2-18-15959/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2020, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15959

Tsiviilasi

R L hagi OÜ Labeon vastu saamata jäänud töötasu ja

puhkusehüvitise nõudes ning OÜ Labeon vastuhagi R L

vastu 878 euro nõudes

Hagihind

hagi 741,88 eurot

vastuhagi 878 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja: R L (ik: XXX; elukoht XXX);

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev (e-

post: sergei.polichev@mail.ee)

Kostja/vastuhagis hageja: Osaühing Labeon (rk: 10433390,

asukoht Mahtra 16-67, Tallinn, e-post: labeonou@gmail.com),

seaduslik esindaja Georgi Rusinov

Kohtuistung

03.10.2019

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada R L hagi.

2. Välja mõista Osaühingult Labeon R L kasuks saamata jäänud töötasu 118,18 eurot

(bruto) ja puhkusehüvitis 623,70 eurot (bruto).

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Labeon vastuhagi R L vastu 878 euro nõudes.

4. Jätta poolte menetluskulud Osaühing Labeon kanda.

5. Välja mõista Osaühingult Labeon Eesti Vabariigi kasuks R L riigi õigusabi tasu ja

kulud summas 604 (kuussada neli) eurot ja 80 senti.

Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud

makseinfole, kasutades personaalset viitenumbrit, selgitusse märkida „tsiviilasi nr 2-

18-15959, advokaaditasu ja kulud“

6. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb

Osaühingul Labeon tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud

lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg-d 5, 6 , 9 ja RÕS § 26 lg 3).

Edasikaebamise õigus

Kohtuotsust

on

menetlusosalistel

õigus

apellatsiooni

korras

edasi

kaevata

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses

märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. R L (edaspidi ka töötaja) esitas 02.07.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse

OÜ Labeon (edaspidi ka tööandja) vastu saamata jäänud töötasu 525 eurot, puhkusehüvitise

862 eurot ja haigushüvitise 133,36 eurot väljamõistmiseks. OÜ Labeon esitas

töövaidluskomisjonile vastunõudena kahjunõude 878 eurot R L vastu.

2. Töövaidluskomisjoni 17.09.2018 otsusega rahuldati R L avaldus osaliselt - OÜ-lt Labeon

mõisteti R L kasuks välja töötasu brutosummas 118,18 eurot ja puhkusehüvitis brutosummas

623,70 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata R L nõude OÜ Labeon vastu

haigushüvitise 133,36 eurot ja OÜ Labeon kahju hüvitamise nõude R L vastu 878 euro

väljamõistmiseks.

3. OÜ Labeon esitas 23.10.2018 Viru Maakohtule hagi R L vastu 878 euro nõudes ja taotluse

töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks. 16.11.2018 taotluses esitatud täpsustuse järgi

taotleb OÜ Labeon (töötaja poolt) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist

hagimenetluse korras.

R L nõue ja põhjendused

4. 14.01.2019 hagiavalduses palub R L mõista OÜ-lt Labeon välja R L kasuks saamata töötasu

brutosummas 118,18 eurot ja puhkusehüvitis brutosummas 623,70 eurot ning jätta kõik

menetluskulud OÜ Labeon kanda. R L asus alates 11.01.2017 tööle OÜ-s Labeon kirjaliku

töölepingu alusel täistööajaga, ametikohal autojuht/lukksepp-klienditeenindaja, töötasuga

(bruto) 500 eurot kuus, töötasu makstakse üks kord kuus, iga kuu 16. kuupäeval

pangaülekandega töötaja pangaarvele või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud

pangaarvele. 20.05.2018 kirjutas R L avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil.

Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja viimaseks tööpäevaks palus R L lugeda 16.06.2018.

Perioodil 20.05.2018 kuni 26.05.2018 R L töötas, alates 28.05.2018 kuni 15.06.2018 viibis R

L haiguslehel.

5. Tööandja ei maksnud R L lõpparve osana välja töötasu 7 päeva eest. Töövaidluskomisjonis

tunnistas tööandja seda. Alates 01.01.2018 oli R L töötasu suurus 520 eurot kuus, seega

saamata töötasu 7 päeva eest moodustab brutosummas 165,45 eurot (520 : 22 tööpäeva kuus

x 7 päeva).

6. Töölepingu punkti 4.1. esimese lause kohaselt on töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele

kestvusega kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva vastavalt tööandja poolt kehtestavale

puhkuste ajakavale. Tööandja ei maksnud töötajale lõpparve osana välja puhkusehüvitist 5

kuu eest. Töövaidluskomisjonis tööandja tunnistas seda. R L pangakontolt nähtub, et

tööandja on töötaja pangakontole üle kandnud töötasu jaanuari 2018.a eest – 2 100 eurot,

veebruari eest – 1 960 eurot, märtsi eest – 2 170 eurot ja aprilli eest – 1 890 eurot, s.o. kokku

5 kuu eest 6 278, 18 eurot. Võttes aluseks 28 päeva puhkust, iga töötatud päev annab

töötajale 0, 0767 puhkusepäeva (28 : 365). Aastal 2018 töötas R L alates 01.01.2018 kuni

18.06.2018, s.o. 169 päeva. Seega on R L saada puhkusepäevi 12,96 kalendripäeva (169 x

0,0767). Töötaja ühe kalendripäeva keskmine töötasu on 44,84 eurot (6278,18 euro : 140

päeva) ning puhkusetasu suurus on 581,12 eurot (44,84 x 12,96, brutosummas 623,70 eurot.

OÜ Labeon seisukohad ja vastuhagi

7. OÜ Labeon märgib, et tunnistas töötaja nõudeid osaliselt. R L kuupalk oli töölepingu alusel

500 eurot (bruto), 2018. aastal 520 eurot (bruto): 1) 7 tööpäeva = 520 / 31 x 7 = 117,42 eurot

(bruto); 2) kasutamata puhkusehüvitis 520 eurot / 12 kuud x 5 kuud = 216,7 eurot (bruto); 3)

töövõimetushüvitist tööandja ei maksa, seda teeb Eesti Haigekassa. Kokkuvõttes OÜ Labeon

tunnistas osaliselt maksmata jäänud töötasu suuruses 117,42 eurot (bruto) ja kasutamata

puhkusehüvitist suuruses 216,7 eurot (bruto), kokku 334,12 eurot (bruto).

8. Vastuses hagile leiab OÜ Labeon, et tähtaeg hagiavalduse esitamiseks TvLS § 58 lg 1

kohaselt on lõppenud. Samuti on töötaja avalduses samad summad, mis on

töövaidluskomisjoni

otsuses.

Puhkusetasu

suuruse

arvestamisel

jääb

tähelepanuta

töölepingus märgitud töötasu (500 eurot kuus), eelmised töötasu omaarvestused ja keskmise

töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1. Puhkusehüvitise osas ei ole selge, millise

seaduse alusel töötaja nõuab hüvitist suuruses 623,70 eurot. OÜ Labeon tunnistas (ja

tunnistab) osaliselt maksmata jäänud töötasu suuruses 117,42 eurot (bruto) ja kasutamata

puhkusehüvitist suuruses 216,7 eurot (bruto), kokku 334,12 eurot (bruto).

9. Vastuhagi kohaselt töötas R L tööandja juures autojuhina. Ta pidi minema liinile

(Soome/Rootsi) tööle alates 20.05.2018 kuni 17.06.2018, s.o 4 nädalaks ehk 28

kalendripäevaks. R L maksti päevaraha ettemaksuna ja talle jäi seisuga 16.05.2018 kätte

ettemaksuna makstud päevaraha töölähetusega kaasnenud kulude hüvitamiseks 26 päeva

eest, s.o suuruses 50 eurot/ööpäev esimese 15 päeva eest (750 eurot) ja 32 eurot järgneva 11

päeva eest (352 eurot), kokku 1 102 eurot (750 + 352). 20.05.2018 tööle saabununa saatis R

L avalduse sooviga lõpetada tööleping alates 18.06.2018, kuid 26.05.2018 jättis ta autorongi

baasi maha, sõitis koju ning saatis SMS-i haigestumise ja töövõimetuslehe avamise kohta.

OÜ Labeon leiab, et R L on õigus saada päevaraha 7 töötatud päeva eest alates 20.05.2018

kuni 26.05.2018, s.o 7 päeva x 32 eurot = 224 eurot. Ülejäänud 878 eurot (1102 - 224) on

alusetu rikastumine. OÜ Labeon palub VÕS § 1028 lg 1 alusel R L OÜ Labeon kasuks sisse

nõuda saadud 878 eurot kohustuse äralangemise tulemusena.

R L täiendavad seisukohad, vastuhagi vastus

10. R L selgitab vastuseks, et kuna OÜ Labeon ei olnud nõus töövaidluskomisjoni otsusega, siis

tema peaks järgima TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaega. 15.11.2018 esitas OÜ Labeon Viru

Maakohtule taotluse, milles taotleb kohtult, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus oleks

vaadatud läbi hagimenetluse korras hagina. Maakohus määras R L tähtaja hagi esitamiseks,

millist R L on järginud. R L selgitab TvLS § 59 lg-le 1 osundades, et kuna R L on nõus

töövaidluskomisjoni otsusega ja ei vaidlustanud kohtus seda otsust, siis ta võib hagiavalduses

nõuda tööandjalt samade summade väljamõistmist, millised töövaidluskomisjon mõistis OÜ-

lt Labeon välja R L kasuks, aga mitte suuremate. R L on nõus töövaidluskomisjoni poolt

kohaldatud hüvitise suuruse arvutamise metoodikaga. OÜ Labeon lähtub ekslikult

töölepingus märgitud töötasu suurusest.

11. Vastuhagi vastuses palub R L jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud R L kanda.

Tööandja väide, et 16.05.2018 oli R L ettemaksuna makstud päevaraha töölähetusega

kaasnenud kulude hüvitamiseks 26 päeva eest kokku 1 102 eurot, on paljasõnaline. Tööandja

tuginemine TLS § 40 lg 2, 3, 4 sättele ning töölähetuse kulude hüvitiste maksmise korrale ja

välislähetuse päevaraha alammäära maksmise korra § 7 lg 1 sättele ei tõenda seda, et

tööandja maksis töötajale eeltoodud rahasumma. OÜ Labeon esitas nõude VÕS § 1028 lg 1

alusel, hagi alusena toodud asjaolud näitavad, et töötaja ja tööandja vahel on lepingulised

töösuhted. Asja materjalidest nähtub, et R L asus tööle liinile Soome/Rootsi, s.o hakkas

täitma töökohustust. Siis ei saa väita, et antud juhul kohustust ei olnud, kohustust ei teki või

kohustus langes hiljem ära VÕS § 1028 lg 1 tähenduses.

12. R L esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks kahjunõudes R L vastu summas 878

eurot viitega töölepingu seaduse (vastuses ekslikult viide töövaidluse lahendamise seaduse)

§-le 31. Tööandja esitas 23.10.2018 hagiavalduse 878 euro nõudes, mis oli makstud R L

seoses töölähetusega ajavahemikul 20.05.2018 – 17.06.2018. 20.05.2018 esitas töötaja

avalduse sooviga lõpetada tööleping alates 18.06.2018. 26.05.2018 kuni 15.06.2018 viibis

töötaja haiguslehel. Seisuga 26.05.2018 oli tööandja teadlik, et töötaja ei tööta Soome/Rootsi

liinil ja OÜ-l Labeon on õigus nõuda R L raha, mis oli talle makstud seoses töölähetusega.

OÜ Labeon pidi nõude esitama nelja kuu jooksul, s.o. kuni 26.09.2018. Isegi töölepingu

lõppemise kuupäevast võttes, s.o. 18.06.2018, ka sel juhul pidi OÜ Labeon esitama nõude

kuni 18.10.2018. OÜ Labeon ei esitanud seadusega ettenähtud tähtaja jooksul avaldust

töövaidluskomisjonile või hagiavaldust kohtusse.

13. Roman Lantovi selgitusel tõendab R L pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.01.–01.07.2018

kohta seda, et eeltoodud ajavahemikul tasus tööandja R L töötasu, mitte päevaraha seoses

töölähetusega.

Kohtuistung

14. 03.10.2019 istungil selgitas R L esindaja, et puhkusehüvitise arvutamisel ei saa võtta aluseks

lepingus sätestatud töötasu, tuleb lähtuda keskmisest töötasust. R L kontolt nähtub, et on

saanud rohkem, tuleb võtta aluseks töötasu, mis on kantud R L kontole, seal on töötasu,

lisatasu. R L jääb esitatud hagiavalduse juurde.

