKIMÖLDRE“ oli enne 3. detsembrit 2014. a omandanud

üldtuntuse ja seetõttu ka eristusvõime.

59. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et hageja kaubamärk

„VESKIMÖLDRE“ on teenuste klasside 36 ja 37 osas ringkonnakohtu arvates kirjeldav

ja hageja ainuõigus sellele tuleb tühistada, ei ole asja lahendamisel edasist tähtsust

küsimusel, kas hageja oli tähise „VESKIMÖLDRE“ registreerimisel pahauskne.

Kolleegium peab seejuures silmas Riigikohtu poolt käesolevas kohtuasjas 13.06.2018

tehtud otsuse p-s 26 märgitud seisukohta, et ringkonnakohus on varasemas otsuses

jõudnud õigele lõppjäreldusele, et hageja tegevus ei olnud kaubamärgi registreerimise

taotluse esitamisel pahauskne (vt pahausksuse hindamisel arvesse võtetavate

kriteeriumite kohta nt Euroopa Kohtu 11. juuni 2009. a otsus kohtuasjas nr C-529/07,

Chocoladenfabriken Lindt & Sprüngli, p 53).

60. Hageja esitatud nõude osas, milles hageja palub keelata kostjal domeeninime

„veskimoldre.ee“ kasutamine ja tuvastada kostja kohustus anda domeenimi üle

hagejale, märgib kolleegium järgmist. Domeeninime üleandmise nõudmise õigus

lähtub kaubamärgi omaniku ainuõigusest, ehk seda saab nõuda üksnes kaubamärgi

omanik. Kuna ringkonnakohus on otsuses eelnevalt leidnud, et vastuhagi on

põhjendatud ja hageja ainuõigus tuleb tähisele „VESKIMÖLDRE“ tühistada, siis ei riku

domeeninimi „veskimoldre.ee“ edaspidi hageja kui kaubamärgi omaniku õigusi. Kuna

hageja kaubamärk kuulub tühistamisele, puudub hagejal kaubamärgiomaniku

ainuõigusest tulenev alus nõuda domeeninime endale üleandmist ning selle

registreerimise keelamist. Hagi tuleb sellel alusel jätta rahuldamata.

61. Küsimuse osas, kas hageja võiks nõuda domeeninime „veskimoldre.ee“ kostja poolt

kasutamise keelamist tuginedes kõlvatu konkurentsi sätetele, pole ringkonnakohtul

samuti põhjust varasemat seisukohta muuta.

62. Kuna ringkonnakohus on leidnud, et vastuhagi on põhjendatud ja hageja ainuõigus

tähisele „VESKIMÖLDRE“ tuleb tühistada, siis puudub vajadus hinnata hageja väiteid

kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamise kohta läbi selle, et kostja domeeninimi

„veskimöldre.ee“

võib

jätta

klientidele

eksliku

mulje

hageja

kaubamärgi

„VESKIMÖLDRE“ all pakutavate kinnisvarateenuste päritolust. Jättes hageja senisest

kaubamärgist „VESKIMÖLDRE“ tuleneva ainuõiguse kõrvale, jääb hageja etteheide

põhinema üksnes väitele, et kostja kasutab domeeninime „veskimoldre.ee“ selleks, et

suunata Veskimöldre piirkonnas kinnisvaraarendusest huvitatuid oma kodulehele.

63. Asjaolu, et kostja domeeninimi „veskimoldre.ee“ on suunatud kostja veebilehele

„arcovara.ee“ (I kd, tl 55) ning iseseisva sisuga kodulehte domeeninime

„veskimoldre.ee“ taga ei ole (I kd, tl 55-62) ning et kostjal ei ole veebilehel arcovara.ee

toodud info kohaselt ühtegi töös või müügis olevat Veskimöldre nime kandvat

arendusprojekti (I kd, tl 63-65), ei välista kolleegiumi hinnangul nimetatud tähise

kasutamise õigust kostja domeeninimes ega muuda sellist tegevust kõlvatu konkurentsi

osutamiseks. Riigikohus on 30. märtsil 2006 a. tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, tehtud otsuse

p-s 49 juhtinud tähelepanu sellele, et domeeninimi ei ole üksnes internetilehekülje

aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid.

Domeeninimi võib anda täiendavat informatsiooni, viidates domeeniaadressi valdajale,

kasutajale või omanikule ja täites reklaamfunktsiooni, kutsudes vastavat lehekülge

külastama, aidates URL-i või e-posti aadressi meeldejätmist. Viidates domeeninime

omajale, mõjutab domeeninimi nt interneti kasutajaid külastama just seda

veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna

see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu

ning täidab reklaamifunktsiooni.

64. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja kuulub äriühingute kontserni, mida seob

Veskimöldre kui asukohaga varasem kinnisvara arendus- ja müügitegevus. Kostja

tütarühing Arco Investeeringute Aktsiaseltsi alustas 1996. aastal ja arendas välja

Tallinnas Nõmme linnaosa ja Saue valla piirile rajatud Veskimöldre nimelise

uuselamupiirkonna (I kd, tl 114-116, 128-129). Nimi Veskimöldre tuletati sellel maa-

alal kunagi asunud Veski ja Möldre talude nimedest.

65. Riigikohus on käesolevas kohtuasjas 13.06.2018 tehtud otsuse p-s 18.1. selgitanud, et

kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil

on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad, ning kolmandate isikutega

tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole samastatavad

emaettevõtja õiguste ja kohustustega. Seega ei saa Arco Investeeringute Aktsiaseltsi

tegevust Veskimöldre elurajooni arendamisel ning sellega kaasnevaid õigusi ja

kohustusi omistada kostjale kui juriidiliselt iseseisvale isikule (vt ka Riigikohtu

17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 11). Sellele vaatamata tuleb

ringkonnakohtu arvates kõlvatu konkurentsi osutamise etteheite kontekstis kostja

käitumise hindamisel arvesse võtta asjaolu, et domeeninime „veskimoldre.ee“

kasutajaks oli alates 1990-ndate lõpust samasse kontserni kuuluv hageja tütarühing Arco

Investeeringute Aktsiaselts (I kd, tl 111-112). Seoses asjaoluga, et enne 2010. a kehtinud

domeenireeglite järgi võis ühele isikule olla registreeritud vaid üks domeeninimi ja

kostjal oli juba „arcovara.ee“ domeeninimi, oli registreering kostja aktsionäri osalusega

äriühingu Osaühingu HM Investeeringud nimel (I kd, tl 113). Veskimöldre projekti

valmimise järgselt suunati domeeninimi „veskimoldre.ee“ „arcovara.ee“ kodulehele.

Domeeninime kehtivust ei pikendatud ja see oli registrist kustutatud 1. aprillist 2013. a.

kuni 29. novembrini 2013. a. Selle perioodi järgselt registreeris kostja domeeninime

uuesti. Eelnevaga on domeeninime „veskimoldre.ee“ hageja nimele registreerimine ja

selle tänane kasutamine majanduslikus kontekstis arusaadavalt seletatav ega viita

kõlvatu konkurentsi eesmärkidele. Vaidlust ei ole selles, et kostja kontserni

kinnisvaraportfelli kuulub kinnistuid Veskimöldre piirkonnas ning kostja ei ole

välistanud arendustegevuse taasalustamist selles piirkonnas tulevikus. Neid asjaolusid

arvestades ei saa pidada kostja tegevust domeeninime „veskimöldre.ee“ kasutamisel

eksitava teabe edastamiseks ega teiste ettevõtjate sh hageja majandustegevust

kahjustavaks. Kostjale ei saa ette heita domeeninime registreerimise ajal kehtinud

KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 lg-te 1 ja 2 ega täna kehtiva EKTÄKS §-de 3 ja 4

rikkumist, kuna kostja kasutab tähist „Veskimöldre“ tütarühingu poolt varasemalt

rajatud elurajooni nimena, millele viimane sellise nime andis.

66. Samal põhjusel ei ole kostja käitumine vastuolus ka RekS § 4 lg-s 1 sätestatuga, mille

kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab

isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu

võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või

võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. Kostjal ei saa ringkonnakohtu arvates

keelata reklaamida enda teenuseid viidates kontserni varasemale arendusprojektile

Veskimöldres.

67. Ringkonnakohus arvestab lisaks asjaoluga, et hageja on registreerinud ja kasutab enda

kinnisvaraprojekti, mis asub kostja poolt varasemalt arendatud Veskimöldre rajooni

lähistel (I kd, tl 17-27), arendustegevuse tõhustamiseks tänaseks registreeritud

domeeninime „veskimöldre.ee“. Seetõttu ei ole usutav, et hageja teenustest huvitatud

sihtrühm ei leia hageja teenuseid internetist üles. Kui tarbijad siiski hageja projekti kohta

infot arvutivõrgust üles ei leia, ei vastuta selle eest kostja, kuna puudub alus väita, et

seda takistab hageja registreeritud domeeninimi „veskimoldre.ee“ kõlvatu konkurentsi

või reklaamiseaduse rikkumise tähenduses.

68. Asja lahendamisel ei oma tähendust hageja poole pöördunud maakleri kui töötaja suhted

hagejaga, mistõttu ei analüüsi kohus kostja poolt esitatud vastavaid tõendeid (I kd, tl

161-162).

69. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 387 lg 4 alusel tühistada Harju Maakohtu

29. aprilli 2016. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

70. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Hagi rahuldamata jätmise ning vastuhagi rahuldamise tõttu

tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna kõigis kohtuastmetes hageja

kanda.

71. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots