Legislator Case Law & Legislation
3-19-1376/17 AI generated

3-19-1376/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-19-1376/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Ecober OÜ-lt välja Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks 270 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Legislator headnote

AI generated

3-19-1376/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Keywords

AI generated
hospital stay co-payment electricity supply hospital rate physiotherapy coverage european Regional Development Fund energy legislation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1376

Haldusasi

Ecober OÜ kaebus sundvalduse seadmise asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – Ecober OÜ (rk 10377190), volitatud esindaja

v.adv Margo Põbo

Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Katrin Karu

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ (rk 11050857), volitatud

esindaja Sandra Velbri

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.03.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ecober OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ecober OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27.03.2020 otsus muutmata.

2. Mõista Ecober OÜ-lt välja Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks 270 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-1376

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus otsustas 06.05.2019 korraldusega nr 314 seada sundvalduse

Elektrilevi OÜ kasuks 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamiseks ning

talumiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses Pärnu linnas asuvale Hospidali tn 1

kinnistule (sihtotstarve ärimaa). Tehnorajatise sundvalduse talumistasuks alates 01.01.2019

määrati 0 eurot.

Korralduse kohaselt edastati sundvalduse seadmise taotlus 26.03.2019 Hospidali tn 1 kinnistu

omanikule Ecober OÜ-le, kuid viimane ei esitanud sundvalduse seadmise kohta oma arvamust.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 155 ja selle lisaks oleva tabeli järgi ei too

elektri jaotusvõrgu rajatise asukohaga kaasnev kitsendus kaasa ärimaa sisulise kasutamise

kitsendust. Seetõttu ei kuulu elektri jaotusvõrgu talumine ärimaal hüvitamisele.

2. Ecober OÜ esitas 06.05.2019 korralduse peale vaide, mille Pärnu Linnavalitsus jättis

17.06.2019 korraldusega nr 448 rahuldamata.

3. Ecober OÜ esitas 19.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

06.05.2019 korralduse nr 314 tühistamiseks.

1)

Kaebaja kui puudutatud isik jäeti haldusmenetlusse kaasamata. Pole tõendatud, et kaebaja

sai kätte sundvalduse seadmise taotluse. Seetõttu ei olnud kaebajal ka võimalik selle kohta

arvamust avaldada ega kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Ärakuulamisõiguse

rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada.

2)

Talumiskohustuse tasu 0 eurot on ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Vastustaja

viidatud normides ei ole märgitud, et ärimaal elektrivõrgu talumine ei kuulu hüvitamisele.

Kitsendustega kaasnevad alati kinnisasja kasutamise piirangud. Sisuliselt ei ole kinnistu

omanikul võimalik olulist osa oma kinnistust vabalt kasutada. Seetõttu on põhjendatud ka

talumistasu määramine kitsenduste talumise eest 72 m2 suurusel alal. AÕSRS § 155 lg 1 järgi

on talumistasu suurus aastas 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise

ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Koefitsiendid on määratud AÕSRS lisas, mille kohaselt on

elektri põhivõrgu paigaldamisel muu sihtotstarbega maale (sh ärimaale) koefitsiendiks 1,0.

3)

Isegi kui asuda seisukohale, et talumistasu suurus on seadusest tulenevalt 0 eurot, siis on

korralduses täielikult jäetud käsitlemata võimaliku kahju hüvitamise põhimõtted. AÕSRS 155

lg 4 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude

hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus

on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Omaniku jaoks on vältimatu tasuda igal aastal

maamaks ka kinnistu selle osa eest, mille kasutamist on kitsendatud. Kinnistu selle osa eest

maamaksu tasumise kohustuse näol on tegemist kinnistu omanikule tekkiva varalise kahjuga.

Seetõttu tuleb talumistasu suuruseks määrata iga-aastane maamaksusumma 72 m2 eest.

4. Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Väide, et kaebaja jäeti haldusmenetlusse kaasamata, on ebaõige. Sundvalduse seadmise

taotlus toimetati kaebajale kätte elektrooniliselt ning infosüsteem registreeris dokumendi

avamise (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 1). Kaebaja avas infosüsteemis teate

esmakordselt 26.03.2019. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et talle ei antud võimalust

kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Elektrilevi OÜ esialgne kavatsus oli

sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe. Alles pärast seda, kui selgus, et

kokkuleppele ei jõuta, pöördus Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise taotlusega vastustaja

poole.

3-19-1376

3(7)

2) Kaebaja leiab ekslikult, et 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini näol on tegemist põhivõrgu

rajamisega. Elektrituruseaduse (ELTS) § 3 p 21 kohaselt on põhivõrk vähemalt 110 kV pingega

üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi

kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate

elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse

majandusüksuse. Jaotusvõrk on võrk, mis ei ole põhivõrk (ELTS § 3 p 11). Seega liigitub 0,4

kV pingega elektrimaakaabelliin jaotusvõrgu rajatise alla.

3) AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5% maa maksustamishinnast

korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse sisulise ulatuse

eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS lisas, millest nähtub, et elektri jaotusvõrgu

rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus muu sihtotstarbega maal (sh ärimaal) on 0. Seega

ei saa talumistasu suurus olla praegusel juhul suurem kui 0 eurot.

4) AÕSRS § 155 lg 4 alusel suurema tasu nõudmise eeltingimuseks on see, et kulude kandmine

peab kinnisasja omaniku jaoks olema vältimatu ja need kulud ei ole vajalikud talle endale.

Nimetatud norm ei reguleeri kahju hüvitamist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) § 39 lg 7 p 4 järgi peab sundvalduse seadmise otsus põhjendatud juhul

sisaldama infot varalise kahju hüvitamise kohta. Kaebaja ei esitanud vastustajale enne

korralduse andmist teavet varalise kahju kohta. Kaebaja ei ole põhjendanud, mil moel piirab

sundvalduse seadmine kinnistu kasutamist ning kui suurt võimalikku kahju see talle tekitab.

Kaebaja on viidanud maamaksu tasumise kohustusele, kuid pole nimetanud konkreetset

kahjusummat.

5. Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1)

Kaebaja

e-posti

aadressile

ecohaldus@gmail.com

edastati

maakaabelliini

ja

elektrijaotuskapi rajamise tööde teostamise projekt kooskõlastamiseks juba 01.11.2017.

Kaebaja kooskõlastas projekti 13.11.2017. Samale e-postiaadressile saadeti 16.02.2018 ja

18.01.2019 kaebajale ka kirjalikud taotlused isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

sõlmimiseks. Ühtlasi toimus Elektrilevi OÜ esindaja ja kaebaja juhatuse liikme vahel

12.02.2019 telefonivestlus, milles lepiti kokku, et kaebaja juhatuse liige esitab oma tingimused

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks kirjalikult Elektrilevi OÜ-le. Kuna

kaebaja seda ei teinud, esitas Elektrilevi OÜ vastustajale sundvalduse seadmise taotluse.

2)

Uue maakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamise käigus demonteeritakse kaebaja

kinnistul asuvas hoones olev alajaam. Ehitatav elektrijaotuskapp on võrreldes olemasoleva

hoonesisese alajaamaga mõõtmetelt rohkem kui kaks korda väiksem. Rajatava maakaabelliini

kaudu varustatakse elektriga ka kaebaja enda kinnistut. Kaebaja kinnistule planeeritud

tehnovõrk ja -rajatis ei takista kaebajal oma kinnistut edaspidi tavapäraselt kasutamast. Valdav

osa kaitsevööndi ulatusest moodustab elektri maakaabelliin, mis paigaldatakse maapõue.

Maamaksu tasumise kohustus on kaebajal olenemata sellest, kas tema kinnistul asub mõni

tehnovõrk või -rajatis.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 690 eurot.

1)

Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et vastustaja edastas kaebajale 25.03.2019 teate

sundvalduse seadmise kohta ja andis nelja nädala pikkuse tähtaja arvamuse esitamiseks, ning

kaebaja on selle teate kätte saanud. Vastustaja pole rikkunud HMS § 40 lg-test 1 ja 2 ning

KAHOS § 39 lg-st 3 tulenevaid kohustusi.

2)

Vastustaja ja kolmas isik on õigesti viidanud asjaolule, et praegusel juhul on tegemist

mitte põhivõrgu, vaid jaotusvõrgu rajamisega. Järelikult tuleb lähtuda AÕSRS § 155 lg-st 1 ja

3-19-1376

4(7)

AÕSRS lisast 1, millest tuleneb, et muu maa sihtotstarbega maa (sh ärimaa) koefitsient on

elektri jaotusvõrgu puhul 0. Seega on vastustaja põhjendatult määranud vaidlustatud

korraldusega sundvalduse tasuks 0 eurot.

3)

AÕSRS § 155 lg 4 kohaldamine eeldab kinnisasja omaniku taotlust kulude hüvitamiseks.

Kaebaja ei esitanud haldusmenetluses sellist taotlust. Maamaksu hüvitamine kinnisasja

koormatud osa eest ei ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Ecober OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 27.03.2020 otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Pole tõendatud, et kaebaja sai kätte sundvalduse seadmise taotluse. Pelgalt e-kirja

saatmise fakt ei tõenda dokumendi kättesaamist. Vastustaja ei saanud kaebajale 25.03.2019

edastada kirja, mille vastustaja esindaja allkirjastas alles 26.03.2019. Seega ei saa vastustaja

esitatud kuvatõmmiseid usaldusväärseks pidada. Kuvatõmmiste usaldusväärsuse seab kahtluse

alla ka see, et nende järgi oleks kaebaja avanud kirja justkui samal päeval ja kellaajal mitu

korda. Halduskohus ei ole selgitanud, milline infosüsteem registreeris dokumendi vastuvõtmise

ja avamise.

2)

Olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik oma kinnistut 72 m2 ulatuses vabalt kasutada, on

korraldusega määratud tasu suurus ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Õigusaktidest ei

tulene, et ärimaal elektrivõrgu talumise eest ei pea tasu maksma. Jaotusvõrgu puhul peaks

kohaldama maatulundusmaa kohta sätestatud koefitsienti. Sõltumata sellest, milline peaks

praegusel juhul olema talumistasu suurus, oleks korralduses tulnud käsitleda kahju hüvitamise

põhimõtteid. Kahju seisneb kinnisasja kitsendustega osalt tasumisele kuuluvas maamaksus.

Seega tuleb talumistasu suuruseks määrata 72 m2 suuruselt kinnistu osalt tasumisele kuuluv

maamaks. Maamaksu tasumise kohustus oli vastustajale teada ning puudus vajadus selle teabe

esitamiseks.

8. Pärnu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Sundvalduse seadmise teade toimetati kaebajale kätte dokumendihaldusprogrammi

Amphora kaudu seaduses sätestatud korras ja viisil. Amphora kaudu on võimalik dokumentide

edastamine e-kirja teel. Väljavõte Amphorast tõendab, et 26.03.2019 saadeti kaebaja e-posti

aadressile ecohaldus@gmail.com teade sundvalduse seadmise taotluse kohta koos taotluse ja

asendiplaaniga ning kaebaja avas dokumendi samal päeval. On ebausutav, et kaebaja on saanud

kätte samale e-posti aadressile saadetud vaidlusaluse korralduse ja kirjad, kuid pole saanud

kätte 26.03.2019 teadet. Kaebaja kui juriidiline isik peab hoolitsema oma registrijärgsel

aadressil e-kirjade kättesaamise eest.

2)

Apellatsioonkaebus kordab halduskohtule esitatud väiteid talumistasu suuruse kohta.

Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et jaotusvõrgu puhul tuleks kohaldada maatulundusmaa

puhul kehtivat koefitsienti.

9. Elektrilevi OÜ palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Asjaolu, et vastustaja edastatud teates on dokumendi edastamise kuupäevaks märgitud

25.03.2019 ning halduskohus on oma otsuses sellest lähtuvalt märkinud, et teade sundvalduse

seadmisest edastati kaebajale 25.03.2019, kuigi dokument allkirjastati ja saadeti välja

26.03.2019, ei mõjuta asja lahendust. On tõendatud, et kaebaja sai teate kätte 26.03.2019.

3-19-1376

5(7)

Kaebaja ei vaidlustanud ega kummutanud esimeses kohtuastmes vastustaja esitatud tõendeid

teate kättesaamise kohta. Linna dokumendiregistrit saab pidada asjakohaseks infosüsteemiks.

2)

Väide, et jaotusvõrgu rajamise puhul tuleks ärimaale kohaldada maatulundusmaa sätteid,

on uus asjaolu, mille esitamist alles teises kohtuastmes pole kaebaja põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja

halduskohtu otsuse tühistamiseks.

11. HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusmenetluses dokumendi kätte toimetada postiga, dokumendi

väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse

elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või

Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 järgi

loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks muu

hulgas juhul, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või

vastuvõtmise (p 1), adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist

(p 2) või dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu

äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (p 3).

12. Vastustaja edastas teate koos sundvalduse seadmise taotluse ja selgitusega arvamuse

esitamise

võimaluse

kohta

kaebaja

äriregistrisse

kantud

elektronposti

aadressil

ecohaldus@gmail.com.

Vastustaja

kasutatava

dokumendihaldusprogrammi

Amphora

väljavõttest nähtub, et teade edastati 26.03.2019 ning kaebaja on selle samal päeval kätte saanud

ja avanud (vastustaja 16.09.2019 vastuse lisa 4). Asjaolu, et teatel on märgitud kuupäev

25.03.2019, kuid see on allkirjastatud 26.03.2019 (vastustaja 16.09.2019 vastuse lisa 3), ning

see, kui mitu korda on kaebaja 26.03.2019 teadet või 08.05.2019 kirja (sundvalduse seadmise

korralduse edastamine) avanud, ei oma kättetoimetamise seisukohast tähtsust. Ringkonnakohtul

ei ole alust kahelda vastustaja esitatud tõendite usaldusväärsuses.

Amphora on dokumendihaldusprogramm, mille kaudu saab muu hulgas elektrooniliselt

dokumente edastada ja jälgida saadetud kirjade teekonda.1 Praegusel juhul ei ole dokumenti

tehtud kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis, vaid kättetoimetamise viisiks on dokumendi

edastamine kaebaja elektronposti aadressile. Asjaolu, et Amphora võimaldab registreerida

adressaadile edastatud e-kirja vastuvõtmise ja avamise, ei tähenda, et isiku elektronposti

aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel. Teate

saab aga lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 1 p 3 alusel, kuivõrd äriühingule saab lugeda

dokumendi kättetoimetatuks juba selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti

aadressil. Kaebajal kui äriühingul on kohustus hoolitseda oma registrijärgsel aadressil ja

elektronposti aadressil posti vastuvõtmise eest (vrdl Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-

04, p 14; HMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) seletuskiri2, lk 10).

Vastustaja on lisaks teate edastamisele tõendanud ka seda, et kaebaja on selle kätte saanud. Pole

usutav, et kaebaja on saanud kätte samale elektronposti aadressile saadetud muud praeguse

vaidlusega seotud kirjad, kuid mitte sundvalduse seadmise teadet. Seega on kaebaja väited

haldusmenetlusse kaasamata jätmise ja ärakuulamisõiguse rikkumise kohta põhjendamatud.

13. Kaebajale kuuluvale kinnistule on seatud sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lg-s 1

sätestatud tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks. Vastavalt KAHOS § 40

1 Amphora kasutusjuhend: https://www.amphora.ee/nethelp/E-kirjad.html.

2 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/691dc0df-3588-485f-8558-617f23e68ac5.

3-19-1376

6(7)

lg-le 5 määratakse tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest kinnisasja omanikule

makstav sundvalduse tasu kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe

alusel; kui kokkulepet ei ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse

tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse

talumiskohustuse eest makstavat tasu. Puudub vaidlus, et kaebaja ja kolmas isik ei ole

saavutanud kokkulepet tasu suuruse osas, mistõttu pidi vastustaja vaidlustatud korralduse

andmisel lähtuma seadusega määratud talumistasu suurusest.

14. AÕSRS § 155 lg 1 sätestab, et talumistasu suurus aastas on 7,5% maa maksustamishinnast

korrutatuna kitsenduse ruumilise (lg 2) ja sisulise ulatuse (lg 3) koefitsientidega. Kitsenduse

sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS lisas (AÕSRS § 155 lg 3

esimene lause). Kitsenduse sisulised ulatused on määratud kolme koefitsiendiga – 1,0; 0,5 ja 0.

ELTS § 3 p-st 11 (jaotusvõrgu definitsioon) ja p-st 21 (põhivõrgu definitsioon) tulenevalt on

0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi ehitamise puhul tegemist jaotusvõrgu,

mitte põhivõrgu rajamisega. Elektri jaotusvõrgu rajamisega kaasneva kitsenduse sisuline ulatus

on AÕSRS lisa järgi ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaa puhul 1,0 ja

sihtotstarbeliselt kasutusel maatulundusmaa puhul 0,5 ning transpordi- ja muu sihtotstarbega

maa puhul 0. Kui koefitsient on 0, siis tähendab see, et kitsendus ei kuulu hüvitamisele. Kuna

Hospidali tn 1 puhul on tegemist ärimaa sihtotstarbega maaga, rakendub kitsenduse sisulise

ulatuse koefitsient 0. Maatulundusmaa koefitsientide rakendamiseks puudub õiguslik alus.

Kuigi tehnovõrgud kitsendavad mõnevõrra ka elamu- ja ärimaa kasutamist, tuleb sellise

otstarbega maade puhul ühtlasi arvestada seda kasu, mida toob nende kinnisasjade omanikele

kaasa võimalus tarbida tehnovõrkude kaudu osutatavaid teenuseid. Seetõttu on põhjendatud, et

sellises olukorras on kitsenduse sisuline määr 0 (AÕSRS ja teiste seaduste muutmise eelnõu3

(405 SE) seletuskiri, lk 20).

15. Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid praegusel juhul talumistasu maksmist

hoolimata sellest, et seadus seda ette ei näe. Ehitisregistri andmetel asub kaebajale kuuluval 522

m2 suurusel kinnistul 375 m2 ehitusaluse pinnaga hoone (Seegi maja). Kaebaja väidetest ei

selgu, kuidas piiravad maakaabelliin ja jaotuskapp tal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist.

Seoses jaotuskapi paigaldamisega demonteeritakse kaebaja kinnistul asuvas hoones paiknev

alajaam, mis on mõõtmetelt suurem kui väljapoole hoonet paigaldatav jaotuskapp (ligikaudsete

mõõtmetega 0,6 m × 0,3 m × 1 m – Leonhard Weiss Energy AS 01.11.2017 e-kiri (vastustaja

16.09.2019 vastuse lisa 2)). Kaebaja ei ole vastu vaielnud Elektrilevi OÜ väitele, et rajatava

maakaabelliini kaudu hakatakse elektriga varustama ka kaebaja kinnistut. Seega on selle tasuta

talumine praeguse vaidluse asjaolusid kogumis arvestades õiglane.

16. AÕSRS § 155 lg 4 järgi on kinnisasja omanikul õigus lisaks sama paragrahvi 1. lõikes

sätestatud suurusega tasule nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille

kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks

kolmandik talumistasust. Nimetatud säte annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda talumistasu

tavapärasest suuremas ulatuses, kui tehnovõrgu või -rajatisega kaasnevad vältimatud kulud, mis

pole vajalikud kinnisasja omanikule endale. Sellisteks kuludeks on näiteks kinnisasja

hooldamise kulud (seaduseelnõu 405 SE seletuskiri, lk 21). Kaebaja on kuludena välja toonud

vaid maamaksu, mis on hõlmatud juba AÕSRS § 155 lg-s 1 sätestatud tasu määraga

(seaduseelnõu 405 SE seletuskiri, lk 19). Maamaksu hüvitamist 72 m2 suuruse maa eest ei saa

praegusel juhul pidada põhjendatuks ka seetõttu, et valdav osa sellest moodustab maapõue

paigaldatava maakaabelliini kaitsevöönd, mis ei takista kinnistu omanikul maa kasutamist; ta

peab järgima üksnes ehitusseadustiku §-des 70 ja 77 sätestatud elektripaigaldise kaitsevööndis

3 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c4fdeb22-400f-42c5-b741-622b0f508405.

3-19-1376

7(7)

tegutsemise nõudeid. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb talle talumiskohustusega kaasnev

kulu (kahju) peale maamaksu. Kirjeldatud asjaoludel ei nähtu kaebajale hüvitamist vääriva

kahju tekkimist.

17. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu

otsuse muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kuna kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud kaebaja kanda, sh kaebaja enda apellatsiooniastme menetluskulud (375 eurot).

Vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente,

mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Elektrilevi OÜ taotleb apellatsiooniastmes 420 euro suuruse menetluskulu hüvitamist (ilma

käibemaksuta). Kolmanda isiku esindajal on teises kohtuastmes kulunud õigusabi osutamisele

kokku 2,8 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebuse

ja selle menetlusse võtmise määrusega tutvumisele – 1,5 h – ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (5 lk) ja asjaolu, et selles korratakse põhiliselt kaebuse

väiteid, loeb ringkonnakohus selle ja menetlusse võtmise määrusega tutvumise põhjendatud

ajakuluks kokku 0,5 h. Seega on kolmanda isiku apellatsiooniastme põhjendatud menetluskulud

270 eurot (1,8 h × 150 eurot/h). Nimetatud summa tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)