15. OÜ Labeon esindaja tunnistab hagi osaliselt, summas 117,42 eurot bruto ja kasutamata

puhkusehüvitis 216,07 eurot bruto, kokku 334,49 eurot. Pooled leppisid kokku töötasus 500

eurot, aasta pärast oli see 520 eurot, R L nõuab rohkem. Päevaraha ei saa arvestada töötasu

hulka.

Menetluse uuendamine

16. 19.05.2020 määrusega uuendas kohus menetluse, et tuvastada poolte kokkulepped töötasu

maksmise kohta. Kohus selgitas tööandjale vajadust esitada selles osas tõendeid. Kohus

selgitas tööandjale ka vajadust tõendada vastuhagis esitatud väiteid. Kohtu poolt antud

tähtaja jooksul tööandja täiendavaid seisukohti ja tõendeid ei esitanud.

Kohtu seisukoht

17. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab

avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi

töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded,

mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul

on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

Tulenevalt TvLS § 58 lg 5 ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TvLS § 59 lg 1 teise

lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.

18. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus R L saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu nõuet ning

OÜ Labeon 878 euro tagastamise nõuet. Kohus märgib siinkohal vastuseks OÜ Labeon

märkusele, et hagi esitamise tähtaeg TvLS § 58 lg 1 järgi on möödas, et R L oli nõus

töövaidluskomisjoni otsusega, seega ei pidanud ta esitama avaldust 30 kalendripäeva jooksul.

R L esitas hagiavalduse kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

19. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada ja vastuhagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

20. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

R L ja OÜ Labeon vahel on 11.01.2017 sõlmitud tööleping;

-

R L esitas 20.05.2018 OÜ-le Labeon avalduse sooviga lõpetada tööleping alates

18.06.2018;

-

R L täitis tööülesandeid kuni 26.05.2018.

-

OÜ Labeon ei ole R L maksnud perioodil 20.-26.05.2018 töötamise eest töötasu;

-

OÜ Labeon ei ole R L töölepingu lõppemisel maksnud kasutamata jäänud puhkuse

hüvitist.

21. Kohus lahendab kõigepealt R L hagi, seejärel OÜ Labeon vastuhagi.

22. R L taotles töövaidluskomisjonis saamata töötasu perioodi 20.-26.05.2018 eest summas 525

eurot ja puhkusehüvitise viie kuu eest summas 862 eurot väljamõistmist. Kohtule esitatud

hagis vähendas R L nõuete suurust, soovides OÜ-lt Labeon saamata töötasu brutosummas

118,18 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 623,70 eurot väljamõistmist.

Saamata jäänud töötasu

23. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö

eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega

muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Poolte vahel 11.01.2017

sõlmitud töölepingu (dtl 57) p 3.1. järgi leppisid pooled kokku töötaja töötasus (bruto) 500

eurot kuus. Tööandja kinnitas 23.10.2018 hagis (dtl 8), et töötaja kuupalk oli töölepingu

alusel 500 eurot (bruto), 2018 aastal 520 eurot (bruto). TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab

tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat

tähtaega. Lepingu p 3.3. kohaselt makstakse töötajale töötasu üks kord kuus iga kuu 16.

kuupäeval pangaülekandega töötaja pangaarvele (lepingus märgitud arveldusarve numbril)

või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele.

24. R L on töövaidluskomisjonile esitanud AS-i Swedbank kontoväljavõtte ajavahemiku 01.01.-

11.07.2018 kohta, millest nähtub, et OÜ Labeon on töötajale teinud viimase väljamakse

16.05.2019 selgitusega „Palk apr 2018“ (dtl 47). Tööandja tunnistab R L töötasu nõuet

summas 117,42 eurot.

25. Pooltevahelisest töölepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud summeeritud

tööajaarvestuses, seega lähtub kohus normtöötundidest. Kohus selgitab, et töötasu

arvestatakse tegelikult töötatud päevade järgi, seega tuleb ka saamata jäänud töötasu

päevatasu suuruse väljaarvutamisel võtta aluseks tööpäevade, mitte kalendripäevade arv.

