3-19-1376/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMõista Ecober OÜ-lt välja Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks 270 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-19-1376/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja
Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1376
Haldusasi
Ecober OÜ kaebus sundvalduse seadmise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja – Ecober OÜ (rk 10377190), volitatud esindaja
v.adv Margo Põbo
Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Katrin Karu
Kolmas isik – Elektrilevi OÜ (rk 11050857), volitatud
esindaja Sandra Velbri
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.03.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ecober OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Ecober OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
27.03.2020 otsus muutmata.
2. Mõista Ecober OÜ-lt välja Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks 270 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2020.
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215
lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-1376
2(7)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Linnavalitsus otsustas 06.05.2019 korraldusega nr 314 seada sundvalduse
Elektrilevi OÜ kasuks 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamiseks ning
talumiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses Pärnu linnas asuvale Hospidali tn 1
kinnistule (sihtotstarve ärimaa). Tehnorajatise sundvalduse talumistasuks alates 01.01.2019
määrati 0 eurot.
Korralduse kohaselt edastati sundvalduse seadmise taotlus 26.03.2019 Hospidali tn 1 kinnistu
omanikule Ecober OÜ-le, kuid viimane ei esitanud sundvalduse seadmise kohta oma arvamust.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 155 ja selle lisaks oleva tabeli järgi ei too
elektri jaotusvõrgu rajatise asukohaga kaasnev kitsendus kaasa ärimaa sisulise kasutamise
kitsendust. Seetõttu ei kuulu elektri jaotusvõrgu talumine ärimaal hüvitamisele.
2. Ecober OÜ esitas 06.05.2019 korralduse peale vaide, mille Pärnu Linnavalitsus jättis
17.06.2019 korraldusega nr 448 rahuldamata.
3. Ecober OÜ esitas 19.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse
06.05.2019 korralduse nr 314 tühistamiseks.
1)
Kaebaja kui puudutatud isik jäeti haldusmenetlusse kaasamata. Pole tõendatud, et kaebaja
sai kätte sundvalduse seadmise taotluse. Seetõttu ei olnud kaebajal ka võimalik selle kohta
arvamust avaldada ega kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Ärakuulamisõiguse
rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada.
2)
Talumiskohustuse tasu 0 eurot on ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Vastustaja
viidatud normides ei ole märgitud, et ärimaal elektrivõrgu talumine ei kuulu hüvitamisele.
Kitsendustega kaasnevad alati kinnisasja kasutamise piirangud. Sisuliselt ei ole kinnistu
omanikul võimalik olulist osa oma kinnistust vabalt kasutada. Seetõttu on põhjendatud ka
talumistasu määramine kitsenduste talumise eest 72 m2 suurusel alal. AÕSRS § 155 lg 1 järgi
on talumistasu suurus aastas 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise
ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Koefitsiendid on määratud AÕSRS lisas, mille kohaselt on
elektri põhivõrgu paigaldamisel muu sihtotstarbega maale (sh ärimaale) koefitsiendiks 1,0.
3)
Isegi kui asuda seisukohale, et talumistasu suurus on seadusest tulenevalt 0 eurot, siis on
korralduses täielikult jäetud käsitlemata võimaliku kahju hüvitamise põhimõtted. AÕSRS 155
lg 4 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude
hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus
on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Omaniku jaoks on vältimatu tasuda igal aastal
maamaks ka kinnistu selle osa eest, mille kasutamist on kitsendatud. Kinnistu selle osa eest
maamaksu tasumise kohustuse näol on tegemist kinnistu omanikule tekkiva varalise kahjuga.
Seetõttu tuleb talumistasu suuruseks määrata iga-aastane maamaksusumma 72 m2 eest.
4. Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Väide, et kaebaja jäeti haldusmenetlusse kaasamata, on ebaõige. Sundvalduse seadmise
taotlus toimetati kaebajale kätte elektrooniliselt ning infosüsteem registreeris dokumendi
avamise (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 1). Kaebaja avas infosüsteemis teate
esmakordselt 26.03.2019. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et talle ei antud võimalust
kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Elektrilevi OÜ esialgne kavatsus oli
sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe. Alles pärast seda, kui selgus, et
kokkuleppele ei jõuta, pöördus Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise taotlusega vastustaja
poole.
3-19-1376
3(7)
2) Kaebaja leiab ekslikult, et 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini näol on tegemist põhivõrgu
rajamisega. Elektrituruseaduse (ELTS) § 3 p 21 kohaselt on põhivõrk vähemalt 110 kV pingega
üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi
kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate
elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse
majandusüksuse. Jaotusvõrk on võrk, mis ei ole põhivõrk (ELTS § 3 p 11). Seega liigitub 0,4
kV pingega elektrimaakaabelliin jaotusvõrgu rajatise alla.
3) AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5% maa maksustamishinnast
korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse sisulise ulatuse
eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS lisas, millest nähtub, et elektri jaotusvõrgu
rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus muu sihtotstarbega maal (sh ärimaal) on 0. Seega
ei saa talumistasu suurus olla praegusel juhul suurem kui 0 eurot.
4) AÕSRS § 155 lg 4 alusel suurema tasu nõudmise eeltingimuseks on see, et kulude kandmine
peab kinnisasja omaniku jaoks olema vältimatu ja need kulud ei ole vajalikud talle endale.
Nimetatud norm ei reguleeri kahju hüvitamist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse (KAHOS) § 39 lg 7 p 4 järgi peab sundvalduse seadmise otsus põhjendatud juhul
sisaldama infot varalise kahju hüvitamise kohta. Kaebaja ei esitanud vastustajale enne
korralduse andmist teavet varalise kahju kohta. Kaebaja ei ole põhjendanud, mil moel piirab
sundvalduse seadmine kinnistu kasutamist ning kui suurt võimalikku kahju see talle tekitab.
Kaebaja on viidanud maamaksu tasumise kohustusele, kuid pole nimetanud konkreetset
kahjusummat.
5. Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.
1)
Kaebaja
e-posti
aadressile
ecohaldus@gmail.com
edastati
maakaabelliini
ja
elektrijaotuskapi rajamise tööde teostamise projekt kooskõlastamiseks juba 01.11.2017.
Kaebaja kooskõlastas projekti 13.11.2017. Samale e-postiaadressile saadeti 16.02.2018 ja
18.01.2019 kaebajale ka kirjalikud taotlused isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu
sõlmimiseks. Ühtlasi toimus Elektrilevi OÜ esindaja ja kaebaja juhatuse liikme vahel
12.02.2019 telefonivestlus, milles lepiti kokku, et kaebaja juhatuse liige esitab oma tingimused
isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks kirjalikult Elektrilevi OÜ-le. Kuna
kaebaja seda ei teinud, esitas Elektrilevi OÜ vastustajale sundvalduse seadmise taotluse.
2)
Uue maakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamise käigus demonteeritakse kaebaja
kinnistul asuvas hoones olev alajaam. Ehitatav elektrijaotuskapp on võrreldes olemasoleva
hoonesisese alajaamaga mõõtmetelt rohkem kui kaks korda väiksem. Rajatava maakaabelliini
kaudu varustatakse elektriga ka kaebaja enda kinnistut. Kaebaja kinnistule planeeritud
tehnovõrk ja -rajatis ei takista kaebajal oma kinnistut edaspidi tavapäraselt kasutamast. Valdav
osa kaitsevööndi ulatusest moodustab elektri maakaabelliin, mis paigaldatakse maapõue.
Maamaksu tasumise kohustus on kaebajal olenemata sellest, kas tema kinnistul asub mõni
tehnovõrk või -rajatis.
6. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis
kaebajalt Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 690 eurot.
1)
Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et vastustaja edastas kaebajale 25.03.2019 teate
sundvalduse seadmise kohta ja andis nelja nädala pikkuse tähtaja arvamuse esitamiseks, ning
kaebaja on selle teate kätte saanud. Vastustaja pole rikkunud HMS § 40 lg-test 1 ja 2 ning
KAHOS § 39 lg-st 3 tulenevaid kohustusi.
2)
Vastustaja ja kolmas isik on õigesti viidanud asjaolule, et praegusel juhul on tegemist
mitte põhivõrgu, vaid jaotusvõrgu rajamisega. Järelikult tuleb lähtuda AÕSRS § 155 lg-st 1 ja
3-19-1376
4(7)
AÕSRS lisast 1, millest tuleneb, et muu maa sihtotstarbega maa (sh ärimaa) koefitsient on
elektri jaotusvõrgu puhul 0. Seega on vastustaja põhjendatult määranud vaidlustatud
korraldusega sundvalduse tasuks 0 eurot.
3)
AÕSRS § 155 lg 4 kohaldamine eeldab kinnisasja omaniku taotlust kulude hüvitamiseks.
Kaebaja ei esitanud haldusmenetluses sellist taotlust. Maamaksu hüvitamine kinnisasja
koormatud osa eest ei ole põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7. Ecober OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 27.03.2020 otsus tühistada ja teha
asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
1)
Pole tõendatud, et kaebaja sai kätte sundvalduse seadmise taotluse. Pelgalt e-kirja
saatmise fakt ei tõenda dokumendi kättesaamist. Vastustaja ei saanud kaebajale 25.03.2019
edastada kirja, mille vastustaja esindaja allkirjastas alles 26.03.2019. Seega ei saa vastustaja
esitatud kuvatõmmiseid usaldusväärseks pidada. Kuvatõmmiste usaldusväärsuse seab kahtluse
alla ka see, et nende järgi oleks kaebaja avanud kirja justkui samal päeval ja kellaajal mitu
korda. Halduskohus ei ole selgitanud, milline infosüsteem registreeris dokumendi vastuvõtmise
ja avamise.
2)
Olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik oma kinnistut 72 m2 ulatuses vabalt kasutada, on
korraldusega määratud tasu suurus ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Õigusaktidest ei
tulene, et ärimaal elektrivõrgu talumise eest ei pea tasu maksma. Jaotusvõrgu puhul peaks
kohaldama maatulundusmaa kohta sätestatud koefitsienti. Sõltumata sellest, milline peaks
praegusel juhul olema talumistasu suurus, oleks korralduses tulnud käsitleda kahju hüvitamise
põhimõtteid. Kahju seisneb kinnisasja kitsendustega osalt tasumisele kuuluvas maamaksus.
Seega tuleb talumistasu suuruseks määrata 72 m2 suuruselt kinnistu osalt tasumisele kuuluv
maamaks. Maamaksu tasumise kohustus oli vastustajale teada ning puudus vajadus selle teabe
esitamiseks.
8. Pärnu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata.
1)
Sundvalduse seadmise teade toimetati kaebajale kätte dokumendihaldusprogrammi
Amphora kaudu seaduses sätestatud korras ja viisil. Amphora kaudu on võimalik dokumentide
edastamine e-kirja teel. Väljavõte Amphorast tõendab, et 26.03.2019 saadeti kaebaja e-posti
aadressile ecohaldus@gmail.com teade sundvalduse seadmise taotluse kohta koos taotluse ja
asendiplaaniga ning kaebaja avas dokumendi samal päeval. On ebausutav, et kaebaja on saanud
kätte samale e-posti aadressile saadetud vaidlusaluse korralduse ja kirjad, kuid pole saanud
kätte 26.03.2019 teadet. Kaebaja kui juriidiline isik peab hoolitsema oma registrijärgsel
aadressil e-kirjade kättesaamise eest.
2)
Apellatsioonkaebus kordab halduskohtule esitatud väiteid talumistasu suuruse kohta.
Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et jaotusvõrgu puhul tuleks kohaldada maatulundusmaa
puhul kehtivat koefitsienti.
9. Elektrilevi OÜ palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
1)
Asjaolu, et vastustaja edastatud teates on dokumendi edastamise kuupäevaks märgitud
25.03.2019 ning halduskohus on oma otsuses sellest lähtuvalt märkinud, et teade sundvalduse
seadmisest edastati kaebajale 25.03.2019, kuigi dokument allkirjastati ja saadeti välja
26.03.2019, ei mõjuta asja lahendust. On tõendatud, et kaebaja sai teate kätte 26.03.2019.
3-19-1376
5(7)
Kaebaja ei vaidlustanud ega kummutanud esimeses kohtuastmes vastustaja esitatud tõendeid
teate kättesaamise kohta. Linna dokumendiregistrit saab pidada asjakohaseks infosüsteemiks.
2)
Väide, et jaotusvõrgu rajamise puhul tuleks ärimaale kohaldada maatulundusmaa sätteid,
on uus asjaolu, mille esitamist alles teises kohtuastmes pole kaebaja põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja
halduskohtu otsuse tühistamiseks.
11. HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusmenetluses dokumendi kätte toimetada postiga, dokumendi
väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse
elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või
Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 järgi
loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks muu
hulgas juhul, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või
vastuvõtmise (p 1), adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist
(p 2) või dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu
äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (p 3).
12. Vastustaja edastas teate koos sundvalduse seadmise taotluse ja selgitusega arvamuse
esitamise
võimaluse
kohta
kaebaja
äriregistrisse
kantud
elektronposti
aadressil
ecohaldus@gmail.com.
Vastustaja
kasutatava
dokumendihaldusprogrammi
Amphora
väljavõttest nähtub, et teade edastati 26.03.2019 ning kaebaja on selle samal päeval kätte saanud
ja avanud (vastustaja 16.09.2019 vastuse lisa 4). Asjaolu, et teatel on märgitud kuupäev
25.03.2019, kuid see on allkirjastatud 26.03.2019 (vastustaja 16.09.2019 vastuse lisa 3), ning
see, kui mitu korda on kaebaja 26.03.2019 teadet või 08.05.2019 kirja (sundvalduse seadmise
korralduse edastamine) avanud, ei oma kättetoimetamise seisukohast tähtsust. Ringkonnakohtul
ei ole alust kahelda vastustaja esitatud tõendite usaldusväärsuses.
Amphora on dokumendihaldusprogramm, mille kaudu saab muu hulgas elektrooniliselt
dokumente edastada ja jälgida saadetud kirjade teekonda.1 Praegusel juhul ei ole dokumenti
tehtud kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis, vaid kättetoimetamise viisiks on dokumendi
edastamine kaebaja elektronposti aadressile. Asjaolu, et Amphora võimaldab registreerida
adressaadile edastatud e-kirja vastuvõtmise ja avamise, ei tähenda, et isiku elektronposti
aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel. Teate
saab aga lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 1 p 3 alusel, kuivõrd äriühingule saab lugeda
dokumendi kättetoimetatuks juba selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti
aadressil. Kaebajal kui äriühingul on kohustus hoolitseda oma registrijärgsel aadressil ja
elektronposti aadressil posti vastuvõtmise eest (vrdl Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-
04, p 14; HMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) seletuskiri2, lk 10).
Vastustaja on lisaks teate edastamisele tõendanud ka seda, et kaebaja on selle kätte saanud. Pole
usutav, et kaebaja on saanud kätte samale elektronposti aadressile saadetud muud praeguse
vaidlusega seotud kirjad, kuid mitte sundvalduse seadmise teadet. Seega on kaebaja väited
haldusmenetlusse kaasamata jätmise ja ärakuulamisõiguse rikkumise kohta põhjendamatud.
13. Kaebajale kuuluvale kinnistule on seatud sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lg-s 1
sätestatud tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks. Vastavalt KAHOS § 40
1 Amphora kasutusjuhend: https://www.amphora.ee/nethelp/E-kirjad.html.
2 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/691dc0df-3588-485f-8558-617f23e68ac5.
3-19-1376
6(7)
lg-le 5 määratakse tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest kinnisasja omanikule
makstav sundvalduse tasu kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe
alusel; kui kokkulepet ei ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse
tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse
talumiskohustuse eest makstavat tasu. Puudub vaidlus, et kaebaja ja kolmas isik ei ole
saavutanud kokkulepet tasu suuruse osas, mistõttu pidi vastustaja vaidlustatud korralduse
andmisel lähtuma seadusega määratud talumistasu suurusest.
14. AÕSRS § 155 lg 1 sätestab, et talumistasu suurus aastas on 7,5% maa maksustamishinnast
korrutatuna kitsenduse ruumilise (lg 2) ja sisulise ulatuse (lg 3) koefitsientidega. Kitsenduse
sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS lisas (AÕSRS § 155 lg 3
esimene lause). Kitsenduse sisulised ulatused on määratud kolme koefitsiendiga – 1,0; 0,5 ja 0.
ELTS § 3 p-st 11 (jaotusvõrgu definitsioon) ja p-st 21 (põhivõrgu definitsioon) tulenevalt on
0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi ehitamise puhul tegemist jaotusvõrgu,
mitte põhivõrgu rajamisega. Elektri jaotusvõrgu rajamisega kaasneva kitsenduse sisuline ulatus
on AÕSRS lisa järgi ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaa puhul 1,0 ja
sihtotstarbeliselt kasutusel maatulundusmaa puhul 0,5 ning transpordi- ja muu sihtotstarbega
maa puhul 0. Kui koefitsient on 0, siis tähendab see, et kitsendus ei kuulu hüvitamisele. Kuna
Hospidali tn 1 puhul on tegemist ärimaa sihtotstarbega maaga, rakendub kitsenduse sisulise
ulatuse koefitsient 0. Maatulundusmaa koefitsientide rakendamiseks puudub õiguslik alus.
Kuigi tehnovõrgud kitsendavad mõnevõrra ka elamu- ja ärimaa kasutamist, tuleb sellise
otstarbega maade puhul ühtlasi arvestada seda kasu, mida toob nende kinnisasjade omanikele
kaasa võimalus tarbida tehnovõrkude kaudu osutatavaid teenuseid. Seetõttu on põhjendatud, et
sellises olukorras on kitsenduse sisuline määr 0 (AÕSRS ja teiste seaduste muutmise eelnõu3
(405 SE) seletuskiri, lk 20).
15. Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid praegusel juhul talumistasu maksmist
hoolimata sellest, et seadus seda ette ei näe. Ehitisregistri andmetel asub kaebajale kuuluval 522
m2 suurusel kinnistul 375 m2 ehitusaluse pinnaga hoone (Seegi maja). Kaebaja väidetest ei
selgu, kuidas piiravad maakaabelliin ja jaotuskapp tal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist.
Seoses jaotuskapi paigaldamisega demonteeritakse kaebaja kinnistul asuvas hoones paiknev
alajaam, mis on mõõtmetelt suurem kui väljapoole hoonet paigaldatav jaotuskapp (ligikaudsete
mõõtmetega 0,6 m × 0,3 m × 1 m – Leonhard Weiss Energy AS 01.11.2017 e-kiri (vastustaja
16.09.2019 vastuse lisa 2)). Kaebaja ei ole vastu vaielnud Elektrilevi OÜ väitele, et rajatava
maakaabelliini kaudu hakatakse elektriga varustama ka kaebaja kinnistut. Seega on selle tasuta
talumine praeguse vaidluse asjaolusid kogumis arvestades õiglane.
16. AÕSRS § 155 lg 4 järgi on kinnisasja omanikul õigus lisaks sama paragrahvi 1. lõikes
sätestatud suurusega tasule nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille
kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks
kolmandik talumistasust. Nimetatud säte annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda talumistasu
tavapärasest suuremas ulatuses, kui tehnovõrgu või -rajatisega kaasnevad vältimatud kulud, mis
pole vajalikud kinnisasja omanikule endale. Sellisteks kuludeks on näiteks kinnisasja
hooldamise kulud (seaduseelnõu 405 SE seletuskiri, lk 21). Kaebaja on kuludena välja toonud
vaid maamaksu, mis on hõlmatud juba AÕSRS § 155 lg-s 1 sätestatud tasu määraga
(seaduseelnõu 405 SE seletuskiri, lk 19). Maamaksu hüvitamist 72 m2 suuruse maa eest ei saa
praegusel juhul pidada põhjendatuks ka seetõttu, et valdav osa sellest moodustab maapõue
paigaldatava maakaabelliini kaitsevöönd, mis ei takista kinnistu omanikul maa kasutamist; ta
peab järgima üksnes ehitusseadustiku §-des 70 ja 77 sätestatud elektripaigaldise kaitsevööndis
3 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c4fdeb22-400f-42c5-b741-622b0f508405.
3-19-1376
7(7)
tegutsemise nõudeid. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb talle talumiskohustusega kaasnev
kulu (kahju) peale maamaksu. Kirjeldatud asjaoludel ei nähtu kaebajale hüvitamist vääriva
kahju tekkimist.
17. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu
otsuse muutmata.
18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus
mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
Kuna kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsiooniastme
menetluskulud kaebaja kanda, sh kaebaja enda apellatsiooniastme menetluskulud (375 eurot).
Vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente,
mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
Elektrilevi OÜ taotleb apellatsiooniastmes 420 euro suuruse menetluskulu hüvitamist (ilma
käibemaksuta). Kolmanda isiku esindajal on teises kohtuastmes kulunud õigusabi osutamisele
kokku 2,8 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebuse
ja selle menetlusse võtmise määrusega tutvumisele – 1,5 h – ei ole täies ulatuses põhjendatud.
Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (5 lk) ja asjaolu, et selles korratakse põhiliselt kaebuse
väiteid, loeb ringkonnakohus selle ja menetlusse võtmise määrusega tutvumise põhjendatud
ajakuluks kokku 0,5 h. Seega on kolmanda isiku apellatsiooniastme põhjendatud menetluskulud
270 eurot (1,8 h × 150 eurot/h). Nimetatud summa tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja
mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)