2018 aasta kalendaarse tööajafondi kohaselt oli 2018 maikuus 22 tööpäeva. Sõiduraportite

(dtl 54-55) järgi on R L täitnud tööülesandeid 20.-26.05.2020, s.o 7 järjestikusel päeval, s.h

puhkepäevadel.

26. Lähtudes R L poolt väljatoodust ja juhindudes TsMS § 5 lg 1, s.o hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, leiab kohus, et töötajal on, lähtudes 2018 poolte vahel

kehtinud töötasu suurusest 520 eurot (bruto) ja tegelikult töötatud päevade arvust (7

tööpäeva), õigus saamata jäänud töötasule summas 165,45 eurot (bruto) (520/22x7).

27. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta,

mida ei ole esitatud. R L on hagis esitatud arvestuse järgi samuti saanud töötasu suuruseks

165,45 eurot (dtl 152), kuid kuivõrd R L on esitanud nõude summas 118,18 eurot (dtl 152),

mida kohus ei saa ületada, siis juhindudes TsMS § 439 kohus rahuldab R L nõude saamata

jäänud töötasu osas summas 118,18 eurot (bruto).

Puhkusehüvitis

28. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lg 2 kohaselt

arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale mh

ajutise töövõimetuse aeg. TLS § 71 järgi on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud

hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

29. R L taotleb hüvitist perioodi 01.01.-18.06.2018 kasutamata puhkuse eest, s.o. 169 töötatud

päeva eest. Tööandja ei ole puhkusehüvitise aluseks olevale ajaperioodile vastu vaielnud,

samuti ei nähtu poolte esitatust, et R L oleks nimetatud perioodi arvel saanud puhkusetasu

ettemaksu. Poolte sõlmitud töölepingu p 4.1. (dtl 57) järgi on töötajal õigus iga-aastasele

põhipuhkusele kestvusega 28 kalendripäeva. Seega on R L proportsionaalselt töötatud ajale

õigus saada hüvitist 169/365* 28 = 12,96 päeva eest.

30. Kasutamata puhkuse hüvitise arvutamise aluseks olev keskmise kalendripäeva tasu leitakse

vastavalt TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 91

„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) ettenähtule. Määruse § 2

lg 1 1. lause kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud

summad.

31. Kohus selgitab, et töötasuks on igasugune tasu, mida makstakse töötamise eest (sh lisatasu,

tulemustasu jne). Puhkusetasu, hüvitisi, toetusi ja eritasusid (nt päevaraha, haigushüvitis,

konkurentsipiirangu eest makstav tasu jne) keskmise töötasu hulka ei arvestata. Määruse § 2

lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue

kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud.

Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud

sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb

eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Käesoleval juhul on puhkusetasu arvutamise

vajaduse tekke kuuks seega juuni 2018.

32. R L esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 42-47) kohaselt on tööandja maksnud töötajale

järgmised summad koos selgitusega:

- 16.01.2018 1350 eurot, „Palk dets 2017“;

- 16.02.2018 2100 eurot, „Palk jaan 2017“;

- 17.03.2018 1960 eurot, „Palk feebr 2018“;

- 17.04.2018 2170 eurot, „Palk märts 2018“;

- 16.05.2018 1890 eurot, „Palk apr 2018“.

33. Maikuu 2018 eest saamata jäänud töötasuks on eeltoodust tulenevalt 118,18 eurot (bruto) s.o

113,93 eurot.

34. OÜ Labeon tunnistab töötaja puhkusehüvitise nõuet suuruses 216,7 eurot, lähtudes

kokkulepitud töötasu suurusest 520 eurot (bruto).

35. Kohus osutab, et töölepingu p-i 3.2. (dtl 57) kohaselt on tööandjal sõltuvalt töö

tulemuslikkusest õigus maksta töötajale preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse

otsusele. Seega ei pidanud OÜ Labeon poolt töötajale makstav piirduma vaid põhitöötasuga.

OÜ Labeon on väitnud, et puhkusetasu tuleks arvestada töölepingus sätestatud töötasu alusel.

Olenemata töötaja poolt esitatud vastuväidetest ning samuti ka selgitustest, et tööandja ei ole

tõendanud, et töötajale oleks makstud muid summasid kui töötasu, siis ei ole OÜ Labeon

esitanud tõendeid selle kohta, et eelnimetatud summad selgitusega „Palk“ sisaldavad selliseid

töötajale tehtavaid makseid, mis ei ole töötasuks, s.h päevaraha. Seega kohus lähtub

keskmise töötasu arvutamisel eeltoodud summadest. Kohus leiab, et viited töölepingule ning

keskmise töötasu arvestamise korrale ei lükka ümber asjaolu, et töötaja sai igakuiselt oluliselt

suurema summa kui töölepingus kokkulepitud. Arvestades töötaja töölepingus kokkulepitud

töö tegemise kohta – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, siis on kohus ka seisukohal,

et päevaraha maksmine ei ole iseenesest mõistetav, kuna tavapäraselt ei saa välislähetuse

päevaraha maksta töö tegemise asukohas.

36. Saamata põhipuhkuse hüvitise arvestamisel arvutatakse keskmine kalendripäevatasu.

Tulenevalt määruse § 4 lg-st 3 keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse

§ 2 lg 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade

arvuga. Kalendripäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud

töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (nt puhkus, töövõimetus jne).

Kalendripäevade hulka ei arvestata ka rahvuspüha ega riigipühi (§ 4 lg 2).

37. R L sai seega kuue kuu töötasuna 9583,93 eurot (neto) ja perioodil detsember 2017 - mai

2018 (9 riigipüha, 5 töövõimetuspäeva) on 168 arvestuslikku kalendripäeva. Seega tuleb R L

keskmiseks kalendripäevatasuks 57,05 eurot (neto) (9583,93:168).

38. Kasutamata puhkuse hüvitise arvutamisel tuleb saadaolevate puhkusepäevade arv korrutada

keskmise kalendripäeva tasuga (määruse § 4 lg 5). Seega on R L õigus saamata

puhkusehüvitisele summas 739,37 eurot (neto) (12,96* 57,05), brutosummana 829,06 eurot.

39. Kuna töötaja on esitanud puhkusehüvitise nõude summas 623,70 eurot, siis juhindudes TsMS

§-st 439, kohus rahuldab R L nõude saamata jäänud puhkusehüvitise osas summas 623,70

eurot (bruto).

40. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ-lt Labeon R L kasuks välja mõista kokku summas 741,88

eurot (bruto), s.h saamata jäänud töötasu 118,18 eurot ja puhkusehüvitis 623,70 eurot. Kuna

tegemist on brutotasuga, tuleb OÜ-l Labeon sellest summast kinni pidada seaduses sätestatud

maksud.

Vastuhagi

41. OÜ Labeon taotleb R L enamtasutud päevaraha 878 eurot väljamõistmist. Vastuhagi kostja

on viidanud TLS § 31, mille kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud

õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on

neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

42. Selleks, et kohus saaks hinnata aegumise vastuväite asjakohasust, peab kohus esmalt

tuvastama, mis on vastuhagi nõude sisu. Menetluse kestel on töötaja väitnud, et tõendamata

on asjaolu, et tööandja oleks üldse töötajale maksnud päevaraha. Kõik töötajale laekunud

summad on kajastatud pangakontol, kui „palk“. Tööandja ei ole selles osas esitanud ühtegi

tõendit, et reaalselt oleks üldse töötajale päevaraha makstud. Arvestades töötaja töölepingus

kokkulepitud töö tegemise kohta – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, siis on kohus

ka seisukohal, et päevaraha maksmine ei ole iseenesest mõistetav, kuna tavapäraselt ei saa

välislähetuse päevaraha maksta töö tegemise asukohas. Tulenevalt sellest tuleb OÜ Labeon

nõue kvalifitseerida enammakstud töötasu tagasinõudeks. Nimetatud nõue ei ole aegunud.

OÜ Labeon nõude puhul on tegemist TLS § 39 erisättes kirjeldatud juhuga, mille järgi

tööandja nõue töötasu ja muude töösuhetest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub

12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.

43. Kohus nõustub R L, et OÜ Labeon ei ole tõendanud, et ta oleks teinud R L vastuhagis

kirjeldatud makse. R L pangaarvele on 16.05.2018 laekunud 1890 eurot, selgitusega „palk

apr 2018“ (dtl 205). Peale nimetatud makse rohkem makseid tehtud ei ole. Kohus leiab, et

ainuüksi viidetest asjakohastele seadusesätetele, s.h töötaja õigusele päevaraha ja kulutuste

hüvitise ettemaksu tasumiseks ei piisa tööandja poolt vastavate maksete tõendamiseks..

44. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata Labeon OÜ vastuhagi 878 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

46. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades R L hagi ja jättes rahuldamata OÜ Labeon vastuhagi, jätab poolte

menetluskulud OÜ Labeon kanda.

47. 03.01.2019 määrusega rahuldas kohus R L riigi õigusabi taotluse ja andis talle riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 180 lg 1 p 3 ja riigi

õigusabi seaduse § 3 lg 1 kohaselt on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi

menetluskulude kandmiseks. TsMS § 190 lg 3 1. lausest tuleneb, et menetluskulud, mille

kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. R L kui OÜ Labeon puhul näeb TsMS § 190 lg 5

teine lause ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi

rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud

osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodust

tulenevalt tuleb R L määratud esindaja tasu ja kulutused OÜ-lt Labeon Eesti Vabariigi

kasuks välja mõista.

48. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda

riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata

või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Viru Maakohtu 29.06.2020.a

määrusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 604,80 eurot.

49. Vastuseks OÜ Labeon 04.04.2020.a esitatud vastuväidetele menetluskuludele kohus selgitab

järgmist. Töövaidluskomisjonile esitatav avaldus ei pea vastama hagiavaldusele esitatud

nõuetele. TvLS § 58 lg-s 4 nimetatud juhul, s.o töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel

teise poole poolt, loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks ja kohus

annab vajadusel tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis. Käesoleval

juhul ongi kohus kohustanud R L esitama oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldus

hagiavaldusele ettenähtud vormis (29.11.2018.a määrus). Kohus osutas määruses, et

hagiavalduse tähtajaks esitamata jätmise korral jätab kohus R L hagiavalduse läbi vaatamata

ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Seega oli R L

esindaja kulu hagi koostamiseks põhjendatud ja vajalik kulu. Taotluste koostamiseks kulunud

aja osas esitatud vastuväites ei ole OÜ Labeon täpsustanud, millised on tema hinnangul

korduvad taotlused. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluses on esindaja

arvestanud ajakulu eraldi 04.10.2019 kohtule esitatud nõude aegumise taotluse koostamise ja

esitamise eest. Kohus peab märgitud ajakulu koos kliendiga läbirääkimisele kulunud ajaga

kliendi huvides vajalikuks ja seega põhjendatud kuluks.

50. Kohus ei nõustu OÜ-ga Labeon selles, et kliendiga korduvad kohtumised ja läbirääkimiste

vajadus on alusetu, kõige enam 30 minutit on piisav. Riigikohus on leidnud, et esindaja ja

kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja

senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 3-2-1-48-16, p 13).

Samuti tuleneb esindaja ja esindatava vahel sõlmitavast käsunduslepingust käsundisaajale mh

kohustus teatada käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest,

eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma

käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta (VÕS § 624 lg 1). Esindaja

tasutaotluses märgitud ajakulu (esitatud koos kaasuvate toimingutega) kliendiga asja

arutamisele ei ole kohtu hinnangul põhjendamatult suur, arvestades tsiviilasja keerukuse astet

ja asja tähendust esindatavale.

51. Riigi õigusabi korras esindaja määramine toimub Riigi Õigusabi Infosüsteemi vahendusel.

Riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 ja 2 kohaselt nimetab kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava

advokaadi Eesti Advokatuur. Kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi

osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seega tuleb lugeda põhjendatuks

ka esindaja advokaadibüroo asukohast õigusabi toimingu tegemise kohta sõitmisega

kaasnenud kulud. Kohus on nimetatud kulusid vähendanud vastavalt aadresside vahelisele

vahemaale. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista OÜ-lt Labeon välja

riigituludesse R L õigusabi tasu ja kulutused summas 604,80 eurot (s.h käibemaks).

52. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend

kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, et

OÜ-l Labeon tuleb R L riigi õigusabi tasu ja kulutused tasuda 15 päeva jooksul käesoleva

lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg-te 6 ja 9 kohaselt kui kohustatud isik

ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, võib valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga määratud asutus käesoleva lahendi sundtäitmisele saata ning menetluskulude

tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

53. TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu määruse peale võib menetluskulusid

maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse

kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik